Harju Maakohtu 12.01.2016 määrus kaja rahuldamata jätmise ja menetluse taastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ GAVKON määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: JT (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Mare Sepp Kostja (määruskaebuse esitaja): OÜ GAVKON (registrikood 11329173), lepinguline esindaja Igor Sumarok
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 12.01.2016 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta OÜ GAVKON kanda.
3.Rahuldada JT avaldus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks.
4.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista OÜlt GAVKON JT kasuks välja menetluskulu summas 80 eurot. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS § 178 lg 2).
1.OÜ Gavkon (kostja) esitas 09.05.2015 Harju Maakohtule taotluse vaadata JT (hageja) poolt töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras.
2.Harju Maakohus võttis 25.06.2015 määrusega kostja taotluse menetlusse ja kohustas hagejat esitama töövaidluskomisjonile esitatud avaldus hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja esitas hagiavalduse 08.07.2015. Harju Maakohus võttis 07.08.2015 määrusega hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat esitama vastuse hagile 14 päeva jooksul alates menetlusdokumentide kättesaamisest. Kostja lepingulisele esindajale Igor Sumarokile toimetati e-toimiku kaudu hagiavaldus kätte 11.08.2015 ning menetlusse võtmise määrus kätte 13.08.2015 (tl 41, 64). Kostja jättis hagile tähtaegselt vastamata ning kohus tegi 04.09.2015 tagaseljaotsuse, millega rahuldas hagi. Tagaseljaotsus toimetati kostja lepingulisele esindajale e-toimiku kaudu kätte 07.09.2015 (lk 50).
3.09.09.2015 esitas kostja tagaseljaotsuse peale kaja. Kaja kohaselt ei ole kostja esindaja hagi ega 07.08.2015 määrust nõuetekohaselt kätte saanud. Kostja märkis, et AET-i järgi toimus hagi ja 07.08.2015 määruse esmakordne avamine 07.09.2015 ehk pärast tagaseljaotsuse kättetoimetamist. Kuna kostja ega tema esindaja ei saanud kätte 07.08.2015 määrust, siis TsMS § 407 lg 5 p-st 2 tulenevalt ei või teha ka tagaseljaotsust, kuna kostjale ei teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Samuti puudus vajadus küsida kostjalt vastust hagile, kuna kostja vastus sisaldus juba töövaidluskomisjoni asja materjalides. Kostja viitas individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) §-le 24 lg-le 5 leides, et õigusanaloogia pinnalt tuleks vastus töövaidluskomisjonile esitatud avaldusele lugeda vastuseks hagile. Kostja palus võtta kaja menetlusse ning taastada tsiviilasja menetlus.
4.Hageja palus jätta kaja rahuldamata ja menetluse taastamata. Kostja on 07.08.2015 määruse nõuetekohaselt kätte saanud. Kostja ei teatanud kohtule, et tal oleks olnud raskusi materjalide kättesaamisega.
5.Harju Maakohtu 29.09.2015 määrusega jäeti kaja rahuldamata ning menetlus taastamata. Kohus leidis, et tsiviilasja toimiku materjalidest nähtuvalt on kostja lepingulisele esindajale menetlusdokumendid, st hagiavaldus ja selle lisad ning Harju Maakohtu 07.08.2015 määrus, kätte toimetatud e-toimiku kaudu vastavalt 11.08.2015 ja 13.08.2015. Tagaseljaotsuse tegemise ajaks oli möödunud tähtaeg hagile vastamiseks. Kostja ei ole kajas välja toonud ega põhjendanud hagile vastamata jätmise mõjuvat põhjust TsMS § 415 lg 1 ja § 422 mõttes. Kohtu hinnangul puudusid ka TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Kohus hoiatas kostjat menetlusse võtmise määruses tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest.
6.Tallinna Ringkonnakohtu 01.12.2015 määrusega maakohtu 29.09.2015 määrus tühistati ning saadeti asi kaja uueks lahendamiseks tagasi maakohtule. Ringkonnakohus leidis, et maakohus on rikkunud TsMS § 436 lg-t 1 koostoimes TsMS § 417 lg-ga 1, TsMS § 407 lg-ga 1 ja TsMS § 415 lg 1 p-ga 3. TsMS § 407 lg 1 paneb kohtule hagi õigusliku põhjendatuse (veenvuse) kontrollimise kohustuse tagaseljaotsuse puhul. Maakohtu määrusest ei nähtu, et kohus oleks hagi veenust kontrollinud kaja menetlemisel. Samuti ei ole hagi veenvust kontrollitud tagaseljaotsuses. Esimese astme kohtu määrus
7.Harju Maakohtu 12.01.2016 määrusega jäeti kostja poolt esitatud kaja Harju Maakohtu 04.09.2015 tagaseljaotsuse peale rahuldamata ning menetlus taastamata.
8.Maakohus märkis, et käesolevas tsiviilasjas tegi kohus tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata kooskõlas TsMS § 444 lg-ga 3. Riigikohus on leidnud, et kaja lahendamise määruses peab maakohus mh kirjeldama tagaseljaotsuse aluseks olevaid
asjaolusid ning esitama tagaseljaotsuse põhjendused (Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 17.12.2014 määrus 3-2-1-129-14 p 11). TsMS § 407 lg 1 paneb kohtule hagi õigusliku põhjendatuse (veenvuse) kontrollimise kohustuse tagaseljaotsuse puhul. See tähendab seda, et kohus peab subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigusnormide alla. Samuti peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel kontrollima hagi veenvust. Eeltoodust tulenevalt kirjeldas kohus alljärgnevalt tagaseljaotsuse aluseks olevaid asjaolusid, esitas tagaseljaotsuse põhjendused, kontrollis hagi veenvust ja subsumeeris hageja esitatud asjaolud õigusnormide alla.
9.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 15.03.2014 tähtajatu töölepingu. Töötaja suhtes rakendati 4-kuulist katseaega, mis hakkas kulgema tööle asumise päevast ja katseaja viimane päev oli 15.07.2014. Töösuhe lõppes 01.08.2014 töölepingu seaduse (TLS) § 79 alusel. Hageja töötasuks oli 1500 eurot kuus (bruto). Kuna hageja tööülesanded olid seotud ka lähetustes käimistega, siis koos palgaga maksti ka lähetustasu. Hagiavalduse kohaselt maksti hagejale aprill ja mai 2014 eest töötasu osaliselt, mõlemal kuul 736 eurot (neto), lisaks lähetustasu. Juuni 2014 eest maksti hagejale töötasu 960 eurot (neto) ja sellele lisandus lähetustasu. Juuli 2014 eest ei ole kostja hagejale töötasu maksnud. Kokku on hageja oma tööandjalt saanud töötasu 3863,31 eurot (bruto). Kuna hageja oleks perioodil 15.03.2014 - 31.07.2014 pidanud saama brutotöötasu summas 6785,71 eurot, on hagejal jäänud saamata töötasu summas 2922,40 eurot. Pooltevaheline tööleping (tl 31-33) kinnitab, et hageja alustas tööandja juures tööd 15.03.2014 ja hageja töötasu suuruseks oli 1500 eurot kuus (bruto). Hagiavalduse kohaselt lõppes töösuhe 01.08.2014. Märgitud asjaolu kinnitab ka Maksuja Tollimeti teatis (tl 34).
10.TLS 28 lg 2 p 2 sätestab, et tööandja on kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on kohtule esitanud pangakonto väljavõtte (tl 26-30) kinnitamaks, et kostja on hagejale kogu töölepingu kehtivuse ajal tasunud töötasu kokku summas 3863,31 eurot (bruto). Hageja on hagiavalduses välja toonud, et ta oleks töösuhte kehtivuse perioodil pidanud saama brutotöötasu 6785,71 eurot, millest tulenevalt on hagejal saamata jäänud töötasu summas 2922,40 eurot (6785,71-3863,31). Seega saab hageja nõuda kostjalt saamata jäänud töötasu maksmist TLS § 28 lg 2 p 2 ja VÕS § 108 lg 1 alusel. Kuivõrd kostja hagiavaldusele tähtaegselt vastust ei esitanud, sai kohus TsMS § 407 lg 1 alusel lugeda hagiavalduses esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
11.Hagiavalduses on veenvalt põhistatud need asjaolud, millele hageja oma nõudes tugineb, hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista perioodi 15.03.2014 - 31.07.2014 eest vähem makstud töötasu summas 2922,40 eurot. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et olid täidetud 04.09.2015 tagaseljaotsuse tegemise eeldused ja ei esine TsMS § 415 lg-s 1 sätestatud kaja rahuldamise eeldust. Määruskaebus
12.Kostja palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega rahuldada kaja ja taastada tsiviilasjas menetlus ning jätta menetluskulud hageja kanda.
13.Maakohus on rikkunud TsMS § 436 lg-t 1 koostoimes TsMS § 417 lg-ga 1, TsMS § 407 lg-ga 1 ja TsMS § 415 lg 1 p-ga 3. Tagaseljaotsusest ega 12.01.2016 määrusest ei nähtu, et kohus oleks hagi veenust kontrollinud ning et hageja poolt hagis esitatud asjaolud annaksid alust hagi rahuldamiseks. Maakohus ei ole kontrollinud hagi rahuldamise eeldusi ega hagi põhjenduste veenvust. Kohus loetles lihtsalt üles hagiavalduses välja toodud asjaolud, mida ei saa pidada hagi veenvuse kontrolliks.
Menetluse edasine käik
14.Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluse taastamata.
15.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas 11.02.2016 kirjaga vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
16.Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
17.Alusetud on kostja väited, et maakohus ei ole kontrollinud hagi õiguslikku põhjendatust ega veenvust ning on loetlenud üles lihtsalt hagiavalduses välja toodud asjaolud. Maakohus on vaidlustatavas määruses kontrollinud hagi veenvust, toonud välja hagi aluseks olevad faktilised asjaolud ning õigusnormid, mille alusel kuulub hagi rahuldamisele. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagi on hagiavalduses toodud asjaoludel õiguslikult põhjendatud. Kaebaja väidab, et maakohus on rikkunud õigusliku põhjendatuse ja hagi veenvuse kontrolli kohustust, kuid ei ole konkreetselt välja toonud, millist õigusnormi on maakohus kaebaja hinnangul ebaõigesti kohaldanud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
18.Tulenevalt TsMS § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja kanda.
19.TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
20.02.03.2016 on hageja esitanud määruskaebusmenetlusega seoses kantud menetluskulude nimekirja. Hageja esindaja on seoses määruskaebusmenetlusega teinud järgnevaid õigusabitoiminguid: 1) 10.02.2016 määruskaebusega tutvumine – 0,25 h; 2) 11.02.2016 vastuse koostamine määruskaebusele - 0,75 h. Õigusabi on hagejale osutatud tunnihinnaga 80 eurot. Kokku on hageja õigusabikulud 80 eurot (1 h x 80 eur/h). Hageja kinnitas, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega.
21.07.03.2016 esitas kostja vastuse hageja menetluskuludele. Kostja hinnangul ei ole hageja õigusabikulud piisaval määral põhjendatud, vajalikud ega tõendatud.
22.Ringkonnakohus, tutvunud 02.03.2016 avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirjaga, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohus leiab, et arvestades tsiviilasjas keerukust ja mahtu, võib õigusabikulu 80 eurot pidada põhjendatud ja vajalikuks kuluks. Kohtu hinnangul ei ole kulu ülepaisutatud. Ka hageja juristist esindaja tunnitasu 80 eurot võib arvestades hageja esindaja kvalifikatsiooni ja osutatud õigusabitoiminguid, pidada põhjendatud tasuks, mis ei ole üleliia kõrge. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.