Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta Svetlana Katško kanda.
4.Mitte võtta toimikusse Svetlana Katško kassatsiooniastmes esitatud materjale (1. juuli 2014. a notariaalne leping ja rahvastikuregistri väljavõte).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Alexey Serov (hageja) esitas 8. oktoobril 2014 Harju Maakohtule hagi Irina Katško-Serova (kostja I) ja Svetlana Katško (kostja II) vastu valduse üleandmiseks ja väljatõstmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I (hageja endine abikaasa) 1. juulil 2014 notariaalse kokkuleppe, mille p 3.1.1 järgi andis hageja kostjale I ja poolte ühisele lapsele õiguse tasuta kasutada kuni lapse täisealiseks saamiseni elamiseks temale kuuluvat eluruumi asukohaga Xxxxxxxx xx/xxxxxxxx xx-xx Tallinnas (edaspidi korter). Kokkuleppe kohaselt kehtis eeltoodud tingimus juhul,
kui laps elab emaga Eestis. Kokkuleppe p 3.1.3 järgi, juhul kui korteriomandisse asuvad elama kolmandad isikud, on hagejal õigus loobuda korteriomandi tasuta kasutusse andmisest, teavitades sellest kostjat I e-posti teel ette vähemalt seitse päeva. 15. augustil 2014 sai hageja teada, et kostja I on lepingut rikkunud ja korterisse on elama asunud kostja II. Hageja saatis samal päeval kostjale I teate lepingust taganemise kohta ja tegi 25. augustil 2014 notariaalse lepingust taganemise avalduse. Poolte ühine laps ei ela enam Eestis (elukoht on talle tagatud). 29. septembril 2014 saatis hageja kostjatele e-kirja, paludes korter tagastada 3. oktoobriks 2014, kuid kostjad sellele ei reageerinud. Kostjad valdavad alates 4. oktoobrist 2014 korterit ebaseaduslikult.
2.Kostja II vaidles hagile vastu. Kostja II vastuväidete kohaselt kasutas ta vaidlusalust korterit alates 2012. aastast kuni juunini 2014. Pärast seda viibis kostja II korteris kostja I palvel, aidates teda majapidamistöödes ja lapsehoidmises. Alates 17. oktoobrist 2014 on kostja II alaliseks elukohaks X.Xxxxxxx xxx xx-xx Tallinnas. Seega ei ole kostja II korteri valdaja ja hagi tuleks jätta tema suhtes läbi vaatamata. Kostja II ei ole saanud hagejalt nõuet korter vabastada. Kostja I kinnitas kostja II väiteid korteris viibimise aja ja põhjuste kohta. Kostja I möönis, et jättis hageja teadetele vastamata, sest hagejaga sõlmitud lepingut ta ei rikkunud.
3.Hageja esitas 12. jaanuaril 2015 avalduse hagi tagasivõtmiseks kostja II suhtes, kes pärast hagi esitamist täitis hageja nõude ja vabastas korteri. Hageja esitas samuti menetluskulude nimekirja ja palus kostjalt II välja mõista õigusabikulu 1980 eurot (koos käibemaksuga) ja riigilõivu 300 eurot (proportsioonis kostjaga I, kuna hagi on esitatud kahe kostja vastu).
4.Kostja II leidis, et temalt menetluskulude väljamõistmine on ebaõiglane. Menetluskulud ei ole ka piisavalt põhjendatud.
5.Harju Maakohus jättis 11. märtsi 2015. a määrusega hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata, kuna hageja võttis hagi tagasi ning määras jätkata menetlust kostja I vastu esitatud nõude osas. Hageja menetluskulud jättis maakohus kostja II vastu esitatud nõude osas kosja II kanda ning mõistis kostjalt II hageja kasuks välja menetluskulu 737 eurot 40 senti (hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks jäi 1542 euro 60 sendi ulatuses rahuldamata). Maakohus tuvastas, et kostja II on hageja nõude rahuldanud pärast hagiavalduse esitamist. Kostja II tõendas, et ta elab alates 17. oktoobrist 2014 mujal kui vaidlusaluses korteris. Samuti on hageja esitanud kohtule tõendid, millest nähtuvalt on Eesti Energia AS-i arved vormistatud kostja II nimele. Kostja II ei ole ka tõendanud, et ta oleks elanud ajavahemikus juuni 2014 kuni 17. oktoober 2014 mujal kui vaidlusaluses korteris. Eeltoodut arvestades tuleb hageja menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 5 alusel kostja II kanda. Kostjalt II tuleb välja mõista riigilõiv ja õigusabikulud põhjendatud ulatuses (kokku 737 eurot 40 senti). Hageja esindaja töötundide põhjendatud maht on 4 tundi 45 minutit. Töötunni hind 132 eurot (koos käibemaksuga) on mõistlik ja jääb turuhinna piiresse.
6.Kostja II esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas ning jätta hageja menetluskulud tema enda kanda. Kostja II palub hagejalt välja mõista tema menetluskulud või alternatiivselt tühistada maakohtu
määrus menetluskulude väljamõistmise osas ja teha uus määrus.
7.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
8.Tallinna Ringkonnakohus jättis 29. mai 2015. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega ning ei pidanud TsMS § 659 ja § 654 lg 6 järgi vajalikuks neid korrata. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus vaidlustatud osas (s.o menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas) õige. Maakohus leidis õigesti, et kostja II rahuldas hageja nõude pärast hagiavalduse esitamist, mistõttu kohaldub asjas TsMS § 168 lg 5. Kostja II kinnitas ise kohtule esitatud 3. novembri 2014. a vastuses, et alates 17. oktoobrist 2014 on tema alaliseks elukohaks X.Xxxxxxx xxx xx-xx, Tallinn. Kostja esitas kohtule ka 17. oktoobril 2014 dateeritud üürilepingu. Kostja II selgitusel viibis ta vaidlusaluses korteris küll pärast juunit 2014, kuid ei elanud seal. Samas ei tõendanud kostja II, et ta oleks elanud ajavahemikus juuni 2014 kuni 17. oktoober 2014 mujal kui vaidlusaluses korteris. Nõustuda ei saa kostja II väitega, et ta ei teadnud tema vastu hagi esitamisest ja tema lahkumine teise elukohta ei olnud sellest asjaolust tingitud. Asja materjalidest nähtuvalt teadis kostja II hagi esitamisest. Maakohus ei ületanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel (TsMS § 175 lg 1) diskretsioonipiire. Kostjalt II on hageja õigusabikulud välja mõistetud vastavalt kostja II osalemise ulatusele. Maakohus on hageja menetluskulude nimekirja ja selles näidatud kulude koosseisu piisava põhjalikkusega analüüsinud ja määruskaebus ei sisalda põhjendusi, mille alusel oleks võimalik otsustada kulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle maakohtust erinevalt.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9.Määruskaebuses palub kostja II tühistada maakohtu määruse menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas, samuti ringkonnakohtu määruse vastavas osas, jättes hageja menetluskulud tema enda kanda. Kostja II palub mõista hagejalt välja kostja II kantud menetluskulud. Kohtud kohaldasid asjas valesti TsMS § 168 lg-t 5. Viidatud sätte kohaldamise eeldusena ei ole hageja tõendanud, et kostja II valdas korterit ka pärast hagiavalduse esitamist. Kohtud ei hinnanud tõendeid nõuetekohaselt. Ringkonnakohus jättis arvestamata kostja II esitatud rahvastikuregistri väljavõtte, millest nähtuvalt on kostja II registrijärgne elukoht alates 2010. aastast olnud mujal kui vaidlusaluses korteris. Hagi esitamise ajal kostja II hageja nõudest ei teadnud, kostja II kolis korterist välja hageja ja kostja I abielu lahutamise tõttu. Hageja ja kostja I vaheline leping ei saa olla aluseks nõudele kostja II vastu. Ringkonnakohus ei analüüsinud ega põhjendanud, miks oli tsiviilasi niivõrd keerukas, et tingis kostjalt II hageja esindaja kulude katmise.
10.Hageja pidas ringkonnakohtu määrust õigeks ja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta TsMS § 691 p 1 ja § 695 alusel rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus muutmata.
12.Pooled ei ole vaidlustanud maakohtu määrust osas, milles hageja nõue kostja II vastu jäeti hagi tagasivõtmise tõttu läbi vaatamata ja jätkati asja menetlust kostja II vastu esitatud nõudes. Selles osas on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 järgi jõustunud. Ringkonnakohus vaatas kostja II määruskaebuse alusel maakohtu määruse läbi menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Kostja II vaidlustas Riigikohtus ringkonnakohtu määruse tervikuna. Seega vaatab Riigikohus läbi ringkonnakohtu määruse, millega lahendati menetluskulude jaotus ja väljamõistmine. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud ka osas, milles jäeti hageja menetluskulude taotlus kostjalt II 1542 euro 60 sendi väljamõistmise kohta rahuldamata. Selles osas ei ole aga maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 viimase lause ja § 463 lg 2 järgi jõustunud. TsMS § 456 lg 4 viimase lause kohaselt, kui kohtuotsus vaidlustatakse muus osas kui menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine, ei jõustu kohtuotsus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas.
13.Kolleegium leiab, et kohtud jätsid õigesti menetluskulud TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 järgi kostja kanda. TsMS § 168 lg 4 järgi, kui hageja võtab hagi tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 järgi kannab kostja hageja menetluskulud, kui hageja võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Hageja esitas kostjate vastu vindikatsioonihagi (asjaõigusseaduse § 80) korteri valduse üleandmiseks ja kostjate väljatõstmiseks. Kui kostja II on pärast hagi esitamist korteri vabastanud, on ta hageja nõude TsMS § 168 lg 5 mõttes rahuldanud. Kostja II vastuväidete kohaselt kasutas ta vaidlusalust korterit elukohana alates 2012. aastast kuni juunini 2014, viibis pärast seda korteris kostja I palvel ja vabastas korteri enne hagiavalduse esitamist. Ringkonnakohtu seisukoha järgi ei tõendanud kostja II, et ta oleks elanud ajavahemikus juuni 2014 kuni 17. oktoober 2014 (sh hagiavalduse esitamise ajal 8. oktoobril 2014) mujal kui vaidlusaluses korteris. Ringkonnakohus tuvastas samuti, et asja materjalidest nähtuvalt teadis kostja II hagi esitamisest. Kolleegiumi hinnangul ei rikkunud ringkonnakohus nimetatud asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme. Eeltoodut arvestades saab lugeda, et kostja II on TsMS § 168 lg 5 mõttes hageja nõude täitnud, mistõttu tuli hageja menetluskulud jätta selle sätte järgi kostja II kanda.
14.Samuti ei nõustu kolleegium kostja II määruskaebuse väitega, et hageja lepingulisele esindajale kulutuste hüvitamisel on kohtud rikkunud TsMS § 175 lg-t 1. Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuse kohaselt heitis kostja II maakohtule ette, et kohus ei analüüsinud, kas asja keerukust arvestades oli vajalik kasutada kahte esindajat. Vaidlustatud määruse kohaselt on ringkonnakohus selgitanud, et maakohus ei ole kostjalt II välja mõistnud hageja menetluskulusid arvestusega, et
hagejal on kaks esindajat, samuti on menetluskulud välja mõistetud vastavalt kostja II osalemise ulatusele. Riigikohus on märkinud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu
11.veebruari 2015. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11; Riigikohtu 18. mai 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Kolleegiumi hinnangul ei ole kohtud hageja lepingulise esindaja antud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud.
15.Eeltoodut arvestades on ringkonnakohtu määrus menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise kohta põhjendatud ja tuleb jätta muutmata. Kostja II määruskaebus jääb rahuldamata.
16.Kostja II esitas koos määruskaebusega 1. juuli 2014. a notariaalse lepingu ning rahvastikuregistri väljavõtte kostja II kohta, paludes võtta need dokumendid asja materjalide juurde. Kolleegium TsMS § 688 lg 5 alusel tõendeid ei hinda ja neid dokumente toimikusse ei võta. Kuna dokumendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid tagastada.
17.TsMS § 168 lg 5 alusel jäävad ka määruskaebemenetluses kantud menetluskulud kostja II kanda.
18.Kostja II määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata riigituludesse. Villu Kõve, Ants Kull, Jaak Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.