Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. jaanuar 2016. a Tartu
Tsiviilasja number
2-14-58474
Tsiviilasi
T.T. hagi K.T. vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind
800 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 26. veebruari 2015. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
T.T. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): T.T. (isikukood: XXXXXXX; elukoht: XXXX), esindaja Armand Mark Vastustaja (kostja): K.T. (isikukood: XXXX; elukoht:
Kolmas isik: M.V. (isikukood: XXXXXX; elukoht: XXXX)
esindajad
Menetluskulude jaotus
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
K.T. ei ole tõendanud, et ta kasutas või tal oli õigus kasutada M.V. arveldusarvet nr XXXXXXXXXX. Väide, et konto lõpuga XX on kolmanda isiku konto ning kontot lõpuga XXX kasutab kostja, ei ole tõendatud. Vaidlust ei ole selles, et mõlema arveldusarve puhul on tegemist M.V.le kuuluvate arveldusarvetega; 3) ei ole K.T. ega M.V. tõendanud, et tegelikult ei saanud K.T. temale elatiseks kantud raha kätte. Samuti ei oma see tähendust, sest T.T. kandis elatise nõuetekohaselt M.V. arveldusarvele; 4) ei ole M.V. tõendanud, et hageja on temale võlgu 1293 eurot.
M.V.
vaidleb
Asja materjalidest nähtub, et K.T. esitas täiturile täitmiseks tsiviilasjast nr 2-12-44192 tuleneva sissenõutavaks muutunud elatise nõude 2013 aastal ja hageja sai esimese täitmisteate kätte juulis 2013. Nimetatud täitmisteates on märgitud rekvisiidid, sh arveldusarve nr, kuhu võlgnik peab kohustuse täitmiseks raha üle kandma (lk 11). Sellest hoolimata tegi hageja ülekandeid 3-isiku erinevatele arvetele veebruaris, aprillis, mais ja juunis 2014, so pärast teäitmisteadete saamist. Kuna hagejal oli kolmanda isiku väite kohaselt varasemast perioodist 3-isiku (täisealise lapse ema) ees täitmata rahalisi kohustusi elatise osas, siis oli kolmas isik õigustatud lugema need varasema võlgnevuse katteks. Apellandi väide, et võla olemasolu ei ole tõendatud, ei ole asjakohane. Maakohus võttis asja juurde arvestuse, milles tuuakse välja hageja elatise võlgnevuse kujunemine ja suurus kolmanda isiku ees. Vastuväidet TsMS § 333 alusel kohtu tegevusele hageja ei esitanud. Apellant väitis maakohtus, et elatise võlgnevus 3-isiku ees ei oma käesolevas vaidluses tähtsust. Apellatsioonkaebuses jääb apellant selle juurde, et asjakohatud on väited, et tal on võlgnevus kolmanda isiku ees, samas lisab apellant, et nimetatud asjaolu ei ole ka tõendatud. Ringkonnakohus leiab, et esitatud arvestus on lubatav tõend. Kui hageja sellega ei nõustunud, siis oleks ta saanud taotleda omapoolsete täiendavate tõendite esitamist, millega 3-isiku arvestus ümber lükata. Käesoleval juhul lähtus maakohus õigesti asjaolust, et hagejal on elatise võlgnevus nii täisealise lapse kui varasemate lahenditega alaealise lapse kasuks ema arvele tasumisele kuuluvate kohustuste osas.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.