lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-10617/35

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 07.04.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-10617/35
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.04.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1053
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr: 2-15-10617

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Tsiviilasja number

2-15-10617

Määruse tegemise aeg ja koht

07.04.2016, Tallinn

Kohtukoosseis

Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Imbi Sidok-Toomsalu ja Margo Klaar

Kohtuasi

VP (P) hagiavaldus U OÜ vastu saamata jäänud töötasu, päevaraha ja kahjuhüvitise väljamõistmiseks 396 eurot 79 senti

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25.02.2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad

U OÜ apellatsioonikaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Hageja: VP (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja: U OÜ (registrikood XXXXXXXX), seaduslik esindaja TK

RESOLUTSIOON

1.Keelduda U OÜ Harju Maakohtu 25.02.2016 otsuse peale 23.03.2016 esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
2.Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest kõigile menetlusosalistele määruse ärakirja kättetoimetamisega. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline 1(4)

Tsiviilasi nr: 2-15-10617 menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti seisukohti ja vastuväiteid teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja menetluse käik

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.VP (hageja) esitas 13.05.2015 töövaidluskomisjonile avalduse ja palus mõista U OÜ-lt (kostja) välja saamata jäänud töötasu, päevaraha ja kahjuhüvitise.
2.Töövaidluskomisjon rahuldas 16.06.2015 otsusega hageja avalduse osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu 173,10 eurot, päevaraha 357,92 eurot ja kahjuhüvitisena sõiduki remondikulu maksumuses 57,98 eurot.
3.Kostja esitas 16.07.2015 taotluse läbivaatamiseks hagimenetluse korras.

töövaidluskomisjoni

16.06.2015

otsuse

4.Hageja esitas Harju Maakohtule 28.09.2015 hagiavalduse ja 02.11.2015 hagiavalduse paranduse, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks osaliselt maksmata jäänud töötasu, lähetusraha ja hüvitise kogusummas 396,79 eurot.
5.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
6.Harju Maakohus rahuldas 25.02.2016 otsusega hagiavalduse osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 374,42 eurot.
7.Menetlusosalised sõlmisid lepingu 10.04.2015. Maakohus asus seisukohale, et poolte vahel 10.04.2015 sõlmitud leping vastab töölepingu tunnustele. Hageja oli allutatud kostja juhtimisele ja kontrollile, st 10.04.2015 lepingu kohaselt pidi hageja täitma kostja korraldusi. Kostja määras hageja töö tegemise koha. Pooled olid leppinud kokku ka katseajas. See on iseloomulik töösuhtele (töölepinguseaduse (TLS) § 6 lg 1). Hagejal on seega õigus nõuda kostjalt töötasu maksmist.
8.Pooled ei vaidle, et hageja töötas kostja juures 17.04.2015 – 02.05.2015 ja sel perioodil oli hagejal 10 tööpäeva. Ühe tööpäeva töötasu oli 18,571 eurot (bruto). Seega oleks hagejal õigus nõuda kostjalt töötasu maksmist summas 185,71 eurot. Kostja maksis hagejale 11.05.2015 töötasu summas 12 eurot. Seega oleks hagejal õigus nõuda kostjalt saamata jäänud töötasu summas 173,71 eurot. Kuna hageja nõudis kostjalt saamata jäänud töötasu väljamõistmist summas 145,89 eurot, mõistis

2(4)

Tsiviilasi nr: 2-15-10617 maakohus TLS § 28 lg 2 p 2 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu summas 145,89 eurot.

9.Maakohus pidas hageja nõuet päevarahade väljamõistmiseks põhjendatuks osaliselt. Hagejal on õigus nõuda päevaraha seaduses sätestatud määras, sest pooled pole teistsuguses määras kokku leppinud. Maakohus viitas Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määrusele nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“ (edaspidi: määrus nr 110), mille § 4 lg 2 kohaselt makstakse välislähetusse väljasõidu päeva eest päevaraha, kui välisriiki suunduv sõiduk väljub hiljemalt kell 21.00. Maakohus tuvastas, et praam, millega hageja sõitis välisriiki lähetusse, väljus Eestist 17.05.2015 kell 23.55. Seetõttu järeldas maakohus, et hagejal pole õigust nõuda päevaraha välislähetusse väljasõidu päeva eest (17.04.2015). Kuivõrd kostja ei vaielnud vastu, et hageja viibis lähetuses perioodil 18.04.2015-02.05.2015, rahuldas maakohus vastavas ulatuses hageja nõude. Maakohus kohaldas määruse nr 110 §-st 3 tulenevat välislähetuse päevaraha alammäära 22,37 eurot päevas ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja päevaraha summas 170,55 eurot, sest kostja maksis hagejale 21.04.2015 päevaraha summas 165 eurot.
10.Maakohus asus seisukohale, et kostja pole tõendanud, et ta on hagejale palga ettemaksena tasunud 18.04.2015 summa 197,40 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p 5 alusel luges kohus hageja 04.02.2016 kohtuistungil antud seletusega tõendatuks, et hageja andis 17.04.2015 kostja juhatuse liikmele 200 eurot sularahas ja palus kanda raha oma pangakontole. 18.04.2015 maksekorraldusest nähtub, et kostja seaduslik esindaja tegi hagejale ülekande summas 197,40 eurot, millele lisandub teenustasu 2,60 eurot, kokku 200 eurot.
11.Kohus luges hageja poolt 04.02.2016 kohtuistungil antud seletustega ja varem menetluses esitatud dokumentidega tõendatuks, et hageja ostis Rootsis uued ühendusvooliku otsad ja nende ostmine oli vajalik hageja tööülesannete täitmiseks ehk ilma uute ühendusvooliku otsadeta ei saaks hageja täita tööülesandeid. Kostja ei lükanud ümber hageja väidet, et ühendusvooliku uute otsade ostmine oli vajalik ja et ühendusvooliku uued otsad ostis hageja. Maakohus rahuldas hageja nõude kahju hüvitamiseks summas 57,98 eurot TLS § 40 lg 1 ja VÕS § 628 lg 2 alusel. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
12.23.03.2016 on kostja esitanud maakohtu otsuse peale apellatsioonikaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada. Kostja märgib, et on nõus tasuma hagejale 138,45 eurot, kuid muus osas peab nõuet põhjendamatuks. Apellatsioonkaebuse põhjendustes kordab kostja maakohtu menetluses esitatud vastuväiteid. Ringkonnakohtu seisukoht
13.Kolleegium, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. 3(4)

Tsiviilasi nr: 2-15-10617

14.Maakohtu menetluses oli raha maksmisele suunatud hagi. Hagi hinnaks oli maakohtus 396,79 eurot. Kuna tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole, menetles maakohus hagi TsMS § 405 lg 1 järgi lihtmenetluses. Edasikaebeõigus on maakohtu otsusele seetõttu piiratud.
15.TsMS § 637 lg 21 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi, või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Vaidlusaluses asjas ei ole maakohus andnud TsMS § 442 lg-s 10 sätestatud luba otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses.
16.Ringkonnakohtu hinnangul ei esine TsMS § 637 lõikes 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Maakohus ei ole otsuse tegemisel kohaldanud selgelt ebaõigesti materiaalõigust, rikkunud menetlusõigust ega hinnanud ebaõigesti tõendeid. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väidete osas on maakohus otsuses juba hinnangu andnud ning need ei võimalda jõuda maakohtust teistsugusele järeldusele. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.
17.Kuivõrd apellatsioonkaebus on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus selle tagastamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest

(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar

(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.05.20262-24-5024/35Harju Maakohus Tallinna kohtumaja