Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

2 (13)

2-13-34708 telefoniaparaadiga, mida hiljem nõudis tagasi, kuid ei saanud. TLS § 1 lg 1 teise lause kohaselt tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 2 sätestab, et töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Seega on tühine mistahes kokkulepe, mille kohaselt töötaja peab töötama tasuta. Poolte vahel 29.05.2012 sõlmitud koostöö kokkulepe töötasu osas on tühine. Nimetatud kokkulepe oma sisult ei välista töösuhet. TLS § 28 lg 2 p 1 sätestab, et tööandja on kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga. Sama § lg 2 p 2 järgi on tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu. Saamata on jäänud: 2010 – 15000 x 4 kuud (juuni, juuli, august, september) = 60 000 krooni , 7500 x 3 kuud (oktoober, november, detsember) = 22 500 krooni. Kokku 82 500 krooni e. 5272.71 eurot. Hageja palub välja mõista Berg Baltic OÜ-lt M.S. ́i kasuks saamata jäänud töötasu 2010 aasta eest summas 5272.71 eurot; jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja kirjalikud vastuväited hagile Kostja kirjalikus vastuses hagi õigeks ei võtnud ja vaidles hagile vastu. Õige on hageja väide, et Berg Baltic OÜ moodustati (õigemini registreeriti äriregistris) 31.05.2010.a eesmärgiga alustada velokartide rentimise teenuse osutamist Eesti Vabariigis. Samuti on õige, et juhatuse liikmeks sai O.B.. Berg Baltic OÜ moodustati O.B. ja hageja kokkuleppel, et hageja saab ettevõtte osanikuks ja juhatuse liikmeks ilma täiendava rahalise panuseta hiljem. Pooled ei leppinud kokku, et hageja asub Berg Baltic OÜ-sse tööle TLS § 1 lg 1 mõistes, vaid hageja asus tegutsema Berg Baltic OÜ-s kui faktiline (mitte juriidiline) omanik ja juht. Hageja eesmärk oli Berg Baltic OÜ kaudu teenida tulu läbi laenude andmise (% suuremate summade tagasivõtmise teel) ning hilisemalt ettevõtte kasumi arvelt dividendi saamisega. Berg Baltic OÜ moodustamise ajal oli (ja kostjale teadaolevalt on ka käesoleval ajal) hageja pankrotis ning seoses sellega ei tahtnud hageja ametlikult ettevõtet moodustada ega selle juhtorganitesse kuuluda. Läti Vabariigis kehtiva maksejõuetusseaduse (edaspidi MJS) § 143 lg 2 p 2 kohaselt pärast füüsilise isiku maksejõuetusmenetluse väljakuulutamist võlgnik kaotab kogu oma vara käsutusõiguse, samuti oma valduses või omanduses olevate kolmandate isikute vara käsutusõiguse (välja arvatud selle vara käsutusõiguse, millele ei saa pöörata sissenõuet) ning antud õigus läheb üle haldurile. Kostja nõustub, et 2010.a hageja otsis Berg Baltic OÜ-sse töötajaid ja korraldas nendega töölepingute sõlmimise ja lõpetamise, õpetas neid välja, kontrollis pidevalt nende töö ja raha liikumist, maksis välja töötasud ja lõpparved, toimetas teenuse osutamisest kogutud summad (küll mitte täies ulatuses) osaühingu arveldusarvele ning korraldas inventari (velokardid) remonti ja hooldust. Kostja ei nõustu, et hageja leidis 2010.a rentimise kohad ja taotles nendele kohalikust omavalitsusest (tänavakaubanduse) load. Velokartide rentimise kohad otsisid pooled koos ning koos käidi ka lube taotlemas. Kostja ei nõustu, et poolte vahel oli sõlmitud suuline tööleping, mille kohaselt pidi hageja saama töötasu 15 000 krooni kuus ajavahemikul aprill-september ja 7 500 krooni kuus ajavahemikul jaanuar-märts ja oktoober-detsember. Pooltel puudus ka kokkulepe, et töötasu makstakse sularahas ning kostja ei ole hagejale kordagi lubanud töötasu maksta. Kostja jääb kõikide vastuväidete juurde, millised kostja esitas 24.04.2013.a vastuses hageja avaldusele. Kostja kordab, et hageja ja kostja vahel puudusid alluvussuhted, kostja seaduslik esindaja ei ole hagejale korraldusi andnud, samuti on ebaõige hageja väide, et kostja käis hageja ülesannete täitmist Eestis aeg-ajalt kontrollimas. Hageja väide, et tal oli kokkulepe kostjaga töötasu saamises sularahas, on vastuolus hageja seaduslike kohustustega seoses hageja pankrotiga. MJS § 161 p 11 kohaselt on füüsilisest isikust võlgnik kohustatud teavitama oma tööandjat käesoleva peatüki p-s 3 nimetatud konto avamisest krediidiasutuses ning andma tööandjale juhise töötasu kandmise kohta nimetatud kontole. MJS § 95 lg 1 kohaselt pärast võlgniku maksejõuetusmenetluse väljakuulutamist läheb võlgniku vara valitsemisõigus üle haldurile. MJS § 161 p 3 kohaselt füüsilisest isikust võlgnik on kohustatud hiljemalt 10 päeva jooksul alates maksejõuetusmenetluse algatamisest avama krediidiasutuses konto ning esitama haldurile nimetatud toimingu teostamist kinnitava dokumendi. Kostjale ei ole hageja juhist töötasu kandmiseks haldurile teadaolevale kontole

3 (13)

2-13-34708 teinud.Kostja ja hageja vahel olid suhted, millised eelkõige vastavad võlaõigusseaduses sätestatud käsunduslepingu tunnustele (volikirja alusel tegutsemine). Hageja tegutsemine Eesti Vabariigis osaliselt ka kostja huvides kas iseseisvalt või volikirja alusel oli seotud eelkõige avaldaja enda ärihuvidega. Antud asjaolu kinnitab ilmekalt väidetavalt 04.06.2012.a sõlmitud tasuta kasutamise leping Berg Baltic OÜ ja Go Berg OÜ vahel , 06.08.2012.a Berg Baltic OÜ-le esitatud nõue lepingu rikkumise kõrvaldamiseks, 15.08.2012.a vastuväide eelnimetatud nõudele, hageja 06.08.2012.a kiri kostjale ja poolte vahel 29.05.2012.a sõlmitud kokkulepe. Kui asuda hüpoteetiliselt seisukohale, et hageja väide töösuhte kohta on õige , on hageja poolt koostatud 04.06.2012.a dateeringuga leping Berg Baltic OÜ-d kui tööandjat kahjustav ning vastuolus TLS § 15 lg 2 p-s 5 sätestatud töötaja kohustustega ja § 16 lg-s 1 sätestatud töötaja hoolsuse määraga. Arvestades, et hageja esitas Go Berg OÜ seadusliku esindajana kostjale 06.08.2012.a nõude lepingu rikkumise kõrvaldamiseks, on väidetava töösuhte olemasolu korral arusaamatu ja ebamõistlik pretensiooni esitamata jätmine saamata jäänud töötasu nõudes. VÕS § 7 lg 1 kohaselt võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. VÕS § 7 lg 2 kohaselt mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Juhul, kui hageja väide kokkuleppe kohta töötasu osas oleks õige, pidi hageja, arvestades mõistlikkuse põhimõtet, hiljemalt 06.08.2012.a kirjas esitama vähemalt väite saamata jäänud töötasu kohta. Sellist väidet, veel vähem nõuet, kuni töövaidluskomisjonile avalduse esitamiseni hageja ei esitanud. Ebaõige on hageja väide, et ta ei töötanud oma vahenditega. Hageja kasutas isiklikku telefoni ning autot. Mobiiltelefoni numbri saamiseks sõlmis avaldaja 2010.a volikirja alusel lepingu Tele2 AS-ga, nii nagu juulis 2012.a hageja sama volikirja alusel Tele2 AS lepingu ka lõpetas ning numbri Go Berg OÜ-le ümber vormistas. Antud asjaolu on hageja töövaidluses kirjalikult kinnitanut. Antud käitumine järjekordselt ei vasta sellisele isiku käitumisele, kes töötab töösuhte alusel. Hageja järjekordselt avaldab, et ta on kostjale töövahendid tagastanud, samas ei ole hageja nimetanud, millised need töövahendid on. Telefoninumbri ja/või SIM-kaardi, kui töövahendi, vormistas hageja ümber enda kontrollitavasse ettevõttesse, auto, mida hageja kasutas, ei kuulunud kostjale, seega mida hageja töövahendite all mõtleb, jääb ebaselgeks. Kui hageja mõtleb velokarte, siis ka need proovis hageja enda kontrollitavasse ettevõttesse (Go Berg OÜ) üle võtta peale seda, kui suhted poolte vahel halvenesid. Seega kogu hageja käitumine näitab, et poolte vahel puudusid töösuhted – hageja kontrollis Berg Baltic OÜ tegevust täies ulatuses ning toimetas ettevõttes oma äranägemise järgi ilma, et kostja seaduslik esindaja tema tööd korraldas. Kuna hageja ei ole Berg Baltic OÜ-s ülal kirjeldatud asjaolude kohaselt töölepingu alusel töötanud, on hageja töötasu nõue täies ulatuses põhjendamatu. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluse käik 27.03.2015.a. esitas hageja kohtule nõude suurendamise avalduse , mille kohaselt mitte tunnistades poolte vahel töösuhet, osundas kostja siiski pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimisel käsunduslepingu tunnustele (volikirja alusel tegutsemine). Kostja väitel oli hageja tegutsemine Eestis osaliselt ka kostja huvides iseseisvalt või volikirja alusel, kuid eelkõige seotud avaldaja enda ärihuvidega. Kostja ei ole tõendanud töösuhtele iseloomustavate tunnuste puudumist ega lükanud ümber hageja 06.10.2013 menetlusdokumendis toodut. Hageja suurendab oma töötasu nõudeid järgmiselt: Hageja samasisuline töö kostja juures jätkus 2011 ja 2012 aastal kuni 17.07.2012: taotleti velokartide rentimise kohad Pärnus, Kuressaares ja Tallinnas, hageja sõlmis ja lõpetas töölepinguid töötajatega, kontrollis nende töö ja raha liikumist, maksis välja töötasud ja lõpparved, toimetas teenuse osutamisest kogutud summad OÜ arveldusarvele, korraldas inventuuri remonti ja hooldust. Töösuhet tõendab asjaolu, et ilma kostja seadusliku esindaja korraldusteta ei oleks hageja saanud teada, kui sageli peab ta külastama Eestit ja koguma

4 (13)

2-13-34708 teenuselt laekunud raha, mida selle rahaga edasi teha, kellega töölepingud sõlmida, kellega ja millal lõpetada (töölepingutele kirjutas alla ju juhatuse liige), kellele ja millal maksta lõpparve. Hageja koostas aruanded, mis olid raamatupidamisdokumentideks. Hagejal puudus õigus Eestis kogutud raha käsutada, kostja juhatuse liige andis selleks korraldusi (nt et nendest vahenditest maksta lõpparve või osta vara hooldamiseks vajalikud vahendid koha peal Eestis). Alluvussuhet ilmestab üheselt ka O.B. ́i kiri-korraldus hagejale, et tema volitused lõppevad 16.07.2012 ja et hageja peab andma osaühingule üle kõik osaühingule kuuluvad dokumendid ja vara, mis on hageja valduses, hiljemalt 01.08.2012. Kostja käskis ka teistel töötajatel alates 17.07.2012 anda renditulu üle L.N. ́u kätte (OÜ raamatupidamisfirma Pärnus), millega sisuliselt tühistas oma varasema korralduse, et raha antakse hageja kätte, kes pidi toimetama raha kas juhatuse liikme kätte või panema OÜ arveldusarvele. Hageja töötas nii oma kui kostja poolt antud töövahenditega. Kostja võimaldas hagejale mobiiltelefoni numbri, mis oli tehtud teatavaks kõikidele töötajatele igas linnas Eestis, kus olid rendikohad. Hageja kasutas oma vana telefoniaparaadi, kuna oli sellega harjunud. Hagejale olid antud ka tööriistad ja õigus soetada kogutud rahast vajalikud varuosad, kui oli vaja velokardid remontida. Hageja kasutas lähetusteks oma isikliku sõiduauto, kuid kütust ostis osaühingu rahast ja kütuse tsekid asuvad samuti kostja raamatupidamises. Kostja pidi maksma hüvitist isikliku sõiduauto kasutamise eest, mis oli vältimatu, kuna osaühingus muud transpordivahendeid ei olnud. Kostja ei ole hüvitist maksnud. Kostja nõudmisel on hageja kostja töövahendid tagastanud (tööriistad, hooldusvahendid, velokardid ei olnud hageja töövahendid). Seega täitis hageja kostja osaühingus jätkuvalt mänedžeri ülesandeid, mille eest pidi kostja maksma temale töötasu suvel 15000 krooni kuus (kokkulepitud juunis 2010), ehk 958,67 eurot kuus, ja talvel – 7500 krooni kuus (kokkulepitud 2010), ehk 479,34 eurot kuus. Kokkulepitud töötasu töö eest aga ei ole hageja siiani saanud, ei arveldusarvele ega sularahas. Saamata jäänud töötasu arvestus on järgmine: 2011 – 958,67 eurot x 4 kuud (juuni, juuli, august, september) = 3834,68 eurot;479,34 eurot x 8 kuud (jaanuar, veebruar, märts, aprill, mai, oktoober, november, detsember) = 3834,72 eurot. 2012 – 958,67 eurot x 1,5 kuud (juuni, juuli 16 päeva) = 1438 eurot; 479,34 eurot x 5 kuud (jaanuar, veebruar, märts, aprill, mai)= 2396,70 eurot. Kokku 11 504.10 eurot. TLS § 29 lg 2 sätestab, et kui töötajale lepingu järgi makstava tasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Hageja arvates vastab nõutav töötasu teenust osutava äriühingu mänedžeri töötasule nii hooajal kui hooaja lõppedes. Vastavalt TLS § 2 on tühine poolte kokkulepe, et töötasu maksma ei pea. Seega on tühine 29.05.2012 kolmepoolses kokkuleppes märgitu, et hageja teeb tööd tasuta. Nimetatud kokkulepe oma sisult ei välista töösuhet. Kui kohus leiab (ja kostja tõendab), et antud juhl ei ole tegemist töösuhtega, siis võib nõustuda kostjaga, et tegemist on käsunduslepinguga VÕS § 619 tähenduses (kogu nõude ulatuses). Lähtudes eeltoodust hageja palub välja mõista Berg Baltic OÜ-lt M.S.i kasuks saamata jäänud töötasu ajavahemikul 01.06.2010-16.07.2012 kokku summas 16776,81 eurot; Välja mõista Berg Baltic OÜ-lt M.S.i kasuks menetluskulud vastavalt menetluskulude nimekirjale. Kostja kirjalikus vastuses haginõude suurendamise avaldusele palub jätta hagi rahuldamata. Nagu kostja juba selgitas 24.04.2013 Pärnu Töövaidluskomisjonile esitatud vastuses, ei ole kostjal võimalik tõendada töösuhte iseloomustavate tunnuste puudumist kuna hageja ja kostja vahel ei ole olnud alluvussuhet. Poolte vahel ei ole töösuhet kunagi olnud. Võimalikke tõendeid nagu hageja tööaja ja töötasu tingimusi vormistavaid dokumente, hageja tööajaarvestust, hagejale töötasu maksmist tõendavaid dokumente jne ei saa olemas olla kuna hageja enda suhtes nimetatud dokumente ei vormistanud. Kostja seaduslik esindaja ei ole andnud hagejale korraldusi selle kohta kui sageli peab viimane külastama Eestit või mis tingimustel peab hageja sõlmima kostja töötajatega töölepinguid. Hageja tegutses kogu aeg iseseisvalt ning juhul, kui hageja pidas enda tööülesannete täitmist töölepingu alusel tehtavaks tööks, oleks hageja selliselt kostja asjaajamisest ja raamatupidamises enda tegevust dokumentides kajastanud. Töövahendite osas jääb kostja varasemalt esitatud seisukohtade 5 (13)

2-13-34708 juurde. Hagejal oli huvi saada äriühingu osanikuks aga kuna hagejal oli Läti Vabariigis eraisiku pankrot siis ei soovinud ta kohe osanikuks saada (ei olnud hagejale kasulik), seega hageja tegutses eelkõige enda ärihuvidest lähtuvalt. Hageja nõude suurendamise avalduses esitatud töötasu nõude osas 2011 ja 2012 aasta eest jääb kostja varasemalt 27.08.2013 kostja vastuses hagiavaldusele ja 24.04.2013 vastuses töövaidluskomisjonile esitatud kõikide vastuväidete juurde. Kostja ei nõustu, et hageja samasisuline töö kostja juures jätkus 2011 ja 2012 aastal kuni 17.07.2012. Eeldatavasti hageja peab silmas seda, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud suuline tööleping, millega kostja ei nõustu. Kostja peab vajalikuks rõhutada, et hageja väide kokkuleppe olemasolu kohta kostjaga töötasu saamiseks on vastuolus hageja seaduses sätestatud kohustustega seoses hageja pankrotiga. Berg Baltic OÜ moodustamise ajal oli hageja pankrotis ning seoses sellega ei tahtnud hageja ametlikult ise ettevõtet moodustada ega selle juhtorganitesse kuuluda. Läti Vabariigis kehtiva maksejõuetusseaduse (MJS) § 161 p 11 kohaselt on füüsilisest isikust võlgnik kohustatud teavitama oma tööandjat p-s 3 nimetatud konto avamisest krediidiasutuses ning andma tööandjale juhise töötasu kandmise kohta nimetatud kontole. Hageja ei ole kostjale sellekohast juhist andnud. Hageja viitab, et kui kohus leiab (ja kostja tõendab), et antud juhul ei ole tegemist töösuhtega, siis võib nõustuda kostjaga, et tegemist on käsunduslepinguga VÕS § 619 tähenduses (kogu nõude ulatuses). Kostjale jääb siinkohal ebaselgeks mida peab hageja silmas "ja kostja tõendab", hageja ei ole esitanud alternatiivselt käsunduslepingust lähtuvat nõuet. Esitatud on ainult saamata jäänud töötasu nõude. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et hageja ei ole Berg Baltic OÜ-s töölepingu alusel töötanud, seega on ka hageja nõude suurendamise avaldus täies ulatuses põhjendamatu. Lisaks eeltoodule on kostja seisukohal, et hageja töötasu nõue 2011 aasta eest on aegunud individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 6 lg 3 järgi. ITVS § 6 lg 3 kohaselt töötasu nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 2 kohaselt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Hageja 2011 aasta töötasu nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema hiljemalt 2011 aasta lõppemisest, so 31.12.2011. Seega hageja töötasu nõue 2011 aasta eest aegus 01.01.2015. a.

14.08.2015.a. esitas hageja alternatiivnõude juhuks, kui kohus ei tuvasta, et poolte vahel oli töösuhe. Hageja menetlusdokumentides kirjeldatud toiminguid võis teha ka käsundi alusel. Käsundit ei pidanud kostja andma igapäevaselt. Kostja soovis arendada oma ettevõtlust Eestis (velokartide rentimine) ning hageja selle eesmärgi saavutamiseks põhiliselt Eestis toimetakski alates 2010 aastast kuni 17.07.2012, omades suulisi ja vajadusel kirjalikke volitusi kostja juhatuse liikmelt. See, et hageja oma toimingutes sõltuv kostja juhatuse liikmelt, näitab üheselt ka O.B. ́i kiri-korraldus hagejale, et hageja volitused lõppevad 16.07.2012 ja et hageja peab andma osaühingule üle kõik osaühingule kuuluvad dokumendid ja vara, mis on hageja valduses, hiljemalt 01.08.2012. Kostja käskis ka teistel töötajatel alates 17.07.2012 andma renditulu üle L.N. ́u kätte (OÜ raamatupidamisfirma Pärnus), millega sisuliselt tühistas oma varasema korralduse, et raha antakse hageja kätte, kes pidi toimetama raha kas juhatuse liikme kätte või panema OÜ arveldusarvele. Kostja võimaldas hagejale mobiiltelefoni numbri, mis oli tehtud teatavaks kõikidele töötajatele igas linnas Eestis, kus olid rendikohad. Hageja kasutas oma vana telefoniaparaadi, kuna oli sellega harjunud. Hagejale olid antud ka tööriistad ja õigus soetada kogutud rahast vajalikud varuosad, kui oli vaja velokardid remontida. Hageja kasutas lähetusteks oma isikliku sõiduauto, kuid kütust ostis osaühingu rahast ja kütuse tsekid asuvad samuti kostja raamatupidamises. Kostja pidi maksma hüvitist isikliku sõiduauto kasutamise eest, mis oli vältimatu, kuna osaühingus muud transpordivahendeid ei olnud. Kostja ei ole hüvitist maksnud. Kostja nõudmisel on hageja kostja töövahendid tagastanud (tööriistad, hooldusvahendid, velokardid ei olnud hageja töövahendid). Seega osutas hageja kostja osaühingule sisuliselt mänedžeri teenust, mille eest pidi kostja maksma temale tasu suvel 15000 krooni kuus 6 (13)

2-13-34708 (kokkulepitud juunis 2010), ehk 958,67 eurot kuus, ja talvel – 7500 krooni kuus (kokkulepitud 2010), ehk 479,34 eurot kuus. Tasu on saamata. Antud juhul mõistlikuks tasuks võibki lugeda mänedžeri/tegevjuhi tasu, mida hageja töötasuna hageb. Hageja alternatiivnõue on järgmine: 01.06.2010-30.09.2010 – 958,67 eurot x 4 kuud (juuni, juuli, august, september) = 3834,68 eurot ; 01.10.2010-31.12.2010 - 479,34 eurot x 3 kuud (oktoober, november, detsember) = 1438,03 eurot. Kokku 5272.71 eurot. 01.01.2012-31.05.2012 – 479,34 x 5 kuud (jaanuar, veebruar, märts, aprill, mai) = 2396,70 eurot, 01.06.2012-17.07.2012 – 958,67 eurot x 1,5 kuud (juuni, juuli 16 päeva) = 1438 eurot, kokku 3834,70 eurot. Hageja palub rahuldada käesolev nõue juhul kui jääb rahuldamata esialgne, töösuhetest tulenev nõue; Välja mõista Berg Baltic OÜ-lt M.S.i kasuks saamata jäänud tasu kokku summas 9107,41eurot; Välja mõista Berg Baltic OÜ-lt M.S.i kasuks menetluskulud vastavalt menetluskulude nimekirjale. Kostja kirjalikus vastuses alternatiivnõudele leidis, et hageja alternatiivnõue välja mõista tasu 2010. a eest käsunduslepingu sätete alusel on aegunud. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Hageja 2010 aasta käsunduslepingu järgne tasu nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema hiljemalt 2010 aasta lõppemisest, so alates 01.01.2011. a. TsÜS § 136 lg 2 kohaselt kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval. Seega hageja käsunduslepingust tulenev tasu nõue 2010 aasta eest aegus 01.01.2014. a. Hageja tasu nõue 2012.a eest muutus sissenõutavaks hiljemalt 17.07.2012. a. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et poolte omavaheline koostöö lõppes 16.07.2012. a. Berg Baltic OÜ juhatuse liikme koostatud ja hagejale esitatud volituste lõpetamise avaldust tuleb kostja arvates käsitleda igasuguste kokkulepete ülesütlemisena. Aegumise puhul tuleb eristada enne ülesütlemist sissenõutavaks muutunud makseid ja ülesütlemise järel sissenõutavaks muutunud summat. Lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud nõude puhul ei ole enam tegemist korduva kohustusega, mistõttu selline nõue aegub TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 1 esimese lause järgi kolme aasta jooksul nõude sissenõutavaks muutumisest. Seega hageja käsunduslepingust tulenev tasu nõue 2012 aasta eest aegus 16.07.2015. a. Kostja palub jätta alternatiivnõue aegumise tõttu rahuldamata. Hageja esitas kohtule kirjaliku seisukoha alternatiivnõude aegumise osas, mille kohaselt 2011.a. töötasu nõue 3834.68 eurot võib olla aegunud, kuid mitte 01.01.2015.a. vaid 31.12.2014.a. 2010 ja 2011.a. alternatiivnõuded , mis tulenevad käsundi õigussuhtest ei ole aegunud. Käsundusleping lõppes 15.07.2012.a., kui kostja teatas sellest töötajatele ja lõpetas hageja volikirja kehtivuse , seega muutusid sissenõutavaks kõik maksmisele kuuluvad nõuded. Muud tähtaega poolte vahel kokkulepitud ei olnud. Lisaks ja vastavalt TsÜS § 146 lg.4 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat , kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Lisaks 2010.a. alternatiivnõude aegumine peatus hageja 04.04.2013.a. avalduse esitamisega TVK-le, kuna tegemist on nõudega, mida töövaidluskomisjonil tuli kvalifitseerida. Hageja ei aktsepteeri, et tema poolt esitatud nõuded on aegunud. Vastavalt TsÜS § 146 lg 4 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Seega on kohustuse tahtliku rikkumise eelduseks õigusvastase tagajärje soovimine. Kohustuse rikkumise õigusvastane tagajärg võib olla kahju tekkimine või muu õigusvastane tulemus. VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi on kahju tekitamine lepinguvälises suhtes õigusvastane mh eelkõige siis, kui kahju tekitati heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Kolleegium leiab, et ka TsÜS § 146 lg-s 4 ettenähtud tahtlust tuleb sisustada analoogiliselt. Seega on kohustuse tahtliku rikkumisega TsÜS § 146 lg 4 tähenduses tegemist juhul, kui lepingupool soovib õigusvastast tagajärge ja käitub tahtlikult heade kommete vastaselt. Eeltoodust tulenevalt kohaldub

7 (13)

2-13-34708 TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud aegumistähtaeg nõuetele, mis tulenevad lepingupoole tahtlikust heade kommete vastasest teost, kui viimane soovib õigusvastase tagajärje saabumist. Selline tegu võib kolleegiumi arvates olla kas aktiivne või passiivne. Esimesel juhul rikub isik kohustust tahtlikult heade kommete vastase tegevusega, teisel juhul tegevusetusega. Töösuhetes on töötaja nõrgem pool. Töötaja ei saa nõuda kirjaliku töölepingu sõlmimist, kui tööandja seda ei tee. Töötaja usaldab tööandjat ja asub tööle ilma kirjaliku töölepinguta, täidab nõuetekohaselt kõik oma tööülesandeid ning loodab vastusooritusele – töötasule. Kostja mitmed teised töötajad töötasid samuti ilma töölepinguta, selline oli kostja juhatuse liikme korraldus, kuid neile töötasu maksti. Nendele töötajatele on maksnud töötasu hageja, loomulikult kostja juhatuse liikme korraldusel. Hageja nõudis oma töötasu maksmist alates 2010 aasta lõpust, kuid tulutult. Kostja ei kavatsenudki maksta. Kostja oli teadlik, et hagejal on käimas maksejõuetuse menetlus ning et hagejale on tähtis kiiremini oma võlad ära tasuda. Kostjal oli see raha olemas, st kostjal ei olnud takistusi töötasu maksmisega, kuid kostja lihtsalt ei soovinud, et hageja varaline olukord kiiremini paraneks ja hageja võiks samas valdkonnas avalikult tegutseda. Kostja ei soovinud anda hagejale võimalus makstud raha eest asutada Eestis temaga konkureeriv äriühing. M.S. ja O.B. on kunagi tõepoolest soovinud teha ühisfirma, kuid hiljem, kui O.B. sai aru, et hagejat tööle vormistamata, kuid teda tööjõuna kasutades on O.le kuuluvale äriühingule kasu oluliselt rohkem, ei soovinud O.B. enam partnerlust hagejaga. 2012 aasta mais sõlmitud kokkulepe oli sõlmitud hageja rahustamiseks, sest hageja muutus oma töötasu nõuetes kannatamatuks, ka seda kokkulepet ei kavatsenud kostja täita (ja ei täitnudki). Kui äriühingu Berg Baltic OÜ algusaastatel 2010-2011 läks äri Eestis hästi, siis lõpetaski O.B. hagejaga 2012 aasta suve keskel kõik suhted päeva pealt, sest ta enam teda ei vajanud. Töösuhetes selline käitumine on kindlasti heade kommetega vastuolus, sest töösuhteid korraldab tööandja ja töötajal on siiski väiksem sõnaõigus. Saamata jäänud töötasu ongi töötajale tekitatud kahju, ehk tööandja õigusvastane tegevus. Ka käsunduslepingust tuleneva tasu maksmise kohustuse rikkumisega soovis kostja samadel asjaoludel just kahju tekitamist hagejale. Sel juhul peab olema hageja õigus kaitstud pikemalt kui 3 aasta jooksul. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus kuulanud ära hageja ja kostja ning tutvunud asjas kogutud kõigi kirjalike materjalidega ja hinnates tõendeid kogumis leidis, et hagi ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Hageja väitel töötas ta OÜ-s Berg Baltic mänedžeri töökohal alates 01.06.2010.a. töötasuga 15 000 krooni kuus ajavahemikul aprill – september ja 7500 krooni kuus ajavahemikul jaanuarmärts ja oktoober – detsember. Hageja on esitanud esimese eelistusena kohtule saamata jäänud töötasu nõude perioodi juunidetsember 2010.a. eest kokku summas 5272.71 eurot (töövaidluskomisjoni läbinud nõue). Lääne inspektsiooni töövaidluskomisjon otsusega 4.3-1/833 28.06.2013.a. lõpetas menetluse M.S.`i nõuetes, kuna ei tuvastanud poolte vahel tööõigussuhet. Menetluse kestel s.o. 27.03.2015.a. esitas hageja kohtule avalduse täiendavas nõudes ja palus kostjalt välja mõista töötasu perioodi jaanuar – detsember 2011.a. eest ja perioodi jaanuar – juuli 2012.a. eest kokku summas 11 504.10 eurot. TLS § 1 lg.1 järgi töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtumisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 1 lg.4 kohaselt töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks

8 (13)

2-13-34708 kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Lg.5 järgi töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata juriidilise isiku juhtorgani liikme v. välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule. Hageja väitel asus ta tööle mänedžeri kohale ja tema tööülesanneteks oli leida rentimise kohad, taotleda nendele (tänavakaubandus) load kohalikult omavalitsusest, otsida töötajad ja korraldada nendega töölepingute sõlmimist ja lõpetamist, õpetada neid välja , koostada tööaja graafikud, kontrollida pidevalt nende töö ja raha liikumist, maksta välja töötasud ja lõpparved, toimetada teenuste osutamisest laekunud raha osaühingu arvele ja koostada jooksvalt aruandlust, samuti korraldada inventari hooldus ja remont. Kostja vaidleb vastu, et poolte vahel oli sõlmitud tööleping. Seega on vaidlus selle üle , kas poolte vahel oli perioodil 01.06.2010 - 16.07.2012.a. sõlmitud tööleping TLS § 1 lg.1 järgi. Poolte vahel puudub kirjalik leping kuigi TLS § 4 lg.2 eeldab kirjaliku lepingu sõlmimist. Hageja ei esitanud kostjale nõuet kirjaliku töölepingu sõlmimiseks. Sellekohaseid tõendeid ei ole kohtule esitatud. Hageja väitel lepiti poolte vahel kokku igakuuline töötasu maksmine, kuid vaidlusalusel perioodil (s.o. 2 aasta jooksul) kostja hagejale ühtegi töötasu makset ei ole teostanud. Hageja ei esitanud 2 aasta jooksul kostjale töötasu maksmata jätmise kohta ühtegi nõuet ega nõudnud töötasu maksmist. Sellekohaseid tõendeid ei ole kohtule esitatud. Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit töötasu kokkuleppe olemasolu v. töötasu suuruse kokkuleppe kohta. Hageja ajas OÜ Berg Baltic nimel asju OÜ Berg Baltic juhatuse liikme poolt talle väljastatud volikirjade alusel. OÜ Berg Baltic esindaja selgitas töövaidluskomisjoni istungil, et volikirjad jäid M.S.`i kätte ja ei mäleta mitu volikirja oli väljastatud ( töövaidluskomisjoni toimik tl. 83). OÜ Berg Baltic juhatuse liige O.B. on volitanud M.S.`i sõlmima OÜ Berg Baltic nimel erinevat tüüpi lepinguid teiste äriühingutega s.h. kuid mitte ainult mobiilside-,turvateenuste – jms. lepinguid (töövaidluskomisjoni toimik tl.62). OÜ Berg Baltic juhatuse liige O.B. on volitanud M.S.`i esindama OÜ-d Berg Baltic kõikides õiguslikes toimingutes , mis on seotud OÜ Berg Baltic kasutusse kuuluva materiaalse vara varguse v. kaotusega (muuhulgas, kuid mitte ainult OÜ Berg Baltic esindamisel politseis) (töövaidluskomisjoni toimik tl.63). Hageja oli töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev, mida tõendavad talle antud volikirjad. Samuti see, et hageja sõlmis 04.06.2012.a. OÜ Berg Baltic ja Go Berg OÜ esindajatena tasuta kasutamise lepingu, mille alusel andis Go Berg OÜ tasuta kasutusse 40 velokardi tähtajaga alates 04.06.2012- 01.09.2012.a. (töövaidluskomisjoni toimik tl.18). Kostja esindaja on volitused lõpetanud alates 16.07.2012.a. (töövaidluskomisjoni toimik tl.42-43). M.S. on ise vastuses OÜ Berg Baltic volikirja lõpetamisele märkinud „meie koostöö algas 2010.a. tuginedes vastastikusele usaldusele. Lähtudes Teie poolt väljastatud volikirjast olen olnud tegev piiratud vastutusega osaühingus Berg Baltic OÜ, seetõttu arvan, et olen andnud ettevõtte arengusse arvestatava panuse , mis on päädinud finantsressursside kaasamisega (ühtekokku 34 000 eurot, mida kasutati Teie äri edendamiseks Lätis, täpsemalt Teie firma Lec on Minies OÜ kohustuste täitmiseks, samuti Eestis toimuva äriühingu edendamiseks), organisatsiooniliste ning majanduslike funktsioonide täitmisega , rendiobjektide leidmisega ja edendamisega. Seepärast olen olnud ettevõttele kahtlemata lojaalne , lootuses, et minu ettevõttesse panustatud töö võiks tulevikus ka minu jaoks teatava finantshüvega päädida. Ühtlasi peab vajalikuks rõhutada , et sõlmitud kokkuleppes nimetatud koostööpõhimõtted ja kohustuste täitmise põhimõtted on endiselt jõus ning neid tuleb järgida. Tahaksin meelde tuletada, et olime kaasanud finantsvahendeid, mis tuleb, vaatamata meie omavahelistele lahkarvamustele , tagastada, kuna

9 (13)

2-13-34708 nimetatud finantsvahendeid kasutati teie ettevõtete arendamiseks Lätis ja Eestis. (töövaidluskomisjoni toimik tl. 47-51). Ka hageja nimetatud vastusest kostjale tuleneb , et poolte vahel ei olnud sõlmitud töölepingut TLS § 1 lg.1 mõttes ja igakuulist töötasu maksmise kokkulepet. Töölepingu alusel tööd tegev isik ei panusta ettevõttesse oma vahendeid s.h. rahalisi vahendeid. Volitustest tulenevalt saab tasu maksmise aluseks olla käsunduslepingust tulenev tasunõue vastavalt VÕS § 619 lg.1. Pooled on 29.05.2012.a. kirjalikult vormistanud kokkuleppe eelneva koostöö kohta 2010/2011 aastal ning edasise koostöö ja arvelduste kohta 2012.a. (töövaidluskomisjoni toimik tl. 65-69). Koostöö põhimõtted on kokkuleppes kirjas järgnevalt : M.S. 50% põhikapitalist laenab 10 000 eurot ja töötab tasuta, O.B. 50% põhikapitalist , kogemused, teadmised ja tehnika omahinna eest. Kokkulepe koostööks 2012.a. 24000 realiseeritud, hakkame osaliselt kustutamata O.i kohustusi, 24000 tagastatakse esimeses järjekorras Edgarsile, et kustutada O.i kohustusi, 17 000 O. võtab endale isiklikult kohustused M.e ees, vormistades need juriidiliselt, eeldades , et hooaja tulud võivad olla 30 000 , ülejääk näiteks 6000, jagatakse järgmiselt: 3000 M., 3000 O. katab M.e kohustuse selle osa kohta , jäädes veel võlgu 9000 jne. Arvelduste viis ja summa koostöö lõpetamise korral : O. annab M.ele : 9000 O.i kohustus M.e ees , 8200 Berg Baltic kohustus M.e ees, 22 700 ca pool firma väärtusest. Kokku 39900 või M. annab O.ile - 9000 kustutatud kohustused, 7438 Berg Baltic kohustus LuM ees, 22 700 ca pool firmaväärtusest. Kokku 21138 eurot. 2012.a. hooaja alguses vormistatakse 50% Berg Baltic põhikapitalist M.e nimele v. tema poolt nimetatud kolmanda isiku nimele. Raamatupidamises kajastatud O.i laen firmale Berg Baltic – fiktiivne, O.il pole õigust seda tagasi nõuda. Go Berg OÜ , reg.kood 12274429 juhatuse liikme M.S.i isikus, kohustub Berg Baltic esimesel nõudmisel pärast 2012.a. hooaega üle andma kõik kohustused, mis tulenevad Go Berg OÜ ja EUM Events OÜ vahel 15.04.2012.a. sõlmitud lepingust nr.2012-1 Pärnus, Sun Set klubi juures asuvate rendipunktide kohta. M.e investeeringuks jääb tasuta töötamine ja O.i investeeringuks jääb tehnika müük omahinna eest. Nimetatud pooltevahelisest kirjalikust kokkuleppest nähtub, et M.S. pidi saama OÜ Berg Baltic osanikuks. ÄS § 149 lg.4 järgi aga osa võõrandamise kohustustehing ja käsutustehing peavad olema notariaalselt tõestatud. Nimetatu ei kehti ÄS § 149 lg.5 järgi Eesti väärtpaberite keskregistris registreeritud osade võõrandamisel. Sellest tuleneb, et EVK-s registreerimata osaühingu osa puhul peavad olema notariaalselt tõestatud kõik kokkulepped , milles sisaldub kohustus osa omandada v. võõrandada v. osa omandamiseks v. võõrandamiseks kohustavad eellepingud. Samuti M.S. koos O.B.`iga pidid panustama ettevõttesse OÜ Berg Baltic võrdselt. M.S. panustas ettevõttesse 10 000 eurot. Töölepingu alusel tööd tegev isik ei panusta ettevõttesse oma rahalisi vahendeid. Seega M.S.`i ja O.B.`ise vahel olid partnerlussuhted eesmärgiga käivitada Eestis OÜ Berg Baltic. Nimetatud kirjalik kokkulepe tõendab, et pooltel puudus tahe sõlmida tööleping, mille kohaselt hageja pidi töötama mänedžerina ja kostja tasuma töötamise eest igakuuliselt töötasu. Nimetatud poolte vahel sõlmitud koostöö kokkulepe tõendab üheselt ja selgelt, et poolte vahel ei olnud sõlmitud töölepingut TLS § 1 lg.1 mõttes. Hageja väited, et ta allus tööandja juhtumisele ja kontrollile ei ole tõendatud. Nimetatut ei tõenda ka hageja poolt kohtule esitatud e-kirjavahetus. Raamatupidaja Laura Leppik saatis kostjale ekirja ja palus dokumendid s.h. tööleping ja avaldus maksuvaba tulu edastamiseks edastada hagejale põhjusel, et tal ei õnnestunud kirja M.S.`ile e-kirja teel saata ja palus need manused talle edastada (tl.188). Nimetatud e-kiri ei tõenda alluvussuhet. Maksu ja Tolliamet pöördus juhatuse liikme poole ja teavitas, et protseduurid toimuvad eesti keeles ning et kõigest aru saada peab juhatuse liige kaasa võtma tõlgi. Sellest on O.B. teavitanud M.S.`i ja märkinud, et on vaja tõlki. Nimetatud e-kiri ei tõenda töölepingust tulenevat korraldust hagejale. See, et kostja juhatuse liige

10 (13)

2-13-34708 ei valda eesti keelt ja pöördus seoses tõlkimisega raamatupidaja poole Linnavalitsuse nõuded hagejale ei tõenda hageja ja kostja alluvussuhet.

ja edastas Pärnu

O.B. oli OÜ Berg Baltic juhatuse liige ja ÄS § 180 lg.1 järgi juhatus on osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. ÄS § 181 lg.1 järgi osaühingut võib kõikide tehingute tegemisel esindaja iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud , et juhatuse liikmed esindavad osaühingut mitmekesi v. ühiselt. Seega sai osaühingut ilma volituseta esindaja ainult O.B.. M.S. sai osaühingut esindada üksnes juhatuse liikme poolt antud volikirja alusel. Arvestades eeltoodut tuleb hagi töölepingujärgse töötasu nõudes jätta rahuldamata. Alternatiivnõudena on hageja esitanud käsunduslepingust tuleneva tasu nõude perioodi 01.06.2010.a. – 31.12.2010.a. eest kokku summas 5272.71 eurot (juuni, juuli, august, september 4 x 958.67 = 3834.68 eurot; oktoober, november, detsember 3x 479.34 eurot = 1438.03 eurot) ja perioodi 01.01.2012 – 17.07.2012.a. kokku summas 3834.70 eurot ( jaanuar, veebruar, märts, aprill, mai 5 x 479,34 = 2396.70 eurot ; juuni ja 16 päeva juulis 1,5 x 958.67= 1438 eurot). Seega kokku 9107.41 eurot. VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule ( käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi) , käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu , kui selles on kokku lepitud. VÕS § 627 lg.1 järgi kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud , kuulub tasu maksmisele , kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses. Lg.2 järgi kui tasu suurust ei ole kindlaks määratud, tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Kohus leiab , et poolte vahelist lepingut saab käsitleda käsunduslepinguna. Kostja leiab, et hageja käsunduslepingust tulenev tasunõue on aegunud. TsÜS § 142 lg.1 järgi õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist v. sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuste täitmisest. TsÜS § 143 kohaselt kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsÜS § 147 lg.1 järgi aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lg.2 järgi nõus muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. TsÜS § 146 lg.1 järgi tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg.3 järgi kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest , mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega , algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Nimetatud säte näeb ette erisuse aegumistähtaegade arvutamiseks tasuliste lepingute puhul. Sätet kohaldatakse tasunõuete puhul , seega käesoleval juhul käsunduslepingust tuleneva tasunõude puhul. Tasunõue on esitatud perioodi 01.06.2010- 31.12.2010.a. eest ja 01.01.201216.07.2012.a. eest. 2010.a. eest tasunõue on aegunud, kuna nõude aegumistähtaeg algas 01.01.2011.a. kell 0.00 ja lõppes 31.12.2013.a. kell 24.00. Hageja esitas käsunduslepingust tuleneva tasunõude kohtule alles 15.08.2015.a. Hagiavaldusest ja ka kostja vastusest nähtub, et käsundusleping lõppes 16.07.2012.a. kui OÜ Berg Baltic juhatuse liige O.B. lõpetas kõik volikirjad , mis olid antud M. Salnieks`ile ja andis korralduse üle anda kõik OÜ-le Berg Baltic kuuluvad dokumendid ja vara , mis olid M.S.i

11 (13)

2-13-34708 valduses, hiljemalt 01.08.2012.a. (töövaidluskomisjoni toimik tl.43). Seega käsundusleping lõpetati käsundiandja poolt hiljemalt 16.07.2012.a. VÕS § 629 lg.1 järgi kui käsundisaajale tuleb tasu maksta pärast käsundi täitmist v. käsundi täitmiseks antud tähtaja möödumist ja käsundusleping lõpeb enne käsundi täitmist v. selle täitmiseks antud tähtaja möödumist , on käsundisaajal õigus mõistlikule osale tasust. Käsunduslepingu lõppemisega muutuvad sissenõutavaks kõik käsunduslepingust tulenevad nõuded s.h. tasunõuded. Seega muutus 2012.a. tasunõue sissenõutavaks hiljemalt 17.07.2012.a. ja lõppes 16.07.2015.a. Kuna hagi on kohtule esitatud 15.08.2015.a. on käsunduslepingust tulenev tasunõue aegunud. TsÜS § 146 lg.4 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. TsÜS § 146 lg.4 mõttes on kohustuse tahtliku rikkumisega tegemist juhul, kui lepingupool soovib õigusvastast tagajärge ja käitub tahtlikult heade kommete vastaselt, ning ainuüksi kohustuse täitmata jätmine (ka tahtlikult) ei ole selle sätte kohaldamiseks piisav. Selline on ka kohtupraktika- RKL 3-2-1-67-14 p. 33. Hageja ei ole esitanud selliseid asjaolusid ega tõendanud , et kostja rikkus oma kohustusi tahtlikult s.t. käsunduslepingu järgse tasu mittemaksmisel soovis õigusvastast tagajärge ja käitus tahtlikult heade kommete vastaselt. Hageja põhjendab 10 aastast tähtaega sellega, et töösuhtes on hageja nõrgem pool ja ei saa nõuda kirjaliku lepingu sõlmimist , kui tööandja kirjalikku lepingut ei sõlmi. Hageja on nõudnud töötasu maksmist tulutult, kuid kostja ei kavatsenudki töötasu maksta. Kostjal oli raha olemas , aga ta ei soovinud, et hageja majanduslik olukord kiiremini paraneks ja hageja võiks samas valdkonnas avalikult tegutseda. Hageja ja kostja juhatuse liige on kunagi soovinud tõepoolest teha ühisfirma, kuid hiljem kui kostja juhatuse liige sai aru, et hagejat tööle vormistamata , kuid teda tööjõuna kasutades on äriühingule kasu suurem , ei soovinud kostja juhatuse liige partnerlust hagejaga. Töösuhetes on selline käitumine heade kommete vastane. Kohus leiab, et antud põhjendused ei ole asjakohased käsunduslepingust tuleneva tasunõude puhul ja 10 aastane aegumistähtaeg ei kuulu kohaldamisele. Samuti poolte kirjalikust kokkuleppest 29.05.2012.a. nähtub, et pooltel puudus tasu kokkulepe, mistõttu ei ole tasu maksmata jätmine tahtlikult heade kommete vastane. TsÜS § 160 lg.1 järgi aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks v. tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg.2 p.4 järgi hagi esitamisega on võrdsustatud avalduse esitamine seaduses sätestatud kohtueelses menetluses , sõltumata sellest, kas menetluses tehakse täitedokumendiks olev otsus. See, et hageja esitas Lääne Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile 05.04.2013.a. töölepingu alusel saamata jäänud töötasu nõude perioodi 01.01.2010.a. – 31.12.2010.a. eest, ei peatanud käsunduslepingust tuleneva tasunõude perioodi 01.06.2010.a. – 31.12.2010.a. ja 01.01.2012.a. - 16.07.2012.a. eest aegumist, kuna vastavat nõuet töövaidluskomisjonile ei esitatud ega saagi esitada. ITLS § 4 lg.1 järgi töövaidluskomisjon lahendab individuaalseid töövaidlusi. ITLS § 2 kohaselt individuaalne töövaidlus sama seaduse tähenduses on töölepingu alusel tekkinud tööandja ja töötaja vaheline eraõiguslik vaidlus. Individuaalne töövaidlus on ka vaidlus töölepingu ettevalmistamisest tuleneva nõude üle. TsÜS § 160 lg.1 alusel peatub nõude aegumine ainult selles osas , mille kohta on kohtule hagi esitatud. Selline on ka kohtupraktika- RKL 3-2-1-136-14 p.10. Vastavalt TsÜS § 160 lg.2 p. 4 hagi esitamisega võrdsustatakse avalduse esitamine seaduses sätestatud kohtueelses menetluses, sõltumata sellest , kas menetluses tehakse täitedokumendiks olev otsus. Kuna käsunduslepingust tulenev tasunõue on kogu ulatuses aegunud, käsunduslepingust tuleneva tasu 9107.41 eurot nõudes jätta rahuldamata.

tuleb

hagi

Arvestades eeltoodut tuleb hageja poolt esitatud hagi jätta täies ulatuses rahuldamata.

12 (13)

2-13-34708 Menetluskulud Vastavalt § 162 lg.1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb täielikult rahuldamata tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja on palunud hagejalt välja mõista õigusabikulu kokku summas 1200 + 1400 eurot. Tunnitasu 100 eurot tund on kohtu arvates mõislik ja põhjendatud tasu suurus. Kostja on kinnitanud, et kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga ja tasu on arvestatud ilma käibemaksuta. Kostja õigusabikulu koosseis: 22.04.2013.a. materjalidega ja asjaoludega tutvumine, avalduse vastuse koostamine 3,5 tundi x 100 eurot = 350 eurot, 07.05.2013.a. ettevalmistamine ja esindamine töövaidluskomisjoni istungil 1,5 tundi x 100 eurot = 150 eurot, 15.05.2013.a. asjaolude täiendav selgitamine 3 tundi x 100 = 300 eurot, 27.05.2013.a. kaaskirja koostamine 0,5 tundi x 100 = 50 eurot, 30.05.2013.a. esindamine töövaidluskomisjoni istungil 0,5 tundi x 100 = 50 eurot, 20.06.2013.a. ettevalmistus ja esindus töövaidluskomisjoni istungil 2,5 tundi x 100 = 250 eurot, 27.08.2013.a. kostja vastuse koostamine hagile 3 tundi x 100 = 300 eurot, 04.05.2015.a.kostja arvamuse koostamine hageja 27.03.2015.a. haginõude suurendamise avaldusele 2 x100 eurot= 200 eurot, 08.09.2015.a. kostja taotluse koostamine (s.h. hageja 14.08.2015.a. menetlusdokumendiga tutvumine ning riigikohtu asjakohaste lahenditega tutvumine ) 3 tundi x 100 = 300 eurot, 14.10.2015.a. ettevalmistus ja esindamine eelistungil 3 x 100 = 300 eurot, 09.12.2015.a. ettevalmistus ja esindus kohtuistungil 1 x 100 = 100 eurot, 20.01.2016.a. kostja seisukoha koostamine hageja tõendite kohta 2x 100 = 200 eurot. Kõik kokku 2550 eurot. Kohus leiab arvestades kostja esindaja töömahtu ja keerukust ning menetlusaja pikkust ja hageja poolt esitatud haginõude täiendust ja alternatiivse hagialuse esitamist, et kõik esitatud kulud on vajalikud ja põhjendatud v.a. 15.05.2013.a. asjaolude täiendav selgitamine 3 tundi. Kohus peab asjaolude selgitamise kulu piisavaks 1,5 tunni ulatuses summas 150 eurot. Seega on põhjendatud ja vajalik kulu kokku 2400 eurot, mis kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele. Vastavalt TsMS § 177 lg.4 kostja taotlusel tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg.1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik

Jõustumine lisalehel:

KOHTUOTSUSE JÕUSTUMINE:

Kohtuotsus jõustus 11.01.2017 Riigikohtu määrusega - kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmine. Tallinna Ringkonnakohtu 21.10.2016 kohtuotsuse RESOLUTSIOON:

13 (13)

2-13-34708

Väljavõte õige

14 (13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.