Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.T.T. esitas 03.10.2014 hagi K.T. vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt toimub Tartu kohtutäituri Reet Rosenthali menetluses olevas täiteasjas nr 186/2014/1450 täiemenetlus Tartu Maakohtu 27.02.2013 otsuse alusel tsiviilasjas nr 2-12-44192. Hageja oli seisukohal, et tema elatise tasumise kohustus on kostja ees täidetud. Kostja märkis hagiavalduses, et elatis tuleb tasuda järgmiselt: makse saaja M.V., arveldusarve nr XXXXXXXXXX (Swedbank AS), selgitus „elatis K.T.“. Hageja on tasunud elatist hagiavalduses toodud makse saajale M.V.le alljärgnevalt: 20.02.2014 summas 160 eurot, selgitusega „K.T. elatisraha“; 16.04.2014 summas 160 eurot, selgitusega „K elatisraha“; 16.05.2014 summas 150 eurot, selgitusega „K.T. elatis mai 2014. a“; 18.06.2014 summas 160 eurot, selgitusega „K elatis juuni 2014. a“. Hageja täitis elatise tasumise kohustuse 2014. a mai eest 16.05.2014 summas 160 eurot ja 2014. a juuni eest 18.06.2014 summas 160 eurot. Hageja tasus kostjale elatist ajal, mil kohtutäitur nõudis hagejalt sisse elatise: 20.02.2014 summas 160 eurot ja 16.04.2014 summas 160 eurot, s.o kokku 320 eurot. Kuna kostja on saanud 2014. a veebruari ja aprilli eest elatise nii täitemenetluse kaudu kui ka otse hagejalt, siis on põhjendatud lugeda 2014. a veebruaris ja aprillis tasutud elatis tasutuks 2014. a juuli ja augusti eest. Hageja on tasunud kostjale elatise 2014. a septembri ja oktoobri eest kokku summas 263,13 eurot: 21.09.2014. a 240 eurot ning 01.10.2014. a 23,23 eurot.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Esialgne nõue kohtutäiturile oli 800 eurot, kuid nõue on vähenenud ning võla suuruseks on 480 eurot.
3.Tartu Maakohus kaasas 09.02.2015. a (tl 62-63) kohtuistungil kolmanda isikuna kostja poolel menetlusse hageja ema M.V..
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus rahuldas 26.02.2015 otsusega hagi osaliselt ja tunnistas täitemenetluse Tartu kohtutäitur Reet Rosenthali menetluses olevas täiteasjas nr 186/2014/1450 lubamatuks 320 euro ulatuses. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Hageja hinnangul on tsiviilasjast nr 2-12-44192 tulenev elatise maksmise kohustus täielikult täidetud. Kostja hinnangul on kohustus täidetud üksnes osaliselt ning võlgnevuse suuruseks on 480 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja poolt 16.04.2014, 16.05.2014 ning 18.06.2014 kostja ema M.V. kontole nr XXXXXXXXXXX tehtud makseid saab pidada tsiviilasjast nr 2-12-44192 tuleneva kohustuse täitmiseks. Tartu Maakohtule 30.10.2012 esitatud hagiavalduses tsiviilasjas nr 2-12-44192 on märgitud elatise tasumiseks järgmised andmed: makse saaja M.V., arveldusarve XXXXXXXXXX (Swedbank), selgitus „elatis K.T.“ (tl 7). Käesoleva sundtäitmise aluseks olevas Tartu Maakohtu 27.02.2013 otsuses ei ole täpsustatud, millisele kontole tuleb elatis tasuda. Kostja ning kostja ema M.V. selgitustest nähtuvalt kasutas viidatud arveldusarvet kostja. Kontole nr XXXXXXXXX puudub kostjal juurdepääs, seda kasutab kostja ema M.V.. Hageja tugineb sellele, et kostja nõue on rahuldatud. VÕS § 186 p 1 kohaselt lõpeb võlasuhe muu hulgas kohase täitmisega. TMS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Vastavalt Tartu Maakohtu 27.02.2013 otsusele tsiviilasjas nr 2-12-44192 on elatis välja mõistetud käesolevas tsiviilasjas kostja, s.o K.T. kasuks. Paludes elatise kanda kostja emale kuuluvale arveldusarvele, ei ole kostja soovinud kohustuse täitmist kolmandale isikule, vaid on väljendanud soovi kohustuse täitmise viisi osas, st kontole, mida ta ise kasutas. Kuivõrd kohustust ei tulnud täita kostja emale, ei saa kohustust lugeda kohtu hinnangul täidetuks raha kandmisega kostja ema mõnele muule arveldusarvele, kui pooled ei olnud selles kokku leppinud. Kostja väitel ei ole ta valele kontole makstud raha ka kätte saanud ning hageja ei ole vastupidist väitnud ega tõendanud. Alusetult M.V. arveldusarvele kantud raha tagasisaamiseks on hagejal võimalik esitada nõue M.V. vastu. Samas on istungil selgunud, et hageja on M.V.le võlgu 1293 eurot. Täitemenetlus Tartu kohtutäitur Reet Rosenthali menetluses olevas täiteasjas nr 186/2014/1450 tuleb tunnistada lubamatuks 320 euro ulatuses.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.T.T. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist osaliselt hagi rahuldamata jätmise osas ja selles osas uue otsuse tegemist, millega rahuldada hagi täielikult. Apellant palub maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta K.T. kanda. Apellant palub täitemenetluse kulud jätta K.T. kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) tuli elatis tasuda M.V. arveldusarvele. Apellant on kohustuse täitnud VÕS § 76 lg 3 järgi kohaselt. Asjaolu, et raha ei ole kantud pangakontole, mille kostja märkis hagiavalduses, ei tähenda seda, et raha ei ole kantud elatise katteks; 2) on arusaamatu maakohtu seisukoht, et raha on kantud M.V.le. Kui T.T. täitis elatise kohustuse kolmandale isikule, kes oli märgitud hagiavalduses elatist vastu võtma õigustatud isikuks ja raha kanti selgitusega „elatis“, siis ei saa järeldada, et raha kanti konto omanikule.
K.T. ei ole tõendanud, et ta kasutas või tal oli õigus kasutada M.V. arveldusarvet nr XXXXXXXXXX. Väide, et konto lõpuga XX on kolmanda isiku konto ning kontot lõpuga XXX kasutab kostja, ei ole tõendatud. Vaidlust ei ole selles, et mõlema arveldusarve puhul on tegemist M.V.le kuuluvate arveldusarvetega; 3) ei ole K.T. ega M.V. tõendanud, et tegelikult ei saanud K.T. temale elatiseks kantud raha kätte. Samuti ei oma see tähendust, sest T.T. kandis elatise nõuetekohaselt M.V. arveldusarvele; 4) ei ole M.V. tõendanud, et hageja on temale võlgu 1293 eurot.
6.K.T. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub täitemenetluse kulud jätta apellandi kanda. Vastustaja palub maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta apellandi kanda. Kuna T.T.l on aastatega kogunenud suur elatisraha võlgnevus M.V. ees, siis leiab K.T., et 16.04.2014. a, 16.06.2014. a ja 18.06.2014. a tehtud ülekanded summas 480 eurot tuleb lugeda eelnimetatud võlgnevuse katteks.
7.M.V. esitas 12.12.2015. a seisukohad apellatsioonkaebusele. apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.
M.V.
vaidleb
8.T.T. esitas 02.12.2015. a menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema menetluskuludeks riigilõiv summas 175 eurot ja õigusabikulud summas 288 eurot. Hageja palub kostjalt mõista välja hageja menetluskulud ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud apellandi kanda.
10.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellant vaidlustas täitemenetluse lubamatuks tunnistamata jätmise summas 480 eurot. Nimetatud summas kandis apellant 2014 aastal raha kolme osamaksega üle kolmandale isikule.
11.Asjas ei ole vaidlust selle üle, et täitemenetluse aluseks oleva Tartu Maakohtu 27.02.2013 otsuse resolutsioonis tsiviilasjas nr 2-12-44192 puudub arveldusarve number või muu informatsioon otsuse täitmise kohta. Arvestades seda, et nimetatud otsusega mõisteti isalt täiskasvanud lapse kasuks välja elatis, siis on põhjendatud eeldada, et juhul kui kostja ei teadnud, kuidas rahalist kohustust täita, oleks ta saanud seda eelkõige oma lapselt küsida. Vajadusel oleks saanud ka kohtuotsust selles osas täiendada. Hageja seisukoht, et ta täitis kohustust nõuetekohaselt, kui tasus elatise osaliselt tsiviilasja nr 2-12-44192 hagis märgitud 3-isiku arvele ja osalt kolmanda isiku arvele, mis tal varasemast ajast teada oli, ei ole õige. VÕS § 91 lg 3 järgi rahalise kohustuse täitmisel võlgnetava summa kandmisega võlausaldaja kontole loetakse kohustus täidetuks võlausaldaja konto krediteerimisest võlgnetava rahasumma ulatuses. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et hageja oleks elatise tasunud tsiviilasjas 2-12-44192 tehtud otsuse järgi elatist saama õigustatud isiku, s.o K.T.i panga kontole.
Asja materjalidest nähtub, et K.T. esitas täiturile täitmiseks tsiviilasjast nr 2-12-44192 tuleneva sissenõutavaks muutunud elatise nõude 2013 aastal ja hageja sai esimese täitmisteate kätte juulis 2013. Nimetatud täitmisteates on märgitud rekvisiidid, sh arveldusarve nr, kuhu võlgnik peab kohustuse täitmiseks raha üle kandma (lk 11). Sellest hoolimata tegi hageja ülekandeid 3-isiku erinevatele arvetele veebruaris, aprillis, mais ja juunis 2014, so pärast teäitmisteadete saamist. Kuna hagejal oli kolmanda isiku väite kohaselt varasemast perioodist 3-isiku (täisealise lapse ema) ees täitmata rahalisi kohustusi elatise osas, siis oli kolmas isik õigustatud lugema need varasema võlgnevuse katteks. Apellandi väide, et võla olemasolu ei ole tõendatud, ei ole asjakohane. Maakohus võttis asja juurde arvestuse, milles tuuakse välja hageja elatise võlgnevuse kujunemine ja suurus kolmanda isiku ees. Vastuväidet TsMS § 333 alusel kohtu tegevusele hageja ei esitanud. Apellant väitis maakohtus, et elatise võlgnevus 3-isiku ees ei oma käesolevas vaidluses tähtsust. Apellatsioonkaebuses jääb apellant selle juurde, et asjakohatud on väited, et tal on võlgnevus kolmanda isiku ees, samas lisab apellant, et nimetatud asjaolu ei ole ka tõendatud. Ringkonnakohus leiab, et esitatud arvestus on lubatav tõend. Kui hageja sellega ei nõustunud, siis oleks ta saanud taotleda omapoolsete täiendavate tõendite esitamist, millega 3-isiku arvestus ümber lükata. Käesoleval juhul lähtus maakohus õigesti asjaolust, et hagejal on elatise võlgnevus nii täisealise lapse kui varasemate lahenditega alaealise lapse kasuks ema arvele tasumisele kuuluvate kohustuste osas.
12.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb asjas kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Vastustaja on märkinud, et tal ei ole menetluskulusid tekkinud. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.