Harju Maakohtu 29.09.2015.a määrus kaja rahuldamata jätmiseks ja menetluse taastamata jätmiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ GAVKON määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: JT (isikukood XXXXXXXXXX), tehinguline esindaja Mare Sepp Kostja (määruskaebuse esitaja): OÜ GAVKON (registrikood 11329173), tehinguline esindaja Igor Sumarok
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 29.09.2015.a määrus ning saata asi kaja uueks lahendamiseks tagasi maakohtule.
2.Rahuldada OÜ GAVKON määruskaebus osaliselt.
3.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Tsiviilasi nr 2-15-8961 Asjaolud ja menetluse käik
1.Kostja esitas 09.05.2015.a avalduse vaadata hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagina hagimenetluse korras. Harju Maakohus võttis 25.06.2015.a määrusega kostja taotluse menetlusse ja kohustas hagejat esitama töövaidluskomisjonile esitatud avaldus hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja esitas hagiavalduse 08.07.2015.a. Harju Maakohus võttis 07.08.2015.a kohtumäärusega menetlusse hagiavalduse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus tema vastu esitatud hagile 14 päeva jooksul alates menetlusdokumentide kättesaamisest. Kostja lepingulisele esindajale Igor Sumarok’ile toimetati hagiavaldus kätte 11.08.2015.a ning menetlusse võtmise määrus 13.08.2015 e-toimiku süsteemi kaudu. Kostja ei vastanud hagile. Harju Maakohus rahuldas hagi 04.09.2015.a tagaseljaotsusega.
2.Kostja esitas 09.09.2015.a kohtule kaja 04.09.2015.a tagaseljaotsuse peale ja vastuse hagiavaldusele. Kostja poolt esitatud kaja kohaselt ei ole kostja esindaja hagi ega Harju Maakohtu 07.08.2015.a menetlusse võtmise määrust nõuetekohaselt kätte saanud. Kostja märgib, et AET-i järgi hagi ja 07.08.2015.a kohtumääruse esmakordne avamine toimus 07.09.2015.a pärast tagaseljaotsuse kättetoimetamist. Eelnevast tulenevalt leidis kostja, et kuna kostja ega tema esindaja ei saanud kätte 07.08.2015.a kohtumäärust, siis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 5 p-st 2 tulenevalt ei või teha ka tagaseljaotsust, kuna kostjale ei teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kostja leidis samuti, et kõiki asjaolusid arvestades puudus vajadus küsida kostjalt vastust hagile, kuna kostja vastus sisaldus juba töövaidluskomisjoni asja materjalides. Kostja viitas individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg-le 5 leides, et õigusanaloogia pinnalt tuleks vastus töövaidluskomisjonile esitatud avaldusele lugeda vastuseks hagile. Kostja palus võtta kaja menetlusse ning taastada menetlus.
3.Hageja ei nõustunud kostja väidetega ning leidis, et kostja on Harju Maakohtu 07.08.2015.a kohtumääruse nõuetekohaselt kätte saanud. Kostja ei ole teatanud kohtule, et tal oleks raskusi materjalide kättesaamisega ning ta ei ole määranud dokumentide vastuvõtmiseks esindajat. Hageja palus jätta kostja poolt esitatud kaja Harju Maakohtu 04.09.2015.a tagaseljaotsusele rahuldamata ja menetlus taastamata.
4.Harju Maakohus jättis 29.09.2015.a määrusega kaja rahuldamata ning menetluse taastamata. Kohus leidis, et tsiviilasja toimiku materjalidest nähtuvalt on kostja lepingulisele esindajale menetlusdokumendid, st hagiavaldus ja selle lisad ning 07.08.2015.a Harju Maakohtu kohtumäärus, kätte toimetatud elektrooniliselt e-toimiku kaudu vastavalt 11.08.2015 ja 13.08.2015. Kohus leidis, et 04.09.2015.a tagaseljaotsuse tegemise ajaks oli möödunud kostjale antud tähtaeg hagile vastamiseks. Kostja ei ole ümber lükanud asjaolu, et menetlusse võtmise määrus ja hagiavaldus on temale elektrooniliselt kätte toimetatud vastavalt 11.08.2015.a ja 13.08.2015.a ega esitanud tõendeid oma väite kinnitamiseks, et esmakordselt sai tema 07.08.2015.a määruse ja hagiavalduse kätte 07.09.2015.a pärast tagaseljaotsuse kättetoimetamist. Kostja ei ole kohtule esitatud kajas välja toonud ega põhjendanud hagile vastamata jätmise mõjuvat põhjust TsMS § 415 lg 1 ja § 422 mõttes. Kohtu hinnangul puudusid ka TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Kohus ei nõustunud kajas esitatud seisukohaga, et asjaolusid arvestades puudus kohtul vajadus küsida kostjalt hagile vastust, kuna kostja vastus sisaldus juba töövaidluskomisjoni asja materjalides. Kohus leidis, et kooskõlas ITLS § 24 lg-ga 5 on kohtul õigus vajaduse korral anda kostjale tähtaeg oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks. Tulenevalt sellest, et töövaidlusasjas 4-1/871 rahuldati hageja avaldus osaliselt, kohustas kohus hagejat esitama kohtule töövaidluskomisjonile esitatud avaldus hagiavaldusena osas, millega töövaidluskomisjon hageja nõuded rahuldas ning millega kostja oma 09.05.2015.a kohtule
2(6)
Tsiviilasi nr 2-15-8961 esitatud taotluse kohaselt ei nõustu. Tulenevalt eeltoodust leidis kohus, et kostja poolt töövaidluskomisjonile esitatud vastusele lisaks tuleb kostjat kohustada esitama kohtule vastus hageja poolt 08.07.2015.a Harju Maakohtule esitatud hagiavaldusele. Kostja ei esitanud kohtule tähtaegselt kirjalikku vastust hagile, mistõttu olid täidetud eeldused tagaseljaotsuse tegemiseks ja kohus leidis, et hageja nõue kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Kohus hoiatas kostjat menetlusse võtmise määruses tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus leidis, et vaatamata asjaolule, et kostja poolt esitatud kaja on kohtule esitatud tähtaegselt ning korrektses vormis, ei ole kostja põhjendanud ega tõendanud mõjuva põhjuse olemasolu, mis takistas tal tähtaegselt hagiavaldusele vastamast, samuti oli täidetud tagaseljaotsuse tegemise eeldused ja ei esine TsMS § 415 lg 1 p-s 1 sätestatud kaja rahuldamise eeldus.
5.Kostja esitas 13.10.2015.a määruskaebuse maakohtu määruse peale, paludes määrus tühistada ning taastada menetlus. Kostja jäi kajas esitatud põhjenduste juurde. Kostja esindaja ei ole hagi ega Harju Maakohtu 07.08.2015.a menetlusse võtmise määrust nõuetekohaselt kätte saanud. AET-i järgi hagi ja 07.08.2015.a kohtumääruse esmakordne avamine AET-i kaudu toimus 07.09.2015.a pärast tagaseljaotsuse kättetoimetamist. Kohus jättis uurimata asjaolu, et AET-is kajastatud kättetoimetamise ja esmakordse avamise ajad erinevad. Kostja leidis, et tegemist on AET-i töös tõrgetega, mille eest ei vastuta kostja ega tema esindaja. TsMS § 407 lg 5 p-st 2 tulenevalt ei või teha tagaseljaotsust, kuna kostjale ei teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Riigikohus on korduvalt märkinud, et tagaseljaotsuse regulatsiooni eesmärk ei ole teha lahend hageja kasuks ainult sellel põhjusel, et kostja ei vasta hagile või ei ilmu kohtuistungile (vt RKTKm 3-2-1-152-06, RKTKm 3-2-1-143-07, RKTKo 3-2-1-60-12). Kostja leidis, et puudus vajadus küsida kostjalt vastus hagile, kuna kostja vastus sisaldus juba töövaidluskomisjoni asja materjalides. ITVS § 24 lg 5 kohaselt loetakse töövaidluskomisjonile esitatud avaldus sama paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul hagiavalduseks. Kohus annab pooltele vajaduse korral tähtaja avalduse esitamiseks hagimenetluses ettenähtud vormis, oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks. Töövaidluskomisjonis esitatud dokumente ei pea kohus pooltele kätte toimetama. Sama paragrahvi lg 6 lausete 2 ja 3 järgi hagi või avalduse saamisel nõuab kohus töövaidluskomisjonist välja asja lahendamise materjalid ja võtab need toimikusse. Esitatud tõendid loetakse kohtusse esitatuks. Analoogia alusel tuleks ITLS mõttes vastus töövaidluskomisjonile esitatud avaldusele lugeda vastuseks hagile. ITLS § 24 lg 5 lausest 2 tulenevalt ei pea kostja korduvalt vastust hagile esitama, kuna tema põhiseisukoht on juba töövaidlust lahendavale organile teatavaks tehtud. Samuti kui asjas ei ilmne uusi asjaolusid või ei esitata täiendavaid tõendeid, menetlusökonoomia põhimõtet (TsMS § 2) arvestades, ei ole toimiku asjakohatute või dubleerivate materjalidega ülekoormamine mõistlik. Kuna ITLS § 24 lg 6 alusel võtab kohus töövaidluskomisjoni asja lahendamise materjalid toimikusse, võetakse toimikusse ka kostja vastus avaldusele. Sama sätte viimase lause järgi loetakse esitatud tõendid kohtusse esitatuks. Kostja leidis, et nimetatud põhimõtet rakendatakse ka teistele menetlusosaliste poolt esitatud dokumentidele, mh ka vastusele avaldusele. Töövaidluskomisjon edastas töövaidlusasjas nr 4-1/871 sisalduva kostja vastuse maakohtule. Seega sai kohus teada kostja seisukohast alates töövaidluskomisjoni toimiku kättesaamisest. Oma lahendis on maakohus leidnud, et kooskõlas ITLS § 24 lg-ga 5 on kohtul õigus vajaduse korral anda kostjale tähtaeg oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks. Kostja nõustus maakohtuga, kuid leidis, et antud juhul küsib kohus selle kohta menetlusosaliste kirjaliku seisukoha, mitte hagile vastust. Seisukoha nõudele esitamata jätmise ja hagile vastamata jätmise tagajärjed on TsMS kohaselt erinevad. Kostja arvates on tagaseljaotsuse tegemine antud olukorras äärmiselt ebaõiglane. Tagaseljaotsus on võimalik teha siis, kui on alus lugeda, et kostja võttis omaks hageja esitatud faktilised väited. Käesolevas kohtuasjas seda eeldada ei saa, kuna kostja vaidles kogu töövaidluskomisjoni menetluse jooksul
3(6)
Tsiviilasi nr 2-15-8961 hageja nõuetele vastu ning vaidlustas ka töövaidluskomisjoni otsust, esitades menetlusdokumendi. Lisaks oli tegemist ka eelmenetlusega, mille ülesannete täitmist oli võimalik saavutada ilma kostja vastuseta.
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
1.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 29.09.2015.a määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu (TsMS § 656 lg 1 p 5 ja TsMS § 657 lg 1 p 3) ning asi saata kaja uueks lahendamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada.
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on rikkunud TsMS § 436 lg 1 koostoimes TsMS § 417 lg 1, TsMS § 407 lg 1 ja TsMS § 415 lg 1 p 3. TsMS § 407 lg 1 paneb kohtule hagi õigusliku põhjendatuse (veenvuse) kontrollimise kohustuse tagaseljaotsuse puhul. See tähendab seda, et kohus peab subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla. Seejuures peab kohus lähtuma sellest, et hageja väited ei vaja tõendamist, kuna seadus loeb need kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1 viimane lause). Riigikohtu praktika kohaselt tuleb TsMS § 415 lg 1 p 3 süsteemselt ja eesmärgipäraselt tõlgendada nii, et muu hulgas tuleb selle sätte järgi hinnata seda, kas hagi on veenev TsMS § 407 lg 1 ja § 413 lg 1 mõttes. Kohus peab hagi veenvust omaalgatuslikult kaja menetlemisel kontrollima ka siis, kui kajas ei ole hagi ebaveenvusele osutatud. Eeltoodu kehtib ka alates 01.01.2013.a kehtiva TsMS § 444 lg 3 kohaldamisel, s.o kui kohtul ei ole tagaseljaotsuse täiendamise kohustust. Kui kohus leiab, et hagi ei olnud veenev, tuleb menetlus kaja alusel taastada. Käesoleval juhul ei nähtu Harju Maakohtu 29.09.2015.a määrusest, et kohus oleks hagi veenust kontrollinud kaja menetlemisel. Samuti ei ole hagi veenvust ka kontrollitud tagaseljaotsuses. Juhul, kui kostja hagile ei vasta, ei tähenda see automaatselt, et maakohus saab igal juhul hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagi saab tagaseljaotsusega rahuldada üksnes siis, kui hagi on hagiavalduses toodud asjaoludel põhjendatud, st kui hageja poolt kohtu ette toodud asjaolude õigsust eeldades oleks hagi põhjendatud ja kuuluks rahuldamisele. Maakohtul tuleb alati enne tagaseljaotsusega hagi rahuldamist hagi rahuldamise eeldusi kontrollida. Juhul, kui maakohus teeb tagaseljaotsuse ilma kirjalike põhjendusteta, ei tähenda, et maakohus võiks hagi põhjendatuse kontrollimisest loobuda. Kui tagaseljaotsuse peale esitatakse kaja, peab vähemalt kaja lahendamise määrusest nähtuma maakohtu kirjalikud põhjendused, mille alusel saab kontrollida maakohtu järeldusi selles küsimuses, kas hagi on õiguslikult põhjendatud. Vastavad põhjendused tuleb lisada isegi siis, kui kajas hagi õiguslikule põhjendamatusele ei viidata. Juhul, kui vastavaid põhjendusi maakohtus kaja lahendamise määrusele lisanud ei ole, on tegemist olulise menetlusnormi rikkumisega TsMS § 656 lg 1 tähenduses, sest olukorras, kus õiguslikud põhjendused puuduvad, ei saa ringkonnakohus kontrollida, kas maakohus tegi kaja rahuldamata jätmisel õige lahendi või mitte. Üks kaja rahuldamise alus on see, kui tagaseljaotsust ei oleks tohtinud teha. Viidatud põhjustel tuleb saata tsiviilasi kaja sisuliseks lahendamiseks maakohtule. Kaja lahendamise käigus tuleb maakohtul muuhulgas hinnata, kas hagi saab hageja poolt kohtu ette toodud asjaolude alusel rahuldamisele kuuluda või mitte.
8.Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Käesoleval juhul nähtub Kohtute Infosüsteemist ning ka kostja poolt esitatud väljavõtetest e-toimiku süsteemist (tl 7475), et kostja lepingulisele esindajale, Igor Sumarokile toimetati hagiavaldus kätte 11.08.2015.a ning menetlusse võtmise määrus 13.08.2015.a. Kostja väitis, et maakohus jättis uurimata asjaolu, et AET-is kajastatud kättetoimetamise ja esmakordse avamise ajad erinevad.
4(6)
Tsiviilasi nr 2-15-8961 Ringkonnakohus leiab, et nimetatud asjaolu ei oma asja lahendamisel tähtsust, kuivõrd kättetoimetamise ja esmakordse avamise ajad võivadki olla erinevad ning käesoleval juhul omab õiguslikku tähendust vaid kättetoimetamise aeg, kuivõrd Harju Maakohus sidus enda 07.08.2015.a määruses hagile vastamise tähtaja menetlusdokumentide kättesaamisega ning mitte avamisega (sama on sätestatud ka TsMS § 394 lg-s 5). TsMS § 306 lg 1 kohaselt on menetlusdokumendi kättetoimetamine dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. KIS-i ja etoimiku süsteemi vahendusel dokumendi kättetoimetamisega tekibki saajal võimalus dokumendiga tutvuda. See, kas ja millal menetlusosaline dokumendi avab, ei oma õiguslikku tähendust. Vastavalt ka e-toimiku keskkonna kasutamise juhendile seoses e-toimiku kaudu kättetoimetamist vajavate dokumentide vastuvõtmisega (kättesaadav Internetis: https://www.etoimik.ee/failid/files/Juhend_dokumentide_vastu_votmine_2014.pdf) on võimalik dokument vastu võtta mitmel erineval viisil, sh võtta dokumente vastu ilma neid avamata. Eeltoodust tulenevalt ei ole tegemist e-toimiku süsteemi tehnilise tõrkega ning seega ei ole põhjendatud lugeda menetlusosalisele dokument kätte toimetatuks alles selle avamisega, kuivõrd dokumendi kättesaamist on võimalik kinnitada ka ilma seda avamata (samamoodi on ka tähitud kirja puhul, kui saajale antakse ümbrik koos menetlusdokumendiga üle ning võetakse kinnitus kättesaamise kohta, siis ei tähenda see seda, et saaja peab ka ümbriku hiljem avama – see on juba saaja enda mõjusfääris). Arvestades seda, et kostja lepingulise esindaja puhul on tegemist juristiga ning professionaalse õigusteenuse osutajaga, kes eelduslikult enda professiooni tõttu kasutab etoimiku süsteemi igapäevaselt, ei saa olla käesoleval juhul teadmatus menetlusosalise kasuks tõlgendatav. Vastupidine võimaldaks menetlusosalistel pahausklikult kinnitada dokumentide kättesaamist ilma dokumendi avamiseta. Just sellisel põhjusel on e-toimiku keskkonnas määratud, et juhul kui isikul on alates 01.04.2015.a AET-i sisse logides vastuvõtmata dokumente, mis on oodanud vastuvõtmist rohkem kui 60 päeva, siis ei saa liikuda edasi järgmistele e-toimiku lehtedele ilma vastuvõtmist kinnitamata. Eeltoodust tulenevalt toimetati kostjale elektrooniliselt kätte nii hagiavaldus ja lisad kui ka Harju Maakohtu 07.08.2015.a menetlusse võtmise määrus, millega anti kostjale 14-päevane vastamise tähtaeg ning hoiatati kostjat vastamata jätmise tagajärgede eest, sh kohtu õigusest teha sellisel juhul tagaseljaotsus. Arvestades, et kostjale toimetati menetlusse võtmise määrus kätte 13.08.2015.a, pidi kostja hagile vastama hiljemalt 27.08.2015.a. Kostja selleks ajaks hagile ei vastanud. Kostja vastas hagile alles koos kajaga 09.09.2015.a. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, et ta ei oleks nimetatud dokumente kätte saanud eelpool nimetatud kuupäevadel, vaid et ta avas dokumendid hiljem ning sellest ajast tuleks lugeda dokumendid talle kättetoimetatuks.
9.Kostja leidis määruskaebuses veel, et tagaseljaotsuse eesmärk ei ole teha lahend hageja kasuks ainult põhjusel, et kostja ei vasta hagile või ei ilmu kohtuistungile ning kõiki asjaolusid arvestades puudus vajadus küsida kostjalt vastust hagile, kuna kostja vastus sisaldus juba töövaidluskomisjoni asja materjalides ning avalduses asja menetleda hagimenetluses. Ringkonnakohus ei nõustu kostja sellise seisukohaga. Viidatud Riigikohtu lahendites on Riigikohus pidanud eeldatavasti silmas seda, et olenemata kostja poolt hagile mittevastamisest tuleb siiski tagaseljaotsuse puhul kontrollida hagi veenvust, kuid eelnev ei tähenda, et kostja poolt hagile vastamata jätmise korral ei ole kohtul mingil juhul õigust teha tagaseljaotsust. Ringkonnakohus ei nõustu, et ITLS § 24 lg 5 välistab käesoleval juhul tagaseljaotsuse tegemise. Nimetatud säte annab kohtule võimaluse ja õiguse diskretsiooni korras otsustada, kas ta soovib anda pooltele tähtaja oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks või mitte. Käesoleval juhul on maakohus seda teinud ning palunud hagejal esitada vormikohane hagiavaldus ning palunud kostjal sellele vastata menetlusse võtmise määruses ning ühtlasi hoiatanud kostjat ka vastamata jätmise tagajärgedest. ITLS § 24 lg 4 tuleneb, et kohus ei kontrolli mitte töövaidluskomisjoni otsust, vaid lahendab töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagimenetluses algusest peale
5(6)
Tsiviilasi nr 2-15-8961 (RKTKo 3-2-1-6-11, p 13). TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud sätte puhul ei oma tähendust, kas kostja on enne hagiavalduse menetlusse võtmist esitanud vastuväiteid hageja nõuetele, vaid TsMS § 407 lg 1 kohaselt on see kohtu diskretsioon otsustada, kas tagaseljaotsus teha, kui selleks on täidetud muuhulgas järgmised formaalsed eeldused: 1) hageja nõusolek; 2) kohus on määranud kostjale vastamise tähtaja; 3) kostja ei ole tähtaegselt vastanud; 4) hagi on kostjale kätte toimetatud. Nimetatud eelduste hulka ei kuulu see, et kostjal oleks vastuväited puudunud hageja nõuetele enne hagiavalduse menetlusse võtmist, kas siis kohtueelses menetluses või muus vormis. Seega ei pea maakohus enne hagiavaldust kostja poolt avaldatud vastuväidetega arvestama ning see ei asenda TsMS § 407 lg 1 mõttes hagile vastamist ning seega pole selles osas maakohus diskretsiooni ületanud TsMS § 407 lg 1 mõttes. Eespool nimetatud normide kohaldamine ei ole sõltuvuses ka sellest, kas asjas ilmneb uusi asjaolusid või esitatakse uusi tõendeid võrreldes kohtueelse menetlusega. Kostja 09.05.2015.a dateeritud ning 12.06.2015.a esitatud avaldus kannab eesmärki, et asi vaadatakse läbi hagimenetluses (ITLS § 24 lg-d 1, 4 ja 5), kuid ei asenda kostja vastust. Hoolimata sellest, et töövaidluskomisjoni asja lahendamise materjalid võetakse toimikusse, ei saa kostja vastust avaldusele kohtueelses menetluses lugeda vastuseks hagile hagimenetluses kohtus. See, kas kohus saab teada kostja seisukohast enne hagi menetlusse võtmist ei oma tähendust TsMS § 407 lg 1 kohaldamisel. Samuti on võimalik teha tagaseljaotsus olukorras, kui kostja ei ilmu istungile (TsMS § 410) ning ka sellisel juhul on kostja menetluslik positsioon, sh vastuväited kohtule teada. Kohus saab rahuldada hagi tagaseljaotsuse puhul hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses ehk hoolimata kostja vastuväidetest (TsMS § 407 lg 1). Ringkonnakohus leiab, et kostja seisukoht, et ITLS § 24 lg-s 5 ei ole peetud silmas hagile vastuse küsimist on asjakohatu ning ringkonnakohus sellise tõlgendusega ei nõustu. Käesoleval juhul on maakohus kostjalt küsinud vastust hagile. Ringkonnakohtu hinnangul on võimalik teha tagaseljaotsus ka siis, kui maakohtule nähtub enne hagiavalduse menetlusse võtmist kohtule esitatud ja olemasolevatest materjalidest, et kostja ei võta omaks hageja faktilisi väiteid, kuivõrd TsMS ei keela sellisel juhul tagaseljaotsust kohtul teha. Kohus menetleb hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest (TsMS § 5 lg 1). Asjakohatu on ka kostja väide, et kuivõrd tegemist oli eelmenetlusega, siis oli kostja vastuseta võimalik saavutada eelmenetluse ülesannete täitmine.
10.Menetluskulude jaotus tuleb määrata asja lõpplahendis vastavalt asja sisulise lahendamise tulemustele.
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.