Jätta apellatsioonimenetluse kulud E.U.X kanda. Y.U-l ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
2-22-15360 Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Y.U (hageja) esitas 28.06.2022 Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile (TVK) E.U.X (kostja) vastu avalduse, milles palus tuvastada temaga sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse ja kohustada kostjat töölepingut edasi täitma. Alternatiivselt palus hageja lõpetada töölepingu alates 03.07.2022 ja mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 16 577,64 eurot. TVK rahuldas 14.09.2022 otsusega avalduse, tuvastas töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse ning kohustas kostjat töölepingut edasi täitma. Kostja esitas 13.10.2022 Harju Maakohtule taotluse vaadata avaldus hagimenetluse korras läbi.
2.Hageja esitas 03.11.2022 Harju Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus tunnistada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühiseks ja kohustada kostjat töölepingut edasi täitma. 19.12.2022 palus hageja asjaolude muutumise tõttu lõpetada töölepingu alates 03.06.2022 ja mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 12 kuu keskmise töötasu ulatuses (16 577,64 eurot). Hagiavalduse kohaselt asus hageja 01.08.1995 kostja juures tööle elektrimontaažilukksepana ning 01.02.2014 viidi ta üle tehniku ametikohale, kus ta töötas kuni 03.06.2022, s.o kuni töölepingu lõpetamiseni koondamise tõttu. Samas ametikohal töötas 2022 mais ka teine töötaja (Q), kes võeti tööle 2020, ja keda hageja on ise välja õpetanud. Hageja töötas koos teise tehnikuga samal ametikohal (sama sisu ja tööülesannetega ametikohal). Kuigi tehniku ametikoha tööülesanded olid korraldustega jagatud kahe töötaja vahel erinevalt, tegid praktikas mõlemad tehnikud vajadusel kõiki ametijuhendites kirjeldatud töid. Samas, hageja ei ole ametijuhendit kunagi allkirjastanud. Töölepingu ülesütlemine koondamise tõttu on töölepinguseaduse (TLS) 104 lg 1 järgi tühine, sest kostjal ei olnud alust hagejat TLS § 89 lg 1 alusel koondada, kuna hageja oli töötajate esindaja (usaldusisik), kellel oli TLS § 89 lg 5 järgi tööle jäämise eelisõigus. Kostja põhjendas koondamist tema tööülesannetega tehniku ametikoha likvideerimisega, s.o tema töö lõppemisega, kuid 2022 mais töötas kostja juures kaks töötajat tehniku ametikohal, kellest üks tuli koondada. Kuna hagejal oli eelisõigus, ei võinud kostja teda koondada. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Juhul, kui kohus loeb töölepingu erakorralise ülesütlemise tühiseks, palus kostja lõpetada töölepingu alates 03.06.2022. Kostja vastuväidete kohaselt tekkis kostjal koondamissituatsioon. 18.04.2022 toimus nõukogu koosolek. Kostja lähtus eesmärgist säilitada jätkusuutlik majandustegevus, jättes alles ametikohad ja töötajad, kelleta kostja tootmistegevust jätkata ei saa. Kostja lähtus hagejaga töölepingut üles öeldes tegelikest tööülesannetest (töö sisust), mitte ametinimetusest. Kostja koostas hageja ja teise tehniku tegelikest tööülesannetest võrdlustabeli. Kokku lõpetas kostja töölepingu 14 töötajaga ning koondas 12 ametikohta.
2-22-15360 Hagejaga samal ametikohal ei töötanud mitut isikut, mistõttu ei olnud hagejal TLS § 89 lg 5 tähenduses eelisõigust. Kuigi kostja juures töötas ametinimetuse järgi kaks tehnikut, olid nende tööülesanded ja ametikohad erinevad, mida kinnitab kostja koostatud võrdlustabel. Hageja tööülesanded olid pigem üldise halduse ja hooldusega seonduvad. Teise tehniku kohustused hõlmasid spetsiifilisi teadmisi ja kvalifikatsiooni nõudvaid ülesandeid. Sellest tulenevalt said teine tehnik, haldusjuht ja töökeskkonnaspetsialist täita hageja ülesandeid, kuid hageja ei oleks teise tehniku ülesannetega hakkama saanud. Kostjal ei olnud tööd ümber korraldades vajadust hageja ametikoha järele. Hageja ülesanded sai jagada teistele (sh haldusjuhile) ning osta osaliselt ka teenust sisse. Kuigi hageja oli valitud töötajate esindajaks, ei täitnud ta faktiliselt kostja usaldusisiku ülesandeid. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 24.10.2023 otsusega hagi, tuvastas töölepingu ülesütlemise tühisuse, lõpetas töölepingu seisuga 03.06.2022 ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 16 577,64 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda.
4.1.Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: -
poolte vahel oli töösuhe ja kehtiv tähtajatu tööleping; hageja asus 01.08.1995 kostja juures tööle elektrimontaažilukksepana ja ta viidi 01.02.2014 üle tehniku ametikohale, kus ta töötas kuni töölepingu erakorralise ülesütlemiseni 03.06.2022; tehniku ametikohal töötasid nii hageja kui ka Q; sisuliselt olid tehnikute tööülesandeid jaotatud töökorraldustega; hageja oli kuni 2022 juunini kostja töötajate usaldusisik ja täitis usaldusisiku ülesandeid; C Ametiühing leidis 31.03.2022 kirjas, et hageja koondamine ei ole kooskõlas TLS § 89 lg-ga 5, ning palus hageja tööle jätta; kostja edastas 31.05.2022 hagejale hageja ametikoha likvideerimise (koondamissituatsiooni) tõttu TLS § 89 lg 1 alusel töölepingu ülesütlemise avalduse; hageja sai avalduse samal päeval kätte.
4.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei olnud kostjal alust öelda töölepingut TLS § 89 lg-te 1 ja 2 alusel erakorraliselt üles, mistõttu on ülesütlemine TLS § 104 lg 1 järgi tühine. Töölepingu erakorralise ülesütlemise formaalsed eeldused on täidetud. Kostja tegi hagejale 31.05.2022 töölepingu ülesütlemise avalduse, mis vastas sisu- ja vorminõuetele, ning hageja on selle kätte saanud. Kostjal ei olnud materiaalset alust öelda töölepingut TLS § 89 lg 1 alusel üles, sest hagejal, kes oli töötajate esindaja, oli tööle jäämise eelisõigus TLS § 89 lg 5 järgi. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et hageja täitis usaldusisiku ülesandeid ka tegelikult. Seadusest tuleneva eelisõiguse tõttu ei saanud kostja tööandjana rakendada hageja ja teise tehniku puhul hindamise kriteeriume. Kostja koostatud võrdlustabelist on näha, et teise tehniku täpseid tööülesandeid on rohkem ning need erinevad hageja ülesannetest, samuti on kattuvaid ülesandeid. Samas ei ole kumbki tehnik ametijuhendit allkirjastanud. Nii hageja kui ka Q töötasid samal ametikohal ja sisuliselt olid tehnikute tööülesanded jaotatud töökorraldustega.
2-22-15360 Kui kostja leidis, et teise tehniku kohustused hõlmavad spetsiifilisi teadmisi ja kvalifikatsiooni vajavaid tegevusi, oleks tulnud kostjal hagejat täiendavalt koolitada. Ka ametiühing oli hageja koondamisele vastu.
4.3.Kuna töölepingu ülesütlemine on tühine, tuleb hageja taotlusel tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 03.06.2022 lõpetada ning mõista kostjalt hageja kui töötajate esindaja kasuks välja hüvitis 12 kuu keskmise töötasu ulatuses, s.o 16 577,64 eurot.
4.4.Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hagejal ei ole tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Apellatsioonkaebus
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata, või saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
5.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt hindas maakohus vääralt töölepingu ülesütlemise tühisust. Maakohus jättis hindamata kostja väited selle kohta, et hageja töötas eraldiseisval ametikohal, mistõttu võis kostja hageja koondada. Maakohus ei võtnud arvesse kostja selgitusi, et töökoha olemust ei saa hinnata pelgalt ametinimetuse põhjal. Ametinimetus ei ole sisuline tunnus töötaja töökoha välja selgitamiseks. Samuti ei võtnud maakohus arvesse kostja selgitusi, et hageja ja teise tehniku töökohad olid ülesannete, vastutusalade, oskuste ja kvalifikatsiooni poolest erinevad, mida kinnitavad töötajate ametijuhendid ja kostja koostatud võrdlustabel. Erinevate ülesannete tõttu võinuks hageja ja teise tehniku ametinimetused olla erinevad. Hageja ei olnud suuteline ega täitnud teise tehniku spetsiifilisi ülesandeid, mis vajasid erinevaid oskusi ja teadmisi. Hageja ei saaks teise tehniku tööülesandeid üle võtta, sest tal pole selleks vajalikke oskusi ja kvalifikatsiooni. Maakohtu otsus on selles osas põhjendamata.
5.2.Maakohtu põhjendused, mis puudutavad ametijuhendite allkirjastamist, tööülesannete otse teisele tehnikule andmist, hageja täiendkoolituse vajadust ja ametiühingu seisukohta, ei ole asjakohased. Sellel, et hageja ei olnud oma ametijuhendit allkirjastanud, ei ole tähtsust, kuna hageja ise esitas ametijuhendid ning ei ole väitnud, et ta ei teadnud ametijuhendist. Samuti kinnitas hageja, et ta täitis ametijuhendis nimetatud ülesandeid. Asjaolu, et hagejale ei antud samu tööülesandeid nagu teisele tehnikule, kinnitab, et nad töötasid erinevatel ametikohtadel. Hageja teadis, et nad täidavad erinevaid ülesandeid. Maakohtu järeldus täienduskoolituse pakkumise kohta ei ole mõistlik ega arvesta kostja vastuväiteid selle kohta, et hageja täiendav koolitamine oleks põhjustanud kostjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid. Ametiühingu arvamus ei ole tööandjale siduv. Kostja arvestas seda TLS § 94 lg 2 järgi, kuid leidis, et see ei olnud piisav, et hoida ära hageja koondamist.
2-22-15360 Vastustaja seisukoht
6.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.
8.Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused nende asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nende uut tuvastamist vajalikuks. Kuna kostja on vaidlustanud apellatsioonimenetluses sisuliselt üksnes maakohtu tuvastatu, mille kohaselt töötasid kostja juures tehniku ametikohal nii hageja kui ka Q ning sisuliselt olid tehnikute tööülesandeid jaotatud töökorraldustega, võtab kolleegium asja lahendades ülejäänud maakohtu tuvastatud asjaolud (vt ülal p 4.1), v.a eelnimetatu, asja lahendamisel aluseks ega tuvasta neid uuesti.
9.Kolleegiumi hinnangul asus maakohus lõppjäreldusena õigesti seisukohale, et kostjal ei olnud hagejale kui töötajate usaldusisikule TLS § 89 lg-st 5 tuleneva eelisõiguse tõttu õigust öelda hagejaga sõlmitud töölepingut TLS § 89 lg 1 alusel koondamise tõttu üles, kuid maakohtu põhjendused on osaliselt ekslikud ning osaliselt on jätnud maakohus kohtuotsuse põhjendamiskohustuse kohaselt täitmata.
9.1.Ringkonnakohus märgib, et tööandja võib töölepingu TLS § 89 lg 1 järgi erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Töölepingut sel põhjusel üles öeldes peab tööandja TLS § 89 lg 4 järgi arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet, seejuures on aga mh töötajate esindajal (usaldusisikul) TLS § 89 lg 5 järgi tööle jäämise eelisõigus. Riigikohus on viidatud sätteid tõlgendades leidnud, et TLS § 89 lg 4 ei sätesta töötajate võrdlemise kriteeriume, mistõttu on tööandjal pärast TLS § 89 lg-s 5 nimetatud eelisõigusega isikute väljaselgitamist õigus vabalt valida, kellega töötajatest ta töölepingu üles ütleb ja kellega mitte (RKTKo 02.02.2012, 3-2-1-152-11, p 10). Kuigi TLS § 89 sätetest koosmõjus ei tulene üheselt, mida tähendab töötajate esindaja tööle jäämise eelisõigus ning milliste töötajatega võrreldes on töötajate esindajal eelisõigus, on Riigikohus varem kehtinud õiguse alusel leidnud, et töölepingu ülesütlemiseks töötajate hulgast valiku tegemisel tuleb võrrelda sama valdkonna töötajaid (RKTKo 14.03.2001, 3-2-1-22-01, põhjenduste viies lõik). Ringkonnakohtul ei ole alust arvata, et seda ei saaks rakendada ka praegu kehtiva õiguse puhul (vt ka V.-P. Liin. Töölepingu ülesütlemine majanduslikel põhjustel: töötaja tagatised – Juridica IV/2009). Samuti on töölepinguseaduse selgitustes asutud seisukohale, et koondatavate ringi kindlakstegemisel võetakse ennekõike aluseks ettevõtte asjakohane üksus, sarnane tööülesannete ring ja/või töötajate kategooria, st tegemist peab olema n-ö võrreldavate töötajatega (Töölepingu seadus. Selgitused töölepingu seaduse juurde. 09.08.2024, lk 207–208).
2-22-15360 Eeltoodu kohaselt ei piirdu TLS § 89 lg-s 5 sätestatud tööle jäämise eelisõigus samal ametikohal töötavate töötajate ringiga. Tööandjal tuleb eelisõigust ja võrdse kohtlemise põhimõtet rakendada sama valdkonna sarnaste tööülesannetega võrreldavate töötajate puhul ning üksnes juhul, kui eelisõigusega töötajaga võrreldavaid töötajaid ettevõttes rohkem ei ole, saab tööandja koondamisolukorras eelisõigusega isikuga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles öelda.
9.2.Siinses vaidluses ei ole kostja tõendanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et hageja tööülesanded olid ettevõttes teistest sedavõrd erinevad, et võrreldavat gruppi ei moodustunud, st hageja ja teise tehniku ametikohad ei olnud samalaadsed või võrreldavad. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ettevõttes oli 2022 mais koondamisolukord TLS § 89 lg 1 tähenduses ning et koondamisel tuli hagejaga võrreldavate töötajate väljaselgitamisel lähtuda töö sisust (tööülesannetest), mitte pelgalt ametinimetusest. Ka ringkonnakohtu hinnangul on töötajate võrdlemisel määravaks töö sisu. Seega, kuigi hageja ja Q töötasid mõlemad tehniku ametikohal, ei tähenda see vältimatult seda, et tegemist oli samal ametikohal töötavate töötajatega. Küll aga viitab sama ametinimetus sellele, et tegemist võis olla sama valdkonna võrreldavate ametikohtadega, mille puhul täitsid töötajad sarnaseid ülesandeid. Selleks, et kinnitada enda ja teise tehniku tööülesannete kattuvust, esitas hageja tõendina kohtule kaks ametijuhendit – 01.04.2019 kinnitatud „Tehnik (hooldus ja kalibreerimine)“ ning ilma kuupäevata „Tehnik“ (dtl 36–37, kordus 83–84). Ametijuhenditest ei nähtu, kas ja kuidas on kumbki neist seostatav hageja või Q tööga – kummagi nime ei nähtu ametijuhendilt (nimed nähtuvad üksnes faili nimes), kumbki ei ole ametijuhendit allkirjastanud ning kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta tegi need ametijuhendid, s.o neis ametijuhendites sisalduvad tööülesanded töölepingu sõlmimisel või hiljem vastavalt hagejale ja Qle teatavaks. Hageja selgitas ringkonnakohtu istungil, et ta sai need ametijuhendid kostjalt seoses töölepingu ülesütlemisega ning kostja lepinguline esindaja möönis istungil, et ametijuhendeid ei ole tõesti võimalik kummagi töötajaga selgelt seostada. Samas eeldas hageja neid ametijuhendeid kohtule esitades, et neis on kirjas hageja ja Q tööülesanded, sh kinnitas hageja, et ta täitis väidetavalt tema ametiülesannete kohta koostatud ametijuhendis märgitud ülesandeid. Hageja lepinguline esindaja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et juhendid on ilmselt hiljem koostatud. Seejuures on hageja algusest peale toonud esile, et ametijuhendeid ei olnud hageja ega Q allkirjastanud. Seega ei ole hageja TsMS § 231 lg 2 teise lause tähenduses tingimusteta ja selgesõnaliselt omaks võtnud, et need olid hageja ja Q ametikohtade ametijuhendid. Kostja ei ole aga esitanud kohtule asjaolusid ja tõendeid, mis kinnitaksid, et tegemist oli just hageja ja Q ametijuhendiga. Kuigi kostja väitel võeti Q tehnikuna tööle hagejast erinevate ülesannete täitmiseks, ei ole kostja esitanud Q tööle võtmise asjaolude ja temaga sõlmitud töölepingu kohta tõendeid, mis kinnitaksid, et Q võeti algusest peale tööle hagejast oluliselt erinevate ülesannete täitmiseks. Kostja tugines kogu menetluse vältel sellele, et hageja ja Q täitsid koondamisolukorra tekkides faktiliselt erinevaid tööülesandeid, ning esitas selle kohta enda koostatud võrdlustabeli (dtl 86), milles on võrdlevalt ära märgitud töötervishoiuspetsialisti, haldusjuhi, hageja ja Q tegelikult täidetud tööülesanded. Kuna kostja selgituse kohaselt koostas ta selle tabeli koondamisolukorra tekkides, saab sellest järeldada, et ka kostja on pidanud neid töötajaid koondamisolukorras vähemalt mingilgi määral võrreldavateks, s.o sarnaseid või samu ülesandeid täitvateks töötajateks. Hageja on menetluses möönnud, et osaliselt täitsid tema ja Q erinevaid ülesandeid, kuid ringkonnakohtu istungil ei võtnud hageja omaks, et tabel kajastab mõlema tegelikult täidetud tööülesandeid. Hageja mõistis olukorda selliselt, et tema
2-22-15360 ja Q tegid sama tööd, kuid teatud tegevuste puhul pöördusid teised töötajad või haldusjuht Q, mitte hageja poole, st hagejale ja Qle anti erinevaid korraldusi ülesannete täitmiseks. Ühtlasi juhtis hageja tähelepanu sellele, et temale teadaolevalt Q üksnes korraldas suuremate seadmete ja süsteemide hooldust ja/või remonti, mitte ei hooldanud ega remontinud neid ise. Seega nõustus hageja küll sellega, et tulenevalt antud korraldustest täitis Q osaliselt erinevaid ülesandeid, kuid hageja ei ole võtnud omaks, et Q täitis tabelis märgitud ülesandeid sel viisil nagu kostja on esile toonud. Kuna kostja on tabeli ise koostanud ega ole esitanud ühtki tõendit selle kohta, milliseid ülesandeid täitis tegelikult koondamisolukorra tekkimise ajal Q, ei ole kostja tõendanud, et hagejaga samal ametikohal töötanud Q täidetud tööülesanded erinesid sedavõrd hageja tööülesannetest, et neid ei saanud pidada võrreldavatel ametikohtadel töötavateks töötajateks. Arvestades seda, et nii hageja kui ka Q töötasid kostja juures tehniku ametikohal, alludes vahetult haldusjuhile ja saades temalt töökorraldusi, mis osaliselt erinesid, aga ka seda, et kostja ei ole tõendanud, et Q võeti tööle hagejast erinevate ülesannete täitmiseks või et ta täitis oluliselt erinevaid tööülesandeid võrreldes hagejaga, saab kolleegiumi hinnangul pidada hagejat ja Q võrreldavatel ametikohtadel töötavateks töötajateks.
9.3.Kuna hageja ja Q töötasid sarnastel/võrreldavatel ametikohtadel, rakendus hagejale kui töötajate esindajale (usaldusisikule) TLS § 89 lg-s 5 sätestatud tööle jäämise eelisõigus ning kostjal ei olnud õigust teda koondada.
9.4.Ka kostja ülejäänud väited ei anna alust arvata, et koondamise tõttu hagejaga töölepingu erakorraline lõpetamine oli põhjendatud. Iseenesest on kostja esile toodud kaalutlused koondamisolukorda lahendades (sh töötajate täpsete tööülesannete ja võimete arvestamine ja sellest tulenevalt töö ümberkorraldamine vähenenud töötajatega, arvestades mh seda, keda on tööandjal võimalik kõige tõhusamalt asendada) majanduslikult ratsionaalsed ning need oleksid igati põhjendatud ja mõistlikud, kui võrreldavas grupis ei oleks eelisõigusega isikut. Seadus näeb aga eelisõigusega isikule ette erilise kaitse, mistõttu ei ole tähtsust sellel, kas ja kuidas saab tööandja koondamisolukorras üksuse või võrreldavate töötajate töö võimalikult mõistlikult ja efektiivselt ümber korraldada. Töölepingu ülesütlemist ei õigusta ka see, kui kostjal oleks hageja tööle jätmise korral tekkinud vajadus hagejat täiendavalt koolitada, et ta oleks saanud täita nt Q neid ülesandeid, mida talle ei olnud seni teha antud. Enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja TLS § 89 lg 3 järgi pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, korraldades vajadusel töötaja täiendusõppe või muutes töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid. Kuigi pooled kinnitasid, et siinsel juhul ei tekkinud kostjal vabu töökohti, mida kostja saanuks hagejale pakkuda, oleks hageja tööle jätmine võinud tähendada seda, et koondamiste tõttu tööd ümber korraldades oleks hagejale võinud lisanduda täiendavaid ülesandeid. Sellises olukorras pidanuks kostja siiski tagama hagejale vajaliku ja võimetekohase väljaõppe. Seda, milliste ametioskuste ja/või teadmiste täiendamiseks oleks kostjal tulnud hagejat täiendavalt koolitada ning millise aja- ja rahakulu oleks see endaga kaasa toonud, ei ole kostja täpsemalt esile toonud ega tõendanud. Seetõttu ei ole kolleegiumil alust järeldada, et hagejale täiendavate ülesannete lisandumine oleks olnud kostjale ebamõistlikult koormav.
10.Ülaltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse lõppjäreldustes muutmata.
2-22-15360
11.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Siinses asjas kinnitas hageja lepinguline esindaja ringkonnakohtu istungil, et hagejal ei ole hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, mistõttu ei ole alust ka neid kindlaks määrata.
12.Lisaks märgib kolleegium, et maakohus märkis otsuses ekslikult tsiviilasja hinna, mistõttu ringkonnakohus muudab seda. Hagihind määratakse TsMS § 123 järgi hagi esitamise aja seisuga, arvestades TsMS §-des 124–134 sätestatut. Apellatsioonkaebuse esitamisel on hind TsMS § 137 lg 1 järgi sama, mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust. Kui alama astme kohus on määranud hinna valesti, võib kõrgema astme kohus TsMS § 137 lg 11 järgi hinda muuta. Siinses asjas on menetluses hageja nõue kostja vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise saamiseks. Tegemist on hageja mittevaralise nõudega, mille puhul on hagihind TsMS § 134 lg 1 järgi 3500 eurot, ning rahalise nõudega, mille hind on TsMS § 124 lg 1 esimese lause järgi nõutud hüvitise suurus, s.o 16 577,64 eurot. Kuigi TsMS § 134 lg 1 järgi liidetakse hagihinda arvutades hagis sisalduvad nõuded, loetakse TsMS § 134 lg 3 järgi hagihinnaks üksnes varalise nõude hind, kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega. Seega on tsiviilasja hind siinses asjas 16 577,64 eurot. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 1 järgi ei tule töölepingu ülesütlemise tühisuse ja selle alusel hüvitise maksmise hagi või kaebuse läbivaatamisel riigilõivu maksta (vt ka RKTKo 07.12.2011, 3-2-1-117-11, p 22). Pooled ei ole riigilõivu maksnud, mistõttu ei mõjuta maakohtu määratud tsiviilasja hind poolte varalisi õigusi.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.