Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

Avaldaja esitas 01.11.2015 kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks. Avaldaja esitas kaebuse Euroopa Inimõiguste Kohtusse täitedokumendi vaidlustamiseks. Ka ei ole täitemenetluse läbiviimine Eestis mitte elava isiku suhtes põhjendatud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 4 lg 1 järgi. Kohtutäitur jättis oma 16.11.2015 otsusega avaldaja kaebuse rahuldamata. Asjaolu, et avaldajal on pangakontod Eestis, ei tähenda, et avaldaja vara on Eestis. Avaldaja elukohaks on alates septembrist 2012 Soome Vabariik. Kohtutäituri seisukoht Kohtutäitur palub jätta kaebuse rahuldamata ja kõik menetluskulud võlgniku kanda. Kohtutäitur on otsuses piisava hoolsusega selgitanud võlgnikule, mis põhjusel ei ole võimalik tema taotlust menetluse lõpetamiseks rahuldada. Kohtutäitur kontrollis seaduses sätestatud täitemenetluse alustamise eeldusi ning ei tuvastanud võlgniku kaebuses toodud territoriaalse alluvuse normide rikkumist. Võlgnikule on selgitatud territoriaalse alluvuse normide rakendamist täitemenetluse alustamisel ning üksnes võlgniku mittenõustumine kehtivate normidega, mis on selgesõnaliselt seaduses kirja pandud, ei saa olla täitemenetluse lõpetamise aluseks. Sissenõudja seisukoht Sissenõudja palub jätta avaldaja kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Asjaolu, et võlgniku enam ei resideeru Eestis, ei ole TMS § 4 mõttes täitemenetluse lõpetamise aluseks. Täitemenetluse alustamiseks ja jätkamiseks ei ole võlgniku asukoht määrav, kuna seadusest tulenevalt võib täitur alustada sissenõudmist võlgniku vara asukoha järgi. Avaldaja vara asub Eestis ja talle makstakse töötasu Eestis. Avaldaja seisukoht, et pangakontod ei ole vara, on eksitav ja väär. Vastavalt TMS § 115 lg 1 võib sissenõuet pöörata võlgniku kontole. Pangakontole kantav raha on ka võlgniku vara. TMS § 4 lg 3 sätestab, et kui võlgnik lahkub teise kohtutäituri piirkonda ja tema endisesse elukohta ei jää vara, millele saaks sissenõuet pöörata, võib menetluse alustanud kohtutäituri menetluse viia lõpuni. Käesoleval juhul on aga võlgniku vara jäänud tema endisesse elukohta, seega on kõik eeldused täitemenetluse jätkamiseks igati täidetud ja põhjendatud. Avaldaja on ka käesoleval hetkel Eesti rahvastikuregistris jätkuvalt registreeritud. Soome kohtutäituril ei ole õigust pöörata sissenõuet Eestis olevale varale - arestida Eesti Vabariigis asuvaid pangakontosid ega ka töötasu. Määruse põhjendused Maakohus, tutvunud avaldaja kaebuse ja puudutatud isiku seisukohtadega ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et avaldaja kaebus kohtutäituri otsuse peale tuleb jätta rahuldamata. Kooskõlas täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 15 vaatab kohus kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi hagita menetluses. Hagita asja vaatab kohus läbi TsMS § 477 lg 1 järgi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi, ja lõike 2 järgi vaatab kohus hagita asja läbi ja lahendab kohtuistungit pidamata. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti; lõike 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Vaidlust ei ole selles, et täitedokumendiks oleva Pärnu Maakohtu 14.11.2013 maksekäsu määruse tsiviilasjas nr 2-13-24905 ja sissenõudja 09.01.2014 täitmisavalduse alusel algatas kohtutäitur Katrin Vellet avaldaja suhtes täitemenetluse täiteasjas nr 031/2014/54.

Avaldaja leiab, et täitemenetluse läbiviimine Eesti Vabariigis mitte elava isiku suhtes ei ole põhjendatud TMS § 4 lg 1 järgi ja täitemenetlus tuleb lõpetada. Kohtutäituri poolt täitemenetluse lõpetamise alused on sätestatud TMS § 48. Kohus nõustub, et käesoleval juhul TMS §-s 48 sätestatud alust täitemenetluse lõpetamiseks ei esine. TMS § 4 lg 1 kohaselt pöörab sissenõude võlgniku varale kohtutäitur, kelle valdkonna eest vastutava ministri määrusega määratud tööpiirkonnas on võlgniku elu- või asukoht või kelle tööpiirkonnas asub võlgniku vara, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Kuigi avaldaja elab enda sõnul alates septembrist 2012 Soome Vabariigis, on täitur tuvastanud, et avaldajal on vara Eestis (pangakontod), mistõttu on põhjendatud jätkata täitemenetlust võlgniku vara asukoha järgi. On õige, et kohtutäitur võib TMS § 115 kohaselt sissenõude pöörata võlgniku kontole. Seda kohtutäitur on ka antud juhul teinud. Kohtutäitur teeb TMS § 4 lõike 4 kohaselt täitetoiminguid üksnes Eesti Vabariigi territooriumil. Kuna täitur on tuvastanud võlgnikul vara olemasolu Eesti Vabariigis, puudub alus täitemenetluse lõpetamiseks. Asjaolu, et avaldaja esitas kaebuse Euroopa Inimõiguste Kohtusse täitedokumendi vaidlustamiseks, ei anna samuti alust täitemenetluse lõpetamiseks, sest maksekäsu puhul on tegemist viivitamatult täitmisele kuuluva kohtulahendiga, mis jõustus 21.04.2015 Riigikohtu üldkogu määrusega nr 3-2-1-75-14. Menetluskulud Kohus jätab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 ja 10 järgi avaldaja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses TsMS § 174 lg 2 järgi. Sissenõudja taotleb õigusabikuluna 147 euro hüvitamist. Sissenõudjale on osutatud õigusabi 1,5 tundi, hinnaga 98 eurot/tund ilma km. Maakohtu hinnangul on 1,5 tundi piisav selleks, et tutvuda kaebusega, kujundada seisukoht ja see kirjalikult formuleerida. Ka ei ületa sissenõudja lepingulise esindaja tunnitasu keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus leiab, et avaldajal tuleb sissenõudjale hüvitada õigusabikulud summas 147 eurot. Sissenõudja on taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab taotluse.

Moonika Tähtväli kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.