Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. märts 2016. a Tartu
Tsiviilasja number
2-15-2096
Tsiviilasi
S.K.i hagi Eesti Energia Kaevandused AS vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2 000 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 17. septembri 2015. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eesti Energia Kaevandused AS-i apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): Eesti Energia Kaevandused AS (registrikood: 10032389), esindaja Kersti Tingas Vastustaja (hageja): S.K. (isikukood: XXXX); esindaja Deniss Netšajev
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta Viru Maakohtu 17. septembri 2015. a otsus muutmata.
3.Jätta maakohtu menetluskulude jaotus muutmata ning ringkonnakohtus kantud menetluskulud Eesti Energia Kaevandused AS kanda.
Rahuldada S.K.i avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Määrata S.K.i menetluskulude rahaliseks suuruseks ringkonnakohtus 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot (ilma käibemaksuta). Mõista Eesti Energia Kaevandused AS-lt välja S.K.i kasuks menetluskulud 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot (ilma käibemaksuta). Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.S.K. (hageja) esitas 31. detsembril 2014 Tööinspektsiooni Ida inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse Eesti Energia Kaevandused AS (kostja) vastu kostja poolt töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks töölepingu seaduse (TLS) § 107 lg 1 alusel. Hageja palus lugeda tööleping TLS § 107 lg 2 järgi lõpetatuks alates 23. detsembrist 2014 ning mõista kostjalt hageja kasuks TLS § 109 lg 1 alusel välja hüvitis hageja kolmekordse kuu töötasu suuruses 3 000 eurot. Töövaidluskomisjon rahuldas 2. veebruari 2015. a otsusega (tl 7–10) avalduse osaliselt, tuvastas poolte vahel 12. juunil 2013 sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisuse TLS § 88 lg 1 alusel, luges töölepingu üles öelduks TLS § 107 lg 2 alusel alates 8. detsembrist 2014 ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja töölepingu ülesütlemise hüvitise brutosummas 2 000 eurot. Kostja ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega ja esitas 10. veebruaril 2015 kohtule avalduse vaadata töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras hagina. Maakohus luges hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse (TVK tl 1–3) hagiavalduseks individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 4 ja lg 5 alusel ning võttis selle menetlusse.
2.Hageja täiendas hagiavaldust maakohtule 7. aprillil 2015 esitatud menetlusdokumendiga. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures töölepingu nr 29273 alusel alates 12. juunist 2013 Narva karjääri territooriumil kallurijuhina. Hageja põhi töötasu töölepingu järgi oli 880 eurot (bruto), kuid tänu tööle õhtul ja öösel sai ta igakuiselt ca 1 000 eurot. Hageja enesetunne halvenes ootamatult 24. novembril 2014 tund aega pärast tööle tulekut, mistõttu hageja lahkus karjääri territooriumilt ning läks arsti juurde. Arsti vastuvõtul selgus, et hagejal oli
kõrge vererõhk (187/103 mmHg), mis põhjustas hageja halva enesetunde. Hagejale osutati esmaabi ning avati haigusleht, mis lõppes 22. detsembril 2014 (tl 26).
26.novembril 2014, kui hageja hakkas ennast paremini tundma, helistas ta tööle, tuli 27. novembril 2014 tööle ja kirjutas seletuskirja töölt lahkumise kohta (tl 41–42). Hageja teatas tööandja esindajale, et tal on töövõimetusleht alates 24. novembrist 2014. Kostja ütles 8. detsembril 2014 hagejaga sõlmitud töölepingu samast kuupäevast alates üles TLS § 88 lg 1 alusel, jättes täpsustamata millise punkti järgi (tl 23–24). TLS § 88 lg 1 konkreetsele punktile osundamata jätmisega rikkus kostja töölepingu ülesütlemise vorminõudeid, mistõttu on ülesütlemine TLS § 95 lg 1 kohaselt tühine. Hageja lahkus töölt 24. novembril 2014 hädaseisundis halvenenud tervisliku seisundi tõttu. Hageja ei tekitanud kostjale varalist kahju, kuid isegi kui selline kahju oleks olnud, siis võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 2 p-d 2 ja 4 välistavad kahju õigusvastasuse. Hagejal polnud aega töölt lahkumist kirjalikult kooskõlastada ega peatada isiklikku sõiduautot läbivaatuseks. Hageja ei teavitanud kostjat või otsest juhti oma ajutisest töövõimetusest, kuna 24. novembril 2014 tema otsest juhti lähedal ei olnud, hiljem aga oli hageja enesetunne väga halb. 24. novembril 2014. a toimunu oli seotud hageja ajutise töövõimetusega, mis ei luba kostjal töölepingut töötajaga TLS § 92 lg 1 p 3 järgi üles öelda. Hageja palus tunnistada kostja töölepingu ülesütlemine tühiseks. Kuivõrd TLS § 107 lg 2 järgi peab tööleping olema lõpetatud alates 8. detsembrist 2014, palus hageja lugeda tööleping lõpetatuks alates sellest kuupäevast.
2.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata. Hageja põhjendas seletuskirjas töölt lahkumist tugeva peavaluga, mis ei lubanud tal roolis edasi töötada. Samas ei seganud see teda omavoliliselt lahkumast oma autoga karjääri territooriumilt, kedagi teavitamata, jättes lepingujärgsed töökohustused täitmata. Peale eelpoolnimetatud intsidenti ei ilmunud hageja tööle ega teavitanud kostjat mitteilmumise põhjustest 2 päeva jooksul. Oma käitumisega rikkus hageja TLS § 15 lg-d 1–3 ja lg-t 7 ning kostja Töökorralduse reegleid (tl 32–39), samuti Narva karjääri pääsla läbimise ja territooriumil viibimise korda ja Narva karjääri vahetuse üleandmise-vastuvõtmise korda. Narva karjääri pääsla läbimise ja territooriumil viibimise korra (tl 43–44) p 11 kohaselt on turvatöötaja ja karjääri juhtkonna korralduste ning antud korra nõuete eiramine, samuti karjääri vara või karjääri kütte- ja määrdeainete territooriumilt väljaveo katse, töödistsipliini jäme rikkumine. Rikkujalt võetakse ära sõiduki sissesõiduluba ning vajadusel määratakse karistus (kuni töölepingu lõpetamiseni). Turvatöötaja A.R. seletuskirjast (tl 76) selgub, et hageja ei allunud tema korraldustele ja sõitis tööandja territooriumilt välja läbi tõkkepuu. Tööandja ütles töötajaga sõlmitud töölepingu üles TLS § 88 lg 1 alusel, mille kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist. Antud juhul ei ole töösuhte jätkamine mõlemapoolseid huve järgides võimalik, kuna töötaja käitumist saab tööandja käsitleda kui töö tegemisest keeldumist. Väär on hageja väide, et töölepingu ülesütlemises puudub viide õigusnormile. Samuti on väär hageja viide TLS § 95 lg-le 1, kuna antud juhul ei ole selle normi rikkumisega. Tegemist on taasesitamist võimaldavas (kirjalikus) vormis tehtud ülesütlemisavaldusega, mis ei ole tingimuslik. TLS ei keela töölepingu ülesütlemist töövõimetuse ajal. Kostjale teadaolevalt tegeles hageja töövõimetuse ajal teise tööga ja seega on tegemist fiktiivse töövõimetuse vormistusega.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 17. septembri 2015. a otsusega hagi osaliselt, tuvastas poolte vahel
12.juunil 2013 sõlmitud töölepingu nr 29273 erakorralise ülesütlemise tühisuse, luges töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel üles öelduks alates 8. detsembrist 2014 ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja töölepingu ülesütlemise hüvitise brutosummas 2 000 eurot. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.
Maakohus leidis, et ülesütlemisavaldus vastab vormilt TLS § 95 lg-s 1 ja lg-s 2 sätestatud nõuetele. Kuigi kostja ei nimetanud töölepingu ülesütlemisavalduses TLS § 88 lg 1 punkti, mille alusel ta töölepingut lõpetab, ei too see kaasa töölepingu ülesütlemise tühisust. Kostja näitas ära töölepingu ülesütlemise põhjused, väljendas kindla tahte töösuhe lõpetada ja tähtpäeva, millal seda tehakse. Asjaolu, et 24. novembril 2014 tundis hageja ennast halvasti, on tõendatud tema seletuskirja (TVK tl 35), perearsti 22. detsembril 2014. a väljastatud tõendi (TVK tl 14) ja töövõimetuslehega (TVK tl 15). See, et inimesel võib vererõhu äkiline tõus tuua kaasa meeltesegadust ja viia teda ebamõistlike otsusteni, on eluliselt usutav. Asjaolu, et hageja lahkus töölt oma autoga, ei olnud mõistlik ega ratsionaalne. Kuna töölepingust tuleneva õigussuhte puhul on tegemist ka võlasuhtega, kuuluvad vastavalt VÕS § 1 lg-le 1 kohaldamisele võlaõigusseaduse üldosa normid (VÕS § 1–207). Töölepingu ülesütlemine on äärmine meede, kostja oleks pidanud töölepingu ülesütlemisel arvestama VÕS § 196 lg-t 2, mis sätestab, et kui mõjuv põhjus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks seisneb asjaolus, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud tähtaja tulemusteta lõppemist. Kostja oleks võinud hoiatada hagejat ja juhtida tähelepanu tema käitumisele, mille tõttu oleks saanud hageja reageerida ja ennast parandada. Kostjal tuli arvestada, et hageja oli temaga töösuhetes üle 1,5 aasta ning kohtule ei ole esitatud väiteid ega tõendeid selle kohta, et nimetatud perioodil olid kostjal hageja suhtes pretensioone. Kohtule ei ole esitatud väiteid ega tõendeid selle kohta, et hageja 24. novembri 2014 käitumise tulemusena tekiks kahju. Maakohus leidis, et kuigi hageja rikkus mitmeid ettekirjutusi, ei olnud rikkumised arvestades hageja rikkumiste põhjustanud asjaolu, nii olulised, et tuua kaasa kohese töölepingu ülesütlemise. TLS § 104 lg 1 alusel on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. Maakohus lõpetas töölepingu TLS § 107 lg 2 ja § 97 lg l ja 2 p 2 alusel ajast, kui see oleks lõppenud etteteatamistähtaja möödumisel, s.o alates 8. detsembrist 2014. Hageja keskmine brutotöötasu oli 1 000 eurot kuus. Hüvitise suuruse arvestamisel TLS § 109 lg 1 alusel arvestas maakohus, et hageja töösuhted kestsid kostja juures 1,5 aastat, tööandja on tähtajalise töölepingu muutnud tähtajatuks, seega oli töötajal õigustatud ootus töölepingu kestvusele.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi täielikult rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole maakohus hinnanud esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, kuna mitmed kostja argumendid ja tõendid on jäänud tähelepanuta. Kohus ei saa teha otsust siseveendumuse kohaselt, kuna see on vastuolus TsMS § 436 lg-tega 1–3. Töövõimetusleht ei tõenda hageja peavalu sellel ajahetkel, mil ta pani toime töökohustuste rikkumised. Ka hageja enda selgitused ei ole piisavaks tõendiks tõendamaks tema halvenenud tervislikku seisundit. Üksnes meditsiiniline tõend saaks kinnitada fakti, et töökohustuste rikkumisel kannatas hageja ägeda peavalu all, mis välistas tema adekvaatse käitumise. Sellist dokumenti kohtutoimikusse esitatud pole. Ükski kohtutoimikus olev tõend ei tõenda, et hagejal esines töökohustuste rikkumise ajal vererõhu äkiline tõus. Maakohus on jätnud tähelepanuta Narva karjääri pääsla läbimise ja territooriumil viibimise korra p 11. Hageja ei allunud turvatöötaja korraldustele, sõites tööandja territooriumilt välja läbi tõkkepuu. Juba ainuüksi seda rikkumist saaks käsitleda töösuhte lõpetamise alusena, kuna korras on kirjeldatud, missugune sanktsioon kaasneb korra eiramisele. Töötajat on selle korra tutvustamisel hoiatatud, et nimetatud korra rikkumine viib töösuhte lõpetamiseni.
Maakohus ei ole VÕS-i õigesti kohaldanud. VÕSi § 196 lg 2 kohaselt oli kostjal õigus sõlmitud tööleping ilma eelneva hoiatuseta / tähelepanu juhtimiseta erakorraliselt üles öelda, kuna VÕS § 116 lg 2 p-des 2–4 sätestatu oli täidetud ning kostjal ei olnud VÕS § 196 lg 2 kohaselt kohustust määrata mõistlikku tähtaega rikkumise lõpetamiseks. Tegemist oli hageja olulise töökohustuste rikkumisega. Kalluri puhul, millega hageja töötas, on tegemist suurema ohu allikaga. Oma käitumisega pani hageja toime teo, mis seadis ohtu nii tema enda kui kaastöötajate elu ja tervise. Suures tootmisettevõttes on selline töötaja käitumine lubamatu ning andis kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi. Hageja rikkus oma kohustusi tahtlikult. Tööandjal on õigus tööleping ilma eelneva hoiatuseta üles öelda (TLS § 88 lõige 3), kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata.
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata ning menetluskulud kostja kanda. Vastuse kohaselt ei tugine kaebus TsMS § 631 lg-s 1 nimetatud väitele ning esitatud kaebus tuleb jätta menetlusse võtmata. Ekslik on apellandi väide, et kohus ei saa oma siseveendumusele tuginedes otsust vastu võtta. Kohtu õigus hinnata poolte nõuete põhjendatust või põhjendamatust muu hulgas oma sisemise veendumuse kohaselt tuleneb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg-st 1. Hageja on esitanud kõik võimalikud ja saadaolevad tõendid selle kohta, et 24. novembril 2014 halvenes tema tervislik seisund järsku. Maakohus kajastab otsuses kostja väidet Narva karjääri pääsla läbimise ja territooriumil viibimise korra p 11 rikkumise kohta, kuid teeb õiglase järelduse, et hageja tervisliku seisundi järsk halvenemine lubab lugeda hageja rikkumist vabandatavaks. VÕS § 103 lg 2 kohaselt on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Kõrgenenud vererõhk oli hageja töökohast lahkumise põhjustajaks ning sellise tervisliku seisundiga oleks olnud ebamõistlik ja ohtlik jätkata töökohustuste täitmist. Maakohus jättis õigesti kohaldamata VÕS § 116 (vastuses ekslikult märgitud § 166) lg 2 p-des 2–4 sätestatu, kuna sätte kohaldamise eeldused ei ole täidetud. TLS § 92 lg 1 p 3 kohaselt ei või tööandja töölepingut üles öelda põhjusel, et töötaja ei tule lühiajaliselt toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu. Lähtudes hea usu põhimõttest ning ohust hageja tervisele, ei olnud kostjal õigust töölepingut üles öelda seetõttu, et oma tervisliku seisundi tõttu ei olnud hagejal ajutiselt võimalik oma töökohustusi täita. Kuna kogu kostja juures töötatud aja jooksul ei olnud tal hagejale töölepingu tingimuste rikkumise kohta ühtegi hoiatust, oli kostja kohustatud seda arvestama töölepingu üles ütlemisel erandkorras.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.
7.Hageja ja kostja vahel oli 12. juunil 2013 sõlmitud tööleping, mille kohaselt töötas hageja kostja juures tehnoloogilise transpordi mäejaoskonna kallurijuhi ametikohal. Hageja töötas täistööajaga. Kostja ütles töölepingu hagejaga üles 8. detsembril 2013 TLS § 88 lg 1 alusel alates 8. detsembrist 2014.
8.Esmalt peatub ringkonnakohus hageja nõudel ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Kostja avaldus töölepingu ülesütlemiseks on tehtud TLS § 88 lg 1 alusel. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vaatamata sellele, et kostja ei ole selgelt viidanud ühelegi TLS § 88 lg-e 1 punktile, ei too see asjaolu kaasa ülesütlemisavalduse tühisust. TLS § 88 lg 1 järgi võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles
öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist. TLS § 88 lg-s 1 nimetatud loetelu on seadusandja jätnud lahtiseks. Kostja
8.detsembri 2013 avalduses on selgelt ja üheselt arusaadavalt nimetatud ülesütlemise põhjus ja etteheited hagejale. Avaldus on tehtud kirjalikult taasesitatavas vormis ning hageja on selle kätte saanud, seega vastab ülesütlemisavaldus TLS § 95 nõuetele. Töölepingu ülesütlemise avalduse kehtivust ei mõjuta ka see, et avaldus on tehtud ajal, kui töötaja viibis haiguslehel.
9.Kostja tugineb 8. detsembri 2014 ülesütlemisavalduses õigusliku alusena TLS § 88 lg-le 1. Ülesütlemisavalduses toodud asjaolude esinemise suhtes (hageja sõitis kaaludele tühja masinaga ning ei vastanud juhtpuldioperaatori küsimustele, ei reageerinud G4S töötaja korraldusele oodata vanemdispetšerit, sõitis oma isikliku autoga kostja territooriumilt välja tõstes omakäeliselt üles mehaanilise tõkkepuu) ei ole hageja vastuväiteid esitanud. Ülesütlemisavalduse järgi on hageja rikkunud TLS § 15 lg-d 1,2,3, ja 7 ning kostja Töökorralduse reeglite p-e 2.1.1,2.1.2, 2.1.4, 2.1.5, 5.2 ja 5.4. Lisaks on hageja rikkunud ka Narva karjääri pääsla läbimise ja territooriumil viibimise korda. Kostja etteheited hagejale on seotud tema käitumisega ühe tööpäeva, 24. novembri 2014, vältel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et kostja ülesütlemisavaldusel puudus õiguslik alus. Töölepingu võib TLS § 87 järgi erakorraliselt üles öelda üksnes töölepingu seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel. Ringkonnakohus leiab, et kostja 8. detsembri 2014 ülesütlemisavalduse materiaalsed eeldused ei olnud täidetud. Hageja ja kostja vaheline töösuhe oli ülesütlemise hetkeks kestnud poolteist aastat. Kostja käitumine 24. novembril 2014 oli ebatavaline. Kostja ei ole tuginenud sellele, et tegemist oleks korduva juhtumiga või käitumisega, mis oleks kostjale toonud kaasa kahju või põhjustanud kolmandate isikute usaldamatust kostja vastu. Muid etteheited kostja hagejale teinud ei ole. Hageja väitel tundis ta ennast 24. novembril 2014 umbes kella viie paiku pärastlõunal ootamatult väga halvasti, tal oli tugev peavalu ja paanikahoog. Hageja väitel oli tal kõrgenenud vererõhk, talle anti perearsti juures arstiabi ning ta jäi haiguslehele. Hageja on esitanud oma väidete tõendamiseks perearsti tõendi (TVK lk 14) ja töövõimetuslehe (TVK lk 15). Ringkonnakohtul puudub alus kahelda meditsiiniteenuse osutaja poolt väljastatud dokumentide õigsuses. Kostja ei ole selgitanud, millist dokumenti peab ta silmas väites apellatsioonkaebuses, et üksnes meditsiiniline tõend saaks kinnitada fakti, et töökohustuste rikkumisel kannatas hageja ägeda peavalu all. Kostja ei ole väidet selle kohta, et tegemist on fiktiivsete asjaoludega ning hageja töötas töövõimetuse ajal teisel tööl, tõendanud. Kostja väited töölt puudumise asjaolude hilisema väljaselgitamise suhtes erinevad hageja esitatust. Hageja märkis hagis, et ta helistas tööandjale kohe, kui tundis ennast paremini (26. novembril 2014) ning kirjutas 27. novembril 2014 seletuskirja. Kostja väitel ei olnud hagejal initsiatiivi tööandjat teavitada. Asja materjalide hulgas on hageja seletuskiri juhtumi kohta (tl 42). Ringkonnakohus leiab, et juhul, kui hageja on esitanud oma käitumise selgituseks töövõimetuslehe, kirjeldanud kostjale seletuskirjas toimunut, ei ole alust pidada hageja selgitusi oma tervise äkilise halvenemise suhtes ebaõigeks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et on eluliselt usutav, et vererõhu äkiline tõus võib põhjustada meeltesegadust ja viia ebamõistlike otsusteni. Kostja esitatud töötajate seletuskirjad (tl 49 jj) viitavad hageja käitumisele, mis oluliselt erineb tavapärasest. Kostja apellatsioonkaebuses viidatud Narva karjääri pääsla läbimise ja territooriumil viibimise korra p 11 sõnastuse kohaselt ei pea selle punkti (tl 43) rikkumine tooma tingimata kaasa töölepingu lõpetamist. Kostja apellatsioonkaebuse väited, mille kohaselt ohustas hageja oma käitumisega hageja enda ja kaastöötajate elu ja tervist, ei ole põhjendatud. Muid etteheiteid, peale 24. novembri 2014 juhtumi, kostja hagejale töölepingu ülesütlemisavalduses ei ole teinud ning kostja ei ole ka menetluses viidanud varasematele hagejapoolsetele töökohustuste rikkumistele. TLS § 104 lg 1 järgi on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine.
Ringkonnakohus leiab, et maakohus luges arvestades hageja hagis esitatud taotlust, põhjendatult töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel lõppenuks 8. detsembrist 2014.
10.Hageja palus hagis mõista kostjalt välja kolme kuu keskmise töötasu, kostja ei ole vaielnud vastu sellele et hageja keskmine brutotöötasu oli 1000 eurot kuus. TLS § 109 lg 1 järgi maksab tööandja juhul, kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu TLS § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 2000 eurot. Kostja ei ole taotlenud apellatsioonkaebuses hüvitise suuruse vähendamist. Ringkonnakohus jätab maakohtu poolt väljamõistetud hüvitise suuruse muutmata. Maakohus on oma põhjendustes hüvitise suuruse määramisel olnud küll vastuoluline leides, et kui töötajale tehakse ilmset ülekohut ja töövaidlusorgan lõpetab töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel, siis on tegemist töötaja õiguste intensiivse rikkumisega, mistõttu on põhjust hageja kasuks väljamõistetava hüvitise vähendamiseks ning töötajale tuleb välja mõista hüvitis töölepingu lõpetamisel kahe kuu keskmise töötasu ulatuses, s.o 2 000 eurot bruto. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu väljamõistetud hüvitise suurus on põhjendatud.
11.Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus hagi osalise rahuldamise korral põhjendatud menetluskulud poolte endi kanda ning ringkonnakohtul puudub alus maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks. TsMS § 171 lg 1 kohaselt kannab apellatsioon-, kassatsioon- või määruskaebuse või teistmisavalduse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse või teistmisavalduse esitaja, kui kaebus või teistmisavaldus jääb rahuldamata. Kuivõrd kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. Hageja 11. märtsi 2016 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks ringkonnakohtu menetluses lepingulise esindaja tasu summas 180 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja lepinguline esindaja on koostanud vastuse apellatsioonkaebusele ajakuluga 4,5 tundi tunnitasuga 40 eurot. Kostja ei ole esitanud hageja menetluskulude avaldusele vastuväiteid. Ringkonnakohus leiab, et käesoleva asja mahtu, keerukust ja lepingulise esindaja poolt tehtud tööd arvestades saab taotletud menetluskulu pidada mõistlikuks ja põhjendatuks ning see kuulub vastaspoolelt väljamõistmisele.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.