Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

Tsiviilasi nr 2-15-4945 Menetluskulude jaotus ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine. Jätta menetluskulud võrsetes osades kostjate Konekesko Eesti AS ja A.K. kanda. Rahuldada hageja E.K. menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt. Määrata kindlaks hageja E.K. menetluskulud summas kokku 2 160.78 (kaks tuhat ükssada kuuskümmend eurot ja seitsekümmend kaheksa senti) eurot (lepingulise esindaja kulud 1 723.28 eurot, sõidukulu 87.50 eurot ja riigilõiv 350 eurot). Välja mõista kostja Konekesko Eesti AS-lt hageja E.K. kasuks menetluskuludena 1 080.39 eurot. Välja mõista kostja A.K.lt hageja E.K. kasuks menetluskuludena 1 080.39 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord

Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik.

Tsiviilasi nr 2-15-4945

Tsiviilasi nr 2-15-4945

Tsiviilasi nr 2-15-4945 ühisomanikele üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand, siis võlgniku osale ühises varas sissenõude pööramiseks peab tema osa olema kindlaks tehtud. Kuna aga võlgniku osa ühisvarast ei ole kindlaks tehtud, siis on arestitud ka hageja vara ning korter tuleb aresti alt vabastada. Niisiis, kui ühisvara arestimisega on tekkinud olukord, kus hageja suhtes ei toimu täitemenetlust, kuid tema vara on arestitud, tuleb tema vara aresti alt vabastada. Seda nõuet ei välista ka asjaolu, et hageja ei viibinud vara arestimise juures ega see, et hageja ei ole esitanud vara arestimise akti kohta märkusi (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 29.04.2003 otsust asjas nr x-x-x-xx-xx, p 7). Niisiis ole ole Xxxxxx kinnistu müük enampakkumise teel täitemenetluses täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx lubatud, kuna arestitud on võlgnikuks mitteoleva kolmanda isiku, s.t hageja vara (vt abielutunnistust, 31.03.2015 hagi lisa nr 7 ja väljavõtet kinnistusraamatust, 31.03.2015 hagi lisa nr 1). Pealegi kuulub Xxxxxx kinnistu nüüd 2009. aastal ühisvara jagamise tulemusena hageja lahusvara hulka (vt kinnistusraamatu väljavõtet, 31.03.2015 hagi lisa nr 1).

Tsiviilasi nr 2-15-4945 informatsiooni omavahel jagavad. Ühtlasi oli nimetatud kohtumääruse alusel seatud hüpoteek, mis on 25. juunil 2009 kantud kinnistusraamatusse, kus nii hageja kui ka kõik teised huvilised said sellekohase informatsiooniga tutvuda. Hageja pidi olema teadlik sellest, et temaga koos elava abikaasaga seonduva kohtuvaidluse tulemusena on kohtumääruse alusel seatud kinnistusraamatusse hüpoteek kostja I kasuks. Hagejal oli võimalik nimetatud andmetega avalikus kinnistusraamatus tutvuda.

Tsiviilasi nr 2-15-4945 lg 1 alusel. On selge, et sõltumata hagiavalduse läbivaatamise tulemusest jääb Pärnu Maakohtu 11. juuni 2009 kohtumäärus kehtima, kuivõrd seda ei ole vaidlustatud ning see on jõustunud. Seega on olemas kehtiv täitedokument, mis näeb ette kohtuliku hüpoteegi seadmise Xxxxxx kinnistule ja nimetatud määruse alusel on hüpoteek õiguspäraselt kinnistusraamatusse kantud. AÕS § 325 lg-st 1 tulenevalt on kostjal I õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel.

7 (15)

Tsiviilasi nr 2-15-4945 Kostja A.K. kirjalikku vastust hagile ei esitanud. 29.10.2015.a toimunud kohtuistungil A.K. tunnistas hagi. Hageja 26.05.2015.a. seisukoht kostja vastusele. Hageja leib, et antud juhul on täidetud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise eeldused TMS § 222 lg 1 kohaselt. TMS § 222 lg 1 järgi võib kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub. Niisiis on sätte kohaldamise eelduseks asjaolud, et hageja näol on tegemist kolmanda isikuga, kes ei ole võlgnik ning hagejal on sundtäitmise eseme suhtes sundtäitmist takistav õigus, sh omandiõigus. Need eeldused on täidetud: Hageja ei olnud tsiviilasja nr x-xx-xxx pool ega ühelgi teisel viisil sellesse menetlusse kaasatud. Nimetatud kohtuvaidlus oli FIE A.K. ja kostja I vahel (vt kohtumäärust, 31.03.2015 hagi lisa nr 2). Niisiis ei ole hageja näol tegemist võlgnikuga, vaid kolmanda isikuga TMS § 222 lg 1 mõttes. Lisaks ei olnud hageja ka teadlik, et selles asjas seati hagi tagamise käigus kohtulik hüpoteek ka temale kuuluvale kinnistule; Kohtulik hüpoteek on seatud võlgniku ja hageja ühisvarale. FIE A.K. kohustuste täitmise tagamiseks kohtuliku hüpoteegiga koormatud Xxxxxx kinnistu (registriosa nr xxxxxxx, mille müük avalikul enampakkumisel pidi toimuma 02.04.2015 kell 11:00) oli PKS § 14 lg 1 järgi kuni 14.12.2009 hageja ja A.K. (võlgnik) ühisvara. Nimetatud kinnistu omandati A.K. pool 17.09.2001, s.o ajal, mil abikaasad A.K. ja E.K. olid abielus (vt lepingut, lisatud ning väljavõtet, 31.03.2015 hagi lisa nr 1 ja abielutunnistust, 31.03.2015 hagi lisa nr 7). Juhul, kui isik soetab kinnistu abielu kestel, siis eeldatakse, et tegu on ühisvaraga ning vastupidist tuleb tõendada. Kostja I on oma vastuses öelnud, nagu ei oleks hageja tõendanud, et tegu on olnud ühisvaraga, kuna hageja ei ole ära näidanud, mil viisil A.K. kinnistu omandas. Hageja lisab käesolevale menetlusdokumendile ning palub kohtul TsMS § 238 lg 1 alusel võtta asja juurde Xxxxxx kinnistu ostu-müügilepingu, millest nähtub, et Xxxxxx kinnistu on soetatud A.K. ja hageja abielu ajal (vt lepingut, lisatud). Abielutunnistus, millest nähtub, et pooled olid 17.09.2001 abielus, on kohtule esitatud juba varem (vt abielutunnistus, 31.03.2015 hagi lisa nr 7). Niisiis oli Xxxxxx kinnistu kohtuliku hüpoteegi seadmise ajal hageja ja A.K. ühisvara. Seega on täidetud TMS § 222 lg-s 1 sätestatud eeldused (sh on hageja tõendanud, et Xxxxxx kinnistu soetati ühisvarasse) ning hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue on põhjendatud. Hageja nõude põhjendatust kinnitavad ka Riigikohtu alljärgnevad seisukohad: Riigikohus on oma õigusemõistmises öelnud, et TMS § 222 lg 1 järgi võib vara arestist vabastamise või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamise hagi esitada ka kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus. Seejuures tuleb eeltoodud hagi esitada sissenõudja ja võlgniku vastu (TMS § 222 lg 3). TMS § 5 lg-test 1 ja 2 tulenevalt on täitemenetluse osaliseks samuti muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab, muu hulgas isikud, kellel on sundtäitmist takistav õigus ning kes teatavad oma õigusest kohtutäiturile ja kohtutäituri või menetlusosalise nõudmisel seda põhistavad. Hageja leidis, et tal on õigus nõuda sundtäitmise lubamatuks tunnistamist abikaasa täiteasjas sundtäitmise esemeks oleva korteriomandi kui ühisvara omanikuna. Hageja selgitas, et abikaasa täiteasjas on pööratud sundtäitmine kahele korteriomandile asukohaga x. x. Xxxxxxxxx xxx xx (nüüd xxxxx xx) ja xxxxx xx, mis on mõlemad abikaasade ühisomandis, kuigi xxxxx xx asuva korteriomandi ainuomanikuna on kinnistusraamatusse kantud hageja abikaasa. Hageja osutas, et poolte abielu sõlmiti xx xx xxxx ja kõnealune korteriomand omandati xx xx xxxx (tlk 42- 43 ja 60-61). Kohtud eeltoodud väiteid ei analüüsinud ning jätsid põhjendamatult hageja nõudeõiguse TMS § 222 lg 1 alusel tähelepanuta (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 04.02.2011 otsus asjas nr 3-2-1-1668 (15)

Tsiviilasi nr 2-15-4945 10, p 12). Seejuures ei oma tähtsust, kas kinnistu, mida sundtäitmise käigus müüa soovitakse, on eelnevalt koormatud hüpoteegiga võlausaldaja kasuks või mitte; Riigikohus on oma õigusemõistmises rõhutanud ka, et TMS § 64.10 lg 4 järgi võib tervikuna ühist vara müüa ainult ühiste omanike nõusolekul. Seega ei saa kohtutäitur võlgniku kohustuste täitmiseks arestitud korterit (abikaasade ühisvara) müüa ilma ühisomanikust hageja nõusolekuta. Juhul, kui võlgniku lahusvarast ei piisa nõude rahuldamiseks, võib TMS § 6410 lg 1 järgi pöörata sissenõude võlgniku osale ühises varas. Kuna ühisomand on ühisomanikele üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand, siis võlgniku osale ühises varas sissenõude pööramiseks peab tema osa olema kindlaks tehtud. Kuna aga võlgniku osa ühisvarast ei ole kindlaks tehtud, siis on arestitud ka hageja vara ning korter tuleb aresti alt vabastada. Niisiis, kui ühisvara arestimisega on tekkinud olukord, kus hageja suhtes ei toimu täitemenetlust, kuid tema vara on arestitud, tuleb tema vara aresti alt vabastada. Seda nõuet ei välista ka asjaolu, et hageja ei viibinud vara arestimise juures ega see, et hageja ei ole esitanud vara arestimise akti kohta märkusi (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 29.04.2003 otsust asjas nr x-x-x-xx-xx, p 7). Niisiis ole ole Xxxxxx kinnistu müük enampakkumise teel täitemenetluses täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx lubatud, kuna kohtuliku hüpoteegiga arestiti võlgnikuks mitteoleva kolmanda isiku, s.t hageja vara (vt lepingut, lisatud; abielutunnistust, hagi lisa nr 7 ja väljavõtet kinnistusraamatust, hagi lisa nr 1). Kostja I on hagivastuses märkinud, et viidatud Riigikohtu lahend ei ole asjakohane, kuna selles täideti tagaseljaotsust, kuid käesoleval juhul on tegu kohtuliku hüpoteegi realiseerimisega täitemenetluse käigus. Selline kostja I väide ei ole õige. TMS § 222 lg 1 järgi võib kolmandal isikul olla sundtäitmist takistav õigus hoolimata sellest, kas realiseeritavale kinnistule on seatud eelnevalt hüpoteek (näiteks kohtulik hüpoteek) või mitte. Tegu on siiski täitemenetlusega, millega rikutakse hageja kui kolmanda isiku õigusi, kuna hageja suhtes ei toimu täitemenetlust, kuid tema vara on arestitud. Seega tuleb hagejale kuuluv Xxxxxx kinnistu aresti alt vabastada; Seoses kohtuliku hüpoteegiga on Riigikohus öelnud, et PKS § 18.1 ja TMS § 64.10 lg 4 kohaselt tuleb ühisvara jagada enne sellele sissenõude pööramist. Kui erinevalt kinnistusraamatu kandest on vara, millele sissenõue pöörati, abikaasade ühisvara, tuleb ühisvara jagada hoolimata sellest, et varasema kohtulahendi alusel on kinnistule seatud kohtulik hüpoteek (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 02.02.2005 otsus asjas nr x-x-x-xxx-xx, p 15); Samuti on Riigikohus välja toonud selle, et kolmandal isikul on õigus oma nõudeõigus TMS § 222 lg 1 kohaselt maksma panna kuni täitemenetluse lõpuni. Seadusandja sellise regulatsiooni eesmärgiks on tagada menetlusest kõrvale jäänud kolmandale isikule oma õiguste mõistlik ja tegelik kaitse (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 04.02.2011 määrus, asjas nr 3-2-1-166-10, p 14). Niisiis on igal juhul põhjendatud hageja kui Xxxxxx kinnistu omaniku nõue sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks kõnealuses täiteasjas. Niisiis on alusetu kostja I väide, et TMS § 222 lg 1 ei ole kohaldatav olukorras, kus täitemenetlus on algatatud jõustunud kohtumääruse alusel, millega on võlgniku kohustuste täitmise tagamiseks seatud kohtulik hüpoteek võlgniku ja tema abikaasa ühisvarale. Vastupidi, just sellisteks puhkudeks ongi TMS § 222 lg 1 loodud, kuna kui võlgniku abikaasal (antud juhul hagejal) on sundtäitmist takistav õigus (antud juhul omandiõigus), siis on sundtäitmine lubamatu. Siinkohal rõhutab hageja veel kord, et ei ole esitanud hagi Pärnu Maakohtu 11.06.2009 kohtumääruse vaidlustamiseks ega teistmiseks. Kostja I on hagivastuses asunud seisukohale, et hageja on esitanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi TsMS § 702 lg 1 järgi, mis näeb ette, et jõustunud kohtulahendit on hagimenetluses poole avalduse alusel, hagita menetluses menetlusosalise või muu isiku, kelle kohus oleks pidanud asja lahendamisel kaasama, avalduse alusel võimalik uute asjaolude ilmsikstulekul teistmise korras uuesti läbi 9 (15)

Tsiviilasi nr 2-15-4945 vaadata. Selline kostja I väide on ebaõige, sest hageja ei soovi FIE A.K. ja kostja I vahel varasemalt olnud vaidlust uuesti läbi vaadata. Tegu on lõppenud vaidlusega, milles hageja ei olnud osaline. Hageja nõue on suunatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, hoidmaks ära hageja ja kostja II ühisvarasse (sh hageja omandisse) kuulunud kinnistu müük FIE A.K. kohustuste katteks. Hageja selgitab siinkohal, et kostjal oli FIE A.K. vastu tsiviilasjas nr x-xxxxx hagi esitades võimalik otsustada, kelle vastu ta kohtusse läheb. Kui kostja oleks soovinud esitada oma nõuded ka teise ühisomaniku E.K. vastu, oleks pidanud ta seda tegema juba selles menetluses (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23.03.2005 otsus asjas nr 3-2-1-18-05, p 18). Antud juhul ei olnud hageja kui võlgniku abikaasa teadlik asjaolust, et ka talle (s.t A.K. ja E.K. ühisvarasse) kuuluv kinnistu koormatakse FIE A.K. kohustustetäitmise tagamiseks kohtuliku hüpoteegiga. Hageja ei pidanudki sellest teadlik olema, kuna teda ei olnud tsiviilasja nr x-xx-xxx menetlusse kaasatud. Seejuures viitab hageja taas Riigikohtu poolt oma õigusemõistmises rõhutatule, et hagiavaldust esitades määrab hageja ära kostja, s.o isiku, kelle vastu tema nõue on suunatud. Hageja suunas oma nõuded isiku vastu, kes on kinnistu omanikuna kantud kinnistusraamatusse. Teised isikud ei ole selle õigussuhte osalised ja kohtul puudub kohustus ja ka vajadus kaasata neid kostjatena TsMS § 77 lg 1 alusel. Asjas tehtav kohtulahend kehtib kohustuslikuna TsMS § 242 lg 1 tähenduses vaid asjast osa võtnud menetlusosalistele ja nende õigusjärglastele (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23.03.2005 otsus asjas nr 3-2-1-18-05, p 18). Antud juhul oli kohtuvaidlus FIE A.K. ja kostja I vahel (vt kohtumäärust, 31.03.2015 hagi lisa nr 2). Niisiis vastutab kostja I ees üksnes kostja II talle kuuluva varaga. Xxxxxx kinnistu näol ei ole tegemist sellise varaga. Lisaks rõhutab hageja, et asjaolu, kas hageja oli Xxxxxx kinnistu arestimisest teadlik või mitte või sai sellest teada millalgi hiljem, ei oma sundtäitmise lubamatuks tunnistamisel mitte mingisugust tähtsust. Oluline ei ole see, kas hageja teadis, et tema õigusi rikutakse või mitte. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine TMS § 222 lg 1 järgi eeldab üksnes seda, et hagi esitab kolmas isik, kellel on sundtäitmist takistav õigus. Hageja on selline isik (vt põhjendusi p-des 2.4-2.5). Niisiis on hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue põhjendatud. Ükski kostja I esitatud vastuväide ei anna alust jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, seadused, mida kohus kohaldas.

Tsiviilasi nr 2-15-4945 xxxxxxx, asukohaga Xxxxxx xxxx, Xxxx xxxx, Xxxxxxxxx, katastritunnusega xxxxx:xxx:xxx, edaspidi Xxxxxx kinnistu) neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale summas 750 000 krooni. Hüpoteek kanti kinnistusraamatusse 25. juunil 2009.a. - 14.12.2009 sõlmisid hageja ja A.K. abieluvaralepingu (sh asjaõiguslepingu), millega pooled jaotasid ühisvara (kanne abieluvararegistrisse 22.12.2009.a.). Varem ühisvara hulka kuulunud Xxxxxx kinnistu jäi hageja lahusvaraks. Kanne on kinnistusraamatus tehtud 22.12.2009.a. (tl 11- kinnistusraamat, 27-abieluvararegister). - 08.02.2012 tegi Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasjas nr x-xx-xxx määruse, millega kinnitas FIE A.K. ja AS Konekesko Eesti vahelise kompromissi 63 911,65 euro tasumiseks. Kompromissi jäi tagama Pärnu Maakohtu 11.06.2009.a. määrusega seatud kohtulikud hüpoteegid ning täiendavalt seati hüpoteek Xxxxxx kinnistule summas 15977.91 eur AS Konekesko Eesti kasuks. - 17.12.2014 edastas Pärnu kohtutäitur Rocki Albert (edaspidi kohtutäitur) hagejale täitmisteate täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx, milles on välja toodud, et hageja suhtes on algatatud täitemenetlus ringkonnakohtu määruse ja kostja avalduse alusel ja temalt on välja mõistetud kohtutäituri tasu. Nõude suuruseks on märgitud 49 531,52 eurot, millele lisanduvad täitekulud 5 200,80 eurot, täitemenetluse algatamise tasu 19,16 eurot ja aja jooksul lisanduvad täitemenetluse läbiviimise kulud. - Kohtutäitur on 16.02.2015 teinud kinnistamisavalduse, mille alusel on Xxxxxx kinnistu osas 19.02.2015.a. sisse kantud kinnistusraamatusse koormatiste ja kitsenduste alla keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks kostja kasuks. - Kohtutäitur on 16.02.2015 koostanud kinnisasja arestimise akti. - Xxxxxx kinnistu on müümata.

Tsiviilasi nr 2-15-4945 täitedokument ja PerS § 181 kohaselt kui ühe abikaasa suhtes on algatatud täitemenetlus ja tema lahusvarast ei piisa sissenõudja nõude rahuldamiseks, võib sissenõudja esitada kohtule hagi abikaasade ühisvara jagamiseks. Ühisvara koormamise korral on võimalik oma õigusi kaitsta täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 222 sätestatud hagi esitamise teel. Sellise hagi esitamise õigust on riigikohus tunnistanud näiteks oma lahendis 3-2-1-166-10 p 12, 13. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kohtus leidis tuvastamist, et Xxxxxx kinnistu puhul oli tegemist E. ja A.K. ühisvaraga ja hüpteek on seatud ühisomaniku, E.K., tahteta/nõusolekuta, millest tulenevalt hüpoteek ei ole kehtivalt tekkinud, siis sel põhjusel on täitemenetlus lubamatu. Kohus rahuldab hagi. TsMS § 445 lg 2 kohaselt kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Hageja ei ole taotlenud hagi tagamise abinõu tühistamist. Hagi tagamine on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik. Eeltoodut arvestades kohus jätab jõusse Pärnu Maakohtu 02. aprillil 2015.a kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega peatati täitemenetlus Pärnu kohtutäitur Rocki Alberti menetluses olevas täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine.

Tsiviilasi nr 2-15-4945 Kostja leiab, et hageja menetluskulude väljamõistmine kostjalt I oleks äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Kostja II võlgneb kostjale I märkimisväärse summa, mille tagamiseks on seatud vaidlusalune hüpoteek. Kostja I rõhutab, et hageja omandas kinnistu ajal, mil see oli koormatud hüpoteegiga, seega pidi hageja olema teadlik sellest, et kostja I kasuks on seatud hüpoteek, mida kostja I võib täitemenetluse kaudu realiseerida. Oleks äärmiselt ebaõiglane, kui käesoleva kohtuvaidluse tulemusena jääks kostja I ilma õigusest kostjaga II sõlmitud kompromisslepinguga kokku lepitud summa tasumiseks seatud hüpoteeki realiseerida ja sel viisil ka oma võlgnevust kostjalt II sisse nõuda (kostjal II puudub muu vara) ja sellele lisaks tasuda veel hageja menetluskulud. Käesoleva vaidluse puhul oleks hagiavalduse rahuldamise korral mõistlik ja põhjendatud menetluskulude jätmine menetlusosaliste endi kanda või alternatiivselt kostja II kanda. Kostja I ei pea põhjendatuks hageja menetluskulude suurust. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kostja I palub kohtul kontrollida hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Esmalt märgib kostja I, et hageja esitatud lepingulise esindaja mitmed menetluskulud ei ole kontrollitavad. Näiteks ei ole kontrollitavaks menetluskulude suuruseks konsultatsioon (26.03.2015), pöördumise koostamine kohtutäiturile (01.04.2015), täiendavate tõendite kogumine ja nendega tutvumine (21.05.2015). Kulud, mille kohta puuduvad tõendid ja mis ei ole kontrollitavad, ei saa olla sellisteks kuludeks, mis vastaspoolelt välja mõistetakse. Hageja on märkinud menetluskulude hulgas ka menetluskulude nimekirja koostamise ja kostja I menetluskulude nimekirjale vastuväidete koostamise kulu (28.10.2015, 28.10.2015, 05.11.2015). Kuivõrd Riigikohtu praktika on valdavalt selline, et menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Sama kehtib ka vastuväidete esitamisel menetluskulude nimekirjale. Riigikohtu praktika on ka selline, et menetlusosaliselt ei saa välja mõista hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest, mistõttu ei saa hageja 29.10.2015 märgitud sõiduaega (3 tundi) pidada TsMS § 175 lg-s 1 nimetatud põhjendatud kuluks. Täiendavalt märgib kostja I, et hageja lepinguline esindaja on menetluskulude nimekirjas toonud välja kulud, mis on seotud hagiavalduse koostamisega, puuduste kõrvaldamisega ja hagiavalduse tervikteksti koostamisega seoses esinenud puudustega (30.03.2015, 02.04.2015, 06.04.2015, 20.04.2015, 27.04.2015). Kostja I ei pea põhjendatuks kõiki kulusid, mis on seotud puuduliku hagiavalduse esitamisega ja selles esinenud puuduste kõrvaldamisega. Olgugi, et üksikute tööde lõikes on ajakulu märgitud üsna väike, on kõik eelpool loetletud tööd kokku ajaliselt aega võtnud enam kui 7 tundi, millist ajakulu ei pea kostja I põhjendatuks. Mõistlik ja põhjendatud ajakulu nõuetekohase hagiavalduse koostamisega seoses on käesolevas asjas 3-4 töötundi. Eeltoodu põhjal palub kostja I hagiavalduse rahuldamisel jätta menetluskulud poolte endi kanda või hinnata hageja lepingulise esindaja menetluskulude põhjendatust. Kostja A.K. hageja menetluskulude avaldusele ei ole vastanud.

Tsiviilasi nr 2-15-4945 vajalikkust. Kuivõrd kostja Konekesko Eesti AS esitas hageja menetluskuludele vastuväite, kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja on palunud määrata menetluskulud kindlaks kokku summas 2 989.74 eurot, mis koosnevad õigusabikuludest summas 2 432.25 eurot, riigilõivust 350 eurot ning õigusabiga kaasnevast kulust (sõidukulust ja ajast) 207.50 eurot. Esitatud menetluskulude nimekirjas on näidatud õigusabi osutamisele kulunud aeg, tunnihind ja tehtud toimingud. Esindaja töömaht on kokku 21 tundi 9 minutit ja tunnitasu 115 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja õigusabi kulud on osaliselt põhjendatud ja vajalikud. Hageja esindaja on kohtule esitanud 31.03.2015.a hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse kokku 8 lehekülge (sisuline osas sellest ca 6 lehekülge), 06.04.2015.a avalduse puuduste kõrvaldamiseks 3 lehekülge (sisuline osa ca 1,5 lehekülge) ning 27.04.2015.a hagiavalduse tervikteksti. Menetluskulude nimekirjas on hagiavalduse koostamise ja ettevalmistamise, materjalide tutvumise, puuduste kõrvaldamise ja hagiavalduse tervikteksti koostamise ajakulu kokku 7 tundi ja 30 minutit. Kohus leiab, et kuivõrd hagiavalduse koostamiseks vajalike materjalide hulk ei olnud mahukas ega vajanud keerulist õiguslikku analüüsi, samuti oli asjaolude korduvat ümberkirjutamist ning osaliselt on keeldutud hagi menetlusse võtmast, siis seetõttu peab kohus vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks 5 tundi. Hageja menetluskulude nimekirjas on märgitud kostja I vastusele hageja arvamuse koostamise ajakuluks kokku 3 tundi ja 45 minutit ning kostja I 27.05.2015.a seisukohale hageja arvamuse koostamisele 2 tundi, seega on hageja esindaja poolt kahe seisukoha koostamisele kulunud aeg kokku 5 tundi 45 minutit. Kohus leiab, et selline ajakulu ei ole vajalik ja põhjendatud arvestades, et tegu on suures osas samasisuliste vastustega. Kohus leiab, et vajalik ja põhjendatud kulu 26.05.2015.a vastuse ja 21.10.2015.a vastuse koostamiseks on 3 tunni ulatuses. Kohus peab põhjendatuks õigusabikulu „21.05.2015.a.- täiendavate tõendite kogumine ja nendega tutvumine- 0, 15 min “, sest kohtule on 26.05.2015.a. arvamusega esitatud ostumüügi, hüpoteegi seadmise ja asjaõigusleping 17.09.2001.a. Kohus nõustub kostjaga, Konekesko Eesti AS, selles osas, et hageja menetluskulude nimekirja koostamine ei ole põhjendatud ja vajalik kulu TsMS § 175 lg 1 mõistes. Riigikohus on korduvalt märkinud, et kuna menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes (nt 06.05.2015.a lahend 3-2-1-4-15 p 13). Seega ei pea kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu kokku 40 minutit. Kostja menetluskuludele vastuväidete koostamise ajakulu 45 minutit peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks, kuna vastuväidete koostamine nõudis käesoleval juhul õigusalaseid eriteadmisi. Kohus nõustub kostjaga, Konekesko Eesti AS, selles, et pöördumise koostamine kohtutäiturile seoses enampakkumise vältimisega (ajakulu 15 minutit) on esitatud täitemenetluses ja antud menetluses sellega ei ole võimalik arvestada.

14 (15)

Tsiviilasi nr 2-15-4945 Kõike eelnevat arvestades on hageja lepingulise esindaja õigusabi kulud põhjendatud ja vajalikud 14 tunni ja 59 minuti ulatuses summas 1 723.28 eurot. Lisaks on hageja märkinud menetluskulude nimekirjas õigusabiga kaasnevateks kuludeks 29.10.2015.a sõiduaja (Tallinn-Pärnu-Tallinn) 3 tundi ja sõidukulu (Tallinn-Pärnu-Tallinn) 250 km ning summaks 207.50 eurot. 01.12.2015.a täpsustas hageja esindaja, et otsene sõidukulu on 207.50 eurost summas 87.50 eurot (kütusekulu, amortisatsioon, ülevaatuse kulu, jne, arvutuskäik 250 x 0,35 eurot) ning ajakulu summas 120 eurot (vastavalt kliendilepingule 40 eurot ühes tunnis). Kohus jätab menetluskuludena kindlaksmääramata esindaja sõiduaja kulu 3 tasu summas 120 eurot. Riigikohus on korduvalt (nt 12.06.2013.a lahend 3-2-1-64-13 p 13, 03.06.2013.a lahend 3-2-1-65-13 p 17) märkinud, et hüvitatavaks menetluskuluks võib olla otsene sõidukulu, s.o transpordikulu. Lepingulise esindaja otsene sõidukulu võib olla vajalik ja põhjendatud eelkõige juhul, kui tema tegutsemiskoht ei ole tsiviilasja menetleva kohtu tööpiirkonnas või kohtumaja teeninduspiirkonnas. Sõidukuluna on seejuures käsitatav nt bussipileti või autokütuse maksumus. Menetlusosaliselt ei ole võimalik mõista välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. Seega on õigusabiga kaasnev kulu põhjendatud üksnes otsese sõidukulu osas summas 87.50 eurot. Lisaks määrab kohus hageja menetluskuluna kindlaks hageja poolt tasutud riigilõivu hagiavalduse esitamisel 300 eurot ja hagi tagamise riigilõivu 50 eurot kui vältimatud ja vajalikud kulutused avalduste esitamisel. Eeltoodu alusel tuleb kindlaks määrata hageja menetluskuludena lepingulise esindaja kulud 1 723.28 eurot, sõidukulu 87.50 eurot ja riigilõiv 350 eurot, seega kokku 2 160.78 eurot. TsMS § 165 lg 1 alusel vastutavad kaaskostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, seega tuleb välja mõista kostjalt Konekesko Eesti AS hageja E.K. kasuks menetluskuludena 1 080.39 eurot ja kostjalt A.K.lt hageja E.K. kasuks menetluskuludena 1 080.39 eurot. Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Tartu Kohtunik

15 (15)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.