Pärnu Maakohus
Kohtunik
Anne Randjärv
Otsuse teatavakstegemise
13. aprill 2016 Rapla kohtumaja kantselei kaudu
aeg ja koht Tsiviilasja number
2-15-11234
Hagi ese
Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue
Hagi hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Margit Viiart xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxx, xxxxxxx xxx x e-post: xxx@xxx
esindajad Kostja: Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 70000349 Asukoht: Tallinn, Lõõtsa 8a e-post: [email protected] Esindaja: Inna Golovina e-post: [email protected]
Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalikus menetluses
Jätta hagi rahuldamata. Tühistada hagi tagamine, s.o täitemenetluse peatamine täiteasjas nr 176/2014/2273 kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
Menetluskulude jaotus Menetluskulud kannab hageja. Kostja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta asja arutamist kohtuistungil. Asjaolud ja hageja nõue Hageja suhtes on alustatud täitemenetlus nr 176/2014/2273, kus täitedokumendiks on Maksu- ja Tolliameti 08.08.2012 vastutusotsus nr 13-7/104-18. Kostjal on hageja vastu nõue summas 573 465,73 eurot, millele lisanduvad täitemenetluse kulud. Kokku on hagejalt nõutav summa 600 948,41 eurot. Hageja ei nõustu sundtäitmisega ja palub selle lubamatuks tunnistada TMS § 221 lg 1 alusel, s.o põhjusel, et nõue tuleb lugeda rahuldatuks, kuna seda on võimalik tasaarvestada hageja nõudega kostja vastu. Hageja on omandanud äriühingult RKO Platvorm OÜ (edaspidi RKO), kellel on tagastusnõue kostja vastu summas 540 000 000 eurot, nimetatud nõudest 1 000 000 euro suuruse osa. Nõude omandamist tõendab RKO ja hageja vahel 16.07.2015 sõlmitud nõude loovutamise leping /kd I, tl 5-6/. Kuna Tallinna Ringkonnakohus asus 30.12.2015 määruses seisukohale, et maksukorralduse seaduse §-dest 35-37 tulenevalt ei näe seadus ette võimalust loovutada maksuõiguslikke nõudeid /kd I, tl 158/, esitas hageja 25.01.2016 toimunud eelistungil kostjale uue taotluse maksuvõla tasaarvestamiseks maksukorralduse seaduse §-de 105 lg 8 ja 106 lg 8 alusel. Taotluse ja hageja eelistungil antud selgituste kohaselt on ta 2015. aastal omandanud Rosneft Eesti OÜ-lt ühe miljoni euro suuruse nõude RKO vastu. Viimane tunnistab oma kohustust Rosneft Eesti OÜ ees ja aktsepteerib nõude loovutamist hagejale. RKO ja hageja on 14.12.2015 sõlminud pandilepingu ülalnimetatud hagejale loovutatud kohustuse tasumise tagamiseks. RKO pantis oma sisendkäibemaksu tagastusnõude (540 000 000 eurot) kostja vastu ühe miljoni suuruses osas hageja kasuks. Pandi lunastamise tähtaeg oli 18.01.2016. Kuna RKO oma kohustust tähtaegselt ei täitnud, läks õigus ühe miljoni suurusele tagastusnõudele üle hagejale. RKO seaduslik esindaja ning hageja on esitanud kostjale taotluse /kd I, tl 172/ teostada hageja suhtes tehtud vastutusotsusest tuleneva summa osas tasaarvestus nõudega, mis on pandilepingu kaudu hagejale üle läinud. Maksukorralduse seaduse § 34 lg 3 tuleneb üheselt, et pantida võib ka tulevikus tekkida võivaid tagastusnõudeid. Tagastusnõude pantimine hakkab kehtima maksuhaldurile teate esitamise hetkest. Hageja hinnangul ei piisa pantimisteate tasaarvestuse alusena mittearvestamiseks sellest, et maksuhaldur ei nõustu RKO tagastusnõudega. Riigikohus ei ole oma 22.02.2016 otsuses nr 3-1-1109-15 kordagi väitnud, et Rosneft Eesti OÜ ja RKO vahelist tehingut, millest tulenevalt on viimaselt õigus sisendkäibemaksule, ei ole toimunud. Seega saab väita, et Riigikohus on kinnitanud tehingu toimumist ja aktsepteerinud RKO õigust sisendkäibemaksu tagastamisele. Sellest tulenevalt ei saa olla õige maksuhalduri järeldus, et RKO sisendkäibemaksu tagastusnõudega ei ole võimalik teha tasaarvestusi. Eeltoodu tõttu peab hageja väga oluliseks peatada käesoleva tsiviilasja menetlus TsMS § 356 lg 1 alusel kuni kohtuotsuste jõustumiseni kriminaalasjas nr 1-13-6111 (R P, A K, T R, A A, Rosneft Eesti OÜ ja RKO Platvorm OÜ süüdistusasi KarS §-de 344, 345, 381-1, 389-1 ja 389-2 järgi) ja
haldusasjas nr 3-13-678 (RKO kaebus Maksu- ja Tolliameti 27.12.2012 maksuotsusele nr 12.23/9676-38/, mille alusel määrati RKO-le juuni 2009 eest käibemaksu summas 540 000 000 eurot) /kd II, tl /2-4/. Seega kordab hageja oma lõplikes seiuskohtades varem esitatud taotlust käesoleva menetluse peatamiseks /kd I, tl 108-110/, mida on kolmes kohtuastmes juba lahendatud /kd I, tl 112114, 155-158, 175-176/. Kostja seisukoht 08.08.2012 koostas kostja hagejale vastutusotsuse nr 13-7/104-18 Inimõiguste Kaitse Büroo OÜ (10261486, registrist kustutatud 15.10.2014) maksuvõla sissenõudmiseks maksukorraldusseaduse § 96 alusel (edaspidi vastutusotsus), millega Maksu- ja Tolliamet kohustas hagejat ja M L solidaarselt tasuma Inimõiguste Kaitse Büroo OÜ maksuvõlg 573 880,84 eurot. Vastutusotsus jõustus Riigikohtu halduskolleegiumi 15.10.2014 määrusega kohtuasjas nr 3-7-1-372-14, kui Riigikohus jättis hageja kassatsioonkaebuse vastutusotsuse tühistamiseks menetlusse võtmata. 13.11.2014 algatas kohtutäitur kostja avalduse alusel täitemenetluse nr 176/2014/2273, milline on kõnesoleva kohtuasjaga seoses peatatud. Seisuga 28.09.2015 on vastutusotsusest tulenev hageja kohustus 573 162,16 eurot. Hageja põhjendab täitemenetluse lubamatust asjaoluga, et kostja nõue hageja vastu tuleb lugeda rahuldatuks, kuna hageja on omandanud 1 000 000 euro suuruse nõude kostja vastu. 16.07.2015 on RKO juhatuse liige T R edastanud kostjale taotluse vastutusotsusest tuleneva Margit Viiarti kohustuse tasaarvestamiseks MKS §-de 105 lg 8 ja 106 lg 8 alusel. Hagile on lisatud hageja ja RKO vahel 16.07.2015 sõlmitud nõude loovutamise leping, mille objektiks on 1 000 000 euro suurune osaline nõue RKO nõudest kostja vastu, nõude kogusumma on 540 000 000 eurot. Nõude loovutamise lepingu kohaselt on RKO nõue kostja vastu tõendatud kahes kohtuastmes (kriminaalasi nr 1-13-6111) ja tekkinud RKO 19.07.2012 esitatud käibemaksudeklaratsiooni alusel. Kostja hinnangul on viide RKO nõudeõiguse olemasolu tuvastamisele kriminaalmenetluses asjakohatu. Halduskohus menetleb haldusasjas nr 3-13-678 RKO kaebust Maksu- ja Tolliameti 27.12.2012 maksuotsuse nr 12.2-3/9676-38 (edaspidi maksuotsus) tühistamiseks. Viidatud maksuotsusega määras maksuhaldur RKO-le maksustamisperioodi juuni 2009 eest käibemaksu summas 540 000 000 eurot, mille võrra vähenes RKO deklareeritud sisendkäibemaks ja sellest tulenevalt ka käibemaksu enammakse. Asja menetlus on apellatsiooniastmes. Kostja hinnangul on kriminaalmenetluse ja maksuvaidluse puhul tegemist erinevate menetlustega, mille eesmärk on erinev. 17.08.2015 otsuses, millega jäeti RKO taotlus Margit Viiarti maksuvõla tasaarvestamiseks rahuldamata /kd I, tl 91-94/, selgitati taotlejale, et pooleliolevad kohtuvaidlused ja nendes tuvastatavad asjaolud ei saa asendada tagastusnõuet, millele saaks tugineda hageja kohustuse tasaarvestamisel. Maksukohuslane peab tagastusnõude esitamisel eelkõige tõendama, et tagastusnõue eksisteerib. Kui ta seda ei tee, ei lähe tõendamiskoormus maksuhaldurile üle. 25.01.2016 toimunud eelistungil edastas hageja nõustaja T R kohtule ja maksuhaldurile teate tagasinõude pantimisest vastavalt MKS § 34 sätestatule ja taotluse maksuvõla tasaarvestamiseks vastavalt MKS §-dele 105 lg 8 ja 106 lg 8 /kd I, tl 172/. Hageja hinnangul on tal õigus tasaarvestust taotleda, kuna Maksu- ja Tolliameti 14.11.2014 otsus nr 12.2-3/9676-35, millega peatati käibemaksu tagastusnõude täitmine, on jõustunud ja seda ei ole tühistatud. Samuti tõendavad RKO esitatud tagastusnõude õigsust Tartu Maakohtu 19.12.2014 ja Tartu Ringkonnakohtu 26.06.2015 otsused kriminaalasjas nr 1-13-6111.
15.02.2016 otsusega nr 13-7/00104-20 /kd I, tl 188-191/ jättis kostja hageja taotluse maksuvõla tasaarvestamiseks rahuldamata. Esitatud pantimisteate ja pandilepinguga seonduvalt asub kostja seisukohale, et kuna 08.02.2016 seisuga puudus RKO-l pandiesemeks olev tagastusnõue kostja vastu, on teade tulevikus tekkida võiva tagastusnõude pantimise kohta informatiivse iseloomuga ning nimetatud teate esitamisega ei kaasne kostjale menetluslikke tagajärgi hageja maksuvõla sissenõudmisel. Kostja hinnangul on hageja tuginenud oma hagiavalduse esitamisel isiklikele veendumustele tingimuslike asjaolude suhtes, milliste saabumine ei ole kostja hinnangul võimalik. Seega on hagi alusetu, motiveerimata ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu seisukoht TMS § 221 lg 1 järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hageja on seisukohal, et kostja vastutusotsuset nr 13-7/104-18 tulenev nõue tema vastu tuleb lugeda rahuldatuks tasaarvestuse kaudu. RKO, kes on esitanud kostjale 540 000 000 euro suuruse käibemaksu tagastusnõude, on loovutanud /kd I, tl 5-6/ ja hiljem pantinud /kd I, tl 181182/ 1 000 000 euro suuruse osa nimetatud nõudest hageja kasuks ning hageja on esitanud tasaarvestuse avalduse. Tallinna Ringkonnakohus on 30.09.2015 lahendis nr 3-13-2342 asunud seisukohale, et maksuõiguslikke nõudeid ei ole võimalik loovutada. Kuna MKS §-d 35-37, millised sätestavad maksunõuete ülemineku, loovutamist ette ei näe, tuleb selle seisukohaga nõustuda. MKS § 34 lg 2 järgi võib tagastusnõuet seaduses sätestatud korras pantida ja MKS § 34 lg 3 järgi võib pantida ka tulevikus tekkida võivaid tagastusnõudeid. MKS § 106 lg 8 lubab tagastusnõudeks õigustatud isikul taotleda maksuhaldurilt tagastusnõude täitmisel selle kasutamist kolmanda isiku rahalise kohustuse täitmiseks. Eeltoodust tulenevalt on RKO-l õigus oma tulevikus tekkida võivat tagastusnõuet pantida, samuti tagastusnõude olemasolul taotleda maksuhaldurilt selle kasutamist kolmanda isiku rahalise kohustuse täitmiseks maksuhalduri ees. Seega on küsimus selles, kas RKO-l on tagastusnõue kostja vastu ja kas hagejal, kes eelnimetatud nõudest osa on omandanud, on käesoleval ajal on võimalik esitada tasaarvestusavaldust. 19.07.2012 esitas RKO kostjale 2009 juunikuu kohta parandatud andmetega käibemaksudeklaratsiooni, milles deklareeris enammakstud käibemaksu 540 000 000 eurot (8 449 164 000 krooni). Seoses tagastusnõude õigsuse kontrollimisega alustas maksuhaldur 09.08.2012 korraldusega nr 12.2-3/9696-1 üksijuhtumi kontrolli ja 21.09.2012 alustati Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna poolt kriminaalmenetlus nr 12930000422 seoses RKO ja tema seadusliku esindaja käitumises kuriteotunnuste esinemisega. 14.11.2012 otsusega nr 12.2-3/967635 peatas maksuhaldur käibemaksu tagasinõude täitmise kuni otsuse jõustumiseni kriminaalmenetluses nr 12930000422 /kd I, tl 147-152/. Maksu- ja Tolliameti alustatud kriminaalasi on käesoleval ajal kohtu menetluses (nr 1-13-6111). Hageja on korduvalt viidanud nimetatud kriminaalasjas tehtud lahenditele kui tõenditele tagastusnõude olemasolu kohta ning taotlenud käesoleva menetluse peatamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni kriminaalasjas. 22.02.2016 otsusega nr 3-1-1-109-15 tühistas Riigikohus Tartu Ringkonnakohtu 26.06.2015 otsuse ja saatis uueks arutamiseks ringkonnakohtule. Otsusest nähtuvalt on RKO-le esitatud süüdistus KarS §-de 389-1 lg 3 ja 389-2 lg 3 ning 25 lg 1, 2 ja 4 järgi
ning RKO seaduslikule esindajale T R KarS § 389-2 lg 2 ja 25 lg 1, 2 ja 4 järgi. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et käimasolevas kriminaalmenetluses tehtav lahend tõendab RKO tagastusnõude olemasolu või selle puudumist. Kriminaalmenetluses tuvastatakse kuriteokooseisu olemasolu või puudumine juriidiliste ja füüsiliste isikute tegevustes, millised seonduvad RKO poolt 540 000 000 euro suuruse käibemaksu tagastusnõude esitamisega. Kas RKO-l on (kriminaalmenetluse lõppedes) käibemaksu tagastusnõude või mitte, selle peab kindlaks tegema ikkagi maksumenetluses. Lisaks eelkirjeldatud maksuvaidlusele ja selle pinnalt algatatud kriminaalmenetlusele, on RKO ja kostja vahel pooleli maksuvaidlus, kus halduskohus (haldusasi nr 3-13-678) menetleb RKO kaebust Maksu- ja Tolliameti 27.12.2012 otsusele nr 12.2-3/9676-38. Nimetatud otsusega määras maksuhaldur RKO-le maksustamisperioodi juuni 2009 eest käibemaksu summas 540 000 000 eurot (8 449 164 000 krooni), mille võrra vähenes RKO deklareeritud sisendkäibemaks ja sellest tulenevalt ka käibemaksu enammakse. Seega, kui ilmneb, et RKO 19.07.2012 esitatud käibemaksu tagastusnõue oli õiguspärane ja tal oli nimetatud ajal käibemaksu enammakse 540 000 000 euro ulatuses, vähenes see maksuhalduri 27.12.2012 maksuotsuse tulemusena nullini. Kuni eelkirjeldatud vaidlused ei ole lõppenud, tuleb asuda seisukohale, et RKO-l võib tulevikus tekkida käibemaksu tagastusnõue kostja vastu, mida ta võis MKS § 34 lg 3 järgi käesoleval ajal pantida ning panditud osas võis nõue üle minna hagejale. Sellest aga ei tulene, et hagejal oleks tema poolt omandatud, kuid alles tulevikus tekkida võiva nõudega võimalik käesoleval ajal tasaarvestada oma sissenõutavaks muutunud kohustust kostja ees. VÕS § 197 lg 1 järgi mõistetakse tasaarvestusena olukorda, kui kaks isikut on kohustatud teineteisele maksma rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse. Sellisel juhul võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvestuse eelduseks on, et kahe isiku vahel eksisteerivad vastastikused nõuded. Tasaarvestuse õigus tekib ja tasaarvestus on võimalik siis, kui tasaarvestava poole (kõnesoleval juhul hageja) nõude täitmise tähtaeg on saabunud. Nõuet, mille hageja RKO-lt omandas, käesoleval ajal ei eksisteeri ja seega ei ole saabunud ka hageja (võimaliku) nõude täitmise tähtaeg, mistõttu ei ole tasaarvestuse õigus tekkinud ning tasaarvestus võimalik ei ole. Kuna vastutusotsusest nr 13-7/104-18 tulenev kostja nõue ei ole rahuldatud ja hageja taotletud tasaarvestus ei ole õiguslikult võimalik, tuleb hagi jätta rahuldamata. Hagi tagamine kuulub tühistamisele TsMS § 386 lg 4 alusel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega kannab menetluskulud hageja. Kostja menetluskulude nimekirja ja menetluskulude väljamõistmise nõuet esitanud ei ole. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Randjärv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.