MM hagi osaühingu G vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, kohtus lõpetamise, töölepingu lõpetamise hüvitise, ülesütlemisest vähem ette teatatud aja eest hüvitise või töötasu ning ületunnitöö eest töötasu nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.10.2015 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
24 000 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
MM apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): MM (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Osaühing G (registrikood XXXXXXXX, asukoht Tallinn), lepinguline esindaja Mari Rask
Kohtuistungi toimumise aeg
06.04.2016
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper ja kostja lepinguline esindaja Mari Rask
4.Apellatsiooniastmes kantud Osaühingu G menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldada osaliselt ja välja mõista MM-lt Osaühingu G kasuks menetluskulud 958,33 eurot.
5.Apellatsiooniastmes kantud Osaühingu G menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jätta 306,67 euro osas rahuldamata. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.01.03.2015 esitas MM (hageja) maakohtule hagi osaühingu G (kostja) vastu. Hageja palus tuvastada 16.07.2013 sõlmitud töölepingu nr 78 05.02.2015 toimunud erakorralise ülesütlemise tühisuse, lugeda, et tööleping ei ole kostjapoolse ülesütlemisega lõppenud, lõpetada 16.07.2013 töölepingu nr 78 alates 07.03.2015 ning mõista kostjalt hageja kasuks välja töölepingu lõpetamise hüvitis 9600 eurot, töötasu 2400 eurot ja ületunnitöö hüvitis 12 000 eurot.
2.Hageja töötas kostja juures töölepingu alusel tegevjuhina. Töötasu oli 2400 eurot kuus. Kostja ütles töölepingu 05.02.2015 ilma ette teatamata üles. Kostjal puudus mõjuv põhjus töölepingu ülesütlemiseks. Hageja täitis alates tööle asumisest töölepingust tulenevaid tööülesandeid lojaalselt ja kostja huve silmas pidades, kahju pole hageja kostjale tekitanud. Ülesütlemisavalduses puuduvad põhjendused ja vastavaid põhjendusi ega ülesütlemise alust ei ole kostja tõendanud. Hageja ei ole ise muutnud enda palka, vaid vastav muudatus oli juba töölepingu sõlmimisel poolte vahel kokku lepitud. Hageja ei ole ka avaldanud ärisaladust ega põhjustanud usalduse kaotust enda või kostja vastu. Puudub eelnev hoiatus töölepingu lõpetamise kohta ja ülesütlemine ei toimunud mõistliku aja jooksul võimalikust rikkumisest teadasaamisest. Kostja ei järginud töölepingu ülesütlemisel etteteatamise tähtaega ja lepingu koheseks lõpetamiseks alus puudus.
3.Hageja tegi töölepingu perioodil 895 ületundi tasumääraga 22,50 eurot tunnis. Hageja ametijuhendist tulenevate tööülesannetele kulus oluliselt rohkem aega kui töölepingus kokku lepitud tavapärane tööaeg. Sellest ja kostja juhatuse liikme korraldustest hagejale järeldub poolte kokkulepe ületunnitöö tegemiseks. Töölepingu lõppemise tõttu ei ole enam võimalik ületunnitöö hüvitamine vaba aja andmisega, mistõttu on ainuvõimalik selle hüvitamine rahas. Teistele töötajatele kehtestatud korraldus ületundide arvestamiseks ei kehtinud hageja suhtes.
2(7)
Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
5.Kostja tuginedes töölepingu ülesütlemisel TLS § 88 lg 1 punktile 3 (töökohustuste rikkumine), p-le 5 (usalduse kaotamine), p-le 6 (kolmandate isikute usalduse kaotus), p-le 7 (olulisel määral kahju tekitamine tööandja varale) ja p-le 8 (saladuse hoidmise kohustuse rikkumine). Töökohustuste rikkumine ja olulise kahju tekitamine seisnesid selles, et hageja rakendatud juhtimisvõtted viisid kostja kahjumisse. Kostja kaotas usalduse hageja vastu, kui selgus, et hageja on esiteks ühepoolselt suurendanud oma kuutöötasu 2267,62 eurolt 2400 eurole, teiseks teinud kostja juures töötavale kliendihaldurile ÜT-le korduvalt ettepaneku asuda tööle hageja tütardele kuuluvasse reisifirmasse ja võtta kaasa tema teenindatavad suur- ja ärikliendid ning kolmandaks kohelnud oma alluvaid ebaväärikalt. Hageja põhjustas kostja suurkliendi XXX usaldamatuse kostja vastu sellega, et avaldas suurkliendile pakutud hinna kolmandale isikule, kes oli hageja tuttav, ja pidas temaga kirjavahetust XXX tellitud reispaketi hinna ja reisikohtade vähendamise osas; sama teoga rikkus hageja ka saladuse hoidmise kohustust.
6.Kostja ütles töölepingu üles mõistliku aja jooksul pärast hageja rikkumistest teada saamist. Töötasu omavolilisest suurendamisest sai kostja teada 2015. aasta jaanuari lõpus, XXX usalduse kaotamisest 03.02.2015 ja kliendihaldurile tehtud ettepanekutest 04.02.2015. Kostja võis töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, sest kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei võinud enam mõistlikult nõuda lepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni.
7.Pooltel puudus ületunnitöö kokkulepe, samuti ei olnud kokkulepet ületundide rahaliseks hüvitamiseks. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused
8.Harju Maakohus 30.10.2015 otsusega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 2600 eurot.
9.Pooled ei vaidle ja on tuvastatud, et - pooled sõlmisid 16.07.2013 töölepingu nr 78, mille alusel asus hageja tööle kostja juures tegevjuhina ja töölepingu dokumendi järgi oli kokku lepitud töötasus 2267,62 eurot (I kd tl 14–19); - alates 2014. aasta augustist sai hageja töötasu 2400 eurot kuus; - kostja ütles töölepingu erakorraliselt üles 05.02.2015 (I kd tl 84).
10.Hageja pani toime järgmised talle ette heidetavad teod, mis põhjustasid usalduse kaotuse: - Hageja korraldas endale töölepingu dokumendis kokkulepitust suurema kuutöötasu 2400 eurot maksmise, aga tõendamist ei leidnud, et pooled oleksid leppinud kokku suuremas töötasus kui 2267,62 eurot. Võttes arvesse hageja tööalast positsiooni tegevdirektorina ja töötasu muutumise kohta antud seletusi (II kd tl 92–93), sai hageja kokkulepitust suuremat töötasu üksnes tema enda korraldusel, mitte aga kostja vastava otsustuse tulemusel. - Kliendihalduri kirjalik seletus kostjale (I kd tl 141) koosmõjus hilisema kinnitusega (II kd tl 94–95) on piisav tuvastamaks hageja ettepanekut kliendihaldurile tulla koos klientidega üle teise ettevõttesse.
3(7)
-
XXX ja sellele kliendile pakutud reisiga seonduva e-kirjade vahetusega (I kd tl 133– 139 ja II kd tl 91) on tuvastatud, et hageja avaldas kolmandale isikule teavet kostja pakutava teenuse hinna kohta ja vähemalt võis jätta nii kõnealusele kolmandale isikule kui ka XXXle mulje, et ta seab kolmanda isiku huvi madalama hinnaga reisipaketi ostmise vastu kõrgemale kostja huvist olla lojaalne oma suurkliendile.
11.Hageja väitel avaldas ta üksnes kõigile klientidele suunatud pakkumuse hinna, aga sellekohast väidet hageja ei tõendanud. TLS § 88 lg 1 p 8, § 22 lg 1 ja VÕS § 625 järgi tuleb pidada saladuse hoidmise kohustuse rikkumiseks ka seda, kui töötaja avaldab tööandja (suur)kliendiga kokkulepitud hinna kolmandale isikule, kellele tööandja sama hinnaga toodet ei pakuks. Seetõttu eelmärgitud asjaoludel hageja rikkus saladuse hoidmise kohustust.
12.Kuna vähemalt kahe ülesütlemise aluseks oleva asjaolu puhul järgnes ülesütlemine vahetult neist teadasaamisele, on ülesütlemine avaldatud mõistliku aja jooksul. Arvestades hageja ametikohta, on tuvastatud rikkumised eriliselt rasked ja nende sisu tõttu ei saa hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata töötaja eelnevat hoiatamist. Kostja ülesütlemine on tehtud seadusest tuleneval alusel ja see vastab seaduse nõuetele.
13.Ületunnitöö hüvitamise kokkulepe ei sisaldu töölepingus ja ametijuhendis, samuti ei saa kokkulepet järeldada hageja kirjavahetusest juhatuse liikmega hageja puhkuse teemal (I kd tl 82–83). Põhjendamatu on hageja käsitlus, et tema suhtes ei tuleks kohaldada kostja juures üldise korrana kehtestatud ületundide arvestamise korda (I kd tl 143–143). Tegevjuhina pidi hageja olema korrast teadlik ja pooled ei ole sõlminud kokkuleppeid selle kohta, et hageja puhul kehtiks mingi muu kord. Kui töötaja ei tule tööülesannete täitmisega toime kokkulepitud tööaja jooksul, ei järeldu sellest ületunnitöö kokkuleppe sõlmimine. Eeltoodu tõttu ei kuulu ületunnitöö hüvitamise nõue rahuldamisele. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
14.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.
15.Maakohus on ebaõigesti kohaldanud TLS § 97 lg 3 koosmõjus § 88 lg 1 p-dega 5, 6 ja 8 ja TLS § 44 lg-d 6 ja 7. Maakohus on rikkunud menetlusõiguse norme, tuginedes järeldusele, mille kohta pooltel puudus menetluse käigus võimalus arvamust avaldada.
16.Hagejale määrati töötasu kokkuleppel kostjaga ja ilmselgelt kostja teadmisel. E-kirjaga edastatud eelarves (07.04.2015 menetlusdokumendi lisa 11) oli alates augustist kajastatud hageja palgatõus. Lõpparve väljamaksmise arvestuse (lisa 10) kohaselt oli kostja ka pärast töölepingu ülesütlemist jätkuvalt arvestanud hageja töötasuks 2400 eurot. Lisaks on esitatud tõenditena pooltevahelised 04.02.2015 e-kirjad. On ilmne, et kostja väide omavolilise palgatõusu kohta töötati välja alles seoses käesoleva menetlusega.
17.Hageja ei ole põhjustanud kostja usalduse kaotust. Hageja vaidles vastu ÜT kirjalike seletuste lisamisele toimikusse. ÜT seletused ei ole usaldusväärsed. Maakohus ei andnud hagejale võimalust ütluste usaldusväärsust kontrollida ja küsimusi esitada. ÜT kirjalikud ütlused on lubamatu tõend. Maakohus on rikkunud menetlusõiguse norme.
4(7)
Seejuures maakohus ei lubanud hagejal vande all seletust anda. Hageja tütarde registreeritud P OÜ ei ole osutanud reisiteenust, s.t tegemist ei ole kostja konkurendiga. Poolte vahel puudus ka konkurentsikeelu kokkulepe. Puuduvad tõendid, et hageja üritas meelitada kostja töötajat koos klientidega teise ettevõttesse.
18.Hageja tegevus ei saanud kaotada kostja kliendi usaldust kostjasse. Maakohtu otsuses märgitud e-kirjavahetusest nähtub, et ÜR ise edastas 02.02.2015 hagejale kirja, milles sisaldub temale XXX poolt pakutav võimalik puhkusepaketi hind. Hageja oma 02.02.2015 vastuses ei ole avaldanud kliendile teisele kliendile tehtud eripakkumise hinda. Hageja avaldas vaid kostja poolt avalikult pakutava reispaketi hinna, mida ei saa hagejale ette heita. Oli tavapärane, et klientidele anti kirjaliku pöördumise korral teavet kehtivate reisiteenuse pakettide hindade kohta. Puuduvad tõendid, et hageja oleks avaldanud kolmandatele isikutele teavet, mida saab käsitleda kostja ärisaladusena ja mis ei kuulunud kolmandatele isikutele avaldamisele.
19.Puudusid põhjused öelda tööleping üles etteteatamistähtaega järgimata.
20.Ületunnitöö tasu nõue on põhjendatud. Hageja on tõendanud ületunnitööd e-postkasti väljavõttega (hagiavalduse lisa 4). Hageja kirjavahetus toimus kostja juhatuse liikmega ja äritegevust puudutavate isikutega. Hageja täitis oma tööülesandeid. Hageja töökoormus oli väga suur ja kostja oli sellest teadlik. Kostja 13.09.2012 korraldusel ületundide arvestamise korralduse kohta, millele maakohus on tuginenud, puudub hageja allkiri. Korraldus ei kehtinud hageja suhtes. Kohustust täita tööülesandeid vajadusel üle tavapärase tööaja tulenes ametijuhendist, kostja ootustest ja töö iseloomust. Hagejal ei olnud sisuliselt puhkeaega. Antud asjaoludest on võimalik järeldada kostja nõusolekut ületunnitööks. Vastustaja seisukoht
21.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
22.Ringkonnakohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud apellatsioonkaebusega ning tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 järgi ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
23.TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti on maakohus õigesti kohaldanud materiaalõigust. See, et apellant maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohtu järeldused oleksid ebaõiged. Maakohus on TLS § 88 lg 1 punkte 5, 6 ja 8 õigesti kohaldanud. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja poolt on
5(7)
töölepingu lõpetamise alusena esiletoodud hageja teod andsid kostjale aluse kahelda hageja lojaalsuses ja võimaldasid töölepingu erakorraliselt üles öelda.
24.Maakohus on õigesti asunud seisukohale, mille kohaselt ei ole tõendamist leidnud, et pooled oleksid leppinud kokku suuremas hageja töötasus kui 2267,62 eurot kuus. Apellatsioonkaebuses viidatud tõendid ei anna alust lugeda tõendatuks, et hageja töötasu tõus augustist 2014 oli kostja juhatuse liikmega varasemalt kokku lepitud. Asjaolu, et hageja edastas 2014. aasta alguses kostjale eelarve plaani, milles oli hageja palgatõus kajastatud, ja kostja ei esitanud hageja plaanitud suurendatud töötasule vastuväiteid, ei kinnita töötasu suurendamise varasema kokkuleppe olemasolu. Puudub alus eeldada, et hageja kirjeldatud asjaoludel oleks kostja pidanud eelarve plaanile vastuväiteid esitama. Hageja oli kostja tegevjuht ja korraldas äriühingu igapäevast tegevust, sealhulgas ka töötajatele palkade väljamaksmist ise. Töötasu suurendamise varasema kokkuleppe olemasolu ei kinnita ka asjaolu, et kostja arvestas pärast töölepingu lõpetamist lõpparve maksmisel hagejale töötasu suurema töötasu järgi, mida hageja oli saanud kuni töölepingu ülesütlemiseni. Kostjal oli õigus lõpparve väljamaksmisel lähtuda tegelikult hagejale väljamakstud summadest.
25.Apellatsioonkaebuses viidatud hageja ja kostja jurist UM 04.02.2015 kirjavahetust (kd II tl 92-93) on maakohus õigesti hinnanud. Kirjavahetus kinnitab, et suuremat töötasu sai hageja üksnes tema enda korraldusel, mitte aga kostja otsustuse tulemusel.
26..Kolleegium ei nõustu apellandiga, et maakohus on otsuse rajanud lubamatule tõendile, milleks on ÜT kirjalikult antud ütlused. Maakohus on kostja väite, et hageja pakkus suvel 2014 kostja töötajale ÜT-le võimalust asuda tööle hageja tütarde asutatud äriühingusse P OÜ kaasa võttes kostja suurkliendid, lugenud tõendatuks ÜT 04.02.2015 seletuskirjaga kostja juhatuse liikmele OG-le, mis on dokumentaalne tõend ja mida maakohus hindas koosmõjus hilisema ÜT kirjaliku kinnitusega. Hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mis muudaksid kostja eeltoodud väited hageja tegevuse kohta mitteusaldusväärseks. Samuti ei ole hageja olukorras, kus kostja loobus taotlusest ÜT tunnistajana ülekuulamiseks, ise taotlenud ÜT tunnistajana ülekuulamist.
27.Samuti nõustub kolleegium maakohtu järeldustega asjaolude osas, mis puudutavad FV XXX reisipaketi hinna avaldamisega seonduvat. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kohtule esitatud e-kirjavahetusest saab järeldada, et hageja on kolmanda isiku huvisid eelistanud kostja püsikliendi huvidele. Hageja 02.02.2015 e-kirjast ÜR-le tuleneb, et eeltoodud isikule odavama reisi müümiseks on vajalik vähendada FV XXX-le müüdavate pakettide arvu kahe võrra, mis aga tähendab, et XXX ei saanud kõiki planeeritud reisipakkette soovijatele edasi müüa.
28.Maakohus on asjakohaselt põhjendanud, miks kostja ei pidanud töölepingu ülesütlemisest etteteatamise tähtaega järgima. Ringkonnakohtu arvates ei võinud kostjalt mõistlikult nõuda lepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni (TLS § 97 lg 3) eelkõige põhjusel, et hagejal oli tegevjuhina ulatuslik pädevus kostja igapäevase majandustegevuse korraldusel ja juhtimisel ning usalduse kaotus tegi võimatuks nõuda kostjalt, et hagejal lubataks sellise ulatusliku pädevuse edasist teostamist.
29.Kõikidele väidetele ületunnitöö kohta, mida hageja apellatsioonkaebuses kordab, on maakohus ammendavalt vastanud ja oma seisukohti õigesti põhjendanud. Maakohus
6(7)
on õigesti leidnud, et ületunnitöö kokkulepe ei sisaldu töölepingut ega ametijuhendis, samuti ei saa kokkulepet järeldada hageja kirjavahetusest kostja juhatuse liikmega puhkuse teemal. Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et kostjal oli kehtestatud ületundide arvestamise kord ja hageja oli sellest teadlik ning nõudis teistelt kostja töötajatelt selle täitmist. Kolleegium märgib, et hageja käitumine viisil, kus ta väidatavalt on pidevalt poolteise aasta jooksul teinud olulises määras ületunde, kuid pole neist enne töölepingu lõpetamist kostjat teavitanud, ei ole ka eluliselt usutav, arvestades, et hageja oli teadlik kostja poolt kehtestatud ületundide hüvitamise korrast.
30.Maakohtu menetluskulud on TsMS § 162 lg 1 järgi põhjendatult hagi rahuldamata jätmise tõttu jäetud hageja kanda. Maakohus on hinnanud õigesti nii kostjale osutatud õigusteenuse mahtu kui ka esindaja teenuse hinda.
31.Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda. TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostjat esindas ringkonnakohtu menetluses lepinguline esindaja Mari Rask. Esitatud taotluse järgi kulutas kostja esindaja apellatsioonkaebusega tutvumisele 30 minutit, kliendiga kohtumisele ja asjaolude täpsustamisele 20 minutit, apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele 5 tundi ja 30 minutit, apellatsioonkaebuse kohtule edastamisele 5 minutit, kohtule seisukoha koostamisele ja edastamisele 10 minutit ning ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamisele 1 tunni ja 30 minutit. Kokku 8 tundi ja 5 minutit. Ringkonnakohtu istung kestis 1 tunni ja 30 minutit. Kokku ajakulu apellatsioonimenetluses 9 tundi ja 35 minutit. Kolleegium leiab, et vastustaja ajakulu on vaidluse asjaolusid ja esitatud menetlusdokumente arvestades vajalik ja põhjendatud. Vastustaja esindaja tunnitasu on taotluse kohaselt 132 eurot ilma käibemaksuta. Maakohus on vaidlustatud otsuses kohtupraktikale tuginedes pidanud õigusabituru hindasid arvestades mitteadvokaadist lepingulise esindaja tasu põhjendatud suuruseks 100 eurot tund. Ringkonnakohus ei näe alust seda järeldust kummutada ja lähtub vastustaja menetluskulude kindlaksmääramisel samast tunnihinnast. Seega on vastustaja hüvitatav menetluskulu 958 eurot ja 33 senti, mis tuleb apellandilt välja mõista. Rahuldamata jääb taotlus 306,67 euro osas (1265-958,33).
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.