2-15-2096/17 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbinud - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Hageja nõudeks hagimenetluses on tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus ja lõpetada hageja tööleping ning mõista kostjalt hageja kasuks välja töölepingu ülesütlemise hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 3 000 eurot. Hagiavalduse kohaselt alates 12.06.2013 töötas hageja tööandja (kostja) Eesti Energia Kaevandused AS juures kirjaliku töölepingu järgi (tööleping 12.06.2014 nr 29273). Tööpiirkond töölepingu p 1.5 järgi on Ida-Virumaa, aga faktiliselt asub avaldaja töökoht Narva linnas, Narva karjääri territooriumil. Hageja töötas kallurijuhina, töö toimub vahetustega tööajakava alusel. Hageja põhiline töötasu töölepingu järgi oli 880 eurot, kuid faktiliselt sai ta igakuiselt ca 1000 eurot neto, tänu tööle õhtul ja öösel. 24.11.2014 tuli hageja tööle kell 16.00 õhtusesse vahetusse. Nagu alati läbis ta tööpäeva alguses kontrolli alkoholijoobe tuvastamiseks, sai töökorralduse põlevkivi väljaveoks tranšeest 8-9 ja suundus ülesannet täitma. Umbes tund aega hiljem, so ca 17.00 või natuke hiljem hakkas hageja ootamatult end väga halvasti tundma – oli tugev peavalu, nõrkus ning minestamise eelne seisund. Kuna töökohal ei arsti ega meditsiiniõde ei ole, tundis hageja hirmu - täna saab hageja öelda, et tol hetkel sattus isegi paanikasse, kaotas enesevalitsemise sellisel määral, et ei osanud muu peale mõelda kui arstiabi võimalikult kiiresti kätte saada. Selleks koguski ta oma viimase jõu, samal põhjusel ei osanud ta töökaaslaste küsimustele vastata. Hageja võttis isikliku auto, millega lahkus karjääri territooriumilt ja sõitis perearsti A K juurde, aga enne seda helistas ta oma naisele N I ja teavitas enda seisundist. Selleks, et karjäärist Narva perearsti juurde jõuda tuleb läbi Sillamäe sõita. N ei ole juhtimisõigust, seepärast ta kutsus nende pere sõbra J M , kes tuli oma autoga Sillamäel Neste tankla juurde, hageja istus tema autosse (jättes oma auto parklasse) ja J viis hageja Narva perearsti juurde. Arsti vastuvõtul selgus, et hagejal oli kõrge vererõhk (187/103 mmHg), mis põhjustas hageja eelmainitud seisundi. Arst osutas esmaabi, hagejale tehti süst, kirjutati retsept välja ning alustati haigusleht, mis lõppes 22.12.2014. Hageja palus oma naist, et ta helistaks tööle, kuid naine keeldus, kuna nad olid tülis. Kui hageja hakkas ennast paremini tundma, s.t. 26.11.2014, helistas ta tööle ning 27.11.2014 tuli tööle isiklikult ning kirjutas seletuskirja, kus põhjendas töölt lahkumist. Samuti teatas hageja tööandja esindajale (juhile N M ), et tal on töövõimetusleht alates 24.11.2014. Kuid tööandja ütles, et töövõimetusleht ei oma tähtsust. 08.12.2014 koostas tööandja „Töölepingu nr 29273 erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel“, millega ütles hagejaga 12.06.2013 sõlmitud töölepingu nr 29273 üles alates 08.12.2014 töölepingu seaduse § 88 lõige 1 järgi (jättes täpsustamata millise punkti järgi). Nimetatud dokument oli hagejale edastatud tähitud kirjaga 16.12.2014. Selles dokumendis kirjeldas tööandja hageja töölt lahkumise 24.11.2014 asjaolusid ning loetles rikutud töökohustusi: 1) Töötaja on kohustatud täitma ametiülesandeid, mis tulenevad töölepingust ja ametijuhendist, töö iseloomust või töö üldisest käigust või tööandja töökorralduslikest dokumentidest; 3(11)

2) Töötaja on kohustatud lähtuma tööülesannete täitmisel tööandja huvidest, vältima kahju (s.h. saamata jääva tulu) tekkimist tööandjale); 3) Töötaja vastutab oma tööülesannete täitmisel vastu võetud otsuste ning nende tagajärgede eest; 4) Töötaja on kohustatud pidama kinni ettenähtud tööajast ja kasutama tööaega töökohustuste täitmiseks; 5) Töötaja on kohustatud 24 h jooksul teavitama oma otsest juhti oma ajutisest töövõimetusest või muudest takistustest ja võimaluse korral nende eelduslikust kestusest; 6) Isiklikel põhjustel töölt ärakäimise peab töötaja kooskõlastama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma otsese juhiga, samuti teatama töölt äraoleku aja ja orienteeruva tagasituleku aja. 7) Narva karjääri pääsla läbimise ja territooriumil viibimise kord, mis on kinnitatud pealmaatööde juhi käskkirjaga nr NK-JUH-01/61, 23.05.2014.a.p.9 - isikliku sõiduki juht on kohustatud territooriumilt väljumisel avama sõiduki pakiruumi ja salongi, võimaldama turvatöötajatele juurdepääsu sõiduki läbivaatuseks. Tegelikkuses, halvenenud tervisliku seisundi tõttu lahkus hageja töölt 24.11.2014 hädaseisundis, kuna kasutas oma tervise kaitseks õigustatult omaabi. Hageja ei tekitanud tööandjale mingit otsest varalist kahju (samuti oma töölepingu ülesütlemises 08.12.2014 ei viita tööandja mingile konkreetsele kahjule). Kuid isegi kui selline kahju oleks olnud, siis VÕS § 1045 lg 2 punktid 2 ja 4 välistavad kahju õigusvastasust hageja korral (hädaseisund ja õigustatult omaabi teostamine). See tähendab, et tööandja poolt kohaldatud punktid 1, 2, 3, 4 on ekslikud. Ei ole õiged ka punktid 6 ja 7, kuna hagejal polnud aega töölt lahkumist kirjalikult kooskõlastada ega peatada autot läbivaatuseks. Hageja on nõus, et on rikkunud kohustusi, mis on toodud punktis 5, kuna ei teavitanud tööandjat või otsest juhti oma ajutisest töövõimetusest. Hageja saab seletada ainult seda, et 24.11.2014 tema otsest juhti lähedal ei olnud, hiljem aga oli hageja ennesetunne haiguse tõttu väga halb. Kui hageja 26.11.2014 tundis ennast juba paremini ning teatas oma haiguse kohta, siis oli tööandja vastuseks, et tema haigus ei oma tähtsust, kuna ta on vallandatud. Hageja töötas 1,5 jooksul selle tööandja juures, täitis oma töökohustusti alati korrektselt. Samuti on hageja peres käesoleval ajal raske periood, pere vajab raha (naise õde suri 24.10.2014, tema 6-aastane tütar jäi ilma vanemateta ja praegu asub lastevarjupaigas, hageja ja tema naine otsustavad tüdruku lapsendamise küsimust, pealegi töötab naine koondamise ootel). Sisuliselt oli hageja töötasu pere jaoks ainuke stabiilne sissetuleku allikas. Hageja ei tarvita alkoholi –see on tõendatud ka tööandja dokumendiga, kust nähtub, et ta on läbinud edukalt ka 24.11.2014 kontrolli alkoholijoobe tuvastamiseks. Hageja leiab, et arvestades kõiki asjaolusid, on tööandjapoolne ülesütlemine ebaseaduslik, kuna:  on ebaproportsionaalne hageja eelneva käitumise ja kohustuste rikkumise suhtes  on tehtud hageja töövõimetuslehe kestvuse ajal  selles puudub viide õigusnormile: tööandja viitab TLS § 83 lg 1, kuid jättis nimetamata konkreetse ütlemisütlemise punkti (seega puudub õigusnorm mis oleks ülesütlemise aluseks), millega rikutakse töölepingu ülesütlemise vorminõuded. Vastavalt TLS § 95 lg 1 ülesütlemisavaldus vorminõuete rikkumisega on tühine. Hageja palub rahuldada hagi täies ulatuses. Avalduse täiendamise kohaselt (tl 81-82) hageja soovib täiendada töövaidluskomisjoni esitatud avalduses juriidilisi järeldusi (mis ei muuda hagi aluseks olevaid asjaolusid) ja kitsendada oma nõuet töölepingu ülesütlemise tühiseks tunnistamise osas (muuta töölepingu lõpetamise kuupäeva töölepingu ülesütlemise tühiseks tunnistamise käigus). Kooskõlas Töölepingu seaduse § 92 lg 1 punkt 3 tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, et töötaja ei tule lühiajaliselt toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu. 4(11)

seletuskirjas põhjendas ta töölt lahkumist tugeva peavaluga, mis ei lubanud tal roolis edasi töötada. Samas ei seganud see teda lahkumast oma autoga karjääri territooriumilt omavoliliselt, kedagi teavitamata, jättes lepingujärgsed töökohustused täitmata. Peale eelpoolnimetatud intsidenti ei ilmunud S K tööle ega teavitanud otsest juhti ega kedagi jaoskonna järelevalvetöötajatest mitteilmumise põhjustest. Selline olukord teadmatuses jätkus veel 2 päeva. Initsiatiivi tööandjat teavitada töötaja poolt ei olnud. Esmakordselt pärast omavolilist töölt lahkumist sai temaga ühendust jaoskonna juhataja N M 26.11.2014.a., kes palus tal ilmuda tööandja juurde, et anda ütlusi toimunu kohta ja kirjutada seletuskiri. S K ilmus seletusi andma 27.11.2014.a. Oma käitumisega rikkus S K TLS § 15 lg 1, 2, 3 ja 7 ning Eesti Energia Kaevandused AS-i Töökorralduse reeglite punkte 2.1.1, 2.1.2, 2.1.4 ja 2.1.5, 5.2 ja 5.4. Ühtlasi rikkus S K Narva karjääri pääsla läbimise ja territooriumil viibimise korra p-d 9 ja 11. Lisaks eeltoodule rikkus avaldaja omavolilise töölt lahkumisega Narva karjääri vahetuse üleandmise-vastuvõtmise korra punktid 4, 5, 5.1, 6.1-6.7, 7 ja 8. Tööandja ütles töötajaga sõlmitud töölepingu üles 8.12.2014 TLS § 88 lg 1 alusel, mille kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist. Antud juhul ei ole töösuhte jätkamine mõlemapoolseid huve järgides võimalik, kuna töötaja käitumist saab tööandja käsitleda kui töö tegemisest keeldumist. Samas on kokkulepitud töö tegemine töösuhte eelduseks ja aluseks. Tööandja ei saa jätkata töösuhet töötajaga, kes keeldub tööülesannete täitmisest ja ei allu tööandja korraldustele. Töötaja ei saa eeldada töösuhete jätkumist kui ta keeldub tööülesannete täitmisest, lahkudes omavoliliselt töölt, ilma sellist käitumist põhjendamata. Siit järeldub, et kui töötaja ei taha tööülesandeid täita ja tööandja ei saa sellist käitumist aktsepteerida, tuleb mõlemapoolseid huve arvestades töösuhe lõpetada. Alusetu on avaldaja väide, et töölepingu ülesütlemises puudub viide õigusnormile. Samuti on väär avaldaja viide TLS § 95 lõikele 1, kuna antud juhul ei ole ühelgi moel selle normi rikkumisega. Antud juhul on tegemist taasesitamistvõimaldavas (kirjalikus) vormis tehtud ülesütlemisavaldusega, mis ei ole tingimuslik. Seega, on TLS § 95 lõikest 1 tulenev kohustus tööandja poolt igati täidetud. TLS ei keela töölepingu ülesütlemist töövõimetuse ajal. Lisaks omab tööandja infot, et avaldaja tegeles töövõimetuse ajal teise tööga ja seega on tegemist fiktiivse töövõimetuse vormistusega töötaja poolt. Ka see näitab töötaja suhtumist tööandjasse ja muudab mõistetavamaks tööandja otsuse tööleping üles öelda. Tuginedes eeltoodule, palub Eesti Energia Kaevandused AS jätta S K nõuded täies ulatuses rahuldamata. Kohtule esitatud avalduse kohaselt (tl 74-75) kostja esitab kohtule täiendavad kirjalikud tõendid: turvatöötaja A R seletuskirja ning foto kallurist, millega hageja töötas. Kostja arvates on A R seletused olulised, kuna ta oli tunnistajaks intsidendile, kus hageja ei allunud tööandja korraldustele. Narva karjääri pääsla läbimise ja territooriumil viibimise korra punkti 11 kohaselt on turvatöötaja ja karjääri juhtkonna korralduste ning antud korra nõuete eiramine, samuti karjääri vara või karjääri kütte- ja määrdeainete territooriumilt väljaveo katse töödistsipliini jäme rikkumine. Rikkujalt võetakse ära sõiduki sissesõiduluba ning vajadusel määratakse karistus (kuni töölepingu lõpetamiseni). Nagu turvatöötaja seletuskirjast selgub, ei allunud hageja tema korraldustele ja sõitis tööandja territooriumilt välja läbi tõkkepuu. Ainuüksi sellist allumatust turvatöötajale ja karjääri juhtkonnale võib käsitleda jämeda töökohustuste rikkumisena, mis annab tööandjale õiguse tööleping üles öelda ilma eelneva hoiatuseta.

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, kuulanud üle tunnistajad, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi lühend TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja hagi tuleb rahuldada osaliselt. TsMS § 5 lg 1 järgi lahendab kohus tsiviilasja poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Hageja lõplikuks nõudeks on tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus; lõpetada tööleping alates 8.12.2014 TLS § 107 lg 2 alusel ning mõista kostjalt välja hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 3 000 € TLS § 109 lg 1 alusel. Kostja hagi õigeks ei võta. Töölepingu ülesütlemine Poolte vahel vaidlust ei ole, et:  hageja kui töötaja ja kostja kui tööandja sõlmisid 12.06.2013 tähtajalise töölepingu nr 29273 seoses suurenenud töödemahu lõppemiseni, mille alapunkti 1.1 kohaselt asus hageja tööle tehnoloogilise transpordi mäejaoskonda kallurijuhi ametikohale alates 12.06.2013 (tl 15-19)  tööleping on 01.06.2014 muudetud ning on see tähtajatu tööleping (tl 20)  kostja ütles 8.12.2014 töölepingu erakorraliselt üles TLS § 88 p 1 alusel (tl 23-24)  töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks olid järgmised asjaolud: 24.11.2014.a. S K naasis tranšeest 8-9 ja üritas sõita kaaludele veose kaalumiseks tühja masinaga; eiras juhtpuldioperaator O S korraldust oodata vanemdispetšerit L Y põhjuste väljaselgitamiseks; sõitis minema platsile, kus jaoskonna töötajad annavad üle ja võtavad 7(11)

vastu vahetusi; jätnud kalluri platsile ning kl 17.30 suundus isikliku autoga (VW reg.nr. XXX) territooriumilt väljasõiduks kontrollpunkti nr 1 juurde; ei reageerinud G4S töötaja korraldusele; tõstis omakäeliselt ülesse paremal pool asuva mehaanilise tõkkepuu ja sõitis karjääri territooriumilt välja; alates 24.11.2014.a ei ole S K enam tööle ilmunud ega ole ka oma otsest juhti ega kedagi jaoskonna järelevalvetöötajatest teavitanud mitteilmumise põhjustest  tööandja sai hageja töövõimetusest teada 26.11.2014. Töölepingu seaduse (edaspidi lühend TLS) §-st 87 tulenevalt töölepingu võib erakorraliselt üles öelda üksnes käesolevas seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides käesolevas seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. Vastavalt TLS § 104 lg 1 on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. Hageja ei vaielnud vastu, et pani toime töölepingu erakorralise üleütlemisavalduses loetletud rikkumised, seega poolte vahel on vaidlus hageja töölepingu erakorralise ülesütlemise põhjendatuse ja seaduslikkuse kohta, s.o kas avalduses mainitud rikkumised olid nii olulised, mis toonuks kaasa töölepingu ülesütlemise. Vastavalt TLS § 95 lg-le 1 töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tööandja peab ülesütlemist põhjendama. Töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kohus peab kontrollima, kas on järgitud seaduse nõudeid töölepingu erakorralisel ülesütlemisel. Kui seaduse nõuded töölepingu ülesütlemisel ei ole järgitud, siis on automaatselt töölepingu ülesütlemine tühine. Töölepingu ülesütlemine peab vastama seaduse nõuetele nii formaalselt kui ka materiaalselt. Tööleping on üles öeldud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Tööandja on ülesütlemist põhjendanud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Ülesütlemisavaldus ei ole tingimuslik. Vaidlust ei ole, et hageja on ülesütlemisavalduse kätte saanud tähitud kirjaga 16. detsembril 2014. Seega vastab ülesütlemisavaldus vormilt TLS § 95 lg-s 1 ja lg-s 2 sätestatud nõuetele. Hageja töölepingu ülesütlemise aluseks viitas kostja töölepingu ülesütlemisavalduses TLS § 88 lg-le 1 ja põhjendas sellega, et hageja rikkus TLS § 15 lg 1, 2, 3 ja 7 sätestatud töötaja kohustusi ning Eesti Energia Kaevandused AS-i Töökorralduse reeglite punkte 2.1.1, 2.1.2, 2.1.4 ja 2.1.5, 5.2 ja 5.4. Kostja ei nimetanud töölepingu ülesütlemisavalduses TLS § 88 lg 1 punkti, mille alusel ta töölepingut lõpetab. Kohus leiab, et see ei too aga kaasa töölepingu ülesütlemise tühisust. Kostja näitas ära töölepingu ülesütlemise põhjused, väljendas kindla tahte töösuhe lõpetada ja tähtpäeva, millal seda tehakse. Seega hageja töölepingu ülesütlemisavalduse võimalik puudus ei mõjuta ülesütlemise kehtivust. Kohus lähtus muuhulgas Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 7.12.2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-117-11 väljendatud seisukohast. Edasi kohus analüüsib hageja töölepingu erakorralise ülesütlemise põhjendatust. Asjaolu, et 24.11.2014 hageja tundis ennast tugeva peavalu tõttu halvasti, on tõendatud tema seletuskirjaga (tõlge TVK tl-l 35) ning perearsti 22.12.2014 väljastatud tõend (TVK tl 14) ja 8(11)

5.2.Hageja ei eita ka territooriumilt lahkumise korda rikkumist, mis on ettenähtud Eesti Energia Kaevandused AS Narva karjääri pääsla läbimise ja territooriumil viibimise korra (TVK tl 35 pöördel-36) punktides 18 ja 22, millede kohaselt isikliku sõidukiga on karjääri töötajatel lubatud sõita pääslast sõiduautode parklani (liiklemisskeem on näidatud Lisa 4). Väljaspool parklat on isikliku sõidukiga liikumine kategooriliselt keelatud, erandjuhud kooskõlastatakse karjääri juhtkonnaga. Antud nõude eirajatel võidakse tühistada karjääri sissesõiduluba (punkt 18). Sõiduki juht on kohustatud viivitamatult peatuma, turvatöötaja, piirivalve, politsei ja ettevõtte juhtkonna nõudmisel ning vajadusel näitama sõiduki ette erakorraliseks ülevaatuseks. Käesoleva punkti nõuete mittetäitmisel võidakse lühistada rikkuja sissesõiduluba (punkt 22). Hageja selgitab oma käitumist asjaoluga, et seoses tervise probleemiga ta oli hirmul, sattus isegi paanikasse, kaotas enesevalitsemise sellisel määral, et ei osanud muu peale mõelda kui arstiabi võimalikult kiiresti kätte saada ning tegutses mõeldamatult. Kohus leiab eluliselt usutavaks, et inimesel vererõhu äkiline tõus võib tuua meeltesegadust ja viia teda ebamõistlike otsusteni. Sellest räägib asjaolu, et hageja oma terviseseisundis lahkus töölt oma autoga, mis ei olnud mõistlik ega ratsionaalne. Kuna töölepingust tuleneva õigussuhte puhul on tegemist ka võlasuhtega, kuuluvad vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg-le 1 kohaldamisele võlaõigusseaduse üldosa normid (VÕS § 1207) muuhulgas töölepingule. Töölepingu ülesütlemine on äärmine meede, kostja oleks pidanud töölepingu ülesütlemisel arvestama VÕS § 196 lg 2, mis sätestab, et kui mõjuv põhjus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks seisneb asjaolus, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud tähtaja tulemusteta lõppemist. Kostja oleks võinud hoiatada hagejat ja juhtida tähelepanu tema käitumisele, mille tõttu oleks saanud hageja reageerida ja ennast parandada. Kostjal tuli arvestada, et hageja oli temaga töösuhetes üle 1,5 aasta ning kohtule ei ole esitatud väiteid ega tõendeid selle kohta, et nimetatud perioodil olid kostjal hageja suhtes pretensioonid. Kohtule ei ole esitatud väiteid ega tõendeid selle kohta, et hageja 24.11.2014 käitumise tulemusena tekiks kahju. Kohus nõustub, et hageja rikkus mitmeid ettekirjutusi, kuid arvestades hageja rikkumiste põhjustanud asjaolu leiab kohus, et antud juhul ei olnud rikkumised nii olulised, et tuua kaasa kohese töölepingu ülesütlemise. Vastavalt TLS § 104 lg 1 seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Lähtudes kõigest ülalöeldust leiab kohus, et hageja töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ei olnud alust ja hageja töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine seaduse nõuete rikkumiste tõttu. Töölepingu lõpetamine 9(11)

TLS § 107 lg 1 kohaselt kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. TLS § 97 lg 1 kohaselt võib tööandja öelda töölepingu erakorraliselt üles üksnes etteteatamistähtaega järgides. Sama paragrahvi lg 2 p 2 kohaselt erakorralisest ülesütlemisest peab tööandja töötajale ette teatama, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud üks kuni viis tööaastat – vähemalt 30 kalendripäeva. Kostja ütles hagejaga töölepingut üles alates 8.12.2014, oma täiendatud avalduses (tl 81-82) hageja ka palus lõpetada lepingut alates 8.12.2014. Kohus lõpetab töölepingu kooskõlas TLS § 107 lg-ga 2 ja § 97 lg-tega l ja 2 p 2 ajast, kui see oleks lõppenud etteteatamistähtaja möödumisel, s.o alates 8. detsembrist 2014. Hüvitis Hageja palus mõista kostjalt välja kolme kuu keskmine töötasu. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja keskmine bruto töötasu on 1 000 € kuus. Kostja nõuet ei tunnista. TLS § 109 lg 1 kohaselt kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Hüvitise suuruse otsustamisel arvestab kohus, et hageja töösuhted kostja juures kestsid 1,5 aastat, samas tööandja on tähtajalise töölepingu muutnud tähtajatuks, seega oli töötajal õigustatud ootus töölepingu kestvusele. Kohus arvestab ka tööandja huve, milleks oli väljaõpetatud alalise töötaja saamine. Arvestades kõik toodud asjaolud kogumis ning Riigikohtu 14.05.2014 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-79-13 punktis 32.1 väljendatud seisukoha, et kui töötajale tehakse ilmset ülekohut ja töövaidlusorgan lõpetab töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel, siis on tegemist töötaja õiguste intensiivse rikkumisega, leiab kohus, et on põhjust hageja kasuks väljamõistetava hüvitise vähendamiseks ning et töötajale tuleb välja mõista hüvitis töölepingu lõpetamisel kahe kuu keskmise töötasu ulatuses, s.o 2 000 eurot bruto. Kõigest ülaltoodust lähtudes rahuldab kohus hagi osaliselt.