T.S. apellatsioonkaebuse hind 83 393,02 eurot Ano Kokojete OÜ apellatsioonkaebuse hind 5060,40 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 24. aprilli 2015. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
T.S.
apellatsioonkaebus
ja
Ano
Kokojete
OÜ
apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant I/vastustaja II: T.S. (isikukood: XXXXXXXXX; elukoht: XXXXXXXXXX) Apellant II/vastustaja I: Ano Kokojete OÜ (registrikood: 10895268; asukoht: Tapa Pikk 22-4), seaduslik esindaja Leena Kokojeva
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.T.S. esitas 15.02.2012 töövaidluskomisjonile avalduse Ano Kokojete OÜ vastu saamata jäänud töötasu, vähem makstud lähetustasu, puhkusetasu ja trahvi väljamõistmiseks. 2. Töövaidluskomisjon rahuldas 16.03.2012 otsusega T.S. avalduse osaliselt.
3.Ano Kokojete OÜ ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega ning esitas 12.04.2012 Tartu Maakohtule taotluse vaadata T.S. poolt töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras.
4.Hagi kohaselt töötas T.S. Ano Kokojete OÜ-s 27.09.2011 kuni 03.02.2012 hooldustöötajana Saksamaa Liitvabariigis (edaspidi: Saksamaa). Töötaja väitel ei võimaldatud talle puhkeaega, puhkust sai ainult laupäeviti 8 tundi. Ametijuhendit ega töösisekorraeeskirju töötajale ei tutvustatud. Tööandja ei maksnud riigipühade eest lisatasu. Avaldaja palus Ano Kokojete OÜ-lt avaldaja kasuks välja mõista töötasu 7 126,11 eurot, lähetustasu 720,90 eurot, puhkusetasu 628,97 eurot ja trahvi puhkeaja võimaldamata jätmise eest summas 1300 eurot. Ano Kokojete OÜ vaidles avaldaja nõudele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Töölepingu p-i 6.1.1. kohaselt oli kokku lepitud töötasu 278,02 eurot. Tööandja on maksnud avaldajale töötasu 400 eurot kuus (detsembris 425,60 eurot, millega on hüvitatud töötamine riigipühadel). Tööandja maksis päevarahasid õigesti. Asjaolu, et avaldaja elas hooldatavatega ühes korteris, ei tähenda, et ta töötas ööpäev läbi. Tööandja ei andnud korraldust ületundide tegemiseks. Tööandjale jäi arusaamatuks trahvinõue. Tööandja leidis, et saamata jäänud puhkuse kompensatsioon on arvestatud õigesti ning töötajal puudub õigus nõuda puhkusetasu.
T.S. täiendas maakohtus oma nõuet ja leidis, et pooled sõlmisid töölepingu, mille alusel asus hageja kostja juures tööle Saksamaal abi vajavate vanurite hooldajana. Hageja töö seisnes muuhulgas hooldatavale abi osutamises igapäevasel kehahooldusel, söögi võtmisel ja tualetis käimisel, samuti osutas hageja hooldatavale abi liikumisel ja võttis enda peale koduste tööde tegemise. Hageja tööaeg oli kuni 24 tundi ööpäevas. Hageja leidis, et ta ütles töölepingu üles erakorraliselt ning töötajal on õigus saada hüvitist kolme kuu keskmise palga ulatuses. Pärast nõude korduvat täpsustamist nõudis hageja kostjalt 09.03.2015 esitatud avalduses vähem makstud töötasu 41 530,68 eurot, saamata jäänud töölähetuse päevaraha 720,90 eurot, 3 kuu keskmist töötasu TLS § 100 p 4 alusel 29 463,30 eurot, kokku 71 714,88 eurot, lisaks viiviseid 17 752,50 eurot (II kd tl 156).
5.Ano Kokojete OÜ leidis, et töötajal puudub õigus saada vähem makstud töötasu 4 704,70 eurot ja vähem makstud puhkusetasu 355,70 eurot, muus osas nõustus tööandja töövaidluskomisjoni otsusega. Kostja taotluse kohaselt leppisid pooled kokku hageja ametikohas, mis oli koduabiline, ja töötasus, mis oli Eestis kehtinud töötasu alammäär ning sellele vastavat tasu ja kasutamata põhipuhkuse hüvitist on kostja hagejale maksnud. Hageja võis kliente abistada riietumisel, duši all käimisel, ravimite võtmisel jne, kuid see tegevus ei moodustanud olulist osa tema tööst. Hageja teostas ülekaalukalt majapidamistöid. Pooltel ei olnud kokkulepet ületunnitöö tegemiseks. Ano Kokojete OÜ asus seisukohale, et hageja täiendav nõue on põhjendamatu. T.S. ei ole töövaidluskomisjonis sellist nõuet esitanud.
MAAKOHTU LAHEND
6.Tartu Maakohus otsustas 24.04.2015. a lahendiga järgmiselt:
6.1.Rahuldada T.S. hagi Ano Kokojete OÜ vastu töövaidluses osaliselt. - Mõista välja Ano Kokojete OÜ-lt T.S. kasuks 5 060,40 eurot, millest vähem makstud töötasu moodustab 4 704,70 eurot ja kasutamata puhkuse hüvitis on 355,70 eurot. Väljamakselt tuleb kinni pidada töötaja maksukohustus. - Jätta hagi rahuldamata saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks summas 36 470,28 eurot ja hüvitise väljamõistmiseks TLS § 100 p-i 4 alusel summas 29 463,30 eurot. - Lõpetada menetlus hageja lähetustasude väljamõistmiseks summas 720,90 eurot. - Rahuldada hageja viivise nõue perioodi eest 04.02.2012 kuni 24.04.2015 summas 293,06 eurot ja jätta rahuldamata summas 17 459,44 eurot. - Otsuse resolutsiooni punktis 5.2 toodud summast on 1 249,45 eurot tunnistatud viivitamata täidetavaks Ida Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni 16.03.2012 otsusega töövaidlusasjas nr 4.1-2/333-2012 ja selles osas on toimunud täitemenetlus täiteasjas nr 158/2012/781. - Kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.
6.2.Kohus oli seisukohal, et poolte vahel oli töölepinguline suhe, millest tulenevaid õigusi ja kohustusi ei olnud kolmandale isikule osaliselt üle antud. Tegemist ei olnud renditööga. Poolte vahel on vaidlus selle üle, mitme töötunni eest tuli kostjal hagejale töötasu maksta ja millise määra alusel tuli see arvestada. Poolte vahel puudub vaidlus hüvitatavate puhkusepäevade arvu üle, milleks on 10 päeva. Hageja nõuete õiguslik alus sõltub sellest, millise riigi õiguse järgi tuleb vaidlus lahendada. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja tegi tööd Saksamaal, järelikult tuleb REÕS § 35 lg 2 p-i 1 järgi kohaldada Saksa õigust. Tulenevalt REÕS §-st 31 ei saa Saksa õiguse kohaldamine võtta töötajalt kaitset, mis on tagatud Eesti õiguse imperatiivsete sätetega. Kuna pooltevaheline tööleping on sõlmitud 27.09.2011, siis kohaldub Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 17.06.2008. a määrus nr 593/2008 (Rooma I määrus). Kohus leidis, et käesoleval juhul tuleb kohaldatav õigus kindlaks määrata Rooma I määruse sätete alusel (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-179-12, p 13 esimene lõik). Rooma I määruse art 8 lg 1 järgi kohaldub
pooltevahelisele töölepingule Eesti õigus, kuid lisaks ka Saksa õiguse imperatiivsed sätted töötaja kaitseks.
6.3.Kohus leidis, et kui Saksa õiguses on reguleeritud hageja tööle vastav palga alammäär, mis on suurem pooltevahelises töölepingus kokkulepitust, siis tuleb hageja töötasu arvestada Saksamaal kehtestatud vastava töötaja tasu alammäära järgi. Hageja töötasu nõude õiguslik alus on TLS § 1 lg 1 teine lause koosmõjus sama seaduse § 28 lg 2 p-iga 2. Pooled ei vaidle selle üle, et töölepingus kokku lepitud tasu on hageja kätte saanud. Töötasu nõude kontrollimisel tuleb kohtul tuvastada, kas hageja töötasule kohaldub mõni kollektiivlepingu tingimus. Hooldust käsitleva kollektiivlepingu puhul saab nende kohaldamise eelduseid kontrollida kollektiivlepingus ja nende üldkohaldatavuse määrustes sisalduvate kohaldamisala tingimuste järgi. Hageja pidi tõendama, et ta vastab haridustaseme kui ka töö sisu poolest vastava kollektiivlepingu isikulise kohaldamisala tingimustele. Hooldusteenuse valdkonna puhul on vaja tuvastada, kas põhihooldus (Grundpflege) Sozialgesetzbuchi (sotsiaalseadustik) XI raamatu (SGB XI) § 14 lg 4 p-ide 1-3 tähenduses (I kd tl 162, tõlge I kd tl 171) moodustas hageja tööst valdava ehk ülekaaluka osa. Kohus peab kontrollima, kas hageja tööülesanded vastasid sellise isiku eest hoolitsemise ülesannetele, kes on hooldust vajav isik SGB XI § 14 lg 1 tähenduses ning kas hageja tööülesannetest moodustasid hooldust vajava isiku hoolitsemise ülesanded valdava osa.
6.4.Kohus leidis, et kõik kirjalikult ärakuulatud tunnistajad on kinnitanud asjaolu, et T.S. klientideks olid liikumispuudega vanainimesed, kes vajasid igapäevatoimetustes igakülgset abi. Samas olid tunnistajad seisukohal, et hooldusteenuse osutamine moodustas T.S. tööst väiksema osa kui majapidamistööde tegemine. Kohtu hinnangul ei saa tunnistajate ütlustest teha tõsikindlat järeldust, et hooldustöö ei sisustanud üle poole T.S. tööajast. T.S. on andnud 14.06.2012 kohtuistungil ütlusi, et J.F.i tütar H.P. külastas tema töötamise ajal ema neljal korral, laupäeviti ehk päeval, mis oli T.S. puhkepäev. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul H.P.l võimalik täpselt määratleda, millise osa T.S. tööülesannetest moodustas hooldustöö ning millise majapidamistöö. A vajas tunnistaja B kirjaliku tunnistuse kohaselt abi duši all käimisel ja riietumisel, toidu tükeldamisel ja ravimite valmispanekul. Arvestada tuleb asjaolu, et A kodus käis kord nädalas ka koristaja, mistõttu tuleb eeldada, et T.S. oli tööle võetud eeskätt abivajava vanainimese hooldamiseks. Tunnistaja C on üksikasjalikult, minutilise täpsusega välja toonud T.S. tegevused ja nende kestuse.
6.5.Kohus ei nõustunud kostja väitega, et Ano Kokojete OÜ ja B vahel sõlmitud teenuse osutamise leping ei loo õigusi ja kohustusi T.S.le kui töölepingu alusel töötavale isikule ning viidatud lepingust ei saa teha järeldusi T.S. tööülesannete või tööaja osas (II kd tl 73). Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja ei töötanud renditöötajana, seega allus hageja kostja juhistele ja korraldustele ning kostja kontrollis kohapeal tööülesannete täitmist. Nimetatud asjaolu on tõendatud kostja seaduslike esindajate ütlustega kohtuistungil. Kohus leidis, et Ano Kokojete OÜ-l oli Saksamaal klientide kodudes iseseisvad osakonnad, mille tegevuseks oli klientidele statsionaarse hooldusteenuste osutamine. Ano Kokojete OÜ kasutas hagejat kui oma töötajat ise ning hagejat ei kasutatud renditöötajana, järelikult tuleb hageja poolt teenuste osutamist käsitada kostja tegevusena ehk ööpäevaringse hooldamisena majapidamises ja majapidamistööde tegemises. Kohus leidis, et hageja vande all antud ütlustega, tunnistajate ütlustega ning B ja Ano Kokojete OÜ vahel sõlmitud hoolduslepinguga on tõendatud, et T.S. osutas valdavalt hooldusteenust SGB § 14 lg 3 ja lg 4 p-ide 1-3 kohaselt.
6.6.Kohus leidis, et põhjendamata on kostja väide, et Saksa õiguse kohaselt kehtib hooldustöötajate miinimumtasu nõue üksnes töötajatele, kellel on läbitud 3-aastane väljaõpe ja sooritatud riiklik eksam ning kes valdavad saksa keelt B2 tasemel. PfelegeArbbV § 1 lg 3 järgi kehtib määrus kõikidele töötajate kohta, kes sotsiaalseadustiku XI raamatu § 14 lg 4 p-
ide 1-3 kohaselt osutavad peamiselt hooldavat teenust põhihooldusel. Kohtu hinnangul vastas hageja Saksamaal töötamise ajal Verordnung über zwingende Arbeitsbedingungen für die Pflegebranche kohaldamise tingimustele ja tal on õigus nõuda kostjalt töötasu 2011. a töötunni eest 8,5 eurot ja 2012. a töötunni eest 8,75 eurot.
6.7.Kohus peab järgnevalt tuvastama, mitme töötunni eest on hageja töötasu nõue põhjendatud. Töölepingu p-i 5.1 järgi leppisid pooled kokku tööajanormis 40 tundi nädala kohta (TVK tl 6). Töölepingu kohaselt algas töö 27.09.2011 ja viimane tööpäev oli 03.02.2012. Eelnevat aluseks võttes moodustub hageja töötasu järgmiselt: 2011. a septembrikuus oli hagejal 4 tööpäeva ja töötasuks (8,50 x 8 x 4) 272 eurot; 2011. a oktoobrikuus oli hagejal 21 tööpäeva ja töötasuks (8,50 x 8 x 21) 1 428 eurot; 2011. a novembrikuus oli hagejal 22 tööpäeva ja töötasuks (8,50 x 8 x 22) 1 496 eurot; 2011. a detsembrikuus oli hagejal 21 tööpäeva ja töötasuks (8,50 x 8 x 21) 1 428 eurot; 2012. a jaanuarikuus oli hagejal 22 tööpäeva ja töötasuks (8,75 x 8 x 22) 1 540 eurot; 2012. a veebruarikuus oli hagejal 3 tööpäeva ja töötasuks (8,75 x 8 x 3) 210 eurot. Seega oleks tööandja pidanud töötajale maksma kokku 6 374 eurot, aga maksis 1 711,70 eurot. Järelikult maksis tööandja ettenähtust vähem 4 662,30 eurot ning nimetatud summa tuleb tööandjalt töötaja kasuks välja mõista.
6.8.Hageja nõuab Baieri Liidumaal kehtivatel riiklikel pühadel töötatud aja eest 2-kordset töötasu. Kohus oli seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud. Hagejaga sõlmitud töölepingu kehtivuse ajal töötas hageja järgmistel riigipühadel: 3. oktoober 2011. 1. november 2011,
25.ja 26. detsember 2011 ning 1. jaanuar 2012 (II kd tl 156). TLS § 45 lg 2 kohaselt, kui tööaeg langeb riigipühale, maksab tööandja töö eest 2-kordset tasu. Kostja ei ole tõendanud hagejale täiendava vaba aja andmist nende päevade eest, mil hageja töötas riiklikel pühadel. Kohus oli seisukohal, et lähtuda tuleb töökoha riigi riiklikest pühadest. Tulenevalt REÕS §-st 31 ei saa Saksa õiguse kohaldamine töötasu alammäära osas võtta töötajalt omakorda kaitset, mis on tagatud Eesti õiguse imperatiivsete sätetega. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja saamata töötasu 2011. a 4-l riigipühal töötatud aja eest (4 x 8 x 8,50) 272 eurot ja 2012. aastal 1-l riigipühal töötatud aja eest (8 x 8,75) 70 eurot. Kostja on hagejale arvestanud ja maksnud tasu riigipühal (25. ja 26.12.2011) töötatud aja eest 25,60 eurot, seega on hagejal saamata jäänud töötasu summas (272+70-25,60) 316,40 eurot. Kohtus ei ole vaidlustatud töövaidluskomisjoni otsust osas, millega jäeti rahuldamata T.S. nõue saamata jäänud töötasu 7 126,11 euro väljamõistmiseks, st üle 4 704,70 euro ulatuvas summas. Sellest asjaolust tulenevalt ei ole kohtul võimalik mõista kostjalt välja maksmata töötasu 4 704,70 eurot ületavas osas.
6.9.Hageja nõuab kostjalt saamata jäänud töötasu ületunnitöö eest. Kohus leidis, et hageja ületunnitöö tasu nõue on tõendamata. TLS § 44 lg 1 kohaselt võivad tööandja ja töötaja kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö). Seega eeldab ületunnitöö tegemine (ja tasustamine) poolte vastavat kokkulepet. Kokkuleppe olemasolu pidi tõendama hageja. Ületunnitöö tegemine on vastuolus hageja enda poolt esitatud seisukohtadega, sest hageja on omakäeliselt kinnitanud, et ta ei ole töötanud kliendi juures üle 40 tunni nädalas (TVL tl 70, tõlge TVK tl 69). Hageja on enda ütlustega ületunnitöö tegemise ümber lükanud. Hageja ei ole tõendanud poolte vahel ületunnitöö kokkuleppe olemasolu ning nõue ületunnitöö eest tuleb jätta rahuldamata. Kohus märkis lisaks, et töötaja oleks ületunnitöö tegemise kohustuse tekkimisel pidanud tööandjat sellisest olukorrast teavitama. Töötaja selline kohustus tuleneb TLS § 15 lg-st 1.
6.10.Hageja puhkusetasu nõude õiguslik alus tuleneb TLS §-st 71. Hageja väidab, et tal jäi kasutatama 10 kalendripäeva puhkust ja sellele väitele ei ole kostja vastu vaielnud. Hageja töötamise periood kestis 129 päeva. Saksamaa Bayerni liidumaal olid sel ajal riiklikud pühad kuus päeva, st keskmine kalendripäeva tasu tuleb arvutada 123 päeva järgi ja selleks kujuneb 51,82 eurot ( ≈ 6 374/123). Kasutamata põhipuhkuse hüvitisena tuli kostjal maksta hagejale 518,20 eurot (51,82×10). Tööandja on eelnevalt tasunud 136,30 eurot, seega kuuluks tööandjalt täiendavalt väljamõistmisele puhkusehüvitis 381,90 eurot. Kohus leidis, et kuna taotluse töövaidluskomisjoni otsuse läbivaatamiseks esitas tööandja ning töötaja ei ole vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsusega väljamõistetud summa suurust, siis tuleb kohtul lähtuda töövaidluskomisjonis väljamõistetud puhkusehüvitise summast ja väljamõistmisele kuulub seetõttu töövaidluskomisjoni poolt arvestatud puhkusehüvitis summas 355,70 eurot.
6.11.Hageja nõuab hüvitist TLS § 100 p-i 4 alusel summas 29 463,30 eurot (esialgses nõudes 01.06.2012 oli summa 4 385,88 eurot). Hageja ei ole töövaidluskomisjonile esitatud avalduses sellist nõuet esitanud. Hageja esitas hüvitise nõude 01.06.2014 kohtusse. Tööleping lõppes 03.02.2012, seega on hüvitise nõue esitatud kohtusse tähtaegselt. Kohus oli seisukohal, et hageja nõuetes, mida ei ole esitatud töövaidluskomisjonile, on võimalik teha otsus käesoleva töövaidluse raames. T.S. esitas 27.11.2011 avalduse (TVK tl 50) Ano Kokojete OÜ juhatajale, mille kohaselt T.S. palub ennast vabastada töölt esimesel võimalusel, sest tema poolt töölepingu järgselt tehtavat tööd ei ole võimalik ära teha 40 tunniga nädalas. Kohtule on esitatud T.S. omakäeline seletuskiri (TVK TL 69-70), et ta ei ole teinud perekond X juures üle 40 tunni tööd nädalas. Kohus oli seisukohal, et T.S. ei ole töölepingut erakorraliselt üles öelnud, sest seadusele mittevastavale töölepingule ja vähem saadud töötasule ei ole ülesütlemisavalduses viidatud. Kostja on lõpetanud töölepingu hagejaga 03.02.2012 vastavalt töötaja avaldusele. Kohus oli seisukohal, et tegemist on töölepingu lõpetamisega töötaja poolt korralise ülesütlemisega TLS § 85 lg 1 kohaselt. Töölepingu lõpetamine vastab seadusele, mille tõttu ei ole hagejal õigust nõuda hüvitist TLS § 100 lg 4 kohaselt.
6.12.Hageja nõuab 01.06.2012 kohtule esitatud avalduses kostja poolt tasumata summadelt viiviste väljamõistmist VÕS § 113 alusel. Töölepingu (TVK tl 4-8) p-i 6.1.4. kohaselt makstakse töötajale töötasu järgmise kuu 10. kuupäevaks. Iga kuu saamata jäänud töötasult aegub viivise nõue eraldi. T.S. töötas kostja juures ajavahemikul 27.09.2011 kuni 03.02.2012.
1.juuniks 2012 oli aegunud töötaja töötasu nõue septembri-, oktoobri-, novembri- ja detsembrikuu eest. Töölepingu lõppemise tõttu 03.02.2012 tuli lõpparve koosseisus välja maksta töötaja jaanuari- ja veebruarikuu töötasu ning puhkusehüvitis. Nimetatud nõuetelt ei ole viivise arvutamise nõue aegunud. Kohus on tuvastanud, et T.S.l on 2012 jaanuari- ja veebruarikuu eest saamata jäänud töötasu (1750+70-400-61,15) 1 358,85 eurot ning kasutamata puhkuse hüvitis 355,70 eurot, kokku 1 714,55 eurot. Nimetatud summalt tuleb arvutada viivist hageja poolt nõutavas määras, mis on 0,022% päevas. Kostja on viivitanud 1714,55 euro tasumisega alates 03.02.2012 kuni kohtuotsuse tegemiseni kokku (331+365+365+114) 1175 päeva, seega on sissenõutavaks muutunud viivis 443,21 eurot.
6.13.Hageja taotleb kostjalt saamata jäänud päevarahade väljamõistmist summas 720,90 eurot. Kohus leidis, et selles nõudes tuleb menetlus lõpetada. Töövaidluskomisjoni otsusega jäeti töötaja lähetustasu nõue summas 720,90 eurot rahuldamata. Lähetustasu nõudes on töövaidluskomisjoni otsus jõustunud. Päevarahade nõudes tuleb menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p-i 2 alusel.
6.14.Pooled ei vaidle kostja poolt makstud töötasu 1 873,60 euro üle. Kohus leidis, et hagejal tuleb kostjale maksta töötasu, riigipühal töötatud aja eest töötasu ja kasutamata puhkuse hüvitist 7 208 eurot. Arvestades sellest maha juba tasutud summa, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 5 334,40 eurot (7208 – 1873,60). Hageja avalduse alusel lahendas osa hageja nõudest töövaidluskomisjon, kes tunnistas oma otsuse osaliselt viivitamata täidetavaks (I kd tl 15). Seega tuleb kostjal hagejale täiendavalt tasuda brutosumma 4 084,95 eurot.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
7.T.S. esitas 19.05.2015. a apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist hagi rahuldamata jätmise osas ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Apellant I palub menetluskulud jätta Ano Kokojete OÜ kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) töötas hageja Saksamaa Liitvabariigis, mitte Eesti Vabariigis. Saksamaa Liitvabariigis töötavale töötajale ei saa maksta Eesti Vabariigi miinimumpalka. Töölepingu nr 84 p 6.1.1 on tühine. Hageja puhul ei ole tegemist lähetatud töötajaga. Töölepingu nr 84 p 2.2, kus on märgitud töö tegemise asukohaks Tapa vald, on tühine; 2) on kirjavahetusega teiste hooldustöötajatega tõendatud, et enamus hooldustöötajaid töötasid ilma puhkepäevadeta ja ööpäevaringselt. Ööpäevaringse töötasu maksmise nõue on põhjendatud; 3) on tööandja rikkunud töölepingut jättes töötajale tutvustamata ametijuhendi, tööajakava ja töökorralduse eeskirjad. Töölepingus ei ole kirjas tööaega ega konkreetseid töökohustusi. Maakohus ei saa väita, et töötaja ei ole lahkumisavalduses rikkumistele viidanud; 4) ei ole hageja nõus sellega, et päevarahast arvestatakse maha 70%, sest tööandja ei ole hagejat toitlustanud; 5) ütles hageja töölepingu üles TLS § 91 lg 2 alusel. Töölepingut ei lõpetatud TLS § 83 alusel. Tööandja poolt esitatud töölepingu lõpetamise dokumendil on hageja allkiri võltsitud; 6) maksis kostja hagejale 4 kuu eest 1737,30 eurot, mis ei ole vastavuses EP direktiivi 96/71 EÜ artikkel 3 p-iga 1 C. Töö tegemise kohaks oli Saksamaa ning töötasu tuleb maksta Saksa seaduste alusel; 7) oli hageja töö puhul tegemist renditööga; 8) on tööandja ütlused 14.06.2012. a kohtuistungil ebaõiged ja tõendamata; 9) ei nõustu hageja sellega, et kohus käsitles tunnistajate kirjalikke tunnistusi tõenditena. Tunnistajate ütlused on ebaõiged. Kohus ei ole tunnistajate ütluseid kontrollinud; 10) on hagejal õigus suurendada oma nõuet menetluse käigus. Hageja jääb 09.03.2015 esitatud puhkusetasu nõude juurde; 11) on hageja esitanud viivisenõude kogusummalt. Viivise nõude esitamine iga kuu töötasult oleks töötajale kahjulik;
12) palub hageja mõista menetluskulud välja kostjalt. Hageja menetluskulud on 4914,80 eurot; 13) jääb hageja oma korduvalt esitatud taotluste juurde. Apellant I esitas 21.12.2015. a esindaja vahendusel apellatsioonkaebuse täiendused. Apellandi I väidete kohaselt: 1) on maakohus lähtunud ebaõigesti töötundide arvu tuvastamisel ja saamata jäänud töötasu väljamõistmisel poolte vahel sõlmitud töölepingu punktis 5.1. sätestatud tööajanormist. On ilmne ja tõendatud, et apellant I tööpäevad olid oluliselt pikemad kui 8 tundi päevas; 2) on kohus ebaõigesti leidnud, et ületunnitöö on tõendamata. Apellant I on seisukohal, et ületundide nõude puhul on eelkõige oluline see, kas töötaja on tegelikkuses ületunde teinud või mitte; 3) on tõendatud, et apellant I pidi isikute, keda ta hooldas, jaoks pidevalt olemas olema ja neile vajadusel mistahes ajal, sh öösel, abi osutama. Maakohus on õigesti leidnud, et apellandi I hooldamisel olnud isikud vajasid igapäevatoimetustes igakülgset abi. Kõik see aeg, mil apellant I pidi olema koos hooldatavaga ning olema valmis teda vajadusel viivitamatult abistama, on käsitletav tööajana. On ilmne, et apellandi I tööaeg ei saanud jääda normtundide piiresse, vaid ta pidi tegema ületunnitööd. Apellant I on seisukohal, et kui tema poolt hooldatavad isikud oleksid vajanud vaid lühiajalist, päevase ajal toimuvat abistamist, siis poleks olnud vajalik ööpäevaringse hooldusteenuse lepingu sõlmimine. Kui töötaja teeb ületunde, siis on tal õigus nende eest ka tasu saada; 4) ei nõustu apellant I kohtu seisukohaga selles, et tema tööleping ei ole üles öeldud erakorraliselt tööandja rikkumise tõttu. 11.01.2012. a avalduses töölepingu lõpetamiseks on viidatud tööandja poolsele rikkumisele ja sellele, et töökohustuste täitmine ei ole võimalik ületunde tegemata. Apellant I juhib tähelepanu asjaolule, et kui töötaja ütleb töölepingu rikkumise tõttu üles ning tööandja ei nõustu sellega, siis lasub tööandjal kohustus töötajapoolne töölepingu ülesütlemine vaidlustada. Käesoleval juhul ei ole vastustaja I seda teinud. Kuna apellant I ütles töölepingu üles tööandja rikkumiste tõttu, siis kuulub apellandi I kasuks väljamõistmisele TLS § 100 lg 4 sätestatud töötaja kolme kuu töötasu suurune hüvitis; 5) on ebaõige maakohtu otsusega välja mõistetud viivise summa; 6) esitab apellant I vastuväite kohtu tegevusele seoses apellandi I taotluse järelepärimise ja tõendite välja nõudmiseks rahuldamata jätmisega. Apellant I on seisukohal, et tema poolt taotletud dokumendi omavad käesoleva vaidluse lahendamisel olulist tähtsust. Apellant I esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on apellant I kandnud apellatsiooniastmes õigusabikulusid summas 528 eurot. Apellant I palub välja mõista T.S. kasuks apellatsiooniastmes kantud menetluskulud summas 528 eurot ja määrata, et T.S. kasuks väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
8.Ano Kokojete OÜ vastust apellatsioonkaebusele ei esitanud.
9.Ano Kokojete OÜ esitas 22.05.2015. a apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist hagi rahuldamata jätmist täies ulatuses. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) kehtib hageja Saksamaal töötamise suhtes Saksamaa miinimumpalgakorraldus. Hageja tegevuse perioodil ei kehtinud Saksamaal üldine seaduslik miinimumpalk, vaid üksnes teatavate tegevusalade miinimumpalgad. Kostja on ettevõte, mis rakendab osa oma töötajatest Saksamaal dementsete (mäluhäiretega) inimeste majapidamise eest hoolitsemisel. Kostja ei ole „hooldeettevõte“ PflegeArbbV § 1 (2) mõistes. Nimetatud asjakohase eelduse puudumise tõttu langeb kohustuslik minimaalpalk ära; 2) oli menetluse peatamine osaliselt vastuolus Euroopa Nõukogu määruses nr 44/2001 sätestatud eeskirjadega. Maakohus jätkas menetlust ilma taotluseta omaalgatuslikult. Selline teguviis oli vastuolus Eesti menetlusõigusega. Maakohtul puudus pädevus lõppotsuse tegemiseks; 3) oli hageja nõude suurus 91 803 eurot, millest kohus rahuldas ca 5 % ( 4 104,01 bruto), kuid menetluskulud jäeti poolte endi kanda.
10.T.S. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. T.S. palub menetluskulud jätta Ano Kokojete OÜ kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebused tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 24.04.2015. a otsus muutmata. Maakohus ei ole asja läbivaatamisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ega rikkunud menetlusnorme määral, mille tõttu oleks alus teha asjas teistsugune otsus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei korda neid käesolevas otsuses kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6.
12.Vastuseks hageja apellatsioonkaebusele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.
12.1.Hageja-apellant (edaspidi hageja) esitas 21.detsembril 2015 vastuväite ringkonnakohtu tegevusele. Ringkonnakohtu arvates on vastuväide esitatud õigeaegselt, kuid sisult põhjendamatu. Ringkonnakohus jättis hageja tõendite kogumise taotluse rahuldamata eelkõige põhjusel, et maakohus oli eelnevalt hageja taotluse osaliselt rahuldanud ja teinud järelpärimise Saksamaa pädevale ametiasutusele. Maakohus arvestas saadud teabega otsuses ning ringkonnakohus leidis määruses, et asjas tähtsust omavate asjaolude ja kohaldatava õiguse selgitamiseks ei ole vajalik täiendavat teavet koguda. Mis puudutab hageja taotlusi kolmandate isikutega sõlmitud lepingute jm materjalide väljanõudmiseks, siis esitas hageja selle taotluse ka maakohtule, kes jättis taotlused põhjendatult rahuldamata. Ringkonnakohus jääb selles osas määruses toodud põhjenduste juurde. Vastuväite põhjendus, et nimetatud materjalidega saab hageja tõendada, et ta tegi ületunde, ei ole õige. Arvete ja teenust osutanud kolmandate isikutega sõlmitud lepingutega ei saa tõendada, kas ja kui palju hageja tööd tegi.
12.2.Hageja väited Eesti Vabariigis kehtiva miinimumpalga kohaldamise kohta on arusaamatud. Maakohus leidis, et hageja vastas Saksamaal töötamise ajal Verordnung über zwingende Arbeitsbedingungen für die Pflegebranche kohaldamise tingimustele ja tal on õigus nõuda kostjalt töötasu 2011. a töötunni eest 8,5 eurot ja 2012. a töötunni eest 8,75 eurot.
12.3.Hageja väited töölepingu puuduste ja kostja ütluste ebaõiguse kohta ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ning ei korda neid.
12.4.Hageja väide, et tegemist oli renditööga, ei ole õige. Hageja märkis ise töövaidlust alustades, et ta oli lähetatud töötaja ja nõudis vähemmakstud lähetustasu. Töölepingus ja selle lisades sõlmiti kokkulepped lähetuse kohta, hageja esitatud nõuded lähtuvad eeldusest, et ta oli lähetuses. Hageja ei põhjenda, mis asjaoludel ta oma õiguslikku positsiooni soovib muuta. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt pooltevahelisele õigussuhtele antud kvalifikatsiooniga.
12.5.Hageja väide, et maakohus rikkus menetlusnorme, kui arvestas tõenditena tunnistajate kirjalikke seletusi, ei ole õige. Asja materjalidest nähtub, et tunnistajate ülekuulamist taotles kostja, kuna hageja ei nõustunud esitatud dokumentaalsete tõenditega. Maakohus andis pooltele aja tunnistajatele küsimuste formuleerimiseks. Hageja soovis esitada tunnistajatele väga arvukalt küsimusi (I kd lk 196). Arvestades seda, et tunnistajad on vaidlusega mitteseotud isikud, kes oma tegevusega ei ole põhjustanud vaidlust ja kellele tekitab käesolev vaidlus täiendavat aja ja muud kulu, siis oli ainuõige, et maakohus määras tunnistajate ütluste andmise kirjalikus vormis. Maakohus ei rikkunud tõendite kogumisel menetlusnorme. Hageja väited selle kohta, et tunnistajate ütlused ei ole õiged ja maakohus ei kontrollinud nende tõesust, ei ole põhjendatud. Tunnistajate ütlused on antud vande all ja maakohus hindas neid kooskõlas TsMS §-ga 232.
12.6.Hageja väited selle kohta, et maakohus tuvastas ebaõigesti, et hageja ületunnitöö tegemine ei ole tõendatud, ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et ei ole põhjendatud teha hageja töötundide osas järeldusi kostja poolt teenuse osutamise lepingute sõnastusest. Teenuse saajad ei kinnitanud hageja poolt ületundide tegemist, hageja ei ole tõendanud, et tal oli ületundide tegemise osas kokkulepe tööandjaga, hageja väide, et tööandja pidi aru saama, et tegemist on ööpäevaringse teenusega, mis eeldab ületunnitööd, ei ole asjakohane. Tööandja eitab kokkulepet. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt ületundide osas tuvastatud järeldustega. Hageja väited ei ole veenvad ega kooskõlas asjas esitatud ja maakohtu poolt hinnatud tunnistajate ütlustega. Ainuüksi hageja hinnang õigussuhte sisule, tööajale ja töötegemise valmisolekule, ei ole piisav tuvastada hageja väidetud asjaolu, et ta oli ööpäevaringse teenuse osutaja.
12.7.Ringkonnakohus märgib, et hageja on korduvalt oma nõuete sisu ja suurust menetluse kestel muutnud ning hageja nõuded ja nõuete põhjenduseks esitatud faktiväited ei ole usutvad, kuna välistavad osati üksteist. Töövaidluskomisjonile esitatud avalduses ei vaidlustanud hageja töölepingu ülesütlemise alust ega kuupäeva. Töövaidluskomisjoni otsuses märgitakse, et pooled ei vaidle töölepingu ülesütlemise aluse üle. Maakohtule 01.06.2012 esitatud seisukohtades märgib hageja, et nõuab töölepingu nr 84 õigustühiseks tunnistamist ja töölepingu lõpetamist erakorralistel asjaoludel, kuna tööandja rikkus oluliselt lepingut (I kd lk 63). Maakohtu otsuses puudub seisukoht hageja nõude osas lugeda töösuhe õigustühiseks, kuid selles osas ei ole pooled apellatsioonkaebust esitanud, millest ringkonnakohus järeldab, et hageja kaotas menetluse kestel selles osas õigusliku huvi. Töölepingu ülesütlemisest tulenevat nõuet 4 385,88 eurot suurendas hageja maakohtu menetluse kestel summani 29 463,30 eurot. Maakohus luges nõude esitamise lubatavaks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse p-s 18 toodud hinnanguga töölepingu ülesütlemisele. Hageja esitas kostjale avalduse, milles palus end töölt vabastada „esimesel võimalusel“, hageja kinnitas, et ei ole üle 40 tunni nädalas tööd teinud, hageja avaldas, et töölepingujärgset tööd ei ole võimalik teha 40-ne tunniga. Hageja poolt tööandjale esitatud avalduses ei ole märgitud, et tööandja rikkus töölepingut, samuti ei ole kirjeldatud asjaoludes rikkumisi, hageja ei heitnud töövaidluskomisjonis kostjale
ette seda, et töölepingu lõpetamise tingis rikkumine. Hageja hilisemad viited kostja poolsetele rikkumistele ei ole kooskõlas hageja enda seisukohadega. Hageja nõuab samaaegselt tehtud ületunnitöö eest tasu ja töölepingu ülesütlemise lugemist erakorraliseks põhjusel, et teda seati olukorda, kus töö tegemine eeldas ületunnitöö tegemist, kuid ta ei ole seda teinud ja kuna ei soovi ka edaspidi teha, siis palus töösuhte lõpetada.
12.8.Ringkonnakohus ei muuda maakohtu otsust, mistõttu tuleb rahuldamata jätta ka kõik hageja poolt apellatsiooniastmes esitatud nii põhi- kui kõrvalnõuete suurendamise taotlused.
13.Vastuseks kostja apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
13.1.Kostja vaidlustab maakohtu otsuse põhjendusel, et hagejale ei ole alust kohaldada Saksamaal kehtinud konkreetse töö suhtes kehtivat miinimumpalka. Kostja väite kohaselt on hagejale nn miinimumtöötasu maksmise esimeseks eelduseks see, et kostja oleks pädev ettevõte ja teiseks see, et hageja tööülesanded kattusid suuremas osas hooldustöötaja ülesannetega. Ringkonnakohtu arvates ei välista see, et kostja ei ole pädev ettevõte Saksamaa seaduste mõttes, st ettevõte, keda saab lugeda „hooldusettevõtteks“, käsitleda ikkagi hageja tehtud tööd „hooldusteenuse“ tähenduses. Maakohus on põhjalikult hinnanud tunnistajate ütlusi ning asjas esitatud muid tõendeid ning tuvastanud, et hagejat saab lugeda töötajaks, kellele pidi tööandja tagama Saksamaa hooldustöötaja miinimumtöötasu. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses uusi tõendeid ega tõendite kogumise taotlust esitanud, vaid on piirdunud kohtu poolt hinnatud tunnistajate ütluste ebapiisavaks lugemisega. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole tõendite hindamisel rikkunud menetlusnorme ning kostja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks.
13.2.Kostja väidab apellatsioonkaebuses, et kostja Ano Kokojete OÜ ja Leena Kokojeva on eraldiseisvad isikud ning maakohus on eksinud, kui luges kostjat isikuks, kes on loonud „iseseisvad osakonnad“ teenust osutavatesse majapidamistesse. Ringkonnakohus leiab, et see seisukoht ei oma hagi rahuldamise seisukohalt tähendust.
13.3.Kostja apellandi väide, et maakohtul puudus alus peatatud menetlust uuendada ning asjas lõpplahendit teha, ei ole õige. Maakohus uuendas menetluse kooskõlas TsMS § 361 lg-ga 1. Maakohtule esitati Müncheni töövaidluskohtu II astme 07.04.2014 jõustunud lahend, millega on lõpetatud T.S. töövaidluse menetlus. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei eksinud menetlust uuendades menetlusnormide vastu. Kostja ei ole esitanud väiteid ega tõendeid selle kohta, et samas asjas on Saksamaal veel mõni töövaidlus menetluses.
13.4.Kostja väitel oli hageja nõudeks 91 803,48 eurot, millest kohus rahuldas ca 5 %, ülejäänud jättis rahuldamata või läbi vaatamata, mistõttu ei olnud alust jätta menetluskulusid poolte endi kanda. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas ei omanud määravat tähendust ning ei toonud kaasa olulist menetluskulude suurenemist nõude muutmised ja suurendamised, kuna põhiliseks vaidluse esemeks oli kohaldatava õigusega seotud teemad ning tõendite hindamine seoses hageja tööülesannetega. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis põhjendatult hagi osalise rahuldamise tõttu TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda.
14.Ringkonnakohus jätab nii hageja kui kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda TsMS § 171 lg 1 alusel.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.