lepinguline esindaja advokaat Martin Kirsipuu (e-post
XXX@XXX )
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta MT 19.05.2015 määruskaebus läbi vaatamata.
2.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta MT kanda.
3.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
1(6)
Tsiviilasi nr: 2-14-50401
Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses oli MT hagi JV vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2013/7116.
2.02.06.2014 määrusega kohustas Harju Maakohus hagejat tasuma 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatist 1000 eurot ja esitama sama aja jooksul kohtule tagatise maksmist tõendavad andmed. Hageja sai maakohtu 02.06.2014 määruse kätte 03.06.2014 ning esitas sellele määruskaebuse.
3.Tallinna Ringkonnakohus jättis 17.02.2015 määrusega maakohtu 02.06.2014 määruse tagatise nõudmise kohta muutmata. Hageja sai ringkonnakohtu määruse kätte 26.02.2015.
4.27.02.2015 e-kirjas selgitas maakohus hagejale, et kuigi maakohtu 02.06.2014 määrusega antud tähtaeg tagatise tasumiseks on möödunud ja tagatist tasutud ei ole, võimaldab kohus hagejal siiski kohtunõue täita ja tasuda tagatis 1000 eurot kohtu tagatiste kontole hiljemalt 06.03.2015. Selleks ajaks tuleb esitada kohtule ka tagatise tasumist tõendav maksekorraldus. Kohus hoiatas hagejat veelkord, et tagatise tasumata jätmisel hiljemalt 06.03.2015, jätab kohus hagi läbi vaatamata. Maakohtu määrus
5.23.03.2015 määrusega jättis Harju Maakohus MT hagi JV vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2013/7116 läbi vaatamata, menetluskulud MT kanda ja mõistis MT-lt JV kasuks välja menetluskuluna 739,20 eurot.
6.Määruse kohaselt jätab maakohus kostja taotlusel ja TsMS § 197 alusel hagi läbi vaatamata, kuivõrd hageja ei ole 02.06.2014 määruses määratud tähtaja jooksul ja täiendavalt 27.02.2015 võimaldatud tähtaja jooksul tagatist andnud. Kohus võimaldas hagejal maksta tagatis hiljemalt 06.03.2015, kuid hageja ei ole käesolevani tagatist tasunud. Kohus ei tuvastanud tagatise laekumist NAPi kaudu ja kohtule ei ole esitatud tagatise tasumise kohta maksekorraldust.
7.TsMS § 168 lg 2 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses TsMS § 174 lg 2 järgi.
8.Kostja taotluse kohaselt on tema menetluskuluks õigusabikulu 739,20 eurot. Kostjale on osutatud õigusabi kokku 5,6 tundi, hinnaga 110 eurot tund+km. Aruande kohaselt on esindajal kulunud kliendiga nõupidamisele hagi vastuse koostamise osas 0,8 tundi, tagatise taotluse koostamisele 2,8 tundi ja hageja 10.06.2014 määruskaebusele vastuse koostamisele 2 tundi.
9.Et kostjal oli menetluses lepinguline esindaja, peab hageja hüvitama kostjale tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tsiviilkohtumenetluses mõistetakse lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele
2(6)
Tsiviilasi nr: 2-14-50401 kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25).
10.Maakohtu hinnangul on kostjale osundatud õigusabi olnud vajalik ja põhjendatud. Kõik õigusabitoimingud vastavad asja materjalile ja õigusabi osutamisele ei ole kulutatud ülemääraselt aega.
11.Riigikohus on 11.02.2015 lahendis nr 3-2-1-115-14 selgitanud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi. Riigikohus on pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1115-13; 9. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13). Praegusel juhul ei saa kostja esindaja tunnitasu (110 eurot + km) pidada ülemääraseks, võttes sh arvesse ka esindaja kvalifikatsiooni.
12.Kostja on taotlenud menetluskuludelt käibemaksu hüvitamist. TsMS § 174 lg 10 kohaselt, menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa seetõttu ka menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Määruskaebus
13.19.05.2015 esitas MT maakohtu 23.03.2015 määrusele määruskaebuse, milles palub määruse tühistada ja teha uus määrus ning määrata hüvitatavateks menetluskuludeks õigusabi 2 tunni osas. Määruskaebuse esitaja vaidlustas määruse menetluskulude osas, sest vastustaja õigusabikulud on asja mahtu ja sisu hinnates ebaproportsionaalselt suured võrreldes kohtu poolt hagejale määratud tagatise summaga 1000 eurot.
14.Antud juhul, kuna hagi jäeti läbi vaatamata, asja sisulist arutelu ei toimunud, ei saa kostja põhjendatud õigusabi kulu olla sama suur, kui määratud menetluskulude tagatise summa. Hageja hinnangul saab ainukeseks põhjendatud kuluks lugeda kostja kulu, mis kulus taotluse tegemisele menetluskuludele tagatise määramiseks ja määruskaebuse vastuse koostamiseks. Kostja on selleks kuluks hinnanud 2,8 tundi ja kohus sellega nõustunud. Hageja leiab, et kostja taotlus menetluskulude katteks tagatise määramiseks on lihtsakoeline dokument ning kvalifitseeritud advokaadil ei kulu selle dokumendi koostamiseks üle ühe tunni. Eeltoodust tulenevalt peab hageja kohaseks ja põhjendatud õigusabikuluks taotluse koostamisel 1,0 tundi ja määruskaebusele vastuse koostamisele samuti 1,0 tundi. Menetluse edasine käik
15.19.05.2015 määrusega jättis Harju Maakohus määruskaebuse käiguta ja kohustas hagejat tasuma määruskaebuselt riigilõivu summas 50 eurot määruses toodud pangaarvele 5 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest ning kohtule esitama sama aja jooksul maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta. Maakohus hoiatas hagejat, et nõutud riigilõivu tasumata jätmise korral ei võta maakohus määruskaebust TsMS § 659 ja § 637 lg 1 p 3 alusel menetlusse.
16.Määrus toimetati hagejale kätte hageja elukoha aadressil (XXXXXXX XXX XX-XX, XXXXXXXX XXXXXX, XXXXX XXXX, XXXXXXX) postkasti panekuga 10.07.2015 (eelnevalt üritati määrust hagejale isiklikult kätte toimetada tähitud kirjaga 04.06.2015 kell 11.56 ja 08.06.2105 kell 10.10 ning 06.07.2015 kell 10.20 ja 10.07.2015 kell 12.00). Kohus edastas teate määruse kättesaadavaks tegemise kohta hageja e-posti aadressitel 22.05.2015 e-kirjaga, millele hageja ei vastanud.
3(6)
Tsiviilasi nr: 2-14-50401
17.Määruskaebuse esitaja kohtu määratud tähtajaks riigilõivu ei tasunud. Määruses hoiatas maakohus, et kui määruskaebuse esitaja ei tasu nõutud lõivu, ei võta maakohus TsMS § 659 ja § 637 lg 1 p 3 alusel määruskaebust menetlusse.
18.11.08.2015 määrusega jättis Harju Maakohus MT 19.05.2015 määruskaebuse Harju Maakohtu 23.03.2015 määruse peale menetlusse võtmata, kuna kaebuselt ei ole tasutud riigilõivu 50 eurot.
19.28.08.2015 esitas MT maakohtu 11.08.2015 määrusele määruskaebuse, paludes määrus tühistada ja anda hagejale mõistlik aeg alates määruse jõustumisest riigilõivu 50 eurot tasumiseks määruskaebuselt.
20.Harju Maakohus võttis 02.09.2015 menetlusse nii 19.05.2015 kui ka 28.08.2015 määruskaebused ja edastas need seisukoha saamiseks puudutatud isikule.
21.Puudutatud isiku 10.09.2015 vastuse kohaselt tuleks 19.05.2015 määruskaebus jätta menetlusse võtmata, kuna sellelt on tasumata riigilõiv. TsMS § 147 kohaselt tuleks määruskaebuselt tasuda riigilõiv, enne riigilõivu tasumist ei tehta lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Hageja on teadlik, et määruskaebustelt tuleb tasuda riigilõiv, kuna on korduvalt menetluses määruskaebusi esitanud. Hageja kasutab riigilõivu tasumata jätmist kohtuprotsessi venitamiseks ning menetlusõigusi pahatahtlikult. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei võimalda võtta määruskaebusi menetlusse võtta ilma selleks riigilõivu tasumata. Sellise võimaluse välistavad TsMS § 147 lg 1, TsMS § 659 ja § 637 lg 1 p 3. Käesoleval juhul ei ole võimalik menetlusökonoomia põhimõttega välistada seaduses sätestatud ja spetsiifiliselt kaebuste esitamisel ettenähtud riigilõivu tasumise kohutust. Menetlusökonoomia põhimõttega on ka vastuolus olukord, kus kostja peab hakkama enne määruskaebuste menetlusse võtmist sisuliselt vastama hageja määruskaebustele. Hageja on vaidlustanud Harju Maakohtu 23.03.2015 määruse menetluskulude osas, kuna leiab et need on ebaproportsionaalselt suured. Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 739 eurot. Hageja aga leidis, et kostja õigusabikulud ei saanud olla peaaegu samasuured kui tagatise (1000 eurot) määramise summa. Kostja peab vajalikuks selgitada, et ta taotles tagatist üksnes hagiavaldusele vastuse koostamise kulude katteks. Kohus on põhjendatult välja mõistnud menetluskulud nii taotluse kui määruskaebusele esitatud vastuse eest. Kostja pidi tagatise taotluse koostamisel hindama kõiki asjaolusid, kaasaarvatud hageja majanduslikku seisundit. Samuti on taotlus viis lehekülge, mida ei ole võimalik koostada 1 tunniga. Kuna määruskaebus oli otseselt seotud antud menetlusega, siis on kohus õigesti välja mõistnud ka sellega seotud kulud. Kostja leiab, et tema esindaja on teinud mõistlikud panused õigusabi osutamisel.
22.Maakohus jättis 19.05.2015 määruskaebuse rahuldamata ja edastas 14.09.2015 Tallinna Ringkonnakohtule. Maakohus leidis, et kuigi kohus peaks puuduste tõttu jätma 11.08.2015 määruskaebuse käiguta ja võimaldama tasuda määruskaebuselt riigilõivu, võtab kohus siiski menetlusökonoomilistel kaalutlustel 28.08.2015 ja 19.05.2015 määruskaebused menetlusse ja edastab need ringkonnakohtule. MT-le täiendavat tähtaegade võimaldamine ei ole menetluse huvides, kuna MT ei võta talle edastatud dokumente vastu, mistõttu tuleb need kätte toimetada postkasti jätmisega, misjärel esitab ta järjekordse kaebuse, mille menetlusse võtmist takistab järjekordselt riigilõivu tasumata jätmine.
23.17.09.2015 tagastas Tallinna Ringkonnakohus toimiku maakohtule menetlustoimingute tegemiseks. Maakohtu seisukoht, et menetlusökonoomilistel kaalutlustel saab võtta määruskaebuse menetlusse ilma menetlusdokumendi puuduste kõrvaldamise toiminguid tegemata ja menetlusosalisele riigilõivu tasumiseks tähtaega andmata, ei ole kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatuga. Tulenevalt
4(6)
Tsiviilasi nr: 2-14-50401 TsMS § 147 lg 1, § 659 ja § 637 lg 1 p 3 tuleb kohtul esmalt nõuda menetlusosaliselt seaduses ettenähtud riigilõivu tasumist ning seejärel vastavalt riigilõivu laekumisele otsustada määruskaebuse menetlusse võtmine. Kuivõrd maakohus on jätnud tegemata toimingud seoses riigilõivu nõudmisega määruskaebuse esitajalt, ei ole maakohus kaebust enne ringkonnakohtule edastamist menetlenud TsMS §-s 663 sätestatud korras ning vastavaid toiminguid tegemata ei saanud maakohus ka otsustada määruskaebuse menetlusse võtmist.
24.09.10.2015 edastas maakohus hageja poolt 19.05.2015 esitatud määruskaebuse uuesti Tallinna Ringkonnakohtule. Maakohus märkis, et ei ole tuvastanud riigilõivu tasumist määruskaebuselt ning riigilõivu tasumist tõendavat maksekorraldust ei ole kohtule esitatud. Maakohus märkis, et võtab menetlusökonoomilistel kaalutlustel siiski määruskaebuse menetlusse, kuid leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
25.TsMS § 664 lg-te 1 ja 2 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud. Kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus kaebuse määrusega läbi vaatamata.
26.TsMS § 663 lg 1 2. lause kohaselt kontrollib kohus, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades.
27.Ringkonnakohus saab aru, et maakohus on 19.05.2015 määruskaebuse esialgu 11.08.2015 määrusega otsustanud jätta menetlusse võtmata ja siis on maakohus 02.09.2015 otsustanud 19.05.2015 määruskaebuse siiski menetlusse võtta. Niisugune vastuoluline õigusemõistmine jääb ringkonnakohtule tervikuna arusaamatuks.
28.Ringkonnakohtu hinnagul on maakohus 11.08.2015 määrust tehes mõistnud menetlusseadustiku mõtet õigesti, jättes 19.05.2015 määruskaebuse menetlusse võtmata. Maakohus on aga eksinud 19.05.2015 määruskaebuse menetlusse võtmisel 02.09.2015.
29.RLS § 59 lg 14 sätestab, et kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot.
30.TsMS § 147 lg 1 kohaselt maksab avaldaja riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
31.Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on maakohus andnud määruskaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 19.05.2015 määrusega, mis on hagejale kättetoimetatud TsMS § 326 alusel postkasti jätmisega 10.07.2015. Eelnevalt on määrust hagejale üritatud kätte toimetada: 04.06.2015 kell 11.56 ja 08.06.2105 kell 10.10 (tlk 165) ja 06.07.2015 kell 10.20 ja 10.07.2015 kell 12.00 (tlk 166).
32.TsMS § 326 lg 1 ja 2 kohaselt kui menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda saaja või tema esindaja elu- või äriruumis, loetakse dokument kättetoimetatuks dokumendi panemisega elu- või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja või tema esindaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. Käesoleva seadustiku § 322 lõikes 2 nimetatud isikule võib menetlusdokumendi sel viisil kätte toimetada üksnes juhul, kui kättetoimetamine ei ole võimalik saajale või tema esindajale isiklikult. Kättetoimetamine käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil on lubatud üksnes juhul, kui menetlusdokumenti on proovitud isikule isiklikult üle
5(6)
Tsiviilasi nr: 2-14-50401 anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte anda elu- või äriruumis viibivale muule isikule käesoleva seaduse § 322 lõike 1 või § 323 kohaselt.
33.Ringkonnakohtu hinnangul saab maakohtu 19.05.2015 määruse eeltoodust tulenevalt määruskaebuse esitajale kätte toimetatuks lugeda.
34.Ringkonnakohus on 14.12.2015 seisuga tuvastanud, et määruskaebuse esitaja poolt on 19.05.2015 määruskaebuselt tasumisele kuuluv riigilõiv summas 50 eurot endiselt tasumata.
35.Riigilõivu tasumata jätmise tõttu oleks maakohus pidanud määruskaebuse jätma TsMS § 659 ja § 637 lg 1 p 3 kohaselt menetlusse võtmata, mitte seda edastama ringkonnakohtule.
36.Seega on maakohus määruskaebust menetlusse võttes rikkunud menetlusõiguse norme, millist rikkumist ei õigusta ka maakohtu poolt viidatud menetlusökonoomia põhimõte. TsMS § 2 kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega.
37.Kuivõrd maakohus võttis hageja määruskaebuse ebaõigesti menetlusse, tuleb see TsMS § 664 lõike 2 alusel jätta läbi vaatamata.
38.TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud apellatsiooniastmes määruskaebuse esitaja kanda.
39.TsMS § 174 lg 4 kohaselt määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
40.Kuivõrd ringkonnakohus jätab määruskaebuse läbi vaatamata, ei kohaldu TsMS § 663 lõike 2 teine lause ning käesolevale määrusele saab esitada määruskaebuse tulenevalt TsMS § 696 lõikest 1.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.