Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiit Kollom, Reet Allikvere ja Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht
03.03.2016 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-15-17682
Tsiviilasi
SS kaebus kohtutäitur Katrin Velleti 16.11.2015 otsuse peale täiteasjas nr 031/2014/54
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu rahuldamata jätmiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
SS määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja SS (IK XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik kohtutäitur Katrin Vellet Puudutatud isik (sissenõudja) OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
15.12.2015
määrus
kaebuse
Jätta Harju Maakohtu 15.12.2015 määrus tsiviilasjas nr. 2-15-17682 muutmata, määruskaebus rahuldamata ja määruskaebuse menetluskulu SS kanda. Määrata kindlaks ja mõista SS-lt välja OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulu 196 eurot ning VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivis välja mõistetud menetluskuludelt alates määruse jõustumisest kuni selle kohase täitmiseni. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest arvates.
Asjaolud Täitedokumendiks oleva Pärnu Maakohtu 14.11.2013 maksekäsu määruse tsiviilasjas nr 2-1324905 ja sissenõudja 09.01.2014 täitmisavalduse alusel algatas kohtutäitur Katrin Vellet SS suhtes täitemenetluse täiteasjas nr 031/2014/54. Avaldaja esitas 01.11.2015 kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks, kuna ta on esitanud kaebuse Euroopa Inimõiguste Kohtusse täitedokumendi vaidlustamiseks. Ka elab ta Soomes ja täitemenetluse läbiviimine Eestis mitte elava isiku suhtes ei ole TMS § 4 lg. 4 kohaselt põhjendatud. Kohtutäitur jättis avaldaja kaebuse rahuldamata. 24.11.2015 esitas SS Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Katrin Velleti 16.11.2015 otsuse peale täiteasjas nr 031/2014/54, milles palus kohtutäituri otsuse tühistada. Asjaolu, et avaldajal on pangakontod Eestis, ei tähenda, et avaldaja vara on Eestis. Avaldaja elukohaks on alates septembrist 2012.a. Soome Vabariik. Kohtutäitur palus jätta kaebuse rahuldamata ja kõik menetluskulud võlgniku kanda. Kohtutäitur selgitas otsuses piisava hoolsusega, mis põhjusel ei ole võimalik võlgniku taotlust menetluse lõpetamiseks rahuldada. Kohtutäitur kontrollis seaduses sätestatud täitemenetluse alustamise eeldusi ning ei tuvastanud võlgniku kaebuses toodud territoriaalse alluvuse normide rikkumist. Üksnes võlgniku mittenõustumine kehtivate normidega, mis on selgesõnaliselt seaduses kirja pandud, ei saa olla täitemenetluse lõpetamise aluseks. Sissenõudja palus jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Asjaolu, et võlgnik enam ei resideeru Eestis, ei ole TMS § 4 mõttes täitemenetluse lõpetamise aluseks. Täitemenetluse alustamiseks ja jätkamiseks ei ole võlgniku asukoht määrav, kuna seadusest tulenevalt võib täitur alustada sissenõudmist võlgniku vara asukoha järgi. Avaldaja vara asub Eestis ja talle makstakse töötasu Eestis. Avaldaja seisukoht, et pangakontod ei ole vara, on eksitav ja väär. Vastavalt TMS § 115 lg 1 võib sissenõuet pöörata võlgniku kontole. Pangakontole kantav raha on ka võlgniku vara. Võlgniku vara on jäänud tema endisesse elukohta, seega on kõik eeldused täitemenetluse jätkamiseks igati täidetud ja põhjendatud. Soome kohtutäituril ei ole õigust pöörata sissenõuet Eestis olevale varale - arestida Eesti Vabariigis asuvaid pangakontosid ega ka töötasu. Maakohtu määrus 15.12.2015 määrusega jättis Harju Maakohus kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohus mõistis SS-lt OÜ Aktiva Finants kasuks välja menetluskulu 147 eurot ning välja mõistetud menetluskuludelt tuleb SS-l maksta viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Vaidlust ei olnud selles, et täitedokumendiks oleva Pärnu Maakohtu 14.11.2013 maksekäsu määruse tsiviilasjas nr 2-13-24905 ja sissenõudja 09.01.2014 täitmisavalduse alusel algatas kohtutäitur Katrin Vellet avaldaja suhtes täitemenetluse täiteasjas nr 031/2014/54. Avaldaja leidis, et täitemenetluse läbiviimine Eesti Vabariigis mitte elava isiku suhtes ei ole põhjendatud TMS § 4 lg 1 järgi ja täitemenetlus tuleb lõpetada. Kohus leidis, et praegusel juhul TMS §-s 48 sätestatud alust täitemenetluse lõpetamiseks ei esine.
TMS § 4 lg 1 kohaselt pöörab sissenõude võlgniku varale kohtutäitur, kelle valdkonna eest vastutava ministri määrusega määratud tööpiirkonnas on võlgniku elu- või asukoht või kelle tööpiirkonnas asub võlgniku vara, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Kuigi avaldaja elab enda sõnul alates septembrist 2012.a. Soome Vabariigis, tuvastas täitur, et avaldajal on vara Eestis (pangakontod), mistõttu on põhjendatud jätkata täitemenetlust võlgniku vara asukoha järgi. On õige, et kohtutäitur võib TMS § 115 kohaselt sissenõude pöörata võlgniku kontole. Seda kohtutäitur on ka teinud. Kohtutäitur teeb TMS § 4 lõike 4 kohaselt täitetoiminguid üksnes Eesti Vabariigi territooriumil. Kuna täitur on tuvastanud võlgnikul vara olemasolu Eesti Vabariigis, puudub alus täitemenetluse lõpetamiseks. Asjaolu, et avaldaja esitas kaebuse Euroopa Inimõiguste Kohtusse täitedokumendi vaidlustamiseks, ei anna samuti alust täitemenetluse lõpetamiseks, sest maksekäsu puhul on tegemist viivitamatult täitmisele kuuluva kohtulahendiga, mis jõustus 21.04.2015 Riigikohtu üldkogu määrusega nr 3-2-1-75-14. Määruskaebus Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada. Kohtutäitur ja maakohus on lähtunud väärast eeldusest, justkui oleks avaldaja olnud täitemenetluse algatamise ajal Eesti elanik ja lahkunud Eestist alles pärast täitemenetluse algatamist. Elukohariigis tunnustamata täitedokumendi sundtäitmiseks ei saa Eesti kohtutäitur välisriigi püsielaniku suhtes täitemenetlust algatada. Samuti ei saanud algatada täitemenetlust ainuüksi juba seetõttu, et täitemenetlus algab täitedokumendi kättetoimetamisega võlgniku elukohariigis registreeritud elukohta. Eesti kohtutäituril välisriigi residendi suhtes täitemenetluse algatamiseks territoriaalse pädevuse puudumise tõttu ning seetõttu, et tunnustatud täitedokumenti ei ole avaldaja elukohariigis elukohta pädeva ametiisiku poolt kätte toimetatud, ei ole täitemenetlus alanud, seega on kõik täitetoimingud tühised. Asjaolu, et avaldaja on alates 2012.a välisriigi püsielanik, avaldaja elukohariik oli maksekäsu kiirmenetluse ja täitemenetluse algatamise ajal ühemõtteliselt määratletud ja registreeritud. Maakohus jättis tähelepanuta avaldaja väited täitemenetluse alustamise eelduste puudumise kohta avaldaja kui välisriigi elaniku suhtes ning analüüsimata avaldaja välisriigi residentsust tõendavad tõendid. Maakohus järeldas seetõttu vääralt, et avaldaja lahkus Eestist pärast täitemenetluse algatamist. Arvelduskonto ei ole vara, vaid vara hoiustamise instrument krediidiasutusega sõlmitud lepingu alusel. Arvelduskonto kasutusõiguse lepingu sõlmimisest ei tulene iseenesest vara olemasolu pangakontol. Arvelduskonto lepingu sõlmimist Eesti krediidiasutuses ei saa käsitada sellise varana TsÜS § 66 mõttes, mis annaks Eesti kohtutäiturile õiguse välisriigi elaniku suhtes täitemenetluse algatamiseks. Eesti kohtutäituril ei olnud pädevust avaldaja kui välisriigi püsielaniku suhtes tunnustamata maksekäsu määruse alusel täitemenetluse alustamiseks, seega on vara arestimine tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi. Täitemenetluse lõpetamise alused on loetletud TMS §-s 48 lg-s 1. Kohtutäitur lõpetab täitemenetluse põhjendamatul alustamisel täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu (p 7), s.t. kui selgub, et täitemenetluse alustamisel ei olnud
täidetud täitemenetluse alustamise eeldused, mh kui selgub, et võlgnik ei olnud täitmisteate kättetoimetamise ajal Eesti elanik. TMS § 24 lg 2 kohaselt loetakse täitemenetlus alanuks täitmisteate kättetoimetamisega. TsMS §-ga 316 on kehtestatud eriregulatsioon menetlusdokumentide kättetoimetamiseks välisriigis. Seega ei ole täitemenetlus alanud enne, kui täitmisteade on TsMS § 316 eriregulatsiooni kohaselt kätte toimetatud võlgniku elukohta. Eesti kohtutäituril aga puudub pädevus välisriigis täitetoimingute tegemiseks, s.t. ka täitmisteate kättetoimetamiseks välisriigi elaniku elukohta, isegi kui toimetab täitmisteate kätte TMS § 316 sätestatud korras, sest tal on õigus teha täitetoiminguid üksnes Eesti Vabariigi territooriumil, seejuures hõlmab täitetoimingute tegemise territoriaalne piirang ka täitmisteate kättetoimetamist kui esmast täitetoimingut. Kohtutäitur palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Sissenõudja palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud jätta avaldaja kanda ning mõista välja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Avaldaja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulu, kaks töötundi kokku 196 eurot, sh avaldaja määruskaebusega tutvumine ja täiendavate tõendite kogumine – 0,75 h – 98 eurot ja vastuse koostamine määruskaebusele – 1,25 h – 122,50 eurot. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus on piisavalt motiveeritud, ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 üle. Asjaolu, et täitemenetluse alustamise ajal oli võlgniku elukoht registreeritud Eesti Vabariigis, on tõendatud väljavõttega rahvastikuregistrist. Võlgniku asukohas Eestis on temale täitemenetluse alustamise teade kätte toimetatud (t lk 100), seega oli kohtutäitur õigustatud täitemenetlust jätkama ka pärast võlgniku elukohariigi muutust ning tegema täitetoiminguid, mh arestima võlgniku Eesti krediidiasutustes asuvatel kontodel olevad rahalised vahendid. Ekslik on mh kaebaja seisukoht, et arvelduskontot ei saa käsitleda võlgniku varana. TMS sätestab kohtutäituri õiguse pöörata sissenõue võlgniku varalistele õigustele, kusjuures kohaldamisele kuuluvad võlgniku vallasasjadele sissenõude pööramise sätted. TSM § 115 lg 1 alusel võib sissenõude pöörata võlgniku kontole. Seega määrab seadustik üheselt, et pangakontol olevad rahalised vahendid on võlgniku vara, millele saab kohtutäitur sissenõude pöörata ning kohtutäitur on täitemenetluses arestinud võlgniku õiguse nõuda pangalt välja need rahalised vahendid, mida ta endale kuuluval kontol on hoiustanud. Tulenevalt TsMS § 171 lg-st 1 kannab määruskaebuse menetluskulud kaebuse esitaja. Sissenõudja palus kaebajalt välja mõista määruskaebuse menetluses tehtud järgmised lepingulise esindaja kulud: avaldaja määruskaebusega tutvumise ja täiendavate tõendite kogumise kulu – 0,75 h – 98 eurot ja kulu kaebusele vastuse koostamisele – 1,25 h – 122,50 eurot, kokku 196 eurot ilma käibemaksuta. Ringkonnakohus leiab, et eelnimetatud kulu on olnud kogu ulatuses põhjendatud ja vajalik kulu ning tuleb OÜ Aktiva Finants kasuks SS-lt
välja mõista. Lisaks on põhjendatud mõista avaldajalt välja OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulude suurust kindlaks määrava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom
Ulvi Loonurm
Reet Allikvere
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.