Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TMS § 222 lg 1 sätestab, et kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühisuse tuvastada üksnes sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega. Hageja leiab, et tal on kinnistusraamatu registriossa nr XXX kantud kinnisasja suhtes sundtäitmist takistav õigus, sest kinnistusraamatu registriosa nr XXX kolmandasse jakku on tehtud kolmanda kandena käsutamise keelumärge pankrotivõlgniku XXXOÜ kasuks. Hageja on esitanud tsiviilasjas nr 2-15-8274 varalise nõude. Hagi tagamise abinõuna on kohaldatud käsutuskeeldu. Kohus selgitab, et käsutuskeeld ei anna hagejale asja suhtes õigusi. Keelumärge või käsutuskeeld ei ole asjaõigus, samuti ei taga keelumärge ühtki kinnistusraamatusse kantavat õigust. Keelumärge on vahend kinnisasja omandi või piiratud asjaõiguse käsutamise täielikuks või osaliseks keelamiseks. Käsutuskeeld või keelumärge XXXOÜ kasuks ei ole hageja sundtäitmist takistav õigus TMS § 222 lg 1 mõttes. Hagejal tuleb hagiavalduses esile tuua, milline sundtäitmist takistav õigus tal on sundtäitmise esemeks oleva kinnisasja suhtes; kas õigus tuleneb lepingust või seadusest, millised on lepingust või seadusest tulenevad õiguse tekkimise eeldused, kas ja millised asjaolud esinevad, mis on eelduseks õiguse tekkimisele. Kohus hoiatas, et kui ilmneb, et hagejal ei saa hagis märgitud asjaoludel olla sundtäitmise esemeks oleva asja suhtes sundtäitmist takistavat õigust, jätab kohus hagiavalduse menetlusse võtmata. Hageja ei ole tehingu näilikkust sisutanud. Hageja tugineb hagis sellele, et kompromiss on näilik tehing ja rikub käsutuskeeldu. TsÜS § 89 lg 1 sätestab, et näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Kohus selgitab, et TsÜS § 89 kohaselt näilik tehing võib olla tehtud kahel viisil - kas tehing sooviti teha nii, et sellel ei oleks üldse õiguslikke tagajärgi või oli see muu tehingu varjamiseks tehtud. Hagejal tuleb hagiavalduses välja tuua, kas ta leiab, et tehing sooviti teha nii, et sellel ei oleks üldse õiguslikke tagajärgi või oli see muu tehingu varjamiseks tehtud. Hagejal tuleb hagis välja tuua elulised asjaolud, mille pinnalt saaks hinnata, kas tehing on näilik või mitte. Hageja sai 08.03.2016 määruse kätte 09.03.2016 ja pidi puudused kõrvaldama 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Lähtuvalt hageja taotlusest pikendas kohus puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaega kuni 07.04.2016. Hageja ei ole puuduseid kõrvaldanud. Määruse põhjendused Hagi menetlusse võtmisest keeldumine Maakohus ei võta hagiavaldust menetlusse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel, mille kohaselt ei võta kohus hagi menetlusse, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 430 lg 8 järgi saab hageja tugineda vaid kohtuliku kompromissi tühisusele. TsMS § 430 lg 8 lause 3 kohaselt jätkub kompromissi tühisuse tuvastamise korral kohtumenetlus, milles kompromiss sõlmiti, s.t menetluse lõpetamise määrus kaotab seadusest tulenevalt oma kehtivuse ning lõpetatud kohtumenetlus jätkub. TsMS ei võimalda esitada nõuet kompromissi kinnitava kohtumääruse tühisuse tuvastamiseks ja hagi tagamise abinõu asendamist puudutava kohtumääruse tühisuse tuvastamiseks, mistõttu esineb nimetatud nõude osas hagi menetlusse

võtmisest keeldumise alus, sest hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Hageja on esitanud kaks eraldi nõuet: kande parandamise nõude ja nõude tahteavalduse andmiseks kohustamiseks. Kohus selgitas, et asjaõigusseaduse § 65 lg 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 tulenevalt ei pea hageja esitama eraldi nõuet kinnistusraamatu kande parandamiseks. Hagejal tuli esitada nõusoleku andmiseks kohustamise nõue, milles tuleb kirjeldada nõusoleku sisu, mis on vajalik kinnistusraamatu kande parandamiseks. Hagejal tuli täpsustada kostjate vastu esitatud nõusoleku andmiseks kohustamise nõuet. Kohus märkis, et kumbki kostjatest peab oma nõusoleku andma eraldi. Hageja ei ole oma nõuet täpsustanud. TMS § 222 lg 1 sätestab, et kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühisuse tuvastada üksnes sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega. Hageja leiab, et tal on kinnistusraamatu registriossa nr XXX kantud kinnisasja suhtes sundtäitmist takistav õigus, sest kinnistusraamatu registriosa nr XXX kolmandasse jakku on tehtud kolmanda kandena käsutamise keelumärge pankrotivõlgniku XXXOÜ kasuks. Hageja on esitanud tsiviilasjas nr 2-15-8274 varalise nõude. Hagi tagamise abinõuna on kohaldatud käsutuskeeldu. Kohus selgitas, et käsutuskeeld ei anna hagejale asja suhtes õigusi. Keelumärge või käsutuskeeld ei ole asjaõigus, samuti ei taga keelumärge ühtki kinnistusraamatusse kantavat õigust. Keelumärge on vahend kinnisasja omandi või piiratud asjaõiguse käsutamise täielikuks või osaliseks keelamiseks. Käsutuskeeld või keelumärge XXXOÜ kasuks ei ole hageja sundtäitmist takistav õigus TMS § 222 lg 1 mõttes. Hagejal pole hagiavalduses esile toonud, milline sundtäitmist takistav õigus tal on sundtäitmise esemeks oleva kinnisasja suhtes; kas õigus tuleneb lepingust või seadusest, millised on lepingust või seadusest tulenevad õiguse tekkimise eeldused, kas ja millised asjaolud esinevad, mis on eelduseks õiguse tekkimisele. Kohus hoiatas, et kui ilmneb, et hagejal ei saa hagis märgitud asjaoludel olla sundtäitmise esemeks oleva asja suhtes sundtäitmist takistavat õigust, jätab kohus hagiavalduse menetlusse võtmata. Hageja ei ole tehingu näilikkust sisutanud. Hageja tugineb hagis sellele, et kompromiss on näilik tehing ja rikub käsutuskeeldu. TsÜS § 89 lg 1 sätestab, et näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Kohus selgitas, et TsÜS § 89 kohaselt näilik tehing võib olla tehtud kahel viisil - kas tehing sooviti teha nii, et sellel ei oleks üldse õiguslikke tagajärgi või oli see muu tehingu varjamiseks tehtud. Hagejal tuli hagiavalduses välja tuua, kas ta leiab, et tehing sooviti teha nii, et sellel ei oleks üldse õiguslikke tagajärgi või oli see muu tehingu varjamiseks tehtud. Hagejal tuli hagis välja tuua elulised asjaolud, mille pinnalt saaks hinnata, kas tehing on näilik või mitte. Kuna hageja ei ole 08.03.2016 määruses välja toodud puuduseid kõrvaldanud, jätab kohus hagi menetlusse võtmata. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse TsMS § 372 lg 6 kohaselt, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Hagi tagamisest

Kooskõlas TsMS § 386 lg 4 tühistab kohus Harju Maakohtu 29.12.2015 määruse, millega kohus rahuldas hageja taotluse hagi tagamiseks ja peatas täitemenetluse täiteasjas nr 008/2015/2667 kuni käesolevas tsiviilasjas lahendi jõustumiseni. Kohus kohustas kohtutäiturit Mati Kadak tühistama 30.12.2015 kell 12.00 algav enampakkumine täiteasjas nr 008/2015/2667. Menetluskulud TsMS § 168 lg 1 järgi jäävad menetluskulud hageja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtumääruses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p 1 järgi. Tsiviilasja materjali kohaselt esitas XXXOÜ määruskaebuse maakohtu hagi tagamise määrusele ja tasus määruskaebuselt riigilõivu 50 eurot (t.lk 115). Määruskaebuse on esitanud XXXOÜ seaduslik esindaja ja seega lepingulise esindaja kulud puuduvad. Kuna riigilõiv on menetluskulu, tuleb see hagejal XXXOÜ-le hüvitada. 09.03.2016 esitas XXXOÜ kohtule seisukoha hagi menetlusse võtmise osas. Kohus ei ole TsMS § 372 lg 3 kohaselt küsinud kostja seisukohta hagi menetlusse võtmise lahendamiseks, mistõttu ei pea hageja kostja 1 võimalikke menetluskulusid kandma ja need jäävad kostja 1 enda kanda. Kuna kohus jätab hagi menetlusse võtmata, on hagejal õigus TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel saada tasutud riigilõiv tagasi. Selleks tuleb esitada kohtule TsMS § 150 lg 4 järgi taotlus.

Moonika Tähtväli kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.