Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

kohta

väljaandes

Ametlikud

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Asjaolud OÜ XXXesitas 04.04.2016 võlgniku pankrotiavalduse. Kohus võttis 11.04.2016 määrusega avalduse menetlusse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks Andres Tootsmani. Avalduse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks peab võlgnik lepingupartneri pankrotistumist, mille tagajärjel jäi laekumata üle 200 000 euro. See omakorda muutis võimatuks OÜ-l XXXoma kohustuste täitmise. Lisaks eeltoodule tekkis vajadus teha märkimisväärseid kulutusi laeva remondiks. Laev on käesolevaks hetkeks arestitud võlausaldaja nõudel hagi tagamise korras ning laev seisab kai ääres Saaremaa sadamas. Kuivõrd laeva käitamine oli ettevõtte tuluallikas, siis on eeltoodud asjaolude koosmõjus muutunud OÜ XXX maksejõuetuks. Ajutise pankrotihalduri aruanne Andres Tootsman esitas 26.04.2016 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt tuvastas ajutine haldur, et võlgniku majandustegevuseks oli meretranspordi teenuste osutamine laevaga M/S „XXX“ IMO nr XXX. Peamiselt veeti hakkepuitu ja palke Läänemerel. Laeval oli 7-9 meeskonnaliiget. Taani ettevõte XXXpankrotistus 09.03.2015 ja jättis võlgnikule tasumata arve summas 209 900,98 eurot. Nõude sissenõudmine on ebatõenäoline. Alates novembrist 2015 seisab laev Saaremaa sadamas ja vajab remonti. 18.03.2016 arestiti laev Harju Maakohtu 16.03.2016 määruse alusel osaühing XXX(registrikood XXX) taotluse alusel ts.asjas 2-16-4173 eeltagamise korras. Käesoleval ajal on omaniku poolt korraldatud nii, et laeval on kaks meremeest tasuga 80 eurot päevas ja tasuga 50 eurot päevas. Sadamas seisva laeva igakuine kulu on ca 15 000 eurot. Lisaks ohustavad Saaremaa sadamas laeva tugev tuul ja lainetus, mis võivad kahjustada seda. Võlgniku ainus arvestatav vara ongi kõnealune mootorlaev M/S „XXX“, mille orienteeruv turuväärtus (müügihind) on ca 240 000 euro. Võlgnikul puudub igasugune muu vara. Laev M/S „XXX“ on registreeritud XXXlaevaregistris. See laev on vallasvara, sest see ei ole kantud Eesti laevakinnistusraamatusse. Laeva asjaõigusseaduse § 1 kohaselt kohaldatakse merivõla puhul meil kehtivat laeva asjaõigusseadust nii kinnistatud kui ka kinnistamata laeva suhtes. Ajutise halduri hinnangul oleks otstarbekas müüa laev esimesel võimalusel ootamata ära võlausaldajate üldkoosolekut ja/või selle nõusolekut. Töötasude nõuded ja sadamamaksud on laeva asjaõigusseaduse § 74 kohaselt merinõuded, mis kasvavad iga päevaga ning need nn ülalpidamiskulud tuleb tasuda esimeses järjekorras enne teiste

võlausaldajate nõuete rahuldamist. Seega on iga müügiga viivitatud päev kahjulik nii võlgnikule kui tema võlausaldajatele, sest igapäevased säilitamiskulud vähendavad tegelikult laeva väärtust iga päevaga. Lisaks on laeva säilimine tema tänases asukohas riskantne, sest avamerelt puhuvad tuuled ja lainetus võivad laeva tugevalt kahjustada või isegi hävitada, mis tooks kaasa suured keskkonna- ja sadamakahjud. Ajutine haldur on tuvastanud, et OÜ XXXvõlgade suuruseks on kokku 2 862 768 eurot, millele lisanduvad kuni pankroti väljakuulutamise hetkeni viivised ja intressid. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutise halduri arvates on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Ajutise halduri hinnangul viisid maksejõuetuseni mitme ebasoodsa asjaolu kokkulangemine, sh partneri pankrotistumine, mistõttu jäi saamata arvestatav summa raha, laeva vanus ja kehv tehniline seisukord, nõrk äriplaan. Aruande kohaselt tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste ning maksejõuetuse põhjuseks oleva kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea kohta andmed seni puuduvad. Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde. Võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja OÜ XXXpankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 6 Andres Tootsmani, kes on andnud selleks nõusoleku. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et avaldaja poolt esitatud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 2 862 768 euro ulatuses ning vara väärtuseks on hinnanguliselt 240 000 eurot. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Kuivõrd võlgnikul on olemas vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem hinnang maksejõuetuse põhjuste, juhatuse tegevuse ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta. Haldur on aruandes esile toonud, et võlgniku ainsaks varaks oleva laeva müümine peaks toimuma võimalikult kiiresti, sest laeva seismisega sadamas kaasnevad märkimisväärsed kulud (iga kuu ca 15 000 eurot) ning lisaks ohustab laeva tugev lainetus tugeva tuule korral. Kohus märgib, et PankrS § 133 lg 1 kohaselt võib haldur alustada pankrotivara müüki pärast võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui võlausaldajad ei ole sellel koosolekul otsustanud teisiti. PankrS § 133 lg 3 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud piiranguid ei kohaldata kiiresti rikneva või sellise vara müügil, mille väärtus kiiresti langeb või mille hoidmine või säilitamine on ülemäära kulukas. Kohtu hinnangul on põhjendatud võlgnikule kuuluva laeva müük arvestamata PankrS § 133 lg 1 ja lg 2 sätestatud piiranguid PankrS § 133 lg 3 alusel. Laeva seismine sadamas suurendab iga päevaga märkimisväärselt võlgniku kohustuste suurust. Samuti ei saa välistada ohtu, mis tuleneb tugevast lainetusest ning võib kahjustada laeva ennast ning tuua kaasa omakorda täiendavaid kulusid. Kohus leiab, et laeva müügiga viivitamine ei ole kuidagi võlausaldajate huvides arvestades veel asjaolu, et laeva asjaõigusseaduse § 77 kohaselt merinõuded, mis kasvavad iga päevaga, tuleb tasuda esimeses järjekorras enne teiste võlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lubab eeltoodu alusel pankrotihalduril müüa võlgniku varaks oleva laeva M/S „XXX“ IMO nr XXX arvestamata PankrS § 133 lg 1 ja lg 2 sätestatud piiranguid.

PankrS § 85 lg 1 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Kooskõlas PankrS §-ga 89 lg 1 p 1 võib kohus teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et kooskõlas PankrS §-dega 90 ja 19 lg 1 on vannet kohustatud andma võlgniku juhatuse liige Peeter Volke. Kooskõlas PankrS § 89 lg 1 p 1 ja p 3, § 90 ja § 19 lg 1 võib kohus vande andmata jätmisel või teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel XXXtrahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 24 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 2160 eurot, millele lisandub käibemaks 432 eurot, kokku 2592 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 90 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid esitanud. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Eeltoodu alusel mõistab kohus OÜ-lt XXXvälja ajutise halduri tasu kogusummas 2592 eurot (sh käibemaks) ja määrab selle tasumise vastavalt ajutise halduri avaldusele Kodukontor AT OÜ (registrikood 12538785) arvelduskontole nr EE782200221058222703. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.