Kohtuotsuse tegemise aeg ja 25.02.2016, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn koht Tsiviilasja number
2-15-10617
Tsiviilasi
XXX(XXX) hagiavaldus XXXOÜ vastu saamata jäänud töötasu, päevaraha ja kahjuhüvitise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
396,79 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX), seaduslik esindajad esindaja XXX Kohtuistungi aeg
04.02.2016
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus osaliselt.
2.Mõista XXXOÜ-lt XXXkasuks välja 374,42 eurot.
3.Jätta rahuldamata XXXOÜ 09.02.2016 taotlus kohtuistungi protokolli parandamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Jätta XXX menetluskulud 94 % ulatuses XXXOÜ kanda ja XXXOÜ menetluskulud 6 % ulatuses XXX kanda.
Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (25.02.2016). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.XXX (hageja) esitas 13.05.2015 töövaidluskomisjonile avalduse ja palus mõista XXXOÜ-lt (kostja) välja saamata jäänud töötasu, päevaraha ja kahjuhüvitise. Töövaidluskomisjon rahuldas 16.06.2015 otsusega hageja avalduse osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu 173,10 eurot, päevaraha 357,92 eurot ja kahjuhüvitise sõiduki remondikulu maksumuses 57,98 eurot. Kostja esitas 16.07.2015 taotluse töövaidluskomisjoni 16.06.2015 otsuse läbivaatamiseks hagimenetluse korras.
2.Hageja esitas 28.09.2015 hagiavalduse saamata jäänud töötasu, päevaraha ja kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 10.04.2015 töölepingu, mille alusel asus hageja kostja juurde tööle autojuhina. Kostja teatas 06.05.2015 suuliselt töölepingu ülesütlemisest. 12.05.2015 sai hageja kostja teate töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta töölepinguseaduse (TLS) § 89 lg 1 alusel. Hageja nõuab kostjalt saamata jäänud töötasu väljamõistmist. Pooltevaheline töösuhe kestis 17.04.2015 – 02.05.2015. Hageja palgaks oli 390 eurot kuus. Märgitud perioodi eest pidi kostja hagejale maksma palka 185,71 eurot. Kostja maksis 12 eurot. Hageja palub mõista kostjalt välja saamata jäänud töötasu summas 145,89 eurot. Hageja märgib, et töösuhete kestel viibis tema perioodil 17.04.2015 – 02.05.2015, st 16 päeva välismaal. Märgitud perioodi eest peaks kostja maksma hagejale päevaraha summas 357,92 eurot. Kostja maksis 165 eurot. Hageja palub mõista kostjalt välja saamata jäänud päevaraha summas 192,92 eurot. Välismaal viibides pidi hageja vahetama haagise ja veoki hüdraulilised ühendusvooliku otsad ja kandis sellega seonduvalt kulu summas 57,98 eurot. Hageja palub mõista kostjalt välja kahjuhüvitise summas 57,98 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGIAVALDUSELE
3.Kostja vaidleb hagile osaliselt vastu. Vastuse kohaselt on poolte vahel 10.04.2015 sõlmitud leping kvalifitseeritav töövõtulepinguna. Lepingu kohaselt teostas hageja kostjale autojuhi teenuseid. Hageja töötas kostja juures perioodil 17.04.2015 – 02.05.2015. Hageja palgaks oli 390 eurot (neto). Perioodil 17.04.2015 – 02.05.2015 töötas hageja 10 päeva, mille eest on tal õigus saada töötasu 176,99 eurot. Hageja viibis perioodil 18.04.2015 – 02.05.2015, st 15 päeva välislähetuses, mille eest on tal õigus saada päevaraha summas 335,55 eurot. Kostja maksis hagejale 21.04.2015 165 eurot, 11.05.2015 12 eurot ja 18.04.2015 197,40 eurot, kokku 374,40 eurot. Tasumata on 138,14 eurot, mida kostja on nõus hagejale maksma. Kostja vaidleb hageja kahju hüvitamise nõudele vastu. Hageja ei teavitanud kostjat, et sõiduk ei ole korras ja sellest, et tema pidi ostma ühendusvoolikute otsad.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud hagiavalduse, esitatud tõendite ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.
5.Tegemist on lihtmenetluse asjaga tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 esimese lause mõttes. Sellist asja võib maakohus lahendada, järgides TsMS § 405 lg 1 järgi üksnes olulisi menetluspõhimõtteid.
6.Poolte vahel puudub vaidlus, et nad sõlmisid lepingu 10.04.2015, kuid pooltevahelised suhted kestsid perioodil 17.04.2015 – 02.05.2015. Märgitud perioodil töötas hageja 10 päeva. Ühe päeva töötasu oli 18,571 eurot (bruto) ja kuupalk oli 390 eurot (bruto). Pooled vaidlevad pooltevaheliste suhete kvalifikatsiooni üle ja selle üle, kui suures summas on kostjal õigus nõuda saamata jäänud töötasu ja päevaraha. Lisaks vaidleb kostja vastu hageja kahju hüvitamise nõudele.
7.Esmalt võtab kohus seisukoha pooltevaheliste suhete kvalifitseerimise osas. Kostja väidab, et poolte vahel 10.04.2015 sõlmitud leping (lk 10, 65) vastab töövõtulepingu tunnustele. Hageja on seisukohal, et pooled sõlmisid 10.04.2015 töölepingu. Kohus märgib, et kostja seisukoht pooltevaheliste suhete kvalifitseerimise osas on olnud vastuoluline. 04.02.2016 istungil nõustus kostja, et pooled sõlmisid 10.04.2015 töölepingu ja samal ajal väitis, et märgitud leping vastab töövõtulepingu tunnustele (lk 153). Kohus leiab, et poolte vahel 10.04.2015 sõlmitud leping on kvalifitseeritav töölepinguna. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt. Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 1 sätestab, et töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. 10.04.2015 leping (lk 10) on pealkirjastatud töölepinguna, kuid lepingus nimetatakse kostjat tellijaks ja hagejat töövõtjaks. Lepingu kvalifitseerimisel tuleb lähtuda lepingu sisust, mitte selle pealkirjast või poolte lepingus nimetamisest. Lepingu p 2 järgi annab transpordiosakonna juhataja tööülesandeid ja kontrollib nende täitmist; katseaeg on 3 kuud. Lepingu p 3 sätestab, et töövõtja töötab ainult vastavalt juhtimise ja puhkuse režiimile. Lepingu
p 4 kohaselt maksab tellija töövõtjale tasu 390 eurot teostatud tööde eest. Lepingu p 6 järgi kohustub töövõtja töötama tellija juures lepingus sätestatud tingimustel, alluma tellija juhtimisele ning kontrollile. Sama punkti kohaselt kohustub töövõtja mitte töötama vabal ajal tellija loata viimase konkurentide juures; töövõtja kohustub tegutsema vastavalt tööandja instruktsioonidele; töövõtja on kohustatud hoidma saladuses tellija ärisaladust; autojuht peab rangelt täitma tellija legaalseid instruktsioone; autojuht võib kasutada tellija seadmeid lepingus sätestatud eesmärkidel; vastavalt tellija instruktsioonidele on autojuht kohustatud saatma transpordipaberid, CMR-d ja aruanded nädala jooksul tehtud töö kohta tellijale mitte hiljem, kui järgmisel esmaspäeval. Lepingu lisaks oleva ametijuhendi (lk 8, 70) p 5 sätestab, et autojuht peab rangelt täitma kõiki firma juhataja ja oma otsese ülemuse korraldusi. Ametijuhendi p 9 kohaselt on autojuht kohustatud täitma teekonnalehti märkides ära marsruudi, läbitud kilomeetrid ja kütusekulud. 04.02.2016 istungil seletas hageja, et kostja andis korraldusi, kus kaup peale laadida ja kus maha laadida (lk 153). Seda kinnitas samal kohtuistungil ka kostja. Istungil teatas kostja, et kütuse eest maksis tema ja kliendid tasusid kauba vedamise eest temale. Kostja rentis sõiduki ja haagis oli Rootsi kliendi oma. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohal, et poolte vahel 10.04.2015 sõlmitud leping vastab töölepingu tunnustele, kuna hageja oli allutatud kostja juhtimisele ja kontrollile, st 10.04.2015 lepingu kohaselt pidi hageja täitma kostja korraldusi ja 04.02.2016 istungil kinnitasid pooled, et kostja andis hagejale korraldusi kauba pealelaadimise ja mahalaadimise kohtade kohta. Samal istungil antud hageja seletusest nähtub, et 17.04.2015 andis kostja temale korralduse sõita Rootsi väljuvale praamile ja järgmisel päeval asuski hageja Rootsis tööle. Seega määras kostja hageja töö tegemise koha. Lisaks leppisid pooled katseajas kokku, mis on iseloomulik töösuhtele (TLS § 6 lg 1). Hageja pidi tegema tööd isiklikult, kasutades töö tegemiseks kostja poolt võimaldatud töövahendid, st sõidukit ja haagist. Kostja pidi maksma hagejale tasu töö tegemise eest lepingu sõlmimise ajal kehtinud töötasu miinimummääras. Hagejale oli ettenähtud konkurentsipiiring, st 10.04.2015 lepingu kohaselt ei saanud hageja töötada vabal ajal kostja nõusolekuta viimase konkurentide juures. Konkurentsipiirang on iseloomulik töösuhtele (TLS § 6 lg 3, § 23). Samuti leppisid pooled kokku hagejal lasuvas kostja äri- ja tootmissaladuse hoidmise kohustuses. Töötajale laienev saladuse hoidmise kohustus on iseloomulik töösuhtele (TLS § 6 lg 3, § 22). Seega ei olnud hageja 10.04.2015 lepingust nähtuvalt töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev, vaid allus kostja juhtimisele ja kontrollile, mistõttu vastab 10.04.2015 pooltevaheline leping töölepingu tunnustele ja lepingule kohaldub töölepingu seaduses sätestatu.
8.Eelmises punktis asus kohus seisukohale, et poolte vahel 10.04.2015 sõlmitud leping on tööleping ja hagejal on seega õigus nõuda kostjalt töötasu maksmist. TLS § 28 lg 2 p 2 sätestab, et tööandja on eelkõige kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Pooled ei vaidle, et hageja töötas kostja juures 17.04.2015 – 02.05.2015 ja märgitud perioodil oli hagejal 10 tööpäeva. Ühe tööpäeva töötasu oli 18,571 eurot (bruto). Seega oleks hagejal õigus nõuda kostjalt töötasu maksmist summas 185,71 eurot (18,571 eurot x 10 päeva). Kostja maksis hagejale 11.05.2015 töötasu summas 12 eurot (lk 24, 69). Seega oleks hagejal õigus nõuda kostjalt saamata jäänud töötasu summas 173,71 eurot (185,71 eurot – 12 eurot). Hageja nõuab aga kostjalt saamata jäänud töötasu väljamõistmist summas 145,89 eurot ja kuna hageja nõue on kohtule siduv, siis tuleb TLS § 28 lg 2 p 2 ja VÕS § 108 lg 1 alusel mõista kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu summas 145,89 eurot.
9.Hageja nõuab kostjalt päevaraha väljamõistmist. Pooled ei vaidle, et nad ei leppinud kokku seaduses sätestatust kõrgemas päevaraha määras ja seega on hagejal õigus nõuda päevaraha seaduses sätestatud määras. Hageja leiab, et tema viibis välislähetuses perioodil 17.04.2015 – 02.05.2015, st 16 päeva ja nõuab päevaraha summas kokku 357,92 eurot (16 päeva x 22,37 eurot). Hageja arvates on temal õigus nõuda päevaraha maksmist alates 17.04.2015, kuna märgitud kuupäeval istus hageja Paldiskis praamile ja suundus välislähetusse Rootsi (lk 152a, 153). Kostja leiab, et hageja viibis välislähetuses perioodil 18.04.2015 – 02.05.2015, st 15 päeva ja hagejal on õigus saada päevaraha summas 335,55 eurot (15 päeva x 22,37 eurot). Kostja hinnangul võib hageja nõuda päevaraha alates 18.04.2015, kuna märgitud kuupäeval saabus hageja Rootsi ja asus tööülesandeid täitma (lk 153). Pooled ei vaidle, et hagejal on õigus nõuda päevaraha perioodi 18.04.2015 – 02.05.2015 eest. Hageja esitas ka tõendid, et märgitud perioodil viibis tema välislähetuses (lk 72 – 85, 99 – 111). Samuti ei vaidle pooled, et hageja jõudis Rootsi 18.04.2015 ja alustas samal päeval tööd (153 – 153 pöördel). TLS § 40 lg 1 kohaselt on töötajal õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Välislähetuse korral on töötajal õigus nõuda lisaks välislähetuse päevaraha käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud tingimustel ja alammääras, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras. Sama sätte lg 3 järgi kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega välislähetuse päevaraha alammäära ja tingimused, millega piiratakse päevaraha maksmist tulenevalt lähetuskoha kaugusest, lähetuse algus- ja lõpuajast ning lähetuse ajal toimuvast toitlustamisest. Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määruse nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus nr 110) § 3 kohaselt on välislähetuse päevaraha alammäär 22,37 eurot päevas. Määruse nr 110 § 4 lg 2 esimese lause kohaselt makstakse välislähetusse väljasõidu päeva eest päevaraha, kui välisriiki suunduv sõiduk väljub hiljemalt kell 21.00. Kostja seletas 04.02.2016 kohtuistungil, et praam, millega hageja sõitis välisriiki lähetusse väljus Eestist 17.05.2015 kell 23.55 (lk 153 – 153 pöördel). Hageja esitas 17.04.2015 kell 21.31 väljastatud praamipileti, mis kinnitab, et kostja sõitis välislähetusse 17.04.2015 ja praam ei saanud Eestist väljuda varem kui 21.31 (lk 152a). Eeltoodust nähtuvalt väljus praam, millega kostja sõitis välislähetusse Rootsi Eestist 17.04.2015 pärast kella 21.00 ja seega ei ole hagejal õigust nõuda päevaraha välislähetusse väljasõidu päeva eest, st 17.04.2015 eest määruse nr 110 § 4 lg 2 esimese lause alusel. Hageja päevaraha nõue perioodi 18.04.2015 – 02.05.2015, st 15 päeva eest moodustab kokku 335,55 eurot (15 päeva x 22,37 eurot). Kostja maksis hagejale 21.04.2015 päevaraha summas 165 eurot (lk 24, 69). Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja päevaraha summas 170,55 eurot TLS § 40 lg 1 ja 3, määruse nr 110 § 3.
10.Kostja leiab, et tema on maksnud 18.04.2015 (lk 16) hagejale palga ettemaksena 197,40 eurot, milline summa tuleb arvestada hageja tasunõudest maha. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, et märgitud summa oli hagejale makstud palga ettemaksena. Käesolev vaidlus lahendatakse lihtsustatud korras ja TsMS § 405 lg 1 p 5 alusel loeb kohus hageja 04.02.2016 kohtuistungil antud seletusega tõendatuks, et hageja andis kostja juhatuse liikmele 17.04.2015 200 eurot sularahas ja palus kanda raha oma pangakontole. Hageja laadis kaupa peale 17.04.2015 hommikupoolikul väljaspool Tallinna. Hageja seletuse kohaselt sai tema 200 eurot sularahas alles 17.04.2015, varem temal raha ei olnud. Samuti hageja seletusest nähtub, et kostja seaduslik esindaja tankis 17.04.2015 kella 18.00 paiku Laagri tanklas sõidukit, millega hageja suundus välislähetusse, kostja seaduslik esindaja ei lubanud hagejal veokiga linna sõita, vaid käskis kohe sõita Rootsi väljuvale praamile. Kostja poolt hagejale tehtud ülekannete selgitustes (lk 24, 69) tavaliselt märgitakse, millise rahalise kohustuse katteks ülekannet tehakse. Juhul,
kui kostja juhatuse liige oleks 18.04.2015 teinud hagejale ülekande palga ettemaksena pidi makse eesmärk olema nähtav makse selgitusest. 18.04.2015 maksekorraldusest nähtub, et kostja seaduslik esindaja tegi hagejale ülekande summas 197,40 eurot, millele lisandub teenustasu summas 2,60 eurot, kokku 200 eurot ja ülekande selgituseks on märgitud „ülekanne“. Töötasu ettemakse tasumist töötaja lähetusse sõitmisele järgneval päeval ei saa kostja juhatuse liikme poolt 04.02.2016 istungil antud seletuse kohaselt pidada tavapäraseks kostja tegevuseks. Kostja seletuse kohaselt on töötajal tavaliselt õigus saada töötasu ettemakse pärast esimest töönädalat. Käesoleval juhul maksis kostja hagejale 197,40 eurot järgmisel päeval pärast hageja välislähetusse siirdumist. See toetab kohtu hinnangul hageja versiooni, et 18.04.2015 kandis kostja juhatuse liige hageja pangakontole viimase poolt kostja juhatuse liikmele eelmisel päeval sularahas antud 200 eurot. Seega ei saa 18.04.2015 hagejale ülekantud 197,40 eurot lugeda palga ettemaksena ja arvata märgitud summat hageja tasunõudest maha.
11.Hageja palub mõista kostjalt välja kahjuhüvitis summas 57,98 eurot, mis vastab ühendusvooliku otsade maksumusele, millised hageja ostis Rootsis. Hageja nõude aluseks on TLS § 40 lg 1, mis sätestab, et töötaja võib nõuda tööülesannete täitmisel kantud kulude hüvitamist vastavalt võlaõigusseaduse § 628 lõigetele 2–4. Kokkulepe kulude hüvitamise kohta töötasu arvel on tühine. VÕS § 628 lg 2 sätestab, et käsundiandja peab käsundisaajale hüvitama mõistlikud kulud, mida käsundisaaja on teinud käsundi täitmiseks ja mida ta võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada, välja arvatud, kui kulud tuleb katta käsundisaaja tasu arvel. Eeldatakse, et tasu arvel kaetakse käsundisaajale käsundist tulenevate ülesannete täitmisel tavaliselt tekkivad kulud ning kulud, mis oleksid käsundisaajale tekkinud ka ilma käsunduslepingut sõlmimata. Kohus loeb hageja poolt 04.02.2016 kohtuistungil antud seletustega ja varem menetluses esitatud dokumentidega (lk 84 – 87, 112 – 115) tõendatuks, et hageja ostis Rootsis uued ühendusvooliku otsad ja nende ostmine oli vajalik hageja tööülesannete täitmiseks ehk ilma uute ühendusvooliku otsadeta ei saaks hageja täita tööülesandeid. Hageja seletuse kohaselt pidi ta ostma Rootsis ühendusvooliku uued otsad, kuna Tallinnas paigaldati sõidukile valed ühendusvoolikud, mille tõttu ei saanud hageja Rootsis haagist sõidukile järele haakida ja alustada tööd. Seega pidi hageja ostma uued varuosad, et asuda täitma tööülesandeid. Hageja on olnud oma seletuses järjekindel ja kirjeldas detailselt varuosade ostmise asjaolud. Tähtsust ei oma see, et hageja ei maksnud ühendusvoolikute otsade eest kostja poolt antud pangakaardiga (lk 152b), vaid ostis neid oma raha eest. Hageja on seletanud, et ühendusvooliku uute otsade ostmine oli vajalik tööülesannete täitmiseks, mis ongi töötaja poolt tööülesannete täitmisel kantud kulude hüvitamise eelduseks. Seejuures ei viibinud kostja seaduslik esindaja Rootsis, mistõttu tema väited, et ühendusvooliku otsade otsmine ei olnud vajalik, saavad olla oletuslikku laadi. Kostja seaduslikku esindajat ei saa pidada ka autotehnika asjatundjaks, kuna 04.02.2016 istungil teatas kostja seaduslik esindaja, et tema ei tea, milleks ühendusvoolikud üldse vaja on. Seega ei ole usutav, et kostja seaduslik esindaja suudaks otsustada ühendusvooliku otsade vahetamise vajaduse üle. Kostja ei ole lükanud ümber hageja väidet, et ühendusvooliku uute otsade ostmine oli vajalik ja et hageja ostis ühendusvooliku uued otsad. Kohus asub seisukohale, et hageja kahju hüvitamise nõue summas 57,98 eurot on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele TLS § 40 lg 1 ja VÕS § 628 lg 2 alusel.
12.Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele osaliselt summas 374,42 eurot (saamata jäänud töötasu 145,89 eurot + saamata jäänud päevaraha 170,55 eurot + kahjuhüvitis summas 57,98 eurot).
13.Kohus ei arvesta otsuse tegemisel järgmisi tõendeid: sõiduki 17.04.2015 ja 26.04.2015 üleandmise-vastuvõtmise aktid (lk 6 – 7), Ergo kindlustuspoliis (lk 15), maksekorraldused (lk 17 – 18), hageja seletuskiri (lk 19), arved (lk 20 – 23), kuna eeltoodud dokumendid on seotud kostja kahju hüvitamise nõudega hageja vastu ja ei oma käesolevas vaidluses tähtsust; tähitud kirja väljastusteade (lk 68), kuna poolte vahel puudub vaidlus pooltevaheliste töösuhete lõppemise aja osas.
14.Kostja esitas 09.02.2015 taotluse 04.02.2016 kohtuistungi protokolli parandamiseks (lk 156). TsMS § 53 lg 2 esimese lause kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Kohus leiab, et kostja taotlus protokolli parandamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohtuistungi protokoll ei ole kohtuistungi stenogramm. Kostja seletused kauba pealelaadimise kohta 17.04.2015, mh pealelaadimise aja osas sisalduvad kohtuistungi protokollis.
MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 2 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi ca 94 % ulatuses. Seega tuleb TsMS § 163 lg 2 alusel jätta hageja menetluskulud 94 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 6 % ulatuses hageja kanda.
16.TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 17.11.2015 esitas hageja arve (lk 122) menetluskulude kandmise kohta seoses hagiavalduse koostamisega. Kohus leiab, et hageja menetluskulusid seoses hagiavalduse koostamisega ei saa mõista kostjalt välja. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada mh sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha (nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-112-11, p 17). Hageja esitas hagiavalduse ja selle täienduse enda nime all. Hagiavaldusest ja selle täiendusest ei nähtu, et avalduse oleks koostanud hageja lepinguline esindaja. Seega ei saanud kostja eeldada, et hageja on kandnud hagiavalduse koostamisega seoses menetluskulud lepingulise esindaja tasu kujul ja kostjale ei olnud ettenähtav, et vaidluse kaotamise korral võivad jääda tema kanda hageja võimalikud menetluskulud. Eeltoodust tulenevalt ei saa mõista kostjalt hageja kasuks välja viimase poolt hagiavalduse koostamisega seoses kantud menetluskulusid. Toimikust nähtuvalt ei ole hageja muid menetluskulusid kandnud. Seega ei ole hagejal tekkinud menetluskulusid, mille rahalise summa peaks kohus kindlaks määrama. Kostja menetluskuluks (TsMS § 138 lg 2) on riigilõiv summas 100 eurot (lk 47). Kohtu hinnangul on riigilõiv vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Peale riigilõivu ei ole kostja muid menetluskulusid kandnud. Hagejalt tuleb mõista välja kostja poolt tasutud riigilõiv proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega summas 6 eurot.
Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).
(digitaalselt allkirjastatud) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.