Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ants Kull, Malle Seppik, Tambet Tampuu
Kohtuasi
Eda Erissaare ja Arvo Erissaare hagi osaühingu Tregeron vastu piirdeaia omandiõiguse tunnustamiseks ning osaühingu Tregeron kohustamiseks taluma piirdeaia seda osa, mis ulatub üle talle kuuluva kinnistu piiri Eda Erissaare hagi Toomas Rapi vastu piirdeaia omandiõiguse tunnustamiseks ning Toomas Rapi kohustamiseks taluma piirdeaia seda osa, mis ulatub üle talle kuuluva kinnistu piiri Osaühingu Tregeron vastuhagi Eda Erissaare ja Arvo Erissaare vastu 2350 euro suuruse hüvitise ja edasise perioodilise hüvitise saamiseks piirdeaia talumise kohustuse eest ning hüvitise maksmise kohta kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 29. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 2-09-61250
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühingu Tregeron ja Toomas Rapi kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
7975 eurot 16 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hagejad Eda Erissaar ja Arvo Erissaar Kostjad osaühing Tregeron ja Toomas Rapp, nende esindaja vandeadvokaat Martin Tamme
Asja läbivaatamise kuupäev
1. veebruar 2016, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.
Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 29. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 2-09-61250 osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse osas, millega tunnustati Eda Erissaare omandiõigust piirdeaiale ja kohustati osaühingut Tregeron ja Toomas Rappi taluma piirdeaia seda osa, mis ulatub üle neile kuuluva Uuemetsa Tänava kinnistu piiri kulgedes
Uuemetsa Tänava kinnistul paralleelselt Karukella 8, Tammiste küla, Sauga vald, Pärnu maakond asuva kinnistuga. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta Eda Erissaare hagi osaühingu Tregeron ja Toomas Rapi vastu selles osas rahuldamata.
2.Ringkonnakohtu otsus tühistada samuti menetluskulude jaotuse osas.
3.Muus osas (s.o osas, milles rahuldati osaliselt osaühingu Tregeron vastuhagi Eda Erissaare vastu, samuti osas, milles lõpetati menetlus Arvo Erissaare hagis osaühingu Tregeron vastu ja osaühingu Tregeron vastuhagis Arvo Erissaare vastu) jääb ringkonnakonnakohtu otsus muutmata.
4.Kohtuotsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 4.1 Jätta rahuldamata Eda Erissaare hagi osaühingu Tregeron ja Toomas Rapi vastu omandiõiguse tunnustamiseks piirdeaiale, mis kulgeb Karukella 8a, Tammiste külas, Sauga vallas, Pärnu maakonnas asuva kinnistu (Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu maakonna reg.osa nr. 2544806) ja Uuemetsa Tänava kinnistu, asukohaga Pääsusilma tänav, Tammiste küla, Sauga vald, Pärnu maakond (Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu maakonna reg.osa nr. 2544906) piiril ristuvalt Karukella tänavaga ning piirdeaia osale, mis ulatub üle kostjale kuuluva Uuemetsa Tänava kinnistu piiri kulgedes Uuemetsa Tänava kinnistul paralleelselt Karukella 8, Tammiste küla, Sauga vald, Pärnu maakond asuva kinnistuga, (Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu maakonna reg.osa nr. 1816106), ning osaühingu Tregeron ja Toomas Rapi kohustamiseks taluma piirdeaia seda osa, mis ulatub üle neile kuuluva Uuemetsa Tänava kinnistu piiri kulgedes Uuemetsa Tänava kinnistul paralleelselt Karukella 8, Tammiste küla, Sauga vald, Pärnu maakond asuva kinnistuga. 4.2 Rahuldada osaühingu Tregeron vastuhagi osaliselt ja välja mõista Eda Erissaarelt osaühingu Tregeron kasuks piirdeaia talumise kohustuse ühekordne hüvitis ajavahemiku 14. august 2009 kuni 23. okstoober 2014 eest 374 eurot ja alates 23. oktoobrist 2014 hüvitis 72 eurot aastas. Hüvitis tasuda ette hiljemalt iga aasta esimese kuu viimaseks kuupäevaks. 4.3 Kanda kinnistusraamatusse Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu maakonna reg.osa nr. 1816106, kinnistu asukohaga Karukella 8, Tammiste küla, Sauga vald, Pärnu maakond märkus kinnistu igakordse omaniku kohustuse kohta tasuda Uuemetsa Tänava kinnistu (Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna, Pärnu maakonna reg.osa nr.2544906 asukohaga Pääsusilma tänav, Tammiste küla, Sauga vald, Pärnu maakond) omanikule piirdeaia talumise kohustuse eest perioodilist hüvitist 72 eurot aastas tasumise kohustusega iga aasta esimese kuu viimaseks kuupäevaks. 4.4 Lõpetada menetlus Arvo Erissaare hagis osaühingu Tregeron vastu nõudes tunnustada hagejate omandiõigust piirdeaiale, mis kulgeb Uuemetsa Ranna kinnistu ja Uuemetsa Tänava kinnistu piiril ristuvalt Karukella tänavaga ning piirdeaia osale, mis ulatub üle kostjale kuuluva Uuemetsa Tänava kinnistu piiri kulgedes Uuemetsa Tänava kinnistul paralleelselt Karukella 8 kinnistuga vastavalt hagiavalduse lisaks oleval projektiplaanil
näidatule ning kohustada kostjaid taluma piirdeaia seda osa, mis ulatub üle talle kuuluva Uuemetsa Tänava kinnistu piiri. 4.5 Lõpetada menetlus osaühingu Tregeron vastuhagis Arvo Erissaare vastu hüvitise 2350 eurot ja edasise perioodilise hüvitise nõudes piirdeaia talumise kohustuse eest ning hüvitise maksmise kohta kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks. 4.6 Arvo Erissaare hagis OÜ Tregeron vastu (menetlus lõpetatud) jätta menetluskulud poolte endi kanda. 4.7 Osaühingu Tregeron vastuhagis Arvo Erissaare vastu (menetlus lõpetatud) jätta menetluskulud poolte endi kanda. 4.8 Põhihagi osas jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes Eda Erissaare kanda. 4.9 Vastuhagi osas jätta menetluskulud 88% osaühingu Tregeron kanda ja 12% Eda Erissaare kanda.
1.Eda Erissaar (hageja) ja Arvo Erissaar esitasid 20. novembril 2009 Pärnu Maakohtule hagi osaühingu Tregeron (kostja) vastu piirdeaia omandiõiguse tunnustamiseks ning kostja kohustamiseks taluma piirdeaia seda osa, mis ulatub üle talle kuuluva kinnistu piiri. Hagiavalduse kohaselt on hagejate ühisomandis Tammiste külas Sauga vallas hoonestatud kinnistu Karukella 8 ja 278/1000 suurune mõtteline osa sellega piirnevast Uuemetsa Ranna kinnistust. 2008 septembris püstitasid hagejad oma Karukella 8 kinnistule elamut ümbritseva piirdeaia, mis ühelt poolt kulgeb piki Karukella tänavat ning piirab Karukella 8 kinnistut ning teiselt poolt kulgeb mööda Uuemetsa Ranna (hiljem Karukella 8a) kinnistu (edaspidi Ranna kinnistu) ja Uuemetsa Tänava (hiljem Pääsusilma tänava) kinnistu (edaspidi Tänava kinnistu) piiri ja ristub Karukella tänavaga. Karukella tänavaga ristuv piirdeaia osa kulgeb hagejatele kuuluval Ranna kinnistul. Karukella tänavaga paralleelselt kulgevas osas ulatub piirdeaed 1,7 m võrra Karukella tänavale. Piirdeaia rajamiseks sellisel viisil oli Tänava kinnistu omaniku (OÜ HansaExport), samuti Sauga valla nõusolek. Piirdeaia osa nihutati Karukella tänavale seetõttu, et tänavavalgustus paiknes kinnistu piiril ja vallale oleks olnud liiga kulukas muuta selle asukohta. Vald eeldas, et tänavad saavad valla omaks, ja kuna tänavavalgustuse kõrval on vee- ja kanalisatsioonitorustikud ja elektrikaablid, millele tuli tagada teenindustsoon, tuligi aed rajada sellisele kaugusele. Alates 14. augustist 2009 on Tänava kinnistu omanik kostja. Tänava kinnistu paikneb kõrvuti hagejate kinnistuga ning sellel kinnistul on mh hagejate kinnistu ees paiknev tänav. Kostja nõudis
23.septembri 2009. a kirjaga ebaseaduslikult võõrale kinnisasjale rajatud ehitise kõrvaldamist. Praegu on Tänava kinnistu kostja ja Toomas Rapi kaasomandis. Piirdeaed on Tänava kinnistule üleulatuvas osas rajatud heauskselt ning asjaõigusseaduse järgi peab naaberkinnisasja omanik seda lubama. Kinnisasja ostes pidi kostja olema rajatud piirdeaiast teadlik.
2.Kostja ei tunnistanud hagi. Karukella tänavaga paralleelselt kulgev piirdeaia osa (aed I) paikneb Tänava kinnistul, ca 1,7 m kaugusel Karukella 8 ja Tänva kinnistu piirist. Aia I rajamiseks ei olnud valla ega Tänava kinnistu endise omaniku luba. Aed I rajati ebaseaduslikku asukohta teadlikult. Karukella tänavaga ristuv piirdeaia osa (aed II) paikneb osaliselt Tänava kinnistul, kuid tegemist on väheolulise kõrvalekaldega. Aed II on otseses vastuolus kehtiva detailplaneeringuga. Kuivõrd aed I paikneb täielikult Tänava kinnistul, ei ole tegemist üle piiri ulatuva ehitisega asjaõigusseaduse mõttes. Kuivõrd aed II paikneb põhiosas Ranna kinnistul, võib seda käsitada selle kinnistu osana. Kui mõlemaid aedasid vaadelda ühtse rajatisena, siis rajatisest ca 75% paikneks Tänava kinnistul ja ca 25% Ranna kinnistul. Seega saaks ühtne rajatis olla Tänava kinnistu osa, paiknedes põhiosas selgelt Tänava kinnistul. Nii saaksid aiad ühtse rajatisena kuuluda vaid kostjale kui Tänava kinnistu omanikule ja tegemist ei ole üle piiri ulatuva rajatisega asjaõigusseaduse mõttes. Kostja soovib vaid selle aia II osa kõrvaldamist, mis paikneb Tänava kinnistul. Kui see ulatub Tänava kinnistule tõesti maksimaalselt 4 cm, ei nõua kostja selle kõrvaldamist. Kostja jätab endale siiski õiguse tugineda aia II ebaseaduslikkusele, mis tuleneb selle vastuolust kehtiva detailplaneeringuga.
3.Kostja esitas vastuhagi piirdeaia talumise kohustuse eest hüvitise saamiseks ning hüvitise maksmise kohta kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks. Kostja palus jätta hagiavaldus rahuldamata ja rahuldada vastuhagi, mõistes hagejatelt solidaarselt kostja kasuks välja tagasiulatuvalt ühekordne hüvitis 2350 eurot. Kostja palus alternatiivselt, hagi rahuldamise korral, vastuhagi rahuldada, mõistes hagejatelt solidaarselt kostja kasuks välja tagasiulatuvalt ühekordne hüvitis 2350 eurot ning kohustada hagejaid tasuma alates 16. veebruarist 2013 kostjale perioodilist hüvitist 50 eurot kuus hiljemalt iga kalendrikuu kümnendaks kuupäevaks järgmise kalendrikuu eest ette. Kostja palus samas kanda kinnistusraamatusse märkus kinnistu igakordse omaniku kohustuse kohta maksta kostja kinnistu igakordsele omanikule perioodilist hüvitist 50 eurot igas kalendrikuus hiljemalt kalendrikuu kümnendaks kuupäevaks ja määrata, et kuuhüvitis suureneb iga kalendriaasta 1. jaanuarist tarbijahinnaindeksi suurenemise protsendi võrra. Vastuhagi kohaselt on kostjal õigus saada ehitise talumise eest oma kinnisasjal ühekordset hüvitist alates kinnistu omanikuks saamise hetkest (14. august 2009). Kostja oleks saanud alates kinnisasja omandamisest kasutada maatükki tasulise parkimise võimaldamiseks ja paatide hoiustamiseks. Hüvitise määramisel tuleb arvestada sellega, et hagejad rajasid aia ebaseaduslikult, pahauskselt ja teadlikult võõrale maale.
4.Hageja pidas vastuhagi alusetuks. Kostja ei ole oma nõuet põhjendanud. Mõistlik ja põhjendatud oleks määrata kostjale hüvitis selliselt, et hagejad omandavad vaidlusaluse maatüki ja maa väljaostmisel tuleb lähtuda soetamismaksumusest.
5.Pärnu Maakohus tagas 11. detsembri 2009. a määrusega hagejate taotlusel hagi ja kohustas kostjat kohtumenetluse ajal piirdeaeda taluma ning kostjal keelati kohtumenetluse ajaks piirdeaia eemaldamine või muul viisil kahjustamine. Tallinna Ringkonnakohus jättis 12. veebruari 2010. a määrusega maakohtu hagi tagamise määruse muutmata.
6.Maakohus kaasas hageja taotlusel menetlusse kaaskostjana Toomas Rapi (kinnistu kaasomanik,
koos kostjaga edaspidi kostjad).
7.Pärnu Maakohus lõpetas 23. oktoobri 2014. a otsusega menetluse Arvo Erissaare hagis kostja vastu, samuti kostja vastuhagis Arvo Erissaare vastu. Maakohus rahuldas hageja nõude kostjate vastu ning tunnustas hageja omandiõigust piirdeaiale, mis kulgeb Ranna kinnistu ja Tänava kinnistu piiril ristuvalt Karukella tänavaga, ning piirdeaia osale, mis ulatub üle kostjale kuuluva Tänava kinnistu piiri, kulgedes Tänava kinnistul paralleelselt Karukella 8 kinnistuga. Samas kohustas maakohus kostjaid taluma piirdeaia seda osa, mis ulatub üle neile kuuluva Tänava kinnistu piiri, kulgedes Tänava kinnistul paralleelselt Karukella 8 kinnistuga. Maakohus rahuldas vastuhagi osaliselt ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja piirdeaia talumise kohustuse eest ühekordse hüvitise 374 eurot ajavahemiku 14. august 2009 kuni 23. oktoober 2014 eest ja sealt edasi hüvitise 72 eurot aastas. Hüvitis tuleb tasuda ette hiljemalt iga aasta esimese kuu viimaseks kuupäevaks. Maakohus kohustas kinnistusraamatusse kandma märkuse Karukella 8 kinnistu igakordse omaniku kohustuse kohta tasuda Tänava kinnistu omanikule piirdeaia talumise kohustuse eest hüvitist 72 eurot aastas tasumise kohustusega iga aasta esimese kuu viimaseks kuupäevaks. Maakohus jättis Arvo Erissaare hagis kostja vastu ja kostja vastuhagis Arvo Erissaare vastu (menetlus lõpetatud) menetluskulud poolte endi kanda. Põhihagi osas jättis maakohus menetluskuludest 95,9% kostja ja 4,1% kinnistu kaasomaniku kanda. Vastuhagi osas jäi menetluskuludest 88% kostja ja 12% hageja kanda. Maakohus leidis, et põhihagi on põhjendatud. Vaidlusalune piirdeaed on piirirajatis asjaõigusseaduse (AÕS) § 151 järgi. Piirdeaed on ühtne ehitis. See on konstruktsiooniliselt ühendatud, teenib ühte eesmärki ning ei ole reaalosadeks jagatav. Kostjate väited, et tegemist on aiaga I ja aiaga II ei ole põhjendatud. Aed piirab hageja kinnistut, on rajatud hageja vahenditega ja tema huvides. Seega on hageja aia omanik. AÕS § 148 lg-st 2 tulenevalt peab naaberkinnisasja omanik taluma piiriülest ehitust siis, kui ehitis on püstitatud heauskselt või asjaõiguse alusel. Tunnistaja (Tänava kinnistu endise omaniku OÜ HansaExport juhatuse liikme) ütlustega on tõendatud, et Tänava kinnistu endine omanik andis nõusoleku piirdeaia nihutamiseks Tänava kinnistule. Sauga vald kooskõlastas piirdeaia nihutamise tänava poole 30. juulil 2008. Eeltoodu tõendab, et hageja rajas piirdeaia heauskselt ja kostjatel tuleb seda taluda. Kostjate väited, et aed paikneb suuremas osas nende kinnistul ja on nende kinnistu osa, ei ole põhjendatud. AÕS § 148 kohaselt on ehitis selle kinnisasja osa, mille piirest ta väljub. Samuti ei ole põhjendatud kostjate väited, et aed II on vastuolus detailplaneeringuga. Kehtivat detailplaneeringut ei ole kohtule esitatud. Vastuhagi tuleb rahuldada osaliselt. Maakohus kaalus hüvitise suuruse määramisel AÕS § 148 lg 2 teise lause järgi mõlema kinnisasja omanike huvisid ja esitatud asjaolusid. Kostjal on õigus nõuda hüvitist alates ajast, mil ta sai Tänava kinnistu omanikuks, s.o 14. augustist 2009. Kinnistu kaasomanik on hagi esitamisest teadlik ja sai Tänava kinnistu kaasomanikuks pärast vastuhagi esitamist, kuid ei astunud vastuhagis menetlusse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 211 lg 1 järgi. TsMS § 460 lg 1 kohaselt kehtib asjas tehtav kohtuotsus ka kinnistu kaasomaniku suhtes.
8.Kostjad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse
tühistada ning jätta uue otsusega hagi rahuldamata. Kostjad palusid hagi rahuldamise korral rahuldada vastuhagi täies ulatuses ja mõista hagejalt kostja osaühingu Tregeron kasuks välja tagasiulatuvalt ühekordne hüvitis 2350 eurot ning kohustada hagejat alates 16. veebruarist 2013 tasuma talle perioodilist hüvitist 50 eurot kuus hiljemalt iga kalendrikuu kümnendaks kuupäevaks järgmise kalendrikuu eest ette. Samuti tuleb kanda kinnistusraamatusse märkus hüvitise maksmise kohustuse kohta. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
9.Tallinna Ringkonnakohus jättis 29. aprilli 2015. a otsusega maakohtu otsuse muutmata, arvestades täiendavalt ringkonnakohtu otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus leidis, et maakohus kohaldas õigesti AÕS § 148. Vaidlusalune piirdeaed on üks osa terviklikust Karukella 8 piirdeaiast, kuigi eri piirdeaia osades on kasutatud erinevaid materjale. VÕS § 148 eesmärk ei ole kaitsta isikut, kes on ehitanud täielikult naaberkinnisasjale, kuid praegusel juhul ei ole piirdeaed rajatud tervikuna võõrale kinnisasjale. Maakohus leidis õigesti, et hageja rajas piirdeaia heauskselt. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ehitas piirdeaia enda kinnistust väljapoole, teades, et ta ehitab võõrale kinnisasjale ning et ehitamiseks ei olnud tal piiratud asjaõigust. Maakohus järeldas tõenditest õigesti, et piirdeaia rajamiseks oli hagejal Tänava kinnistu endise omaniku nõusolek. AÕS § 148 lg-st 2 tulenevalt on võõrale kinnisasjale ehitaja heauskne ka sellisel juhul, kui ta küsib kinnistu omanikult selleks nõusoleku ning nõusoleku olemasolul õigustatult eeldab, et tal on õigus võõrale kinnisasjale ehitada. Praegusel juhul ei ole kinnistu eelmise omaniku nõusolek tema kinnistule ehitamiseks käsitatav poolte kokkuleppena, millest tulenevalt AÕS § 148 sisuliselt ei kohalduks. Pooled üle piiri ehitamiseks lepingut ei sõlminud. Samuti tuvastas maakohus õigesti, et Sauga vald andis üle piiri ehitamiseks nõusoleku. Valla nõusolekul ei ole vaidluse lahendamisel tähtsust, kuid see viitab, et hageja soovis paremini tagada oma õiguse kehtimist kohaliku omavalitsuse ees, juhul kui Tänava kinnistu vallale üle antakse. Hagi rahuldamata jätmise aluseks ei ole kostjate väide, et piirdeaed on ehitatud vastuolus detailplaneeringuga. Lisaks sellele, kuigi vald on 18. augustil 2009 teatanud, et piirdeaed väravaga (Ranna kinnistu piirde osa) on rajatud vastuolus detailplaneeringuga, on vallavalitsus asunud 18. novembril 2009 seisukohale, et piiret koos väravaga pole vaja eemaldada ja vallavalitsus algatab uue detailplaneeringu. Maakohus määras õigesti kindlaks hüvitise suuruse talumiskohustuse eest ja kostjate apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu seisukohta muuta. Maakohus jaotas menetluskulud õigesti. Kostjad on avaldanud menetluses vastuolulisi seisukohti. Nii leiavad kostjad ühelt poolt, et kostja nimetatud aia II osas tuleb tunnustada hageja omandiõigust, teiselt poolt leitakse aga, et see piire on vastuolus detailplaneeringuga. Kohtul tuli kostjate vastuväiteid kaaluda. Seega ei saa lugeda põhjendatuks kostjate väidet, et menetluskulude jaotamisel oleks kohus sisuliselt pidanud arvestama kostjate omaksvõttu. Kohtuotsuse kohaselt on kohus põhihagi täielikult rahuldanud. Hageja ei ole väitnud, et mõni tema nõuetest jäi otsuses käsitlemata.
Hageja väitis vastuses apellatsioonkaebusele, et kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud. Apellatsioonimenetluses peab kohus jääma apellatsioonkaebuse piiridesse. Ka kostja ei ole apellatsioonkaebuse sisulises osas tuginenud sellele, et mõni nõue on jäänud käsitlemata ja sellest tulenevalt tuleks maakohtu otsus tühistada. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust kohtukulude jaotust muuta. Kuna kostjate apellatsioonkaebus jäi rahuldamata, jättis ringkonnakohus kõik apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud solidaarselt kostjate kanda (TsMS § 171 lg 1).
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
10.Kostjad paluvad kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, millega hagi osaliselt rahuldati, ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata. Kohtud kohaldasid valesti AÕS § 148. Selle õigusnormi kohaldamisalasse ei kuulu kinnistute ühiselt piirilt selgelt eemale (võõrale kinnisasjale) ehitatud aia talumise küsimus. Juhul kui tegemist oleks üle naaberkinnisasja piiri ehitamisega viidatud sätte mõttes, siis ei saanuks hageja tugineda enda heausksusele, sest heausksus lõpeb teeniva kinnisasja võõrandamisel. Piirdeaia kohta ei tehtud märget kinnistusraamatusse. Menetluskulude jaotamisel on kohtud lugenud põhjendamatult põhihagi rahuldatuks 100% ulatuses. Hageja palus tunnustada rajatud piirdeaia (s.o kostja nimetatud aed I ja aed II) omandiõigust. Kuna kostjate nimetatud aed II ei paikne kostjate kinnistul, siis ei saanud selles osas hagi AÕS § 148 alusel rahuldada.
11.Hageja vaidles kassatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
12.Riigikohtus asja lahendanud kolmeliikmeline kohtukoosseis andis 30. novembri 2015. a määrusega asja lahendamiseks üle tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule, sest kolmeliikmelises koosseisus tekkisid põhimõttelist laadi eriarvamused AÕS § 148 tõlgendamisel.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
13.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi vale kohaldamise tõttu osas, milles tunnustati hageja omandiõigust piirdeaiale ja kohustati kostjaid taluma piirdeaia seda osa, mis ulatub üle neile kuuluva kinnistu piiri. Kolleegium teeb selles osas TsMS § 691 p 5 järgi uue otsuse, millega jätab hageja nõude selles osas rahuldamata. Muus osas (s.o osas, milles kostja vastuhagi hageja vastu osaliselt rahuldati, samuti osas, milles asja menetlus lõpetati) jääb ringkonnakohtu otsus muutmata.
14.Kohtud lahendasid hageja nõuet kostjate vastu piirdeaia omandiõiguse tunnustamiseks ning kostjate kohustamiseks taluma piirdeaia seda osa, mis ulatub üle neile kuuluva kinnistu piiri, samuti kostja vastuhagi hüvitise saamiseks piirdeaia talumise kohustuse eest ning selle kohta kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks. Arvo Erissaare hagis kostja vastu ja kostja vastuhagis Arvo Erissaare vastu menetlus lõpetati. Maakohus rahuldas hagi, vastuhagi rahuldati osaliselt. Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata (arvestades täiendavalt ringkonnakohtu otsuse põhjendusi).
Kumbki pool ei vaidlustanud ringkonnakohtu otsust osas, milles jäeti muutmata maakohtu otsus menetluse lõpetamise kohta Arvo Erissaare hagis kostja vastu ja kostja vastuhagis Arvo Erissaare vastu (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 1 ja 2). Kassatsioonkaebuse kohaselt ei vaidlusta kostjad ringkonnakohtu otsust ka osas, milles lahendati nende vastuhagi (maakohtu otsuse resolutsiooni pd 3-7). Seega on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi selles osas jõustunud. Riigikohus TsMS § 688 lg 1 järgi selles küsimuses seisukohta ei võta.
15.Kaebuse kohaselt vaidlevad pooled kassatsiooniastmes selle üle, kas kostjad on kohustatud hageja rajatud piirdeaeda taluma. Samuti ei nõustu kostjad kohtute järeldusega, et menetluskulude jaotamisel tuleb lugeda põhihagi rahuldatuks 100% ulatuses.
16.Kolleegium ei nõustu kohtute seisukohaga, et AÕS § 148 lg 2 alusel tekkiva talumiskohustuse eeldused on praeguses asjas täidetud, ja põhjendab seda järgmiselt. AÕS § 148 lg 1 järgi on ehitis, mis ulatub üle kinnisasja piiri, selle kinnisasja osa, mille piirest ta väljub, kui kinnistusraamatusse on kantud kinnisasja piiriülest ehitamist lubav asjaõigus või kui naaberkinnisasja omanik peab piiriülest ehitamist vastavalt AÕS § 148 lg-le 2 lubama. AÕS § 148 lg 2 järgi, kui sama sätte lg-s 1 nimetatud ehitis on püstitatud asjaõiguseta, kuid heauskselt, peab naaberkinnisasja omanik seda lubama. Sel juhul on tal õigus nõuda ehitajalt tema kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise osa alla jääva maatüki omandamist või perioodilist hüvitist. AÕS § 148 lgs 3 sätestatakse, et naaberkinnisasja omanik võib nõuda ehitajalt oma kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise osa kõrvaldamist, kui ehitaja on pahauskne või kui kinnisasja omanik enne ehitamise algust või hiljemalt ajal, mil selle osa kõrvaldamine ei olnud seotud ülemääraste kulutustega, sellele vastu vaidles. Eeltoodust nähtub, et AÕS § 148 lg-te 1 ja 2 järgi tuleb naaberkinnisasja omanikul taluda piiriülest ehitust siis, kui ehitis on püstitatud heauskselt või asjaõiguse alusel. Talumiskohustuse eelduseks on viidatud sätetest tulenevalt esmalt see, et ehitaja (kinnisasja omanik) on püstitanud ehitise, mis väljub tema kinnisasja piiridest ja ulatub naaberkinnisasjale. Samuti on talumiskohustuse eelduseks see, et ehitaja (kinnisasja omanik), kelle kinnisasja piirest ehitis väljus, püstitas ehitise asjaõiguseta, kuid heauskselt, või püstitas ehitise asjaõiguse alusel. Kohtud on tuvastanud, et hageja on kinnisasja omanikuna rajanud oma kinnisasjade piiramiseks piirdeaia (ehitis ehitusseaduse § 2 mõttes), mis on konstruktsiooniliselt ühendatud (ei ole reaalosadeks jagatav) ja teenib ühtset eesmärki, väljub sellise ühtse ehitisena hageja kinnisasja piirest ning ulatub 1,7 m võrra kostjate kinnisasjale. Kohtud on piisavalt põhjendanud oma järeldust, et hageja ei ehitanud piirdeaia ainult naaberkinnisasjale, vaid tegemist on piirdeaia ulatumisega hageja kinnisasjalt naaberkinnisasjale AÕS § 148 mõttes. Kolleegium nõustub siinkohal kohtute järeldusega. Samuti on kohtud tuvastanud, et hageja on ehitanud piirdeaia asjaõiguseta. Kohtud lugesid samuti tõendatuks, et enne üle piiri ehitamist küsis hageja selleks naaberkinnistu omaniku (OÜ Hansa Export) nõusolekut. Seejuures ei ole ringkonnakohtu hinnangul kõnealune nõusolek käsitatav poolte kokkuleppena (st pooled ei ole sõlminud sellekohast lepingut), mille puhul AÕS § 148 ei kohalduks. Eeltoodust järeldas ringkonnakohus, et hageja oli võõrale kinnisasjale
ehitades heauskne. Nii märkis ringkonnakohus, et AÕS § 148 lg 2 mõttes on võõrale kinnisasjale ehitaja heauskne, kui ta küsib kinnistu omanikult selleks nõusoleku ning nõusoleku olemasolul õigustatult eeldab, et tal on õigus võõrale kinnisasjale ehitada. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu ja selgitab, et AÕS § 148 lg 2 mõttes tähendab heausksus seda, et ehitaja (kinnisasja omanik) ei teadnud ega pidanudki teadma, et ta ehitab võõrale kinnisasjale. Samamoodi tähendab AÕS § 148 lg 3 mõttes pahausksus (mis vastandub heausksusele) seda, et ehitaja (kinnisasja omanik) teadis või pidi teadma, et ta ehitab võõrale kinnisasjale. Ehitajal (kinnisasja omanikul) tuleb järgida käibes vajalikku hoolsust ja kontrollida, kuhu ta ehitab. Nii on kolleegium selgitanud, et heauskselt ei tegutse isik, kes ei kontrolli piirialale ehitades, kas ehitusealune maa kuulub täielikult tema omandisse, samuti seda, et ehitis ei ulatuks naaberkinnisasjale (vt Riigikohtu 17. oktoobri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-11, p 14). Praeguses asjas on kohtud tuvastanud, et hagejad teadsid piirdeaeda rajades, et ehitis ulatub üle nende kinnisasja piiri naaberkinnisasjale. Seega ei saa lugeda hagejaid AÕS § 148 lg 2 tähenduses heauskseks. Seda järeldust ei muuda asjaolu, et hagejal oli üle oma kinnisasja piiri naaberkinnisasjale ehitamiseks naaberkinnisasja omaniku nõusolek. Vastupidi ringkonnakohtu ülaltoodud seisukohaga (nõusolek ei ole käsitatav kokkleppena) leiab kolleegium, et naaberkinnisasja nõusolek on käsitatav võlaõigusliku kokkuleppena, mille sisuks on piirdeaia ehitamise lubamine üle kinnisasja piiri. Samas ei ole selline võlaõiguslik kokkulepe siduv naaberkinnisasja uue omaniku suhtes, kuna see ei lähe üle uuele omanikule. Kolleegium leiab, et kuna üle piiri ehitamist lubavat asjaõigust ei ole kinnistusraamatusse kantud ja hageja ei ole ka AÕS § 148 lg 2 järgi heauskne, ei muutunud piirdeaed, mis ulatub üle hageja kinnisasja piiri, tema kinnisasja osaks AÕS § 148 lg 1 mõistes. Kuivõrd kolleegiumi hinnangul ei ole AÕS § 148 lg 2 kohaldamise eeldused täidetud (hageja ei saa olla heauskne), siis ei ole kostjad kohustatud taluma piirdeaia seda osa, mis ulatub üle neile kuuluva kinnistu piiri. Eeltoodut arvestades tuleb jätta rahuldamata hageja nõue kostjate vastu piirdeaia omandiõiguse tunnustamiseks ning kostjate kohustamiseks taluma piirdeaia seda osa, mis ulatub üle neile kuuluva kinnistu piiri.
17.Kuna asja menetlus lõpeb Riigikohtus, jagab kolleegium TsMS § 173 lg 3 esimese lause järgi ka asja menetluskulud. Menetluse lõpetamise ja vastuhagi lahendamise osas järgib kolleegium menetluskulude jaotust maakohtus. Põhihagi osas jäävad menetluskulud kõigis kohtuastmetes TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 järgi hageja kanda. Kuna alama astme kohtud ei ole menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud, tuleb menetluskulud määrata kindlaks TsMS § 174 lg 4 järgi maakohtul, andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks (vt ka Riigikohtu 11. veebruari 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14, p 22).
18.Kostjate kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb neile TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon. Kostjad on soovinud, et kautsjon tagastataks Advokaadibüroo VARUL AS-i arvelduskontole.
Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ants Kull, Villu Kõve, Malle Seppik, Tambet Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.