Puudutatud isik: Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi kaudu (registrikood 70000272, asukoht Endla 13, Tallinn, 10122, e-post: [email protected] ) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.AB määruskaebus rahuldada osaliselt.
2.Tühistada Harju Maakohtu 27.11.2015 kohtumäärus osas, millega maakohus jättis rahuldamata AB (isikukood XXXXXXXXXXX) menetlusabi taotluse tõlkekulude kandmiseks ja teha uus määrus, millega rahuldada AB taotlus menetlusabi saamiseks tsiviilasja nr 2-15-10451 maakohtu kohtulahendite tõlke kulude kandmiseks.
Rahuldada AB (isikukood XXXXXXXXXXX) taotlus menetlusabi saamiseks ja anda talle menetlusabi tsiviilasja nr 2-1510451 maakohtu kohtulahendite tõlkimiseks vene keelde.
3.3.Jätta AB (isikukood XXXXXXXXXXX) Harju Maakohtule 02.09.2015 esitatud määruskaebus käiguta ja määrata AB-le tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks.
3.4.Kohustada AB (B, isikukood XXXXXXXXXXX) kõrvaldama kohtumääruses osundatud puudus 7 (seitsme) päeva jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest. Puuduse kõrvaldamiseks on AB kohustatud tasuma määruskaebuse esitamisel riigilõivu 50 (viiskümmend) eurot ja esitama kohtule eelnimetatud tähtaja jooksul riigilõivu tasumise kontrollimist võimaldavad andmed (TsMS § 339 lg 3).
4.Määrus saata AB-le ja Rahandusministeeriumile.
5.Määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 191 lg 1. Asjaolud
1.02.09.2015 esitas AB (võlgnik, määruskaebuse esitaja) Harju Maakohtu 21.08.2015 kohtumääruse peale määruskaebuse. Ühtlasi esitas avaldaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks täieliku maksejõuetuse tõttu ning palus, et talle osutataks tõlketeenust, kuna viibib vanglas ja sissetulek puudub.
2.Harju Maakohus jättis varasema, so 21.08.2015 määrusega, menetlusse võtmata AB esitatud avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 02/2011/923, võla puudumise tuvastamiseks ja Pärnu Maakohtu 02.02.2011 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-10-63386 kehtetuks tunnistamiseks ning taotluse kohtumääruse tõlkimiseks. Maakohus põhjendas määrust sellega, et kohtu hinnangul ei ole avaldusest nähtuvatel asjaoludel võimalik täitemenetluse lõpetamine ja võla puudumise tuvastamine. Seadus ei võimalda maakohtul tühistada jõustunud kohtulahendit. Kohtulahendiga avaldajalt väljamõistetud summa suuruse põhjendamatus on asjaolu, millele võlgnik sai tugineda kohtumenetluses, milles täitedokumendiks olev kohtulahend tehti. TMS § 221 lg-de 11 ja 2 mõtte kohaselt ei ole sellistele asjaoludele võimalik hiljem enam tugineda. Maakohtu määrus
3.Harju Maakohus jättis 27.11.2015 kohtumäärusega esitatud menetlusabi taotluse määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja tõlkekulude kandmiseks rahuldamata ning AB poolt 02.09.2015 esitatud määruskaebuse käiguta ja määras AB-le tähtaja puuduse kõrvaldamiseks, kohustades määruskaebuse esitajat puuduse kõrvaldama 7 (seitsme) päeva jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest.
4.Maakohus märkis, et TsMS § 181 lg 1 sätestab, et menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui: 1) menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja 2) on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.
5.Kohtule esitatud avalduses taotles võlgnik täitemenetluse lõpetamist, võla puudumise tuvastamist ja Pärnu Maakohtu kohtulahendi tühistamist. Pärnu Maakohtu 02.02.2011 kohtumäärusega (maksekäsk) tsiviilasjas nr 2-10-63386 on võlgnikult Lindorff Eesti Aktsiaseltsi kasuks välja mõistetud 603,96 eurot. Võlgnik soovib nimetatud kohtumääruse tühistamist.
2(5)
Tsiviilasi nr: 2-15-10451
6.Võlgniku esitatud avaldus ei vasta sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagile esitatavatele nõuetele. Isegi kui see vastaks seaduses ettenähtud nõuetele, ei oleks avalduses märgitud asjaoludel võimalik selle rahuldamine. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 11 sätestab, et muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis käesoleva seadustiku § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. TMS § 221 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Võlgnik tugineb täitemenetluse lõpetamise taotlemisel asjaoludele, mis on tekkinud enne täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Kohtulahendiga avaldajalt väljamõistetud summa suuruse põhjendamatus on asjaolu, millele võlgnik sai tugineda kohtumenetluses, milles täitedokumendiks olev kohtulahend tehti. TMS § 221 lg-de 11 ja 2 mõtte kohaselt ei ole sellistele asjaoludele võimalik hiljem enam tugineda. Seetõttu ei ole võlgniku väljatoodud asjaoludel võimalik sundtäitmise lubamatuks tunnistamine ka siis, kui võlgniku esitab samadel argumentidel põhineva seaduse nõuetele vastava hagi sissenõudja vastu. Eeltoodust tulenevalt ei ole võlgnikul võimalik saavutada maakohtule avalduse soovitud eesmärki, milleks on kohtulahendist tulenevate nõuete osas sundtäitmise lõpetamine.
7.Maakohtul ei ole võimalik lahendada võlgniku taotlust Pärnu Maakohtu 02.02.2011 kohtumääruse (maksekäsk) tsiviilasjas nr 2-10-63386 tühistamiseks. Maakohtul puudub õigus läbi vaadata ja tühistada jõustunud kohtulahendeid. Jõustunud kohtulahendi läbivaatamine on võimalik üksnes teistmise korras (TsMS § 702 lg 1). Teistmisavaldused esitatakse Riigikohtule (TsMS § 706 lg 1). Eeltoodust tulenevalt ei ole võlgnikul võimalik saavutada maakohtule avalduse soovitud eesmärki, milleks on täitedokumendiks oleva kohtulahendi tühistamine.
8.Võlgniku poolt 13.07.2015 kohtule esitatud avalduse lahendamine võlgniku kasuks ei ole võlgniku avaldatud asjaoludel võimalik. Võlgnik ei saa avalduse esitamisega saavutada soovitavaid eesmärke, milleks on täitemenetluse lõppemine ja täitedokumendi tühistamine. Seetõttu ei saa võlgniku kavandatav menetluses osalemine olla edukas. Kuivõrd võlgniku kavandatav menetluses osalemine ei saa olla edukas, jätab kohus rahuldamata võlgniku menetlusabi taotluse määruskaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja tõlkekulude kandmiseks. Määruskaebus
9.AB esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, paludes Harju Maakohtu 27.11.2015 määruse tühistada, teha uus määrus, millega rahuldada kõik tema poolt varasemalt esitatud nõuded. Määruskaebuse esitaja leiab, et riigilõivu maksmisest mittevabastamine piirab ebaproportsionaalselt Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 15 lg 1 sätestatud õigust kohtusse pöördumiseks õiguste rikkumise korral koosmõjus PS § 24 lg 5. Menetluse edasine käik
10.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning edastas seisukoha saamiseks Eesti Vabariigile Rahandusministeeriumi kaudu.
11.Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi kaudu asus seisukohale, et vaidlustatud kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Puudutatud isik nõustus maakohtu järelduste ja määruse põhjendustega.
12.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
3(5)
Tsiviilasi nr: 2-15-10451
13.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning tuginedes TsMS § 657 lg 1 p 2, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu 27.11.2015 kohtumäärus tuleb osas, millega maakohus jättis rahuldamata AB (isikukood XXXXXXXXXXX) menetlusabi taotluse tõlkekulude kandmiseks menetlusõiguse normi rikkumise tõttu tühistada ning tühistatud osas teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus määrus.
14.Ringkonnakohus leiab, et muus osas on vaidlustatud kohtumäärus seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja § 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muus osas muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
15.TsMS § 181 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui ta ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seega hindab kohus TsMS § 181 lg 1 p 2 alusel menetlusabi taotluse lahendamisel ka menetluses osalemise perspektiivikust (Riigikohtu lahend 3-2-1-49-13).
16.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti asunud seisukohale, et avaldaja poolt esitatud avalduse alusel ei saa võlgniku kavandatav menetluses osalemine olla edukas. Praegusel juhul on avaldaja soovinud Pärnu Maakohtu poolt 02.02.2011 tsiviilasjas nr 210-633865 tehtud kohtuotsuse ning tema suhtes eelnimetatud otsuse alusel algatatud täitemenetluse nr 02/2011/923 kehtetuks tunnistamist.
17.Ringkonnakohus selgitab, et maakohtul puudub pädevus jõustunud kohtulahendi uuesti läbi vaatamiseks (teistmiseks). TsMS § 13 2. lause kohaselt lahendab jõustunud kohtulahendite peale esitatud teistmisavaldusi Riigikohus. Lisaks märgib ringkonnakohus, et avaldajal ei ole praegusel juhul seadusest tulenevalt enam võimalik esitada sisulisi vastuväiteid Lindorff Eesti OÜ-ga sõlmitud laenulepingu võimaliku tühisuse kohta. Eelnimetatud vastuväide oleks tulnud esitada põhimenetluses.
18.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 2 kohaselt on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.
19.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole avaldaja välja toonud ühtki eelnimetatud alust, mis oleks tekkinud pärast kohtuotsuse jõustumist.
20.TMS § 221 lg 2 eesmärk on takistada olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluse käigus (Riigikohtu lahend 3-2-1-11-15).
21.Kuna avaldaja avaldus on perspektiivitu, on eeltoodust tulenevalt asjakohatu ka määruskaebuse esitaja väide, et riigilõivu maksmisest vabastamata jätmine määruskaebuse esitamisel riivab tema põhiseaduslikku õigust kohtusse pöördumiseks (PS § 15 lg 1).
22.Riigikohus on lahendis 3-4-1-28-12 leidnud järgnevat:.../PS § 15 lõikest 1 tuleneva üldise põhiõiguse tõhusale õigusemõistmisele ja ausale kohtumenetlusele riive materiaalne põhiseaduspärasus sõltub kõigepealt sellest, kas riive eesmärk on legitiimne, ning seejärel sellest, kas legitiimse eesmärgi saavutamiseks toime pandud riive on proportsionaalne. (p 27). Kohtusse pöördumise õiguse riive legitiimseteks eesmärkideks on menetlusökonoomia ja õigusemõistmise kulutuste kandmisest osavõtu põhimõte. (p 28) Menetlusökonoomia on põhiseaduslik õigusväärtus, mille sisuks on vältida muu hulgas põhjendamatute ja pahatahtlike avalduste menetlemist, kuna selliste avalduste menetlemine võib kaasa tuua kohtusüsteemi ülekoormatuse ning seega suutmatuse pakkuda isikutele tõhusat õiguskaitset
4(5)
Tsiviilasi nr: 2-15-10451 mõistliku aja jooksul. Tsiviilkohtumenetluses saab menetlusosaliste õigusemõistmise kulutuste kandmisest osavõtu põhimõtet käsitleda riigieelarvevahendite säästliku (avalikke huve arvestava) kasutamise huvina ning seeläbi põhiseadusliku väärtuse ehk kohtusse pöördumise õiguse legitiimse riivena. (p 30) Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene./
23.Juhindudes eeltoodust leiab ringkonnakohus, et kuna avaldaja avaldusega ei ole võimalik saavutada soovitud eesmärki (avaldus on perspektiivitu), puudub seaduslik alus avaldajale määruskaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu osas menetlusabi andmiseks. TsMS § 181 lg 3 kohaselt ei anta isikule menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik.
24.Määruskaebuse esitaja on asjas esitanud taotluse saata kõik vastused kohtust vene keeles (tlk 20), millest võib järeldada, et avaldaja soovib kohtulahendite tõlkimist vene keelde.
25.TsMS § 180 lg 1 p 1 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku (menetlusabi saaja) taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni maksmisest või muude kohtukulude või menetlusdokumentide ja kohtulahendi tõlke kulude kandmisest.
26.TsMS § 181 lg 5 1. lause kohaselt ei hinnata menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust menetlusabi taotlemisel menetlusdokumendi või kohtulahendi tõlkimiseks.
27.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vaidlustatud kohtumääruses ekslikult jätnud eelnimetatud põhimõttega arvestamata, rikkudes sellega menetlusõiguse normi, mistõttu tuleb selles osas maakohtu määrus tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata AB (isikukood XXXXXXXXXXX) menetlusabi taotluse tõlkekulude kandmiseks.
28.Tsiviilasja materjalides sisalduva menetlusabi taotluse kohaselt on avaldaja maksejõuetu ning tal puuduvad sissetulekud, kuna on kinnipeetav (tlk 34-38). Kohtute infosüsteemi andmetel on määruskaebuse esitajale tsiviilasjas nr 2-15-7686 21.08.2015 kohtumääruse alusel antud menetlusabi, tsiviilasjas nr 2-15-10574 tehtud järelepäringute vastuste kohaselt puuduvad avaldajal laekumised vanglasisesele kontole ning vara krediidiasutustes. Eeltoodust tulenevalt ei pea ringkonnakohus menetlusökonoomilistel kaalutlustel vajalikuks määruskaebuse esitaja majandusliku seisundi kontrollimiseks uusi analoogseid päringuid teostada. Ringkonnakohus on määruskaebuse menetlemisel kontrollinud, et avaldajal puudub registritesse kantud vara. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et menetlusabi taotleja majanduslik seisund ei võimalda tal tõlkekulude kandmist. Ringkonnakohus rahuldab avaldaja taotluse ja annab avaldajale menetlusabi tsiviilasja kohtulahendite tõlkimisel vene keelde. Kohtulahendite tõlkimise korraldab kohus.
29.TsMS § 191 lg 1 2. lause kohaselt ei saa käesoleva määruse peale Riigikohtule edasi kaevata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.