Jätta hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda.
4.Välja mõista kostjalt Xxxxosaühingult hageja Xxxxkasuks menetluskuludena 5 096,01 eurot, sh riigilõiv 300 eurot, õigusabikulud 3 900 eurot ja tõlkekulud 896,01 eurot.
5.Välja mõista kostjalt Xxxxosaühingult hageja Xxxxkasuks viivis menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.
2-15-7033 Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlus-abi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue
1.Hollandi äriühing Xxxx(edaspidi hageja, I tl 58-82) on esitanud Harju Maa-kohtusse hagi XxxxOÜ (edaspidi kostja, I tl 32-35) vastu nõude tunnustamiseks Xxxx OÜ (pankrotis, edaspidi võlgnik, I tl 36-38) pankrotimenetluses. Hagiavalduse kohaselt kuulutas Harju Maakohus 09.01.2015 tsiviilasjas 2-14-60549 välja võlgniku pankroti. Hageja esitas võlgniku pankrotimenetlusse nõude summas 178636,85 eurot. Võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul 13.04.2015 esitas kostja hageja nõudele täies ulatuses vastuväite, millest tulenevalt jäi hageja nõue võlgniku pankrotimenetluses tunnustamata. Hageja taotleb PankrS § 106 lg 1 alusel oma nõude 178636,85 eurot tunnustamist kohtu poolt (I tl 1-5).
2.Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega hagile. Hageja leiab, et tema poolt võlgnikuga sõlmitud ostu-müügitehingutega seotud krediidiriski kindlustamiseks Hollandi kindlustusseltsiga Atradius kindlustuslepingu sõlmimine ja selle alusel kindlustusandja poolt hagejale kindlustushüvitise väljamaksmine summas 159773,17 eurot ei muutnud ega lõpetanud hageja nõuet 178636,85 eurot võlgniku vastu, kuna seda asjaolu ei saa lugeda kolmanda isiku poolt võlgniku kohustuse täitmiseks, samuti, kuna hageja nõude puhul ei ole tegemist võlgniku poolt tekitatud kahju hüvitamise nõudega, ei ole hageja nõue väljamakstud hüvitise ulatuses subrogatsiooni korras kindlustusandjale üle läinud (I tl 106-109, II tl 1-3, 108-112, 214-219).
Kostja vastuväited hagile
3.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et isegi juhul kui võlgnik on jätnud hagejale kauba eest kogusummas 178636,85 eurot tasumata ja hagejal on sellest tulenevalt tekkinud rahalise kohustuse täitmise nõue võlgniku vastu, on nimetatud nõue võlgniku vastu lõppenud, kuivõrd hagejale on Hollandi kindlustusseltsiga Atradius sõlmitud krediidikindlustuslepingu alusel võlgniku poolt kauba ostuhinna tasumata jätmise tõttu välja makstud kindlustushüvitis 159773,17 eurot, millises ulatuses võlgnik vabanes kauba ostuhinna tasumise kohustusest hageja ees või tuleb lugeda seda asjaolu lugeda subrogatsiooni korras nõude üleminekuks kindlustusandjale või tuleb hagejapoolset nõude esitamist võlgniku pankrotimenetlusse olukorras, mil hageja on saanud kindlustusandjalt kindlustushüvitise, lugeda hea usu põhimõtte vastaseks käitumiseks (I tl 97-100, II tl 8-11, 122-125, 141-145, 225-229).
Kohtuotsuse põhjendused
4.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse koos poolte täiendavate seisukohtadega ning uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
2-15-7033
5.Hageja nõude aluseks on PankrS § 106 lg 1, mille kohaselt juhul, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata.
6.Kohus loeb poolte poolt vaidlustamata asjaolude ning esitatud kirjalike tõendite alusel tuvastatuks, et: - võlgnik on esitanud hagejale 23.04.2014, 29.04.2014, 05.05.2014 ja 09.05.2014 tellimused metallikauba (galvaniseeritud teraslehtede) ostmiseks (I tl 116, 119, 122, 125); - hageja ja võlgnik on sõlminud müügilepingud nr.nr. 311147, 312005, 312007 ja 312323 kokku 295 tonni teraslehtede ostu-müügi kohta (I tl 117-118, 120-121, 123-124, 126-127); - hageja on tarninud laadimiskirjade ja kaubadeklaratsioonide kohaselt võlgnikule kauba ja esitanud 25.07.- 15.09.2014 müügiarveid kogusummas 178636,85 eurot (I tl 10-15, 16-21, 83-89, 130-145, 154169); - võlgnik jättis kauba hinna summas 178636,85 eurot hagejale tasumata, esitades enda suhtes 12.11.2014 kohtusse pankrotiavalduse (I tl 23-27); - võlgniku koguvõlgnevus oma võlausaldajatele moodustas pankrotiavalduse esitamise seisuga 948265,52 eurot, sh hagejale 178636,85 eurot (I tl 28-30); - kohus kuulutas 09.01.2015 välja võlgniku pankroti; - hageja esitas 20.01.2015 võlgniku pankrotimenetlusse nõudeavalduse summas 178636,85 eurot (I tl 6-9); - 05.02.2015 on Hollandi kindlustusselts Atradius hagejaga 11.07.2014 sõlmitud krediidikindlustuslepingu (poliisi nr 40623) alusel hagejale välja maksnud kindlustushüvitise summas 159773,17 eurot (II tl 19-103, 113-119, 147-190); - võlgniku võlausaldajate 13.04.2015 nõuete kaitsmise koosolekul vaidlustas hageja nõudeavalduse kostja, mistõttu hageja nõue jäi tunnustamata (I tl 46-54); - hageja esitas 11.05.2015 kohtusse hagi nõude tunnustamiseks summas 178636,85 eurot.
7.Asjas ei ole vaieldav, et võlgnikul kui kauba ostjal lasus tulenevalt hagejaga sõlmitud ostumüügilepingutest ja ÜRO konventsioonist kaupade rahvusvahelise müügilepingute kohta (GISG, jõustus Eesti suhtes 01.10.1994.a. RT II 1994, 1) kohustus tasuda kauba hind (GISG art 53) ja hagejal kui kauba müüjal oli õigus võlgnikult nõuda hinna tasumist (GISG art 62), mida võlgnik ei olnud teinud. Pooled vaidlevad sisuliselt ainult selle üle, kas tulenevalt asjaolust, et Hollandi kindlustusselts Atradius on maksnud hagejaga sõlmitud krediidikindlustuslepingu alusel hagejale kui kindlustusvõtjale välja kindlustushüvitise summas 159773,17 eurot, on hagejal jätkuvalt nõue võlgniku vastu summas 178636,85 eurot (tasumata kauba hind) või on see seoses hagejale kindlustushüvitise väljamaksmisega 159773,17 eurot vastavas summas muutunud või lõppenud.
8.Kostja hinnangul on hageja nõue lõppenud tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) sätetest § 78 lg 1 ja /või § 492 lg 1 või samasisulistest Hollandi õiguse sätetest (kuna vaidlust ei ole, et hageja ja kindlustusandja vahelise krediidikindlustuslepingu täitmine on allutatud Hollandi õigusele). VÕS § 78 lg 1 kohaselt kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Sama põhimõte tuleneb Hollandi tsiviilkoodeksi §-st 6:30 lg 1. Kostja leiab, et peale kindlustusandja Atradius kui kolmanda isiku poolt hagejale kindlustushüvitise väljamaksmist vabanes võlgnik ostuhinna tasumise kohustusest. Alternatiivselt tuleb kostja arvates hageja ja kindlustusandja Atradius vahel sõlmitud kindlustuslepingut käsitleda kahjukindlustuslepinguna ja võlgniku poolt hagejale kauba hinna mittetasumist hagejale rahalise kahju tekitamiseks, mille kindlustusandja poolt hüvitamisel toimub subrogatsiooni korras, st seaduse alusel, väljamakstud hüvitise ulatuses nõude üleminek kindlustusandjale. VÕS § 492 lg 1 tulenevalt kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud
2-15-7033 isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Sama põhimõte tuleneb Hollandi tsiviilkoodeksi §-st 7:962 lg 1 (www.dutchcivillaw.com). Teise alternatiivina kostja leiab, et hageja poolt nõude esitamine võlgniku pankrotimenetluses olukorras, mil hageja on saanud kindlustusandjalt kindlustushüvitise, on vastuolus hea usu põhimõttega. VÕS § 6 lg 2 kohaselt võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu.
9.Kohus asub sarnaselt hagejaga seisukohale, et hageja kindlustusandja Atradius poolt hagejale kindlustushüvitise väljamaksmist summas 159773,17 eurot ei saa võrdsustada kolmanda isiku poolt võlgniku kohustuse täitmisena (VÕS § 78 lg 1/Hollandi tsiviilkoodeksi § 6:30 lg 1), kuna kolmandal isikul peab olema konkreetne tahe võlgniku asemel kohustuse täitmiseks, milline käesoleval juhul kindlustusandjal puudub, kuivõrd kindlustushüvitise väljamaksmine hagejale toimus mitte eesmärgiga täita võlgniku eest viimase lepinguline (kauba hinna tasumise) kohustus, vaid eesmärgiga täita kindlustusjuhtumi ilmnemisel kindlustusandja kohustus vastavalt hageja ja kindlustusandja vahelise kindlustuslepingule. Samuti kohus leiab, tuginedes Hollandi kohtuniku Neil Purcell ́i arvamusele (II tl 137), et kuna Hollandi õiguse kohaselt (tulenevalt Hollandi tsiviilkoodeksi §-st 7:962 lg 1) ei ole hageja nõude puhul võlgniku suhtes tegemist kahju hüvitamise nõudega (vordering tot schadevergoeding), vaid täitmisnõudega (vordering tot nakoming), siis ei ole hageja nõue talle väljamakstud kindlustushüvitise summas subrogatsiooni korras (VÕS § 492 lg 1/Hollandi tsiviilkoodeksi § 7:962 lg 1) kindlustusandjale Atradius üle läinud, milliseks üleminekuks oleks vajalik täiendav kindlustusvõtja ja kindlustusandja vaheline kokkulepe (sarnaselt VÕS § 164 lg 1 ja 2). Hollandi kindlustusseltsi Atradius õiendi kohaselt (II tl 210) ei ole nad kindlustusandjana kasutanud vastavalt hagejaga sõlmitud krediidikindlustuslepingu (poliisi nr 40623) artikli/mooduli 21700 lõike 4 esimesele lausele oma õigust nõuda kahjuhüvitise väljamakse tingimusena nõudeõiguse üleandmist võlgniku vastu (II tl 177). Seega kohus leiab, et ei subrogatsiooni korras, st seaduse alusel (VÕS § 492 lg 1/ Hollandi tsiviilkoodeksi § 7:962 lg 1), ega ka lepingu alusel (VÕS § 164, Hollandi tsiviilkoodeksi vastavad sätted) ei ole hageja nõue kindlustusandjale üle läinud.
10.Kohus ei jaga ka kostja hinnangut, et olukorras, mil hageja on saanud oma kindlustusandjalt kindlustushüvitise, on hageja poolt nõude esitamine võlgniku pankrotipessa vastuolus hea usu põhimõttega (VÕS § 6). Riigikohus on lahendis 3-2-1-39-13 selgitanud (p 11) et hea usu põhimõtte kohaldamisel tuleb jälgida, et ei aetaks segamini hageja ja kostja ning kolmanda(te) isiku(te vahelisi erinevaid võlasuhteid. Praegusel juhul on väljaspool vaidlust, et võlgnik ei ole oma kohustust hageja suhtes täitnud, st hagejal on võlgniku suhtes kehtiv nõue. Asjaolu, et hageja on saanud kindlustuslepingu täitmise raames kolmandalt isikult (kindlustusandjalt) võlgnikupoolse kohustuse rikkumise tõttu hüvitist, ei saa mõjutada hageja ja võlgniku vahelist võlasuhet (võttes arvesse, et hageja nõue ei ole kindlustusandjale üle läinud). Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hageja nõue võlgniku vastu ei ole täielikult (178636,85 eurot) ega osaliselt (159773,17 eurot) kindlustusandjale Atradius üle läinud, seega hageja ja võlgniku vaheline võlasuhe ei ole lõppenud ning järelikult kuulub hageja nõue võlgniku vastu täies ulatuses (178636,85 eurot) tunnustamisele II järgu nõudena. Seega kohus rahuldab hagi.
Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
2-15-7033
11.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud (hageja menetluskulud ja kostja enda kulud) kostja kanda.
12.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
13.Kohtul tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel aluseks võtta need sätted, mis kehtisid hagi esitamise ajal (RKTKm 14.10.2013, 3-2-1-107-13, p 13). TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 32-1-65-13, p 14).
14.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kulud tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
15.Hageja esitas 19.10.2015, 04.11.2015 ja 02.02.2016 menetluskulude nimekirja (I kd tl 187-188, II kd tl 4, II kd tl 220-221), millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks 6 348,87 eurot, sh riigilõiv 300 eurot, õigusabikulud 5 040 eurot ja tõlkekulud 1 008,87 eurot. Hageja kinnitab, et kõik nimekirjas sisalduvad kulud on hageja poolt kantud seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas nr 2-157033. Menetluskulude nimekirja kohaselt seisnes hagejale osutatud õigusabi seisnes järgmistes menetlustoimingutes: Töö kirjeldus Hagiavalduse koostamine ning esitamine nõude tunnustamise nõudes Kostja vastuse läbitöötamine. Täiendava tõendamisvajaduse hindamine, telefonikonverents kliendi esindajaga seoses tehingutega Xxxx OÜ-ga (pankrotis). Menetlusliku olukorra selgitamine kliendile. Elektronpostivahetus kliendi esindajaga seoses Xxxx OÜ (pankrotis) tellimuste ning müügilepingutega. Kohtumine Xxxx OÜ (pankrotis) pankrotihalduri v.adv. M. Männikoga, Xxxx OÜ (pankrotis) raamatupidamise algdokumentide läbitöötamine tehingute osas Xxxxga. Hageja kirjalike seisukohade koostamine ja esitamine Harju Maakohtule.
Kuupäev 11.05.2015
Kulunud aeg 4h
06.08.2015
2 h 20 min
19.08.2015
4 h 10 min
2-15-7033 Kohtumine Xxxx OÜ (pankrotis) juhatuse liikme Xxxx. Xxxx OÜ (pankrotis) ja Xxxxvahelisi tehinguid kajastavate dokumentide komplekteerimine kaubatarnete kohta. Hageja kirjalike seisukohtade koostamine. Kirjalike seisukohtade täiendamine. Elektronpostivahetus ja telefonikonverents kliendi esindajatega, menetlusliku olukorra selgitamine ning täiendava kirjaliku seisukoha ja tõendite kooskõlastamine. Kohtu 25.09.2015 e-kirjaga tutvumine. Ülevaate andmine kliendile kohtu seisukohtadest ning kompromissiettepanekust. Memo koostamine kliendile kompromissi sõlmimise tagajärgede ning võimaliku edasise menetluse perspektiivide kohta. Tõlketeenuste korraldamine. Tõendite tõlgete kontroll ning kostja täiendavate seisukohtadega tutvumine. Hageja kirjalike avalduste koostamine kohtule. Kohtukõne kirjalike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja koostamine. Kostja 23.10.2015 taotluse läbitöötamine. Seadusandluse analüüs seoses nõude lõppemise või üleminekuga kindlustusandjale. Hageja seisukoha koostamine. Kindlustuslepingu ning kindlustushüvitise väljamaksmisega seonduvate dokumentide tõlgetega tutvumine. Kindlustustingimuste ning kostja VÕS § 78 lg-le 1 tugineva vastuväite analüüs (sh kohtupraktikaga tutvumine). Suhtlus Kesklinna Tõlkebürooga tõlgete koostamise aja täpsustamiseks. E-kiri kohtule menetlustähtaegade pikendamise taotlusega. Tutvumine kohtu järelepärimisega Hollandi õiguse kohaldamise ja tõlgendamise kohta. Hageja täpsustuste edastamine e-kirjaga kohtule. Suhtlus Kesklinne Tõlkebüroo tõlkija S. xxxx seoses tõlke vormistusega. Tõlkega tutvumine ja edastamine kohtule. Hr xxxx vastusega kohtu järelepärimisele tutvumine ning vastuse analüüs seoses vaidluse asjaoludega. Tutvumine kostja täiendava taotlusega. Taotluse väidete analüüs ning e-kirja koostamine hageja seisukoha ja tõendiga kohtule. Kostja e-kirjaga tutvumine ning kostja väidete ning kindlustuslepingu tingimuste analüüs. Suhtlus kliendi esindajaga, menetlusliku olukorra selgitamine. Hageja vastuväidetega e-kirja koostamine. Suhtlus kliendiga seoses kohtu poolt Atradiusele esitatava päringuga. Menetlusliku olukorra ning väljanõutava teabe tähtsuse selgitamine. Tutvumine Atradiuse vastusega. Asjas täiendavalt esitatud väidete ning tõendite läbivaatamine. Täiendavate teeside ning menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine Harju Maakohtule. Kokku:
26.08.2015
5 h 30 min
27.08.2015
3h
28.09.2015
1h
02.10.2015
2 h 20 min
19.10.2015
2 h 40 min 3h
14.12.2015
4 h 20 min
07.01.2016
20 min
11.01.2016
30 min
15.01.2016
20 min
18.01.2016
20 min
19.01.2016
40 min
20.01.2016
1 h 30 min
21.01.2016
20 min
25.01.2016 02.02.2016
10 min 5 h 30 min
42 h
16.Kostja edastas 21.10.2015 ja 05.02.2016 kohtule oma seisukoha hageja menetluskulude osas (I kd tl 194-195, II kd tl 237-239). Kostja leiab, et esitatud menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu
2-15-7033 on osa toimingute puhul ülepaisutatud ning osa kuludest ei kuulu kostjalt väljamõistmisele. Tõlkekulude osas leiab kostja, et need ei ole näidatud suuruses põhjendatud. Hageja on esitanud kaks tõlkebüroo arvet, millest nähtub, et hageja on lasknud tõlkida kindlustuspoliisi osaliselt ja kohtu nõudmisel ka tervikuna. Kindlustuspoliisi osalise ja tervikliku tõlke võrdlemisel nähtub, et tõlked on erinevad. Järelikult lasi hageja kindlustuspoliisi tervikuna tõlkides ka varasemalt tõlgitud osad uuesti tõlkida, mistõttu on tegemist põhjendamatu ning ebavajaliku kuluga. Hageja kulutusi tõlkimisel tuleb sel põhjusel vähendada summas 112,86 eurot.
17.TsMS § 176 lg 6 sätestab, et kohus võib menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Kohus ei pidanud vajalikuks hageja kohustamist menetluskulude täpsustamiseks ega arvete eest tasumist tõendavate dokumentide esitamiseks.
18.Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 03.06.2013 lahend nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja ei ole sellekohast kinnitust andnud. Seega mõistab kohus hagejale välja menetluskulud ilma käibemaksuta.
19.Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus. Riigikohus on 13.11.2013 määruses asjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud.
20.Kohus tutvunud menetluse käigus esitatud dokumentidega, leiab, et hageja menetluskulude nimekiri vastab tsiviilasja menetluskäigule, samuti on hageja arvutus õigusabi ajakulu osas 42 tundi aritmeetiliselt õige. Siiski leiab kohus, et näidatud ajakulu on hageja esindaja kvalifikatsiooni ja käesolevat vaidlust arvestades osaliselt põhjendamatu ja ülepaisutatud. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole ajakulu 19.10.2015 2 h 40 min, kuna antud menetlusdokumendis on hageja sisuliselt korranud juba varasemalt esitatud seisukohti ning menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud aja väljamõistmine kostjalt ei ole põhjendatud. Samuti ei pea kohus põhjendatuks ajakulu 07.01.2016 20 min ja 15.01.2016 20 min. Kohtu hinnangul on ülepaisutatud ajakulu järgmised nimekirjas näidatud ajakulu: 1) 19.08.2015 4 h 10 min, põhjendatuks loeb kohus 3 h; 2) 26.08.2015 5 h 30 min, põhjendatuks loeb kohus 4 h; 3) 27.08.2015 3 h, põhjendatuks loeb kohus 1 h 30 min; 28.09.2015 1 h, põhjendatuks loeb kohus 30 min; 4) 02.02.2016 5 h 30 min, põhjendatuks loeb kohus 4 h. Seega loeb kohus põhjendatuks hageja õigusabikulu 32 h ja 30 min. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, 3-2-1-92-13), tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, 3-2-1-93-13) ja tunnitasu 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-15, p 14). Eeltoodut arvesse võttes peab kohus hageja esindaja tunnitasu määra 120 eurot (ilma käibemaksuta) põhjendatuks ja seega on hageja õigusabikulu põhjendatud suuruseks 3 900 eurot ( 32 h 30 min). Hageja tõlkekulude osas nõustub kohus kostja vastuväidetega ning leiab, et kostjalt väljamõistetavaid hageja tõlkekulusid tuleb vähendada 112,86 euro võrra.
21.Eelneva põhjal määrab kohus kindlaks kostja poolt hüvitatavate hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 5 096,01 eurot, s.o tasutud riigilõivud 300 eurot + õigusabikulud kulud 3 900 eurot (ilma käibemaksuta) + tõlkekulud 896,01 eurot. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista 5 096,01 eurot. Kostja menetluskulud jätab
2-15-7033 kohus kostja enda kanda. Kooskõlas hageja taotlusega mõistab kohus välja viivise menetluskuludelt alates menetluskulusid kindlaksmäärava kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 ettenähtud määras.
22.TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.