2-15-2096/29 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbinud - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

2.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata. Hageja põhjendas seletuskirjas töölt lahkumist tugeva peavaluga, mis ei lubanud tal roolis edasi töötada. Samas ei seganud see teda omavoliliselt lahkumast oma autoga karjääri territooriumilt, kedagi teavitamata, jättes lepingujärgsed töökohustused täitmata. Peale eelpoolnimetatud intsidenti ei ilmunud hageja tööle ega teavitanud kostjat mitteilmumise põhjustest 2 päeva jooksul. Oma käitumisega rikkus hageja TLS § 15 lg-d 1–3 ja lg-t 7 ning kostja Töökorralduse reegleid (tl 32–39), samuti Narva karjääri pääsla läbimise ja territooriumil viibimise korda ja Narva karjääri vahetuse üleandmise-vastuvõtmise korda. Narva karjääri pääsla läbimise ja territooriumil viibimise korra (tl 43–44) p 11 kohaselt on turvatöötaja ja karjääri juhtkonna korralduste ning antud korra nõuete eiramine, samuti karjääri vara või karjääri kütte- ja määrdeainete territooriumilt väljaveo katse, töödistsipliini jäme rikkumine. Rikkujalt võetakse ära sõiduki sissesõiduluba ning vajadusel määratakse karistus (kuni töölepingu lõpetamiseni). Turvatöötaja A.R. seletuskirjast (tl 76) selgub, et hageja ei allunud tema korraldustele ja sõitis tööandja territooriumilt välja läbi tõkkepuu. Tööandja ütles töötajaga sõlmitud töölepingu üles TLS § 88 lg 1 alusel, mille kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist. Antud juhul ei ole töösuhte jätkamine mõlemapoolseid huve järgides võimalik, kuna töötaja käitumist saab tööandja käsitleda kui töö tegemisest keeldumist. Väär on hageja väide, et töölepingu ülesütlemises puudub viide õigusnormile. Samuti on väär hageja viide TLS § 95 lg-le 1, kuna antud juhul ei ole selle normi rikkumisega. Tegemist on taasesitamist võimaldavas (kirjalikus) vormis tehtud ülesütlemisavaldusega, mis ei ole tingimuslik. TLS ei keela töölepingu ülesütlemist töövõimetuse ajal. Kostjale teadaolevalt tegeles hageja töövõimetuse ajal teise tööga ja seega on tegemist fiktiivse töövõimetuse vormistusega.

Maakohus leidis, et ülesütlemisavaldus vastab vormilt TLS § 95 lg-s 1 ja lg-s 2 sätestatud nõuetele. Kuigi kostja ei nimetanud töölepingu ülesütlemisavalduses TLS § 88 lg 1 punkti, mille alusel ta töölepingut lõpetab, ei too see kaasa töölepingu ülesütlemise tühisust. Kostja näitas ära töölepingu ülesütlemise põhjused, väljendas kindla tahte töösuhe lõpetada ja tähtpäeva, millal seda tehakse. Asjaolu, et 24. novembril 2014 tundis hageja ennast halvasti, on tõendatud tema seletuskirja (TVK tl 35), perearsti 22. detsembril 2014. a väljastatud tõendi (TVK tl 14) ja töövõimetuslehega (TVK tl 15). See, et inimesel võib vererõhu äkiline tõus tuua kaasa meeltesegadust ja viia teda ebamõistlike otsusteni, on eluliselt usutav. Asjaolu, et hageja lahkus töölt oma autoga, ei olnud mõistlik ega ratsionaalne. Kuna töölepingust tuleneva õigussuhte puhul on tegemist ka võlasuhtega, kuuluvad vastavalt VÕS § 1 lg-le 1 kohaldamisele võlaõigusseaduse üldosa normid (VÕS § 1–207). Töölepingu ülesütlemine on äärmine meede, kostja oleks pidanud töölepingu ülesütlemisel arvestama VÕS § 196 lg-t 2, mis sätestab, et kui mõjuv põhjus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks seisneb asjaolus, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud tähtaja tulemusteta lõppemist. Kostja oleks võinud hoiatada hagejat ja juhtida tähelepanu tema käitumisele, mille tõttu oleks saanud hageja reageerida ja ennast parandada. Kostjal tuli arvestada, et hageja oli temaga töösuhetes üle 1,5 aasta ning kohtule ei ole esitatud väiteid ega tõendeid selle kohta, et nimetatud perioodil olid kostjal hageja suhtes pretensioone. Kohtule ei ole esitatud väiteid ega tõendeid selle kohta, et hageja 24. novembri 2014 käitumise tulemusena tekiks kahju. Maakohus leidis, et kuigi hageja rikkus mitmeid ettekirjutusi, ei olnud rikkumised arvestades hageja rikkumiste põhjustanud asjaolu, nii olulised, et tuua kaasa kohese töölepingu ülesütlemise. TLS § 104 lg 1 alusel on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. Maakohus lõpetas töölepingu TLS § 107 lg 2 ja § 97 lg l ja 2 p 2 alusel ajast, kui see oleks lõppenud etteteatamistähtaja möödumisel, s.o alates 8. detsembrist 2014. Hageja keskmine brutotöötasu oli 1 000 eurot kuus. Hüvitise suuruse arvestamisel TLS § 109 lg 1 alusel arvestas maakohus, et hageja töösuhted kestsid kostja juures 1,5 aastat, tööandja on tähtajalise töölepingu muutnud tähtajatuks, seega oli töötajal õigustatud ootus töölepingu kestvusele.

9.Kostja tugineb 8. detsembri 2014 ülesütlemisavalduses õigusliku alusena TLS § 88 lg-le 1. Ülesütlemisavalduses toodud asjaolude esinemise suhtes (hageja sõitis kaaludele tühja masinaga ning ei vastanud juhtpuldioperaatori küsimustele, ei reageerinud G4S töötaja korraldusele oodata vanemdispetšerit, sõitis oma isikliku autoga kostja territooriumilt välja tõstes omakäeliselt üles mehaanilise tõkkepuu) ei ole hageja vastuväiteid esitanud. Ülesütlemisavalduse järgi on hageja rikkunud TLS § 15 lg-d 1,2,3, ja 7 ning kostja Töökorralduse reeglite p-e 2.1.1,2.1.2, 2.1.4, 2.1.5, 5.2 ja 5.4. Lisaks on hageja rikkunud ka Narva karjääri pääsla läbimise ja territooriumil viibimise korda. Kostja etteheited hagejale on seotud tema käitumisega ühe tööpäeva, 24. novembri 2014, vältel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et kostja ülesütlemisavaldusel puudus õiguslik alus. Töölepingu võib TLS § 87 järgi erakorraliselt üles öelda üksnes töölepingu seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel. Ringkonnakohus leiab, et kostja 8. detsembri 2014 ülesütlemisavalduse materiaalsed eeldused ei olnud täidetud. Hageja ja kostja vaheline töösuhe oli ülesütlemise hetkeks kestnud poolteist aastat. Kostja käitumine 24. novembril 2014 oli ebatavaline. Kostja ei ole tuginenud sellele, et tegemist oleks korduva juhtumiga või käitumisega, mis oleks kostjale toonud kaasa kahju või põhjustanud kolmandate isikute usaldamatust kostja vastu. Muid etteheited kostja hagejale teinud ei ole. Hageja väitel tundis ta ennast 24. novembril 2014 umbes kella viie paiku pärastlõunal ootamatult väga halvasti, tal oli tugev peavalu ja paanikahoog. Hageja väitel oli tal kõrgenenud vererõhk, talle anti perearsti juures arstiabi ning ta jäi haiguslehele. Hageja on esitanud oma väidete tõendamiseks perearsti tõendi (TVK lk 14) ja töövõimetuslehe (TVK lk 15). Ringkonnakohtul puudub alus kahelda meditsiiniteenuse osutaja poolt väljastatud dokumentide õigsuses. Kostja ei ole selgitanud, millist dokumenti peab ta silmas väites apellatsioonkaebuses, et üksnes meditsiiniline tõend saaks kinnitada fakti, et töökohustuste rikkumisel kannatas hageja ägeda peavalu all. Kostja ei ole väidet selle kohta, et tegemist on fiktiivsete asjaoludega ning hageja töötas töövõimetuse ajal teisel tööl, tõendanud. Kostja väited töölt puudumise asjaolude hilisema väljaselgitamise suhtes erinevad hageja esitatust. Hageja märkis hagis, et ta helistas tööandjale kohe, kui tundis ennast paremini (26. novembril 2014) ning kirjutas 27. novembril 2014 seletuskirja. Kostja väitel ei olnud hagejal initsiatiivi tööandjat teavitada. Asja materjalide hulgas on hageja seletuskiri juhtumi kohta (tl 42). Ringkonnakohus leiab, et juhul, kui hageja on esitanud oma käitumise selgituseks töövõimetuslehe, kirjeldanud kostjale seletuskirjas toimunut, ei ole alust pidada hageja selgitusi oma tervise äkilise halvenemise suhtes ebaõigeks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et on eluliselt usutav, et vererõhu äkiline tõus võib põhjustada meeltesegadust ja viia ebamõistlike otsusteni. Kostja esitatud töötajate seletuskirjad (tl 49 jj) viitavad hageja käitumisele, mis oluliselt erineb tavapärasest. Kostja apellatsioonkaebuses viidatud Narva karjääri pääsla läbimise ja territooriumil viibimise korra p 11 sõnastuse kohaselt ei pea selle punkti (tl 43) rikkumine tooma tingimata kaasa töölepingu lõpetamist. Kostja apellatsioonkaebuse väited, mille kohaselt ohustas hageja oma käitumisega hageja enda ja kaastöötajate elu ja tervist, ei ole põhjendatud. Muid etteheiteid, peale 24. novembri 2014 juhtumi, kostja hagejale töölepingu ülesütlemisavalduses ei ole teinud ning kostja ei ole ka menetluses viidanud varasematele hagejapoolsetele töökohustuste rikkumistele. TLS § 104 lg 1 järgi on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine.