Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Margo Klaar ja Imbi Sidok-Toomsalu
Otsuse tegemise aeg ja koht
04.05.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-7337
Tsiviilasi
EZ hagi MZ vastu suntäitmise tunnistamiseks täiteasjas nr 008/2013/486
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.11.2015 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
6000 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
EZ apellatsioonkaebus
lubamatuks
Menetlusosalised ja nende Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): EZ (isikukood
XXXXXXXXXXX),
lepingulised esindajad esindajad vandeadvokaat Eerik Entsik ja advokaat Mari-Liis Mets Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): MZ (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas Istungi toimumise aeg
28.03.2016
Istungil osalenud isikud
Hageja esindaja Eerik Entsik ja kostja esindaja Tanel Mällas
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 25.11.2015 otsus muutmata, täpsustades maakohtu otsuse resolutsiooni 2. punkti sõnastust järgmiselt: "Tunnistada sundtäitmine täiteasjas
Tsiviilasi nr: 2-15-7337 nr 008/2013/486 lubamatuks 91 393 eurot 66 senti ületavas ulatuses" ning jättes
3.punkti resolutsioonist välja.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Lugeda Harju Maakohtu 25.11.2015 otsuse resolutsiooni kehtivaks terviklikuks sõnastuseks: 1) Hagi rahuldada osaliselt. 2) Tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 008/2013/486 lubamatuks 91 393 eurot 66 senti ületavas ulatuses. 3) Jätta hageja menetluskulud 2 % ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud 98 % ulatuses hageja kanda. 4) Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulu kokku summas 38,48 eurot. 5) Välja mõista hagejalt kostja kasuks menetluskulu kokku summas 980,98 eurot. 6) Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega väljamõistetavad summad (kohtuotsuse resolutsiooni p-d 4 ja 5) ning tasaarvestuse tagajärjel mõista EZ’ilt välja menetluskulu summas 942,50 eurot MZ’i kasuks. 7) Tühistada Harju Maakohtu 25.05.2015 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millise kohaselt peatati täitemenetlus täiteasjas nr 008/2013/486 kuni kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-15-7337.
4.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud hageja kanda.
5.Rahuldada kostja avaldus apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks.
6.Määrata kindlaks hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude suurus ning mõista hagejalt EZ kostja MZ kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud summas 462 eurot (sh käibemaks). Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.EZ (hageja) esitas maakohtule 15.05.2015 hagi MZ (kostja) vastu nõudega tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 008/2013/486.
2(7)
Tsiviilasi nr: 2-15-7337
2.Hagiavalduse kohaselt on kinnistusraamatusse hageja omandis olevatele Tallinnas XXX (registriosa nr XXXXXXXX, edaspidi ka korter nr 2) ja XXX (registriosa nr XXXXXXXX, edaspidi ka korter nr 3) seatud hüpoteek kostja kasuks summas 1 430 000 krooni, s.o 91 393,66 eurot. Seaduse kohaselt ei saa hüpoteegi alusel sundtäitmise korral sissenõutav summa olla suurem kui kinnistusraamatusse kostja kasuks kantud hüpoteegisumma. Tallinna kohtutäitur Mati Kadak on võtnud täitmisele sissenõudja nõude hageja (võlgniku) vastu summas 93 186,37 eurot. Täitemenetluses sissenõutavaks summaks on 102 209,02 eurot ning see summa on väär.
3.Täitemenetluses arestis kohtutäitur Mati Kadak XXX korteriomandi ja 1/2 mõttelise osa XXX korteriomandist. Nende kokkuehitatud korteriomandite enampakkumine pidi toimuma 06.05.2015 kl 13.00 kuni 13.05.2015 kl 13.00. Kohtutäitur edastas 06.05.2015 hagejale teate, et enampakkumine on seoses osavõtjate puudumisega kuulutatud nurjunuks. Enampakkumisel oli kokkuehitatud korteriomandite alghinnaks 450 000 eurot.
4.06.05.2015 edastas kohtutäitur hagejale ka vara ümberhindamise akti ning teate täitetoimingust (kordusenampakkumine). Dokumentidest nähtus, et kordusenampakkumine on välja kuulutatud mitte kokkuehitatud korteriomandite müügiks, vaid üksnes XXX müügiks alghinnaga 275 295 eurot. Korter nr 3 ei ole iseseisvalt kasutatav ning selle turuväärtus on oluliselt madalam kui mõlema korteriomandi koos müümise korral. Enampakkumisele pandava vara koosseis on oluliselt muutunud, mistõttu tuleb korraldada vara uus arestimine ja uus hindamine. Korteri nr 3 müümine korterist nr 2 eraldi kahjustab hea põhimõtte vastaselt ülemäära hageja huve.
5.Sundtäitmine täiteasjas nr 008/2013/486 tuleb tunnistada lubamatuks.
6.Hageja palus jätta kõik menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt välja riigilõiv summas 350 eurot ja õigusabikulu kokku 1 995 eurot (koos käibemaksuga). Samuti palus hageja välja mõista menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited
7.Kostja võttis hagi õigeks osas, mis puudutas täitemenetluse algatamist suuremas summas, kui on kostja kasuks seatud hüpoteek. Summade vahe on 1 792,71 eurot, mis tuleneb sellest, et nõude summale lisas kostja ka viivised.
8.Kostja esitas vastuväited menetluskulude jaotamise osas. Hageja oleks saanud tekkinud eksitusele vastuväiteid esitada või sellele osundada ka kohtuväliselt ning menetluse oluliselt varasemas staadiumis. Iseenesest ei oma nõude suurus, mida kostja hagejalt nõuab, mingisugust tähendust seonduvalt hüpoteegiga. Hagejalt pole võimalik nõude realiseerimiseks saada suuremat summat, kui on hüpoteegi summa. Kostja palus tunnistada sundtäitmine lubatavaks summas 91 393,66 eurot.
3(7)
Tsiviilasi nr: 2-15-7337
Maakohtu otsus
9.Harju Maakohus rahuldas 25.11.2015 otsusega hagi osaliselt, tunnistas sundtäitmise täiteasjas nr 008/2013/486 lubamatuks 1792,71 euro ulatuses ning märkis, et sundtäitmine täiteasjas nr 008/2013/486 on lubatav summas 91 393,66 eurot. Maakohus jättis hageja menetluskulud 2% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud 98% ulatuses hageja kanda.
10.Otsuse põhjenduste järgi on täiteasjas nr 008/2013/486 täitedokumendiks Tea Türnpuu poolt 16.02.2009 tõestatud notariaalne leping nr 377 (edaspidi: täitedokument) ja nõude sisuks on hüpoteegiga tagatud nõue. 26.02.2013 täitmisteatest nähtub, et täitedokumendi täitmisel vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul peab võlgnik tasuma koos täitekuludega 97 707,28 eurot. Vabatahtliku täitmise tähtaja möödumisel on võlgnetava summa suurus koos täitekuludega 102 209,02 eurot. Täitedokumendi punkti nr 3 kohaselt seati lepingu esemetele ühishüpoteek summas 1 430 000 krooni. Seega ei saa täiteasjas nr 008/2013/486 hagejalt nõutav summa olla suurem. Ühishüpoteek on seatud hagejale kuuluvatele kinnisasjadele, mis on kantud registrisse registriosa numbritega XXXXXXXX ja XXXXXXXX. Sundtäitmine on lubamatu 1 792,71 euro ulatuses (93 186,37 - 91 393,66). Ka kostja on nimetatud summas hagi õigeks võtnud. Sundtäitmine on lubatav 91 393,66 euro ulatuses. Apellatsioonkaebus
11.Maakohtu otsuse peale esitas hageja 29.12.2015 apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada osas, milles hagi jäi rahuldamata ning teha uus otsus, millega hagi täies ulatuses rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
12.Maakohus on jätnud arvestamata kohtutäituri tasu ja täitekuludega. Täiteasjas nr 008/2013/486 on nõude suuruseks 102 209,02 eurot (sh täitekulud). Hüpoteegi alusel sundtäitmise korral kaetakse täituri tasu nõue üksnes hüpoteegisumma ulatuses ning täituri tasu nõuet ei saa rahuldada võlgniku muu vara arvelt. Seega oleks maakohus pidanud tunnistama sundtäitmise lubamatuks kokku vähemalt 10 815,36 euro ulatuses.
13.Kohus jättis põhjendamatult käsitlemata hagiavalduses esitatud muud väited ja tõendid. Kui tegemist on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lõike 1 punktides 18– 191 nimetatud täitedokumendiga, siis saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada kõik vastuväited algatatud sundtäitmisele ning võimalike vastuväidete ringi ei ole mistahes viisil piiratud. Maakohus on tõlgendanud ja kohaldanud seadust valesti ning see on viinud asja ebaõige läbivaatamiseni ja asja õigusvastase lahendamiseni.
14.Korteri nr 2 kaasomandiosa ja korter nr 3 on kokku ehitatud. Seetõttu ei saa need korteriomandid kuuluda erinevatele isikutele. Korter nr 3 pole iseseisvalt kasutatav ning selle turuväärtus on oluliselt madalam kui mõlema kokku ehitatud korteriomandi koos müümise korral. Üksnes korteri nr 3 müümine avalikul enampakkumisel 4(7)
Tsiviilasi nr: 2-15-7337 kahjustab ülemääraselt hageja (võlgniku) seadusega tagatud õigusi ja huve. Sellise müügi korral saadakse vähem raha, kui korteriomandite koos müümise korral. Sundtäitmine on seetõttu tervikuna lubamatu.
15.Kui kinnisasjad on koormatud sama õigusega, võib iga täitemenetluse osaline nõuda, et kinnisasjad pandaks enampakkumisele ühiselt (TMS § 151 lg 2). Ühishüpoteegiga on koormatud korteriomand ja kaasomandiosa teisest korteriomandist, mis on füüsiliselt kokku ehitatud, siis puudub kohtutäituril kaalutlusõigus panna kordusenampakkumisel müüki üksnes üks korteriomand. Vastustaja seisukoht
16.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
17.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohtu otsuse resolutsiooni punkte 2 ja 3 tuleb küll täpsustada hagi rahuldamise ulatuse osas.
18.TsMS § 442 lg 5 järgi lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Sama lõike kohaselt peab resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka otsuse muu tekstita. Maakohtu otsuse resolutsioon nendele nõuetele osaliselt ei vasta. Maakohus on vaidlustatud otsuse resolutsiooni punktides 2 ja 3 tunnistanud sundtäitmise täiteasjas nr 008/2013/486 lubamatuks 1792,71 euro ulatuses ja lubatavaks summas 91 393,66 eurot. Samas on hagivalduses märgitu kohaselt võlgnetava summa suuruseks täitemenetluses 102 209,02 eurot. Maakohus ei ole otsuse põhjendustest järelduvalt ka tuvastanud, et võlgnetav summa täitemenetluses oleks väiksem kui 102 209,02 eurot. Seega võib jääda maakohtu otsuse resolutsiooni p-de 2 ja 3 koosmõjus ebaselgeks, kas sundtäitmine täiteasjas on 9022,65 euro ulatuses lubatav või mitte. Eeltoodut arvestades peab ringkonnakohus vajalikuks vaidlustatud otsuse resolutsiooni p 2 täpsustada, tunnistades sundtäitmise täiteasjas nr 008/2013/486 lubamatuks 91 393,66 eurot ületavas ulatuses ning jättes punkti 3 resolutsioonist välja. TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus selguse huvides kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses.
19.Ringkonnakohus jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata ning järgib maakohtu otsuse põhjendusi, mistõttu ei pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid üle korrata.
20.Vastuseks apellatsioonkaebuse ülalkäsitlemata väidetele märgib kolleegium, et ei nõustu etteheitega, nagu oleks jätnud maakohus hageja osad väited ja tõendid otsuses käsitlemata. TsMS § 442 lg-st 8 tulenevalt peab kohus otsuses põhjendama, miks ta ei
5(7)
Tsiviilasi nr: 2-15-7337 nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega, samuti peab kohus otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda sama lõike järgi otsuses põhjendama. Maakohus on otsuse põhjenduste p-s 15 märkinud, et kõik otsuses käsitlemata menetlusosaliste väited (sealhulgas hageja etteheited kohtutäituri tegevusele) ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja väited kohtutäituri minetuste kohta täitemenetluse läbiviimisel (enampakkumise korraldamisel jms) ei oma (täiteasjas nr 008/2013/486) sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude lahendamise seisukohalt õiguslikku tähtsust. Seetõttu puudus maakohtul vajadus hinnata ka nende väidete kinnituseks esitatud tõendeid. Isegi kui pidada osundatud maakohtu põhjendusi ebapiisavateks, ei oleks tegemist menetlusõiguse normi sellise rikkumisega, mis annaks praegusel juhul aluse maakohtu otsuse tühistamiseks.
21.Iseenesest õige on hageja seisukoht, et TMS § 221 lg 11 järgi saab võlgnik käesolevas asjas esitada kõiki vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Samas ei puuduta need hageja väited, mida maakohus on jätnud hageja arvates põhjendamatult käsitlemata, täitedokumendist tuleneva nõude olemasolu või kehtivust. Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma lahendites järjepidevalt rõhutanud, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mida iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (vt nt Riigikohtu 27.01.2010 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-153-09, p 25). Praeguses asjas hageja sellised vastuväiteid sundtäidetavale nõudele esitanud ei ole ning väited kohtutäituri minetuste kohta täitemenetluse läbiviimisel täitedokumendi täidetavust ei kõrvalda.
22.Iseenesest õige on Riigikohtu praktikale tuginev hageja käsitlus, mille järgi kaetakse hüpoteegi alusel toimuva sundtäitmise korral täituri tasunõue üksnes hüpoteegisumma ulatuses ning et täituri tasu nõuet ei saa rahuldada võlgniku muu vara arvelt. Samas ei ole maakohus ka asunud käesolevas asjas teistsugusele seisukohale. Maakohus on pidanud täitemenetlust lubatavaks 91 393,66 euro ulatuses ning kolleegiumi hinnangul ei pidanud maakohus seejuures täiendavalt märkima, et täituri tasu nõuet ei saa rahuldada võlgniku muu vara arvelt vms. Hageja ei ole sellist eraldi tuvastust kohtult ka taotlenud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
23.Apellatsioonkaebuse väiteid ei anna kolleegiumi hinnangul alust muuta menetluskulude jaotust maakohtu menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
24.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude
6(7)
Tsiviilasi nr: 2-15-7337 kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
25.Kostja poolt 28.03.2016 istungil ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirjade kohaselt on kostja seoses hageja apellatsioonkaebuse lahendamisega kandnud õigusabikulusid kokku 462 eurot (koos käibemaksuga). Kostjat esindava vandeadvokaadi Tanel Mällas tunnitasu suuruseks on nimekirjast nähtuvalt olnud 132 eurot (koos käibemaksuga). Õigusabiteenus on seisnenud apellatsioonkaebusega tutvumises (1 tund), sellele vastuse koostamises ja edastamises (1,5 tundi) ning ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamises (1 tund). Kostja kinnitusel on kõik eeltoodud kulud kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega ning ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
26.Hageja esindaja on ringkonnakohtu istungil avaldanud, et apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel palub hageja kohtul hinnata kostja menetluskulude põhjendatust.
27.Kolleegium leiab, et kostja lepingulise esindaja poolt apellatsioonimenetluse toimingutele kulunud aeg (kokku 3,5 tundi) on esindaja töö eeldatavat mahtu arvestades TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik. Samuti on viidatud sätte mõttes põhjendatud ja vajalik kostja esindaja ühe tööühiku hind (tunnitasu). Kostja lepingulise esindaja tunnitasu (132 eurot) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu
28.Lähtudes ülalmärgitust ja kostja esitatud menetluskulude nimekirjast, tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista apellatsiooniastmes kantud menetluskulud 462 euro ulatuses.
29.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.