Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

Menetluskulude jaotus Jätta kõik menetluskulud avaldaja kanda. OÜ-l Skineks on õigus esitada kohtule menetluskulude kindlaks määramise taotlus koos menetluskulude nimekirjaga 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest.

Edasikaebamise kord Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätteandmisele järgnevast päevast. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv.

Menetluse käik 1.Sxxxx Kxxxxxxx esitas 09.07.2014. a kohtule avalduse kinnisasjale juurdepääsu saamiseks. Avalduse põhjal kuulub Sxxxx Kxxxxxxxxxx kinnistu, registriosa numbriga 761635, asukohaga Jõgeva linnas xxxxxxxxx, millele ei ole otse avalikult teelt juurdepääsu.

maa väärtusega. Seetõttu soovib puudutatud isik hüvitisena ka sarnast summat, mida nimetas xxxxxxxx kinnistu omanik ja milleks on 1000 eurot aastas. Puudutatud isik soovis, et hüvitis määrataks igaks aastaks ja tasutaks 01.jaanuariks aasta eest ette. Lisaks rõhutas puudutatud isik, et avaldaja kannaks ka kõik kulud (maamõõtja, aia ehitus, võimalik täitepinnas, riigilõivud, notari tasud jms). Täiendavas 26.10.2015.a seisukohas teatas puudutatud isik, et 2015.aastal oli kinnistu maamaks 0,02 eurot/m2. Hüvitis peaks katma kinnistu väärtuse vähenemise, mida on keerukas kindlaks määrata, kuid arvestada tuleks samas piirkonnas (Jõgeva linn) ja sarnase kinnisasja puhul määratud hüvitisi.

Kohtumääruse põhjendused AÕS § 156 lg 1 kohaselt määrab kokkuleppe puudumisel juurdepääsu kasutamise tasu kohus. Käesolevalt asjast puudutud kinnistute omanikud kokkulepet juurdepääsu eest tasu osas ei saavutanud. Avaldaja ja OÜ Skineks esindaja esitatud nägemused nimetatud hüvitise osas olid äärmiselt erinevad: 1.50 eurot vs 1000 eurot. Pooled viitasid hüvitise määramise võimalike kriteeriumitena vaid maamaksu arvestamisele ja samas piirkonnas sarnaste kinnisasjade puhul määratud hüvitistega arvestamisele. Muid sisulisi seisukohti ning neid seisukohti toetavaid tõendeid kumbki pool ei esitanud. Kohus märgib, et kuigi on tegemist hagita menetlusega, kus kohus ei ole seotud menetlusosaliste taotluste ja asjaoludega ning kohtul on kohustus ise tõendeid koguda, ei saa menetlusosalised eeldada, et kohus ilma igasuguse viiteta hakkaks valimatult tõendeid kokku koguma. Kuna käesolevas asjas on mõlemal menetlusosalisel selgelt olemas huvi asja lahenduse vastu, siis pidanuks menetlusosalised ka kohtule viiteid andma, mis tõendeid võiks nende seisukohti tõendada, et kohus saaks neid seejärel koguda. Kuna menetlusosalised mingeid ettepanekuid ei teinud, lähtub kohus vaid esitatust ja tasu määramise üldpõhimõtetest. Esimeseks üldpõhimõtteks asja lahendamisel on, et juurdepääsu kasutamise tasu määramine on kohtu diskretsiooniotsus. Seega lähtub kohus esitatud seisukohtadest ja oma siseveendumusest ning kogemusest. Teiseks põhimõtteks on, et arvestada tuleb mõlema kinnisasja omaniku huve. Käesolevalt on siinjuures oluline, et koormatud kinnisasi on ärimaa ja koormav kinnisasi eramaa ning mõlema kinnistu pindala vahe on linna tingimustes üsna suur (17070m2 vs 1114m2- so erinevus enam kui 10 korda koormatud kinnistu kasuks). OÜ Skineks ei ole esitanud tõendeid selle kohta, kuidas kinnistu mittekasutavas osas ja kinnistu servas aiaga piiratult asuv juurdepääsutee tema kinnistu väärtust kahandab või tema ärihuve kahjustab. Ei kirjalikes ega suulistes seisukohtades esitanud OÜ Skineks esindaja mingit kinnistu seda osa puudutavat ärikava, mida lähiajal realiseerida plaanitaks. Samas möönab kohus, et ärimaa tasuta või äärmiselt väikese tasu (1.50-4 eurot) eest kasutada andmine ei ole kasumit teeniva äriühingu huvides. Seega ei saa avaldaja eeldada, et ta ei peaks võõra kinnistu käsitamise eest tasuma asjakohast tasu ning saab piirduda vaid juurdepääsutee ja aia ehitamisega. OÜ Skineks viitas ka kohtulahenditele, mis on tehtud Jõgeva linnas asuvate ärimaaks olevate kinnistute koormamise kohta teise kinnistu kasuks juurdepääsuõigusega (viide tsiviilasjale 212-40609). Kohus möönab, et nimetatud asjas määrati tasuks 1000 eurot aastas, kuid esiteks oli mõlema kinnistu puhul tegemist ärimaaga (st ka koormav kinnistu oli ärimaa) ja seetõttu mõlemad äriliste huvidega ning teiseks olid mõlemad kinnistud sarnase suurusega ja kasutusse minev ala ka koormatava kinnistu omaniku poolt aktiivses kasutuses. Seega ei saa vaid nimetatud lahendile viidates teha üldiseid järeldusi võimaliku tasu suuruse osas.

Riigikohus on koostanud analüüsi „Juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Kohtupraktika analüüs.“/ Maarja Aavik, Riigikohus, Õigusteabe osakond, kohtupraktika analüütik, november 2014/, milles on esitatud erinevaid kriteeriume, millest tuleks juhinduda juurdepääsu eest tasu määramisel. Nimetatud kriteeriumid on: kulutused tee rajamisele ja korrashoiule; maamaks; maa rendihind; kahjud võimaliku muu tootmistegevuse takistatusest. Käesolevalt on avaldajal kulud tee ja aia rajamisele ca 6000 eurot, mis on aga ühekordne kulu. Avaldajal lisandub iga-aastane tee korrashoiu kulu, mis aga eeldatavalt ei ole suur (piirdudes tee pinnase silumisega). Maamaksu osas on pooled esitanud sarnase seisukoha ja maamaksu suuruseks on eeldatavalt 1.50- 4 eurot. Kohtul puuduvad andmed Jõgeva linnas maa rendihindade kohta (vastavad andmed ei ole leitavad ka Statistikaameti lehelt), kuid tasuta maad rendile eeldatavalt ei anta. Kuigi mingit nn äriplaani OÜ Skineks ei esitanud, võib koormatud kinnistu omanikul siiski olla kahju asjaolust, et ta ei saa nimetatud maad ise kasutada, kas tootmistegevuseks või siis ka välja rentida. Asjaolu, et OÜ Skineks praegu reaalselt nimetatud kinnistu osas plaane ei oma või seda maa-ala välja ei rendi, ei ole põhjuseks jätta hüvitis määramata või määrata see vaid maamaksu alusel. Kõiki eeltoodud asjaolusid arvestades määrab kohus iga-aastakse hüvitiseks 100 eurot. Kohus selgitab, et asjaolude olulisel muutumisel on võimalik hüvitise suurust muuta kas kokkuleppel vastava uue märke kandmisel kinnistusraamatusse või siis kohtu kaudu. Kohus tuvastab kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 8 ja TsÜS § 68 lg 5 tulenevalt kinnistu xxxxxxxx omaniku, OÜ Skineks nõusoleku 27.07.2015.a määruse alusel määratud juurdepääsuõiguse kohta kinnistusraamatusse kantud märke täiendamiseks. Puudutatud isik on palunud kindlaks määrata hüvitise tasumise korra ja tähtaja. TsMS 445 lg 1 võib kohus otsuses (ka määruses) määrata kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra ning tähtaja. Kohus leiab, et puudutatud isiku taotlus on põhjendatud, kuid leiab, et hüvitis tuleb jooksva aasta eest maksta siiski sellel aastal, mitte aga eelmisel aastal ette. Seega tuleb hüvitis maksta jaanuarikuu jooksul. Menetluskulude kindlaks määramine Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMs § 172 lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Käesolev menetlus on toimunud avaldaja huvides ning seetõtu tuleb kõik menetluskulud: nii tema enda, kui kõigi puudutatud isikute menetluskulud jätta avaldaja kanda. Taotluse menetluskulude kindlaks määramiseks ja menetluskulude nimekirja on esitanud üks puudutatud isik: Jxxxx Sxxxxxx. Teised puudutatud isikud, kelle suhtes menetlus lõppes 27.07.2015.a määrusega, taotlust esitanud ei ole. OÜ Skineks ei esitanud lõppseisukohas kohtule taotlust ja menetluskulude nimekirja, mistõttu kohus annab talle võimaluse TsMS § 173- 176 nõuetele vastav menetluskulude nimekiri ja taotlus esitada. Kohus määrab menetluskulud kindlaks eraldi määrusega pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist vastavalt TsMS § 177 lg 1 p 2.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.