1.Rahuldada XXX(XXX, isikukood XXX) kaebus Tallinna kohtutäituri Risto Sepa (Sepp, isikukood 37612110236) 29.06.2015 otsuse peale täiteasjas nr 027/2015/801.
2.Tühistada Tallinna kohtutäituri Risto Sepa (Sepp, isikukood 37612110236) 29.06.2015 otsuse peale täiteasjas nr 027/2015/801.
3.Kohustada Tallinna kohtutäiturit Risto Seppa (Sepp, isikukood 37612110236) uuesti läbi vaatama XXX(XXX, isikukood XXX) 11.06.2015 täiteasjas nr 027/2015/801.
4.Tühistada Harju Maakohtu 04.09.2015 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu täitemenetluse peatamine. Menetluskulude jaotus
5.Jätta menetluskulud Tallinna kohtutäituri Risto Sepa (Sepp, isikukood 37612110236) kanda.
6.Määrata kindlaks XXX(XXX, isikukood XXX) menetluskulu suurus riigilõiv 65 (kuuskümmend viis) eurot.
7.Välja mõista Tallinna kohtutäiturilt Risto Sepalt (Sepp, isikukood 37612110236) XXX(XXX, isikukood XXX) kasuks menetluskulud riigilõiv 65 (kuuskümmend viis) eurot.
8.Jätta menetlusosaliste ülejäänud menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie (5) kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 1 (5)
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I.
Asjaolude kirjeldus
1.XXX(avaldaja) esitas 10.07.2015 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Risto Sepa (kohtutäitur) 29.06.2015 otsuse peale täiteasjas nr 027/2015/801 (I kd, tl-d 1-8). Täitemenetlus algatati Urmas Ustavi (sissenõudja) täitmisavalduse alusel. Kohus kohaldas 04.09.2015 määrusega esialgse õiguskaitse abinõusid. Kohus algatas 11.09.2015 määrusega kaebuse alusel menetluse (I kd, tl 95).
2.Kohus toob määruse kirjeldavas osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-le 1 välja üksnes kaebuse aluseks olevad põhilised asjaolud. Võlgnik avaldas kohtule, et 03.06.2015 algatas kohtutäitur sissenõudja avalduse alusel täitemenetluse võlgniku suhtes. Täitedokumendiks oli Harju Maakohtu 16.01.2014 kohtumäärus või kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-113413. Nõude sisuks oli võlgnevus 11 123 eurot. Võlgnikule edastati täitmisteade 08.06.2015. Võlgnik esitas 11.06.2015 kaebuse. Kohtutäitur jättis 29.06.2015 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur on rikkunud täitemenetluse algatamisega formaliseerituse põhimõtet, sest täitedokument on ebaselge. Võlgnikule jääb arusaamatuks, mida tuleb mõista pankrotimenetluse kulude kandmise all. Kohtumääruses on märgitud, et pankrotimenetluse kulud jäetakse XXX(pankrotis) kanda. Täitedokumendis ei ole märgitud, et pankrotimenetluse kulud on välja mõistetud XXX kui füüsiliselt isikult. Kohtutäitur rikub täitemenetluse läbiviimisega seaduslikkuse põhimõtet, sest võlgniku suhtes on algatatud kohustustest vabastamise menetlus ning pankrotiseaduse § 174 lg 2 kohaselt ei saa võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist, pöörata sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele summadele. Täitedokumendiks olev kohtumäärus ei olnud täitetoimingute tegemisele asumisel jõustunud. Võlgnik palub tühistada kohtutäituri 29.06.2015 otsuse kaebuse lahendamise kohta (I kd, tl-d 41-47, 85-88).
3.Kohtutäitur vastas kaebusele 18.09.2015. Kohtutäitur avaldas, et ta jääb oma 29.06.2015 koostatud otsuse juurde (I kd, tl 104).
4.Sissenõudja vastas kaebusele 21.09.2015. Sissenõudja avaldas, et kaebus on alusetu. Kulude kandmine ei ole ebaselge määratlus. Tähtsust ei oma asjaolu, kas võlgniku nimele on järgi kirjutatud sõna „pankrotis“. Võlgniku arusaam võõra ja talle kuuluva vara kohta on moonutatud. Tsiviilasjas nr 2-11-55538 kohtu deposiiti kantud summa kuulub tagastamisele sissenõudjale, mitte võlgnikule (I kd, tl-d 156-160). II.
Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
5.Pankrotiseaduse (PankrS) § 150 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 150 lg 5 sätestab, et pankrotimenetluse kulude kohta tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse. Kohtu hinnangul annab PankrS § 150 lg 4 kohtule kaalutlusõiguse jagada pankrotimenetluse kulud asjaolude kohaselt, kui pankrotimenetlus raugeb. Harju Maakohus on 16.01.2014 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-11-3413 tegemisel pankrotimenetluse kulud jätnud võlgniku kanda ning sellega teostanud PankrS § 150 lg 4 kohast kaalutlusõigust.
6.Harju Maakohtu 16.01.2014 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-11-3413 resolutsioonist ei nähtu pankrotimenetluse kulude suurus ja pankrotimenetluse kulude väljamõistmine võlgnikult. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 463 lg 2 sätestab, et määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. TsMS § 442 lg 5 sätestab, 2 (5)
et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. PankrS § 3 lg 2 sätestab, et pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 463 lg 2 kohaselt peab kohtumääruse resolutsioon vastama TsMS § 442 lg 5 nõuetele. See tähendab, et kohtumääruse resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav kohtulahendi muu tekstita. Pankrotiseadus ei sisalda regulatsiooni, mis asendaks TsMS § 442 lg-s 5 sätestatu. See tähendab, et ka PankrS § 158 lg-s 4 nimetatud määruse resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu määruse tekstita. PankrS § 150 lg 4 ei näe ette, et kohus mõistab pankrotimenetluse kulud nende võlgniku kanda jätmisel võlgnikult konkreetse summana välja. Pankrotimenetluse kulude väljamõistmine pankrotimenetluse raugemise korral on pankrotiseaduses reguleerimata. Kohtu hinnangul tuleb analoogia korras kohaldada pankrotiseaduse § 23 lg-d 4. PankrS § 23 lg 4 lause 1 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 4 lause 1 sätestab üheselt, et pankrotimenetluse kulud mõistetakse pankrotiavalduse menetluse raugemisel välja võlgnikult. Kohtu hinnangul tuleb PankrS § 150 lg-d 4 ja § 23 lg-d 4 koosmõjus tõlgendada selliselt, et kohus peab pankrotimenetluse kulude pankrotivõlgniku kanda jätmisel mõistma pankrotimenetluse kulud konkreetse summana pankrotivõlgnikult välja konkreetse isiku kasuks, nt pankrotihalduri või pankrotimenetluse kuludeks kohtu deposiiti makse teinud isiku kasuks. Vastasel juhul ei vasta kohtumäärus TsMS § 442 lg 5 nõuetele ega ole täidetav. Kohtumäärusega on pankrotimenetluse kulud jäetud võlgniku kanda, kuid pankrotimenetluse kulude suurus ja nende väljamõistmine sissenõudja kasuks kohtumääruse resolutsioonist ei nähtu. Seetõttu ei ole kohtumäärus selge osas, kas ja milline pankrotimenetluse kulude summa on pankrotivõlgnikult välja mõistetud ning kes on kohtumääruse kohaselt kulude hüvitamist nõudma õigustatud isik.
7.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 23 lg 1 lause 1 sätestab, et kohtutäitur viib täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse (edaspidi täitmisavaldus) ja täitedokumendi alusel. Kui kohtutäiturile esitatakse täitmisavaldus ja täitedokument, kontrollib kohtutäitur, kas täitmisavalduses märgitud sundtäitmisele esitatud nõue nähtub täitedokumendist. Seejuures kontrollib kohtutäitur, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele (täitemenetluse formaliseerituse printsiip). Täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest tulenevalt saab sundkorras täita üksnes selget lahendit. Kui sundtäitmisele esitatud nõuet ei nähtu täitedokumendist või on täitedokument täitmisavalduses kirjeldatud nõude osas ebaselge, ei tohi kohtutäitur täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest lähtuvalt täitemenetlust läbi viia. Sissenõudja esitas 02.06.2015 kohtutäiturile täitmisavalduse, milles on märgitud järgmist: „Palun pöörata täitmisele „Täitemenetluse seadustiku“ § 2 lõike 1 punkti 1 alusel:
1.1.XXX(pankrotis) pankrotihaldur Urmas Ustavi töötasuks 9600 eurot, millele lisandub käibemaks summas 1920 eurot, kokku 11 520 eurot.
1.2.Jäeti XXX(pankrotis) pankrotimenetluse kulud võlgniku XXX(pankrotis) kanda. Lõplik nõue võlgniku XXX vastu Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt on 15.08.2014 halduri tasu katmiseks makstud välja 397 EUR. Eeltoodut arvestades on Urmas Ustavil 01.06.2015 seisuga nõue XXX vastu summas 11 123 EUR. Sissenõude nõude summa täitmisavalduse esitamise kuupäeval: 11 123 EUR.“ (I kd, tl 114).
3 (5)
Sundtäitmisele esitatud kohtumäärus oli jõustunud (TMS § 2 lg 1 p 1) ja sellele oli lisatud jõustumismärge (TMS § 12 lg 1) (I kd, tl 112). Kohtumääruse resolutsioonist ei nähtu, et võlgnikult on sissenõudja kasuks välja mõistetud 11 520 eurot (I kd, tl 106-107). Täitedokumendiks oleva kohtumääruse resolutsioonist ei nähtu, et võlgnikult on sissenõudja kasuks välja mõistetud 11520 eurot. Seetõttu on kohtulahend on ebaselge ning kohtutäitur algatas täitemenetluse ebaõigesti. Kohtutäitur on ebaselge täitedokumendi alusel täitemenetluse läbiviimisega rikkunud formaliseerituse põhimõtet. Seetõttu oli võlgniku kaebus kohtutäituri tegevuse peale põhjendatud ning kohtutäitur oleks pidanud kaebuse rahuldama ja täitemenetluse lõpetama. Kohus rahuldab võlgniku kaebuse ja tühistab kohtutäituri 29.06.2015 otsuse. Kohus kohustab kohtutäiturit vaatama kaebuse uuesti läbi.
8.Sissenõudja ei ole vastuses kaebusele esitanud faktiväiteid, mille alusel oleks kohtul võimalik lugeda sundtäitmisele esitatud kohtumääruse resolutsioon selgeks. Kohus nõustub sissenõudjaga, et sõnapaar „kulude kandmine“ ei ole ebaselge määratlus. Samuti on kohus nõus sellega, et võlgniku nimele sõna „pankrotis“ lisamine ei anna alust lugeda XXXisikuks, kelle kanda on jäetud pankrotimenetluse kulud. Samas ei muuda asjaolu, et kohus jättis pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda olematuks asjaolu, et kohus ei ole pankrotimenetluse kulusid konkreetse summana võlgnikult sissenõudja või muu isiku kasuks välja mõistnud.
9.Sissenõudja leiab, et käesoleval juhul pööratakse sissenõue kohtu tagatiste kontol oleva raha suhtes, mis ei ole võlgniku vara, vaid sissenõudja poolt tsiviilasjas nr 2-11-55538 kohtu deposiiti makstud rahasumma. Nimetatud summa tagastamist saab nõuda sissenõudja (I kd, tl-d 158-159). Kohus on sissenõudjale avaldanud, et tagatise tagastamist saab taotleda üksnes võlgnik vastavalt TsMS § 195 lg-le 1 (I kd, tl 157). Täitmisteatest nähtuvalt ei ole võlgniku vastu algatatud täitemenetluse sisuks üksnes sissenõude pööramine tagatise tagastamise nõudeõigusele summas 1839,40 eurot. Sissenõudja on märkinud oma nõude suuruseks 11 123 eurot (I kd, tl 114). Sissenõudja ei ole oma sundtäitmisele esitatud nõuet piiranud kohtu deposiidis oleva 1839,40 euroga (I kd, tl 114). Täitemenetlust on alustatud 11 123 euro tasumise nõude rahuldamiseks (I kd, tl 18). Kohus leidis eelnevalt, et kohtutäitur on täitemenetluse algatanud ebaselge täitedokumendi alusel, mistõttu tuleb kaebus rahuldada. Sissenõudja vastuväide ei ole seotud kohtulahendi selgusega, vaid varaga, millele sissenõuet saab pöörata. Eeltoodust tulenevalt ei anna sissenõudja vastuväide alust kaebuse rahuldamata jätmiseks. Kohus selgitab, et küsimus, kas kohtu deposiiti tasutud summa kuulub tagastamisele pankrotivõlgnikule või pankrotihaldurile, lahendatakse maakohtu poolt TsMS § 195 lg 1 alusel kohtumäärusega. Maakohus ei saa kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel anda hinnangut sellele, millisel isikul on TsMS § 195 lg 1 järgi õigus taotleda tagatise tagastamist. Kui maakohus keeldub tagatise andja taotluse alusel talle tagatise tagastamisest, on tagatise andjal võimalik esitada TsMS § 195 lg 3 kohaselt kohtumääruse peale määruskaebus. Tagatise tagastamata jätmise korral ei ole kohaseks õiguskaitsevahendiks täitmisavalduse esitamine isiku vastu, kellel on tagatise tagastamisest keeldunud kohtu arvates tegelikult õigus tagatise tagastamist taotleda. Asjaolu, et kohus ei ole sissenõudjale tagatist tagastanud, ei anna sissenõudjale õigust esitada võlgniku vastu sundtäitmisele täitedokumenti, mis on ebaselge.
10.TMS § 218 lg 2 lause 2 sätestab, et kohus võib otsustada kuni kaebuse lahendamiseni täitemenetluse tagatise vastu või tagatiseta peatamise või jätkamise tagatise vastu. Kohus kohaldas 07.10.2014 kohtumäärusega esialgse õiguskaitse abinõuna täitemenetluse peatamist. Tulenevalt TMS § 218 lg-st 2 on täitemenetluse peatamine võimalik kuni kaebuse lahendamiseni. Kohus peatas esialgse õiguskaitse abinõuna täitemenetluse täiteasjas nr 027/2015/801. Kohtulahendi täitmiseks on 4 (5)
vajalik esialgse õiguskaitse abinõu tühistada, et kohtutäitur saaks täitemenetluse jätkumisel võlgniku kaebuse uuesti läbi vaadata ja otsusega lahendada. TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kohus tühistab 04.09.2015 kohtumäärusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud.
11.TsMS § 172 lg 10 sätestab, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Kohus tegi lahendi kohtutäituri kahjuks. Seetõttu jätab kohus riigilõivu kohtutäituri kanda. TsMS § 172 lg 1 lause 2 sätestab, et kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus rahuldas kaebuse ja tühistas kohtutäituri otsuse. Seega tegi kohus otsuse kohtutäituri kahjuks. Kohtu hinnangul on seetõttu õiglane jätta kohtuvälised kulud kohtutäituri kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Võlgnik tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot ja esialgse õiguskaitse avalduse esitamisel 50 eurot. Kohus määrab kindlaks võlgniku menetluskulud riigilõivu 65 eurot osas ja mõistab nimetatud summa kohtutäiturilt võlgniku kasuks välja. Asja materjalidest nähtuvalt on kõik menetlusosalised osalenud menetluses isiklikult, mistõttu neil ei saa olla lepingulise esindaja kulusid. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et kohus või menetlusosalised oleks teinud toiminguid, millega kaasnevad menetlusosalistele kohtukulud. Seetõttu jätab kohus ülejäänud menetluskulude osas menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
Kohtuistungi sekretär Kristi Aarde (telefon (+372)6200195, elektronpost [email protected]). Kohtujurist Allar Kirikmäe (elektronpost [email protected]). Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei (Kentmanni 13, 10116 Tallinn, telefon (+372)6200120, faks (+372)6200191, elektronpost menetlusdokumentide saatmiseks [email protected]).
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.