Tööõigus › Muud tööõigusasjad

Vastavalt ITLS § 25 lg 1 teise lause kohaselt jõutus TVK 14.05.2015.a otsus osas, millega avaldus jäeti rahuldamata, so töötasu nõudes perioodi 07.-14.10.2014 ja 28.11-20.12.2014.a eest. Hageja nõue ja põhjendused Gxxxxx Kxxxxxx poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduses, mida kohus käsitleb ITVS § 24 lg 4 tulenevalt hagina arvestades TVK poolt 14.05.2015.a hagi rahuldatud osaga. Hageja palus tuvastada tema ja kostja vahel töösuhe ja mõista kostjalt hageja kasuks välja saamata töötasu. Avalduse ja lisade kohaselt töötas hageja AxxxExxxxx alluvuses Norras objektidel Fxxxxxxxxxxx ja x ajavahemikus 07.10.2014-20.12.2014.a, kus tunnitasuks oli ette nähtud 164,00 NOK-i. Töötsaus kokkulepet ei olnud, kuid hageja võttis töötasu suuruseks Norras kehtinud tunnitasu miinimumi 164,00 NOK-i. Avaldusest nähtuvalt töötas hageja 54 tööpäeva 8 tunniste tööpäevadega. Hageja sõnul kostja lubas kirjaliku lepingu sõlmimist, kuid hiljem loobuti sellest. Töötasust sai ta kätte vaid 230 eurot ning saamata on 7908 eurot. Hagimenetluses hageja täiendavaid tõendeid seoses töövaidlusega ei esitanud. Hageja väitis endiselt, et kostja töötasu talle maksnud ei ole. Hageja oli nõus töövaidluskomisjoni poolt väljamõistetud töötasuga summas 5542 eurot. Kostja vastuväited OÜ Tulemaa vaidles töövaidluskomisjonis vastu hageja nõuetele ja leidis, et tööleping on lõpetatud seaduslikul alusel, mistõttu tuleb avaldus jätta rahuldamata. Kostja tunnistas hageja töötamist tema juures, kuid ainult ajavahemikus 14.10.201427.11.2014.a. Kostja väitel keeldus hageja kirjaliku lepingu sõlmimisest. Kehtima jäi suuline leping Axx Exxxxxxx, kes tegutses OÜ-s Tulemaa volituse alusel Norras. Kostja väitel oli hageja tunnitasuks 6 EUR ja oma töötasu 1698 eurot on hageja sularahas kätte saanud. Töötasule lisaks on hüvitatud ka hageja transpordi ja kütusekulud summas 400 eurot ja elukoha kulud Norras. Hageja poolt esitatud töötasu arvestuskäik ei vasta suuliselt kokkuleppitule. Kostja esitas tõendina pildi hageja ja AxxxExxxxx sõnumivahetusest, kus nähtub sõnum „Palju mul tööpäevi tuli.Maksa 6ega ära“. Kostja hinnangul tõendab see kokkulepet tunnitasu osas. Kohtule 28.08.2015.a esitatud avalduses lisas kostja, et kuna kirjalikku lepingut kostjaga sõlmitud polnud, tuleb lähtuda Eestis töötaja ametikohast (lihttööline) tulenevast tavalisest keskmisest töötasust. Kostja on tasu välja maksnud. Tööleping hagejaga oli sõlmitud Eestis. Hageja töötas Norras vaid töölähetuse korras. Vale on Töövaidluskomisjoni otsuses sisalduv seisukoht, et kui isik töötab välisriigis, siis kehtivad tema jaoks sealsed töötasu määrad ja põhimõtted. Kohtuistung Kohu poolt määratud 19.11.2015.a, 05.01.2016.a, 11.02.2016.a kohtuistungitele hageja ja kostja ei ilmunud. Kohtuotsuse põhjendused Tulenevalt TsMS § 408 p 1 lahendab kohus asja sisuliselt. Kohus leiab, et hageja nõue saamata töötasu osas on põhjendatud. Pooled ei vaidle, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud suuline tööleping kostja poolt volitatud isikuga AxxxExxxx, kes tegutses Norras. Hageja töökoht oli Norras kogu töötatud ajaperioodi jooksul. Kostja väitelt töötas hageja Norras 14.10.2014-27.11.2014.a ja hageja ei ole tõednnaud, et tema töötamise periood oli pikem. Eelnimetatud ajaperioodi osas pooltel kohtumenetluses vaidlust ei ole. Nimetatud perioodil on 33 tööpäeva ja töötunde kokku 264 (8x33).

Samuti ei ole pooltel vaidlust selle üle, et tööd tehti tunnitasu alusel. Pooled vaidlevad töötasu (tunnitasu) suuruse üle. Hageja hinnangul oli tunnitasu suuruseks Norra miinimumtunnitasu 164 NOK-i. Kostja vaidleb nõudele vastu. Kostja sõnul on poolte vahel kokku lepitud tunnitasu 6 eurot, mida ta tõendab poolte vahel sõnumivahetuses tehtud pildiga. Töölepingu seadus (TLS) § 28 lg 2 p 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. TLS § 29 lg 1 ja 2 sätestab, et kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud ja kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et asjas on määrava tähtsusega töö tegemise asukoht. Pooled ei vaidle, et hageja töötas Norra Kuningriigis. Ebaõige ja seadusele mittevastav on kostja seisukoht, et kuna tegemist on Eestis elava isikuga ja leping sõlmiti Eestis, siis saab töötasu määrata Eestis kehtivate seadute, sh miinumumpalga alusel. Riigikohus on lahendis 3-2-1-179-12 selgitanud välismaise elemendiga töölepingutele kohaldva õigsue määramist. Riigikohus selgitas, et kohalduv õigus määrata kindlaks Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 17. juuni 2008. a määruse 593/2008 (Rooma I määrus) järgi (p 12). Nimetatud otsuse p 13 selgitab riiggikohus, et kui pooled ei ole töölepingu suhtes kohaldatavat õigust valinud, on leping art 8 lg 2 järgi reguleeritud selle riigi õigusega, kus või - kui töö tegemise riiki ei ole võimalik kindlaks teha - kust kohast töötaja teeb harilikult oma lepingujärgset tööd. Käesolevalt ei olnud pooled sõlminud üldsegi kirjalikku lepingut veel vähem olid nad kokku leüpinud kohalduva õiguse valikus (st selles, kas kohaldatakse Eesti Vabariigi või töötamise koha riigi seadust). Ka asjas esitatud asjaolud ei anna alust väite, et hageja oleks kostja heaks tööd teinud üldse kusagil mujal kui Norra Kuningriigis. Kuna hageja tegi lepingujärgset tööd Norra Kuningriigis, reguleerib hageja töölepingut Rooma I määruse art 8 lg 2 esimese lause alusel Norra Kuningriigi õigus. Riigikohus selgitas ka eelnimetatud otsue p 13, et isegi juhul, kui pooled oleksid töölepingutes valinud kohalduvaks õiguseks Eesti Vabariigi õiguse, ei võiks see siiski põhjustada hageja ilmajäämist kaitsest, mis on talle ette nähtud sätetega, millest ei saa kokkuleppel kõrvale kalduda selle õiguse alusel, mis kohalduks valiku puudumisel art 8 lg 2 järgi. Järelikult tuleks juhul, kui pooled oleksid leppinud kokku, et töölepingutele kohaldub Eesti Vabariigi õigus, lähtuda sätetest, mis tagavad töötajatele suurema kaitse. Arvestades seaduse või kollektiivlepinguga kohaldatavat miinimumpalka, on ilmne, et töötajale on soodsam Norra õigus. Eeltoodust tulenevalt ei oma asjas tähtsust kostja esitatud tõend võimaliku töötasu kokkuleppe kohta, sest kohaldada tuleb igal juhul Norra õigust. Kohus jätab nimetatud tõendid (4 pilti sõnumivahetusest) hindamata. Norra Tööinspektisooni kodulehe andmetel (http://ardeidstilsynet.no/binfil) on kolletkiivlepingus kokku lepitud ehitusel töötavate töötajate töötasu alammääraks 164 NOK tunnis. Seega tuleb ka hageja töötasule kohaldada nimetatud kollektiivlepinguga kindlaks määratud töötasu alammäära. Vastavalt Eesti Panga andmetel oli norra krooni kurss hageja tööle asumisel 14.10.2014.a 9,5358 (1 euro=9,5358 norra krooni). Seega on päevatasu 17.20 eurot. Arvestades päevatasu määra ja töötatud tuned, oli hgejal õigus saada töötasuna töötatud perioodil kokku 4540.80 eurot (bruto).

Hageja kinnitas, et on töötasuna saanud 230 eurot sularahas kostjalt kätte. Kostja väitis, et tasus hagejale 1689 eurot, kuid oma väidet ei ole tõendanud. Eeltoodust tulenevalt on kostja jätnud hagejale perioodil 14.10.2014-27.11.2014.a välja maksmata töötasu 4310.80 eurot (4540.80-230). Seega tuleb hagi rahuldada osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 4310.80 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib muu hulgas kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda. /allkirjastud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.