Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
nende
Asja läbivaatamine
Harju Maakohus Kaie Almere 24.10.2023 Tallinn, Tallinna kohtumaja 2-22-15360 I. P. hagi AS X (endine aktsiaselts X) vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töölepingu täitmise nõudes ning alternatiivselt töölepingu lõpetamiseks alates 03.06.2022 ja hüvitise nõudes 3500 eurot Hageja I. P. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja Raili Karjane Kostja AS X (registrikood xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Katrin Sarap Kohtuistungil 03.10.2023
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes ja alternatiivnõuetes.
2.Tuvastada I. P. ja AS X vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus.
3.Lõpetada I. P. ja AS X vahel sõlmitud tööleping seisuga 03.06.2022 TLS § 107 lg 2 alusel.
4.Välja mõista AS-ilt X I. P. kasuks hüvitis TLS § 109 lg 2 alusel 16 577,64 eurot (bruto). Menetluskulude jaotus
5.Jätta menetluskulud aktsiaselts AS X kanda. Määrata kindlaks, et I. P.l kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.I. P. (hageja) asus 01.08.1995 AS-i X (endine AS X) (kostja) juures tööle elektrimontaažilukksepana. Hageja viidi 01.02.2014 üle tehniku ametikohale, kus ta töötas kuni töölepingu erakorralise ülesütlemiseni 03.06.2022. Ülesütlemisavalduse sai hageja kätte 31.05.2022.
2.Hageja vaidlustas töölepingu erakorralise ülesütlemise kehtivuse töövaidluskomisjonis (TVK) paludes 1) tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus; 2) kohustada kostjat töölepingut edasi täitma; 3) alternatiivselt lõpetada tööleping alates 03.06.2022 ja mõista
välja hüvitis kaheteistkümne kuu keskmise töötasu alusel 16 577,64 eurot. Töövaidluskomisjon rahuldas avalduse ja 31.08.2022 otsusega tuvastati poolte vahel 31.07.1995 sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus ning kohustati kostjat sõlmitud töölepingut edasi täitma.
3.Kostja TVK otsusega ei nõustunud ja esitas kohtule taotluse TVK-le esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina osas, mille TVK rahuldas. Hageja täpsustas kohtumenetluse kestel nõuet ja palub tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping alates 03.06.2022 TLS § 107 lg 2 alusel ja mõista välja hüvitis TLS § 109 lg 2 kohaselt. Hageja ei pea menetluse käigus toimunud asjaolude muutumise tõttu võimalikuks kostja juures töötamise jätkamist.
4.2022. aasta maikuus töötas kostja ettevõttes tehniku ametikohal kaks töötajat, kellest üks kuulus koondamisele. Hageja ei olnud töölepingus märgitud ametijuhendit allkirjastanud. Kostja oli teadlik, et hageja oli valitud ka töötajate usaldusisikuks. Hageja töötas koos teise tehnikuga samal ja sama sisu ning ülesannetega ametikohal, mistõttu oli hagejal töötajate esindajana tööle jäämisel eelisõigus. Töölepingu ülesütlemisavalduses väitis kostja, et tööl olnud kahest tehnikust täitis teine kandvamat ja keerulisemat rolli, mistõttu otsustati ta tööle jätta.
5.Tehniku ametikoha tööülesanded olid jaotatud küll kahe töötaja vahel, kuid praktikas tegid vajadusel mõlemad kõiki ametijuhendites kirjeldatud töid. Tehniku ametikoha eesmärgiks oli tööriistade ning kulutarvikute haldamine, hoolduse ja remondi korraldamine, tööülesanneteks tehniliste seadmete ja tööriistade hooldus ja remont, hanke küsimused, tehniliste seadmete ning tööriiete haldus, töötajatele garderoobikappide väljaandmine ja vastuvõtmine, koristuse organiseerimine, momentvõtmete kalibreerimine, tööriistakappide haldamine jm. Hageja õpetas ja aitas teist tehnikut, kes võeti tööle 2020. aastal. Hageja koondamise põhjendamine haldusjuhi asendamise vajadusega ei olnud seejuures asjakohane – haldusjuht tegeleb asjaajamisega ja tema töö tehniku omaga seotud ei ole. Samuti ei ole olnud tehniku töökohal töötamisel vajalik auto juhtimine.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
6.Kostja palub jätta hageja nõuded rahuldamata ja lõpetada hagejaga tööleping TLS § 107 lg 2 alusel 03.06.2022. Kostja jääb kõigi 31.05.2022 töölepingu ülesütlemisavalduses esitatud põhjenduste juurde.
7.Kostja on täiendavalt selgitanud, et tööandja (kostja) juures tekkis koondamissituatsioon. Töölepingu ülesütlemise tingis kostja majanduslikust olukorrast tulenev põhjus. Töömahu vähenemise tõttu korraldas kostja töö ja tegevuse ümber ning seetõttu vähenes töökohtade vajadus senises mahus. Tööandja ütles töölepingud lisaks hagejale üles veel 12 erineval ametikohtadel töötanud töötajatega. Tööandja juures töötas ametinimetuselt kaks tehnikut. Oma sisult on need ametikohad erinevad.
8.Töölepingu ülesütlemisel lähtus kostja mitte ametinimetusest vaid tegelikest tööülesannetest ehk töö sisust. Töötajate ametikohti ei saa võrrelda ametinimetuse põhjal. Koondamisolukorra tekkimisel koostas kostja vastava võrdlustabeli tegelikest tööülesannetest, mida tegi hageja ja teine tehnik P. J.. Vaatamata kahe ametikoha samast nimetusest on tegemist kahe erineva ametikohaga, kuna nende ülesanded on erinevad. Hageja tööülesanded on pigem üldisemad halduse ja hooldusega seotud. Samas P. J.i kohustused hõlmavad spetsiifilisi teadmisi ja kvalifikatsioone vajavaid tegevusi (nt elektriseadmete remont). P. J.i, haldusjuhi ja töökeskkonnaspetsialisti poolt on võimalik hageja tööülesandeid ilma eriväljaõppeta täita. Vastupidine aga võimalik ei ole, kuna hageja ei saa P. J.i ülesannete täitmisega hakkama.
9.Mõlema tehniku töökohad olid tegelikult erinevad ning ei saa olla võrdluses TLS § 89 lg 2(6)
5 mõttes. Hageja täidetavad tööülesanded sai kostja jagada teiste töötajate vahel. Tegemist oli kergemate töödega, mis ei vajanud eraldi väljaõpet ning osa ülesandeid oli mõistlik sisse osta teenusena.
10.Hageja oli valitud töötajate esindajaks. Praktikas hageja töötajate esindajana usaldusisiku ülesandeid ei täitnud ja oli töötajate esindaja vaid formaalselt. Kostja on täitnud kohustuse küsida ametiühingu arvamust usaldusisiku koondamise kohta.
KOHTUPÕHJENDUSED
11.Kohus, hinnanud kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis, rahuldab hagi.
12.Kohus täitis 16.06.2023 määrusega selgituskohustuse ning selgitas pooltele käesolevale vaidlusele kohalduvat õigust ja poolte tõendamiskoormist (tl 35-36).
13.Hageja on esitanud kohtule tuvastusnõude, so tuvastada poolte vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus. Tuvastusnõude menetlemise eelduseks on TsMS § 368 lg 1 järgi õiguslik huvi. Kui hageja on esitanud sooritusnõude, mille rahuldamise eeldus on teatava asjaolu tuvastamine, siis üldjuhul ei ole tal enam õiguslikku huvi tuvastusnõude esitamiseks (vt RKTKo nr 3-2-1-157-12, p 14). Kohus leiab, et hagejal on käesoleval juhul piisav õiguslik huvi tuvastusnõude menetlemiseks. Hageja esitas esmaste nõuetena töölepingu ülesütlemise tuvastamise nõude ja töölepingu täitmise nõude ning alternatiivselt töölepingu lõpetamise nõude alates 03.06.2022 TLS § 107 lg 2 alusel ja TLS § 109 lg 2 kohaselt hüvitise nõude. Menetluse käigus täpsustas hageja enda nõuet ja palub rahuldada töölepingu ülesütlemise tuvastamise nõue ning töövaidluskomisjonile alternatiivnõuetena esitatud töölepingu lõpetamise nõude alates 03.06.2022 TLS § 107 lg 2 alusel ja TLS § 109 lg 2 kohaselt hüvitise nõude summas 16 577,64 eurot (bruto).
14.Kohus tuvastab asja lahendamiseks järgmised asjaolud. Hageja asus 01.08.1995 kostja juures tööle elektrimontaažilukksepana (tööleping nr 339, töövaidluskomisjoni (TVK) avalduse lisa 1). Hageja viidi 01.02.2014 üle tehniku ametikohale, kus ta töötas kuni töölepingu erakorralise ülesütlemiseni 03.06.2022. Y Ametiühing leidis, et ametiühingu usaldusisiku I. P. koondamine ei ole kooskõlas TLS § 89 lg 5 ning palusid ta tööle jätta (31.03.2022 kiri, TVK avalduse lisa 5). Kostja edastas hagejale 31.05.2022 töölepingu ülesütlemisavalduse hageja ametikoha likvideerimise tõttu (ülesütlemisavaldus, TVK avalduse lisa 4). Ülesütlemisavalduse sai hageja kätte 31.05.2022. Hageja vaidlustas töölepingu erakorralise ülesütlemise kehtivuse töövaidluskomisjonis ning esitas TVK-le järgmised nõuded: 1) tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus; 2) kohustada kostjat töölepingut edasi täitma ning alternatiivselt 1) lõpetada tööleping alates 03.06.2022 ja 2) mõista välja hüvitis kaheteistkümne kuu keskmise töötasu alusel 16 577,64 eurot. TVK 31.08.2022 otsusega rahuldati hageja esmased nõuded ja tuvastati hagejaga sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus ning kohustati kostjat töölepingut edasi täitma.
15.Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu (TLS § 1 lg 1). Puudub vaidlus, et poolte vahel oli töösuhe ja kehtiv tähtajatu tööleping. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemine koondamise tõttu on tühine või mitte. Pooled vaidlevad koondamise asjaolude üle. Hageja leiab, et hagejal oli koondamise korral TLS § 89 lg 5 alusel tööle jäämise eelisõigus. Kostja leiab, et eelisõigust ei olnud alust kohaldada, kuna hageja ja tööle jäetud tehniku tööülesanded ei olnud sarnased.
16.Seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine (TLS § 104 lg 1). Töölepingu ülesütlemise aluse esinemise peab esile tooma ja tõendama pool, kes tugineb ülesütlemise kehtivusele, st käesoleval juhul kostja (RKTKo nr 3(6)
3-2-1-20-00). Töölepingu võib erakorraliselt üles öelda üksnes käesolevas seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides käesolevas seaduses ettenähtud teatamistähtaegu (TLS § 87). Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine) (TLS § 89 lg 1). Selleks, et töölepingu ülesütlemine oleks õiguspärane ja kehtiv, peavad olema täidetud formaalsed ja materiaalsed eeldused, st ülesütlemine peab 1) tuginema ülesütlemise alusel ja ei tohi esineda ülesütlemist välistavaid asjaolusid (TLS § 85-93); 2) vastama seaduse formaalsetele nõuetele, st ülesütlemine peab olema tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ega või olla tingimuslik. Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel, on tööle jäämise eelisõigus töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last (TLS § 89 lg 5). Kui ülesütlemine ei vasta nimetatud tingimustele, st puuduvad ülesütlemist õigustavad asjaolud või on ülesütlemisel oluliselt menetlusreegleid rikutud, on tegemist õigusvastase ülesütlemisega ning selline nõuetele mittevastav ülesütlemine on tühine.
17.Kohus analüüsib alljärgnevalt, kas töölepingu ülesütlemise materiaalsed ja formaalsed eeldused on täidetud.
18.Kohus võtab seisukoha formaalsete eelduste täitmise osas. Töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega (TLS § 95 lg 1). Tööandja peab ülesütlemist põhjendama (TLS § 95 lg 2). Tööandja võib töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni (TLS § 97 lg 3). Kostja esitas hagejale 31.05.2022 töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse, mille kohaselt ütles kostja hagejaga sõlmitud töölepingu TLS § 89 lg 1 alusel üles (TVK avalduse lisa 4). Kostja on avalduses põhjendanud töölepingu ülesütlemist (koondamissituatsioon). Hageja on nimetatud avalduse 31.05.2022 kätte saanud. Seega vastab ülesütlemisavaldus TLS § 95 lg 1 ja 2 sätestatud sisu- ja vorminõuetele. Vastavalt on ülesütlemise formaalsed eeldused täidetud.
19.Kohus kontrollib, kas esinesid töölepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused. Kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu TLS § 89 lg 1 alusel üles. Kostja tugines ülesütlemiseteates, et hageja töökohta ei ole võimalik säilitada seose tehniku ametikoha likvideerimisega. Seega tekkis kostja juures koondamissituatsioon. Hageja on esile toonud, et kostja ettevõttes oli tööl kaks tehnikut, kelle tööülesanded olid samalaadsed. Seejuures oli hageja valitud töötajate esindajaks. Töölepingu ülesütlemise aluse esinemise peab esile tooma ja vaidluse korral tõendama pool, kes tugineb ülesütlemise kehtivusele, st käesoleval juhul kostja. Sama põhimõte kohaldub ka ülesütlemist välistavate asjaolude põhistamisel. Kostja on esile toonud, et praktikas hageja töötajate esindajana usaldusisiku ülesandeid ei täitnud ja oli töötajate esindaja vaid formaalselt. Kohus selgitas, et kostjal tuleb nimetatud asjaolusid täiendavalt selgitada ja tõendada. Tunnistaja A. R. andis ütlusi selle kohta, et kostja usaldusisikud kuni juuni 2022 olid tunnistaja, I. (hageja) ja H. P.. Kõik kolm täitsid usaldusisiku ülesandeid. Neil olid omavahel tööülesanded. Kes korjas avaldusi, kui uued liikmed tulid. I. tegeles toetuste avaldustega. Tunnistajal olid kollektiivlepingud ja H. värbas liikmeid. I. roll usaldusisikuna hõlmas ka osalemist töötajate informeerimisel ja konsulteerimisel (tl 67 pöördel). Tunnistaja A. R. andis ütlusi ka selle kohta, et kunagi ei arutatud seda et hageja teeb oma tööd puudulikult. Samuti ei seatud hageja sobivust kahtluse alla. Keegi ei ole pöördunud tunnistaja poole, et I. poolt on jäänud mingi küsimus lahendamata (tl 68). Tunnistaja M. V. 4(6)
andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et hageja oli kuni juuni 2022 usaldusisik. Tunnistaja tema poole ei pöördunud, teised pöördusid. Hageja jättis usaldusväärse mulje ja tunnistaja teab, et teised on hageja poole pöördunud muredega ja lahenduste leidmisega (tl 68). Eeltoodust tulenevalt on tunnistajate ütlustega tõendatud, et hageja täitis usaldusisiku ülesandeid ka tegelikult. Töölepingu ülesütlemise põhjuseks oli kostja (tööandja) majanduslikust olukorrast tulenev põhjus. Kostja on esile toonud, et 18.04.2022 toimus AS X xxxx nõukogu koosolek ning koondamissituatsioonis lähtus kostja eesmärgist säilitada jätkusuutlik majandustegevus jättes ettevõtte struktuuri ametikohad ja töötajad, kelleta tööandja oma tootmistegevuse järjepidevust jätkata ei saa (TVK vastuse lisa 2). Kostja hinnangul lähtus ta hagejaga töölepingu ülesütlemisel mitte ametinimetusest vaid tegelikest tööülesannetest ehk töö sisust. Tööandja juures on ametinimetuselt kaks tehnikut ning kostja hinnangul on need ametikohad erinevad. Hageja väitel ei ole ta ametijuhendit allkirjastanud. Kostja koostas võrdlustabeli tegelikest tööülesannetest, mida tegi hageja ja teine tehnik P. J. (TVK lisa 6). Võrdlustabelist nähtuvalt on näha, et P. J.i täpseid tööülesandeid on rohkem ning need erinevad hageja ülesannetest, samuti on kattuvaid ülesandeid. Samas ei ole kumbki tehnik (ei hageja ega P. J.) ametijuhendit allkirjastanud. Hageja selgitas kohtuistungil, et tööülesandeid jagas tehnikutele haldusspetsialist R. K.. Osasid tööülesandeid ei saanudki hageja selgeks õppida, kuna talle neid üldse ei räägitud ja R. rääkis otse P. (tl 68 pöördel). Nii hageja kui tööle jäänud tehnik P. J. töötasid tehniku ametikohal ja sisuliselt olid tehnikute tööülesanded jaotatud töökorraldusega. Kui kostja leidis, et P. J.i kohustused hõlmavad spetsiifilisi teadmisi ja kvalifikatsioone vajavaid tegevusi (nt elektriseadmete remont), siis oleks tulnud hagejale läbi viia täiendkoolitusi. Tõendamist on leidnud, et ametiühing oli hageja koondamisele vastu. Kohus nõustub ka ametiühingu ja hageja seisukohaga, et seadusest tuleneva tööle jäämise eelisõiguse tõttu ei saa tööandaja (kostja) usaldusisiku puhul rakendada hindamise kriteeriume. Seega oli tööle jäämise eelisõigus töötajate esindajal, so hagejal.
20.Eeltoodust tulenevalt ei ole täidetud töölepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused. Seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine (TLS § 104 lg 1). Vastavalt on töölepingu 31.05.2022 ülesütlemine tühine.
21.Hageja on esitanud taotluse lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel 03.06.2022. Eelnevalt tuvastas kohus, et lepingu ülesütlemine oli tühine. Kui TVK või kohus tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud (TLS § 107 lg 1). Sellisel juhul lõpetab TVK või kohus töölepingu töötaja taotlusel alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral (TLS § 107 lg 2). Erakorralisest ülesütlemisest peab tööandja töötajale ette teatama vähemalt 90 kalendripäeva, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud kümme ja enam tööaastat (TLS § 97 lg 2 p 4). Vaidlus puudub, et hagejale maksti töölepingu ülesütlemisel keskmist töötasu töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest (87 kalendripäeva). Seega lõpetab kohus töölepingu hageja taotlusel seisuga 03.06.2022, so kolm päeva pärast ülesütlemisest etteteatamist.
22.Hageja palub välja mõista kostjalt hüvitis 12 kuu keskmise töötasu ulatuses. Kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu töölepingu seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul töötajaga, kes on rase, kellel on õigus saada emapuhkust või kes on valitud töötajate esindajaks, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja 12 kuu keskmise töötasu ulatuses. Hüvitisele ei kohaldata võlaõigusseaduse 7. peatükis sätestatut. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid. Hüvitise suurust ei ole lubatud vähendada riigi poolt isikule makstavate hüvitiste 5(6)
ja toetuste võrra (TLS § 109 lg 2). Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt TLS § 109 lõike 2 alusel töölepingu õigusvastase ülesütlemise tõttu 12 kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitist.
23.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on põhjendatud välja mõista hüvitis hageja nõutud ulatuses, so kaheteistkümne kuu keskmise töötasu ulatuses. Hüvitise määramisel tuleb arvestada hageja pikaajalist töötamist kostja juures. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et hageja töötas kostja juures üle kahekümne kuue aasta, peaaegu kakskümmend seitse aastat.
24.Vaidlus puudub asjaolus, et hageja töölepingu ülesütlemise ajal oli hageja kalendrikuu töötasu suuruseks 1381,47 eurot brutotasuna. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks mõista välja hüvitis 12 kalendrikuu töötasu brutosummas 16 577,64 eurot.
25.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi töölepingu tühisuse tuvastamise nõudes ja tervikuna alternatiivnõuetes.
26.Poolte väited ja esitatud tõendid, mida kohus hagiavalduses ei käsitlenud, ei oma kohtu hinnangul lõpplahenduse osas tähtsust.
MENETLUSKULUD
27.Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohus rahuldas hagi. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hagejal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
28.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2025 kohtuotsusega jäeti Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 24.10.2023 otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muudeti ja täiendati kohtuotsuse põhjendusi.
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.