Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

Hageja 08.10.2015 menetluskulude nimekirja (t lk 131) kohaselt kulus hageja esindajal aega hagiavalduse koostamisele (3,25 h), kohtu 03.02.2015 määrusega tutvumisele ja kliendile selgitamisele (0,25 h), hagivastusega tutvumisele (0,75 h), 24.06.2015 seisukoha koostamisele ja kohtule esitamisele (1,5 h) ja 24.07.2015 seisukoha koostamisele ja kohtule esitamisele (1,25 h) ning hageja menetluskulud on kokku 1273 eurot (koos käibemaksuga). Hageja esindaja väljatoodud tegevused on kõik olnud vajalikud ning näidatud ulatuses (7 h) põhjendatud. Samuti on mõistlik õigusabiteenuse tunnihind (95 eurot + km). Apellatsioonkaebus

aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilasjas nr 2-14-56646 lahendas maakohus kaebust kohtutäituri otsuse peale ja selles hagita menetluse asjas ei võetud seisukohta praeguses asjas hagi esemaks olevas küsimuses, st kas apellant oli esitanud poolte poolt lepinguga sätestatud vormis ostuhinna tasumise nõude või mitte. Maakohtu seisukohad selles asjas, et täitemenetlust algatati õiguspäraselt, ei oma apellandi poolt osundatud tähendust praeguses asjas. Maakohus märkis eelnimetatud lahendis, et täitemenetluses kehtiva formaliseerituse printsiibi kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid. Ringkonnakohtu hinnangul sai maakohus eelnimetatud kaebuse lahendamisel kontrollida, kas kohtutäitur on temale esitatud dokumentide hindamisel järginud TMS § 19. Seevastu praegust kohtuasja iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mille puhul võlgnik võib esitada kõik vastuväited nõude olemasolule ja kehtivusele (TMS § 221 lg 11) ning nõude sissenõutavust edasilükkava tingimuse saabumist hindab kohus. Kaebuse väide, mille kohaselt oli piisav kostja poolt hagejale nõude esitamine suuliselt, ei ole kooskõlas poolte vahel lepingus kokkulepituga. Maakohus on 16.08.2007 lepingu punkti 6.3 tõlgendades õigesti leidnud, et 10.02.2009 lepingu p-s 2.2 sätestatud nõudega seotud tahteavalduse võis esitada notariaalses vormis kirjalikult, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või elektroonilises vormis, kuid mitte suulises vormis. Maakohus on oma seisukohta piisavalt põhjendanud. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda seisukohale, nagu oleks maakohus kohaldanud 16.08.2007 lepingus sätestatud vorminõuet 10.02.2009 lepingule ebaõigesti. Nõustuda ei saa kostjaga, et 10.02.2009 lepinguga muudeti ostuhinna tasumise kohustust (t lk 134). Maakohus on õigesti märkinud, et 10.02.2009 leping on 16.08.2007 müügilepingu muutmise kokkulepe ja põhjendatult kohaldanud 10.02.2009 lepingu p-s 2.2 nimetatud nõude esitamisele 16.08.2007 lepingu p-s 6.3 kokkulepitud vorminõuet. Nõustuda ei saa apellatsioonkaebuse väitega, mille kohaselt oleks maakohus pidanud asja lahendamisel arvestama ja jätma hagi rahuldamata, sest nõue muutus sissenõutavaks, sest täitemenetluse algatamisest oli kohtuotsuse tegemise ajaks möödas enam kui kaks kuud. Maakohus tuvastas õigesti, et nõue ei olnud muutunud sissenõutavaks, kuna kostja ei olnud hagejale ostuhinna tasumise nõuet esitanud. Nõustuda saab vastustajaga, et apellandi käsitlus, mille kohaselt võib kõigepealt nõude alusel, mis ei ole veel sissenõutavaks muutunud, alustada täitemenetlust ja siis jääda ootama nõude sissenõuetavaks muutumist (vastuse p 2.12), on vastuolus TMS § 19 lg-ga 1. Menetluskuludest Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Puudub alus muuta maakohtu otsustatud menetluskulude jaotust. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja osutanud seoses apellatsioonimenetlusega õigusabi 5,75 tundi tunnitasuga 95 eurot, millele lisandub käibemaks, ning hageja menetluskulud ringkonnakohtus on kokku 655 eurot 50 senti (sh käibemaks). Kostja ei esitanud seisukohta hageja menetluskulude kohta. Ringkonnakohtu hinnangul on 05.01.2016 määrusega ja apellatsioonkaebusega tutvumise, esialgse analüüsi ja kliendile selgitamise ajakulu 1 tund ning vastuse koostamise, vormistamise ja esitamise ajakulu 4,75 tundi vajalik ja põhjendatud kulu, arvestades kohtuvaidluse keerukust ja koostatud menetlusdokumentide sisu. Tunnitasu 95 eurot, millele lisandub käibemaks, on tavapärane sarnase õigusteenuse hind. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud lepingulise esindaja kulu 655 eurot 50 senti (sh käibemaks).

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.