EK hagi AS K ja AK vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 176/2014/2509
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 07. detsembri 2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS K apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: EK (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo Kostja I: AS K (registrikood XXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Kristel Valk Kostja II: AK (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Pärnu Maakohtu 07. detsembri 2015 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Menetluskulud
1.Jätta EK apellatsioonimenetluse kulud AS K kanda.
Välja mõista AS-lt K menetluskulude hüvitis 546,25 eurot (õigusabikulud) EK kasuks.
3.AS-le K tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.EK esitas 31.03.2015 Pärnu Maakohtusse hagi AS K ja AK vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks Pärnu kohtutäitur Rocki Alberti menetluses olevas täiteasjas nr 176/2014/2509.
2.Hagiavalduse ja selle 27.04.2015 tervikteksti kohaselt seati Pärnu Maakohtu 11.06.2009 hagi tagamise määruse alusel tsiviilasjas nr 2-06-130 (AS K nõue FIE AK vastu) 25.06.2009 XXX kinnistule (XXX, registriosa nr XXXXXXXX) kohtulik hüpoteek suurusega 750 000 krooni AS K kasuks. Tsiviilasja menetlus lõpetati Tallinna Ringkonnakohtu 08.02.2012 määrusega, millega kohus kinnitas kostjate I ja II vahelise kompromissi 63 911,65 euro tasumise kohta. Hageja ei olnud nimetatud tsiviilasjas menetlusosaline.
3.Pärnu kohtutäitur Rocki Albert algatas kostja I avalduse ja Tallinna Ringkonnakohtu 08.02.2012 määruse alusel hageja suhtes täitemenetluse põhivõla 49 531,52 euro ja täitekulude 5200,80 euro sissenõudmiseks. Kohtutäitur teatas 10.03.2015 hagejale XXX kinnistu müügist enampakkumisel alghinnaga 61 600 eurot.
4.Enampakkumisel kostja II kohustuste täitmiseks müüdav XXX kinnistu oli kuni 22.12.2009 hageja ja kostja II ühisvara. Seega on hagi tagamise käigus kohtuliku hüpoteegiga ebaõigesti koormatud kinnistut, mis kuulus abikaasade ühisvara hulka.
5.Hageja ei ole vaidlustatavas täitemenetluses võlgnikuks. Kostjal ei ole hageja vastu ühtegi nõuet ja hageja ei ole oma varaga taganud mistahes kostja II kohustusi kostja I ees. Täitemenetluse võlgnik on kostja II. Sissenõude pööramine XXX kinnistule on seega lubamatu, kuna võlgnikuks mitteolev hageja ei anna selleks oma nõusolekut ja olemas ei ole täitedokumenti, mis kohustaks hagejat kostja II kohustusi täitma. Kostja I seisukoht
6.Kostja I vaidleb hagile vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eeldused täidetud.
7.Hageja ei ole tõendanud, et XXX kinnistu oli abikaasade ühisvara. Ainuüksi asjaolu, et hageja ja kostja II olid abielus, ei tähenda, et hagejal oli selle vara suhtes omandiõigus.
8.Hageja pidi olema teadlik, et tema abikaasaga seonduva kohtuvaidluse tulemusena on kinnistusraamatusse ühisvarale seatud hüpoteek kostja I kasuks. Hagejal oli võimalik nende andmetega avalikus kinnistusraamatus tutvuda. Hageja pidi hüpoteegist teada saama hiljemalt abieluvaralepingu sõlmimise ajal, kui kinnistu jäeti hageja lahusvara hulka. Seega omandas hageja teadlikult hüpoteegiga koormatud kinnistu.
9.Hagiavaldus on esitatud sisuliselt teistmise alusel, kuna hageja ei ole nõus XXX kinnistule seatud kohtuliku hüpoteegiga. Kuna hüpoteegi seadmine ühisvarale puudutab kahtlemata ka teise abikaasa õigusi ja kohustusi, oleks hagejal olnud võimalik esitada avaldus kolmanda isikuna menetlusse kaasamiseks tsiviilasja nr 2-06-130 menetlemise ajal. Kuna teistmisavalduse esitamise tähtaeg on möödunud, on hageja nõustunud, et tema ja kostja II ühisvarale seatakse kostja I kasuks hüpoteek. Kohtuliku hüpoteegi seadmise kohta tehtud kohtulahend on jõustunud ja kehtiv ning selle teistmiseks puudub alus.
10.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 222 lg 1 ei ole kohaldatav, kui täitemenetlus on algatatud jõustunud kohtumääruse alusel, millega on seatud kohtulik hüpoteek ühisvarale. Ka hagi rahuldamise korral jäävad kohtulik hüpoteek ja kinnistusraamatu kanne kehtima. Kostja II seisukoht
11.Kostja II tunnistas 29.10.2015 kohtuistungil hagi. Esimese astme kohtu otsus
12.Maakohus rahuldas hagi. Menetluskulud jättis kohus võrdsetes osades kostjate kanda ning mõistis kostjalt I hageja kasuks menetluskulude katteks välja 1080,39 eurot ja kostjalt II 1080,39 eurot. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurus kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
13.Vaidlust ei ole järgmiste asjaolude üle: hageja ja kostja II abielu sõlmiti 19.01.1980; kinnistusraamatusse kanti kostja II XXX kinnistu omanikuna sisse 27.11.2001; Pärnu Maakohtu 11.06.2009 määrusega tsiviilasjas 2-06-130 (AS K (praeguse ärinimega AS K) hagi FIE AK vastu 2 425 667,64 krooni ja lisanduva viivise nõudmiseks) seati kohtulikud hüpoteegid kinnistutele kostja I kasuks, sh XXX kinnistule summas 750 000 krooni. Hüpoteek kanti kinnistusraamatusse 25.06.2009; 14.12.2009 sõlmisid hageja ja kostja II abieluvaralepingu (sh asjaõiguslepingu), millega pooled jaotasid ühisvara; ühisvara hulka kuulunud XXX kinnistu jäi hageja lahusvaraks (kinnistusraamatu 22.12.2009 kanne); Tallinna Ringkonnakohtu 08.02.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-06-130 kinnitati FIE AK ja kostja I vaheline kompromiss 63 911,65 euro tasumise kohta. Kompromissi jäid tagama kohtulikud hüpoteegid ja täiendavalt seati hüpoteek XXX kinnistule summas 15 977,91 eurot AS K kasuks; 17.12.2014 edastas Pärnu kohtutäitur Rocki Albert hagejale täitmisteate täiteasjas nr 176/2014/2509, milles on välja toodud, et hageja suhtes on algatatud täitemenetlus ringkonnakohtu määruse ja kostja avalduse alusel ja temalt on välja mõistetud kohtutäituri tasu. Nõude suuruseks on märgitud 49 531,52 eurot, millele lisanduvad täitekulud 5200,80 eurot, täitemenetluse algatamise tasu 19,16 eurot ja aja jooksul lisanduvad täitemenetluse läbiviimise kulud; kohtutäitur on 16.02.2015 teinud kinnistamisavalduse, mille alusel on XXX kinnistu osas 19.02.2015 sisse kantud kinnistusraamatusse koormatiste ja kitsenduste alla keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks kostja I kasuks; kohtutäitur koostas 16.02.2015 kinnisasja arestimise akti; XXX kinnistu on müümata.
14.Abielu kestel abikaasade omandatud vara on perekonnaseaduse (PKS) § 14 lg 1 järgi abikaasade ühisvara. Kuna ühisvara ei olnud jagatud ega abieluvaralepingut sõlmitud, siis omandati XXX kinnistu hageja ja kostja II ühisvarasse sõltumata sellest, et kinnisasi kanti kinnistusraamatus kostja II nimele. Esitatud ei ole asjaolusid, millest võiks järeldada, et kinnistu läks omandamisel võlgniku lahusvarasse.
15.Pärnu Maakohus eeldas 11.06.2009 määrusega XXX kinnistule kohtuliku hüpoteegi seadmisel asjaõigusseaduse (AÕS) § 56 lg 1 alusel kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust. Praeguses asjas on tuvastatud, et XXX kinnistu ei olnud kostja II lahusvara. Abikaasa nõusolek kohtuliku hüpoteegi seadmiseks puudus. Asjaolu, kas hageja oli või ei olnud teadlik kohtumäärusest hüpoteegi seadmise kohta, ei oma antud asjas tähendust. Hagejal puudub määruskaebuse esitamise õigus hagi tagamise määrusele. Tallinna Ringkonnakohtu määrusega 08.02.2012 tsiviilasjas nr 2-06-130 kinnitatud kompromiss FIE AK ja AS K vahel ei ole täitedokument hageja vastu.
16.Ühisvara koormamise korral on võimalik oma õigusi kaitsta TMS §-s 222 sätestatud hagi esitamise teel (nt 3-2-1-166-10 p 12, 13.).
17.Kuna tuvastatud on, et XXX kinnistu puhul oli tegemist ühisvaraga ja hüpoteek seati ühisomaniku tahteta/nõusolekuta, ei ole hüpoteek kehtivalt tekkinud ja täitemenetlus on lubamatu.
18.Seoses hagi rahuldamisega kostjate vastu jäävad menetluskulud võrdsetes osades kostjate kanda. Hageja lepingulise esindaja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud 14 tunni ja 59 minuti ulatuses summas 1723,28 eurot. Lisaks on hageja vältimatud ja vajalikud kulutused tasutud riigilõiv 300 eurot ja hagi tagamise riigilõiv 50 eurot. Apellatsioonkaebus
19.Kostja I palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja I jätta hageja või kostja II kanda või võrdsetes osades hageja ja kostja II kanda.
20.Maakohus asus ümber hindama tsiviilasjas nr 2-06-130 tehtud jõustunud kohtulahendit, mille ümberhindamine käesolevas vaidluses ei ole kohtu pädevuses. Kohtumäärus hüpoteegi seadmise kohta on jõustunud ja kehtib sõltumata käesoleva vaidluse lahendamise tulemustest.
21.Kui hageja tahe on suunatud Pärnu Maakohtu 11.06.2009 tsiviilasjas nr 2-06-130 tehtud kohtumääruse tühistamisele või selle vaidlustamisele, oleks tal tulnud esitada selle peale määruskaebus. Hageja ei kaitsnud oma õigusi tsiviilasja nr 2-06-130 raames ja ei saa seda tagantjärele sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetluse kaudu teha.
22.Hüpoteek on asjaõiguslik realiseerimisõigus ja sellest ei tulene isiklikku nõuet kinnisasja omaniku vastu. Tegemist on pandiõigusega kinnisasjale, mis ei ole isikuliselt kinnisasja omanikuga seotud. Tegemist on TMS § 2 lg 1 p 19 mõttes kinnisasja omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga, laevahüpoteegiga või registerpandiga tagatud nõude rahuldamiseks.
23.Maakohtu viidatud Riigikohtu lahend 3-2-1-166-10 ei ole asjakohane. Riigikohtu seisukoha järgi tsiviilasjas nr 3-2-2-5-09 ei oleks teise abikaasa nõusoleku puudumise tõttu iseenesest tühine abikaasade ühisvara hulka kuuluvale kinnistule hüpoteegi seadmise asjaõiguskokkulepe ega ka käsutus, kui hüpoteegipidaja omandas hüpoteegi AÕS § 561 lg 1 alusel heauskselt. Kostja I omandas hüpoteegi heauskselt. Hageja ei ole nõudnud vale hüpoteegikande parandamist kinnistusraamatus, sellise nõude esitamine ei ole enam ka asjakohane, kuna hageja sai kinnistu ainuomanikuks, olles tehingu tegemisel teadlik, et see on koormatud hüpoteegiga.
24.TMS § 222 ei ole antud juhul kohaldatav. Hagejal ei ole sundtäitmist takistavat õigust ja hageja ei ole mitte kolmas isik, vaid võlgnik, mistõttu tuleb juhinduda TMS §-st 221.
Vastus apellatsioonkaebusele
25.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda.
26.Kostja II apellatsioonkaebusele ei vastanud. Ringkonnakohtu seisukoht
27.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Maakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavalt põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
28.Maakohtul oli kohustus käesoleva asja lahendamiseks tuvastada, kas hagejal kui täitemenetluse välisel isikul on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, mis annab aluse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks TMS § 222 lg 1 järgi. Seda maakohus ka tegi.
29.Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus asus ümber hindama tsiviilasjas nr 2-06-130 tehtud jõustunud kohtulahendit, mille ümberhindamine käesolevas vaidluses ei ole kohtu pädevuses. Maakohus seda ei teinud.
30.Samuti on ekslik apellatsioonkaebuse väide, et hageja oleks pidanud esitama oma õiguste kaitseks määruskaebuse Pärnu Maakohtu 11.06.2009 hagi tagamise määruse peale, millega seati XXX kinnistule hüpoteek kostja I kasuks. Hagejal kui hagimenetluse välisel isikul ei olnud TsMS § 390 lg 1 järgi määruskaebuse esitamise õigust.
31.Õige ei ole kostja I seisukoht, nagu ei oleks TMS § 222 käesolevas asjas kohaldatav, sest hageja ei ole kolmas isik, vaid täitemenetluses võlgnik, kuna ta on TMS § 2 lg 1 p 19 järgi kohustatud kinnisasja omanikuna alluma kohesele sundtäitmisele tagatud nõude rahuldamiseks.
32.Riigikohtu üldkogu selgitas 27.11.2012 tsiviilasjas nr 3-3-1-15-12 tehtud määruses (p-d 40-42) analoogilises olukorras abikaasa võimalusi oma nõudeõiguse maksmapanekuks. Üldkogu leidis, et kui võlgniku abikaasal ei õnnestu oma omandiõigusest tulenevat nõudeõigust maksma panna kohtuväliselt (hüpoteegipidaja ei anna hüpoteegi kustutamiseks nõusolekut), on võimalik esitada tema vastu hagi AÕS § 65 lg 1 alusel või kaitsta oma õigusi TMS §-s 222 sätestatud hagi esitamise teel. TMS § 222 lg 1 järgi võib kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub. Riigikohtu tsiviilkolleegium on pidanud võimalikuks sellele normile tugineda (vt selle kohta nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 30.11.2011 määrus nr 3-2-1-94-11 p 16; 04.02.2007 määrus nr 3-2-1-127-06 p 8) ka neil juhtudel, mil kohtumenetluses on hagi tagamise korras ekslikult koormatud sellise kolmanda isiku õigusi, kes ei ole olnud menetlusosaline.
33.Riigikohus leidis 16.12.2015 lahendi nr 3-2-1-149-15 p-s 11, et TsMS § 378 lg 1 p 1 järgi seatakse hagi tagamise abinõuna kohtulik hüpoteek kostjale kuuluvale kinnisasjale. Seega ei saa hagi tagamiseks koormata kohtuliku hüpoteegiga kolmanda isiku vara (vt ka lahendi
nr 3-2-1-133-10, p 22). Järelikult tuleb hüpoteegi seadmiseks kas abikaasade ühisvaras oleva kinnisasja ühisomand enne lõpetada ja kostja osa eraldada või saada teise ühisomaniku nõusolek (KRS § 341 lg 1). Hüpoteeki ei saa seada poolele mõttelisele osale abikaasade ühisvaras olevast kinnisasjast. Kinnistusraamatu kanne kogu kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmise kohta võib osutuda ebaõigeks ka juhul, kui kinnistusraamatusse on kinnisasja omanikuna kantud vaid üks abikaasa. Kohtuliku hüpoteegi heauskset omandamist asjaõigusseadus ei võimalda, kuna AÕS § 561 lg 1 sätestab kinnisomandi või piiratud asjaõiguse heauskse omandamise võimaluse ainult tehinguga. Seetõttu ei ole õige ka apellatsioonkaebuse väide, et kostja I omandas hüpoteegi heauskselt.
34.Samas lahendis märkis ringkonnakohus, et olukorras, kui hüpoteek on seatud ekslikult ühisvarale, tuleneks kande ebaõigsus TsMS 378 lg 1 p 1 ja AÕS § 65 lg 1 mõttes sellest, et kohtuliku hüpoteegi seadmiseks ei olnud ühisomanikuks oleva kolmanda isiku (abikaasa) nõusolekut (KRS § 341 lg 1) või tema suhtes ei olnud tehtud KRS § 341 lg 7 p-s 1 märgitud kohtulahendit. Selle eelduse puudumisel tehtud kanne on ebaõige. Nagu käesoleva otsuse p-s 33 märgitud, võib täitemenetluses võlgnikuks mitteolev abikaasa kaitsta sellisel juhul oma õigusi ka TMS §-s 222 sätestatud hagi esitamise teel.
35.Ringkonnakohus ei nõudnud kostjalt I seisukoha esitamist hageja 12.02.2016 apellatsioonkaebuse vastusele. Ringkonnakohus jätab kostja I poolt 08.04.2016 esitatud vastuse hageja vastusele tähelepanuta. Menetluskulud
36.Hagi rahuldamise tõttu jättis maakohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel õigesti kostjate kanda. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad ringkonnakohtus kantud hageja menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja I kanda.
37.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks õigusabikulu 6 tunni 5 minuti ulatuses maksumusega 699,58 eurot. Õigusabi seisnes ringkonnakohtu määrusega tutvumises – 5 minutit, apellatsioonkaebusega tutvumises – 45 minutit, seisukoha kujundamine koos õiguspraktikaga tutvumisega - 30 minutit, kompromissiläbirääkimistes kostjaga - 10 minutit, kostja kompromissiettepanekuga tutvumises ja edastamises kliendile - 15 minutit, apellatsioonkaebusele vastuse koostamises ja esitamises - 3 tundi, menetluskulude nimekirja koostamises – 20 minuti, vastuväite koostamises teise poole menetluskuludele ning kohtule ja vastaspoolele esitamine - 1 tund.
38.TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud ja vajalik on õigusabikulu 4 tunni 45 minuti ajakulu eest.
39.Kuna menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-415 p 13). Samuti ei nõua eriteadmisi vastuväite koostamine teise poole menetluskuludele. Seega ei kuulu kostja I poolt hagejale hüvitamisele eelnimetatud toimingute tegemisega seonduv kulu (1 tund 20 minutit).
40.Hageja esindaja teenuse tunnihind 115 eurot on tavapärane õigusabiteenuse hind. Seega tuleb kostjalt I hageja kasuks välja mõista apellatsioonimenetluse õigusabikulude hüvitamiseks 546,25 eurot ja hageja taotlusel viivis alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.