Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

30.04.2014 müüs kohtutäitur Elin Vilippus laenulepingu lisatagatiseks olnud XXXXXXXXXXXXX X-XX korteriomandi hinnaga 99 500 eurot. Täitmisavalduse kohaselt oli nõude sisuks hüpoteegiga tagatud nõue 70 541,91 eurot ja võlgnetav summa kokku 77 333,09 eurot koos kohtutäituri tasuga. LD ega hageja täitemenetlust ei vaidlustanud, kuna pank andis 09.12.2013 kinnituse, et põhitagatiseks oleva XXXXXXXXX XXX X-X korteriomandi hüpoteeki sundtäitmisele ei pöörata, kui hageja ja LD lubavad pangal lisatagatise realiseerida. Hageja leidis, et täiteasjas nr 022/2014/894 on sundtäitmine lubamatu, kuna kostjal puudub hageja vastu sissenõutavaks muutunud nõue. Laenulepingut nr 07-227377-EL ei ole kehtivalt üles öeldud ning täitmisavalduse esitamine oli vastuolus hea usu põhimõttega. Laenulepingu ülesütlemise avaldust ei ole hagejale isiklikult teatavaks tehtud. Täiteasja nr 022/2013/7736 materjalidega tutvumisel sai hageja teada, et lepingu lõpetamise teatised saadeti hoopis lisatagatiseks seatud vara omanikule LD-le, mitte hagejale. 05.03.2014 e-kirjas käsitles AS Swedbank ise samuti laenulepingut kehtivana ning tuletas hagejale meelde tema kohustusi ja nõudis tagatisvara kindlustamist tõendavaid dokumente. Perioodil 03.12.2012 - 07.05.2014 tegi hageja AS-ile Swedbank 16 kuu jooksul 22 makset kogusummas 18 250 eurot, mis teeb igakuiste maksete keskmiseks suuruseks 1140,26 eurot. Kuigi AS Swedbank ühepoolselt määratud igakuiste maksete kuupäevi ja muid tähtaegasid tuleb pidada meelevaldseteks, mis ei tekita hageja jaoks õiguslikke tagajärgi, tähendab poolte vahel väljakujunenud praktika, et poolte vahel on kehtiv krediidisuhe, mille täitmist pooled järgivad ja üksteiselt nõuavad. Vaatamata sellele, et kostja ei ole hagejaga krediidisuhteid kehtivalt ära lõpetanud, usaldas hageja kostjat ning nõustus lisatagatiseks olnud XXXXX-XXXXXXXX X-XX korteriomandi müüki mitte vaidlustama. Kostja andis kinnituse, et XXXXXXXXX XXX X-X korteriomandi suhtes ei algatata hüpoteegi realiseerimist kui hageja jätkab vähemalt 650 euroste igakuiste maksete sooritamist, ega takista XXXXX-XXXXXXXX X-XX korteriomandi müüki. Hageja leidis, et olukorras, kus panga laenulepingust tulenevad nõuded olid ja on mitmekordselt tagatud ning laenusaaja tasub igakuiselt laenumakseid, mille summa on suurem kui laenulepingu järgse graafiku kohased maksed, siis üksnes lepingu tüüptingimustest tuleneva kujundõiguse kasutamine ja laenu korraga tagasi nõudmine on hea usu põhimõtte vastane. XXXXXXXXX XXX X-X on hageja ja tema perekonna kodu. Võlg tekkis hageja haigusest tingituna. Debitoorsed võlgnevused on likvideeritud. Laenujääki on XXXXX-XXXXXXXX korteri arvelt vähendatud 96 000 euroni, mis on umbes pool XXXXXXXXX XXX X-X korteriomandi väärtusest. Korteriomandi XXXXXXXXX XXX X-X väärtuse arvestamine on oluline, kuna iseloomustab panga ees oleva hageja kohustuse suuruse ja tagatisvara väärtuse suhet. Panga nõue on sellest 2,5 korda suurema tagatisega tagatud. Lisaks sellele laekuvad kuumaksed. Juhuks kui kohus peaks leidma, et kostjal on hageja vastu muutunud tagasinõutavaks kogu laenulepingu alusel väljastatud laen, siis sellele vaatamata on vaidlustatud täiteasja menetlus ca 1⁄2 osas lubamatu. AS Swedbank poolt LD-le 13.12.2012 esitatud teatise kohaselt oli laenulepingust tuleneva võlgnevuse suuruseks 185 427,71 eurot. Perioodil 03.12.2012 - 07.05.2014 on hageja teinud 22 makset kogusummas 18 250 eurot ja 30.04.2014 müüs kohtutäitur Elin Vilippus AS Swedbank täitmisavalduse alusel laenulepingu lisatagatiseks olnud korteriomandi hinnaga 99 500 eurot. Täitmisavalduse kohaselt oli nõude sisuks hüpoteegiga tagatud nõue 70 541,91 eurot ja võlgnetav summa kokku 77 333,09 eurot koos kohtutäituri tasuga. Ehk pärast 13.12.2012

kohustuste kogusummat 185 427,71 eurot on kostjale laekunud vähemalt 70 541,91 + 18 250 eurot, s.o 88 791,91 eurot. See tähendab, et vaidlustatud täiteasjas ei saa kostjal olla nõudeid rohkem kui 96 635,80 eurot. See on ka summa, millest tuleb lähtuda täitemenetluse kulude ja kohtutäituri tasu otsuse määratlemisel. Kui 88 791,91 euro ulatuses jääb sundtäitmine lubamatuks tunnistamata, siis tekib hagejale alusetu kohtutäituri tasu ulatuses kahju. Kuivõrd hageja tegelike kohustuste suurus kostja ees ei saa olla suurem kui 96 635,80 eurot, siis oleks ka kohtutäituri põhitasu vastavalt kohtutäituri seaduse § 35 lg-le 2 nõude summast 8 %, kuid mitte rohkem kui 9586 eurot + KM. 96 635,80 eurost 8 % on 7730,86 eurot, mis koos KM-ga on 9277 eurot. Seega ainuüksi kohtutäituri põhitasust tekiks hagejale 5608,14 euro suurune kahju. Kui ilmneb, et kostjal puudus laenulepingu nr 07-227377-EL alusel sissenõutavaks muutunud nõue, siis oli ka lisatagatise realiseerimine alusetu ja kostja on tekitanud hagejale kahju täiteasjas nr 022/2013/7736 määratud kohtutäituri tasu ja lisatasu suuruses kokku 7985,18 eurot. XXXXX-XXXXXXXX X-XX asuval korteriomandil oli hageja kasuks hüpoteek 77 333,09 eurot. Korteriomand müüdi hinnaga 99 500 eurot. Pooltel oli 09.12.2013 kokkulepe, et kui hageja ei takista XXXXX-XXXXXXXX tn X-XX müüki, siis XXXXXXXXX XXX X-X kinnistul oleva hüpoteegi sundtäitmist ei alustata ja krediidisuhe jätkub. Hageja täitis omapoolset kokkulepet, kuid kostja mitte. Selle tulemusel tekkis hagejale 022/2013/7736 määratud kohtutäituri tasu ja lisatasu suuruses usalduskahju. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnistanud. Kostjal oli alus laenulepingu ülesütlemiseks, kuna hageja rikkus laenulepingust tulenevaid kohustusi. Laenulepingu ülesütlemisest on hagejat nõuetekohaselt teavitatud, lepingu ülesütlemist on hagejale korduvalt meelde tuletatud ning hageja on oma telefonikõnedes ning e-kirjades ka lepingu ülesütlemist möönnud. 11.12.2012 tähtajaks hageja oma võlgnevust kostja ees ei likvideerinud ning 12.12.2012 ütles kostja hagejaga sõlmitud laenulepingu nr 07-227377-EL üles. Lepingu ühepoolse lõpetamise kohta saatis kostja hagejale teatise kostjale avaldatud kontaktaadressil XXXXX-XXXXXXXX X-XX lihtkirjana ja tähtkirjana 13.12.2012 ja e-postile, mille kaudu on hageja kostjaga aktiivselt suhelnud. Samasisuline teatis saadeti tähitud kirjaga ka tagatise omanikule. Teatises tõi kostja välja, et seoses lepingu ühepoolse lõpetamisega 12.12.2012 on hagejal kostja ees laenulepingust tulenev võlgnevus 185 427,71 eurot - sh põhiosa võlgnevus 182 636,81 eurot, viivis põhiosa võlgnevuselt 94,24 eurot ja intresside võlgnevus 2696,66 eurot. Teatises paluti võlgnevus tasuda hiljemalt 18.01.2013 ja teavitati hagejat võlgnevuse tasumata jätmisega kaasnevatest tagajärgedest. Asjaolu, et 05.03.2014 e-kirjas palus kostja hagejal saata tagatisvara kindlustamist tõendavad dokumendid, ei viita sellele, et kostja käsitleks laenulepingud kehtivana. Tagatisvara kindlustamise kohustus säilib laenusaajal ka pärast lepingu ühepoolselt lõpetamist kuni hüpoteegi kustutamiseni. Tagatisvara kindlustamine pärast laenulepingu lõpetamist kaitseb laenusaaja ja tagatise omaniku huve, et vara oleks väärtuse vähenemise eest kaitstud ning kindlustatud ka pärast laenulepingu lõppemist esinevate õnnetusjuhtumiste puhuks. Lepingu juurde kuuluvate tüüptingimuste p 10.4.1 kohaselt on hageja ja kaaslaenusaaja kohustatud teavitama kostjat 5 pangapäeva jooksul, kui muutuvad nende isikuandmed, elukoht

ja/või teised kontaktandmed. Tüüptingimuste p 12.4 kohaselt edastatakse lepinguga seotud teated teise poole lepingus või hilisemas kirjalikus teatises märgitud posti või e-posti aadressil. Nimetatud sätete eesmärgiks on tagada toimiv, operatiivne ja ilma ebavajalike viivitusteta suhtlus poolte vahel ning kindlustada, et olulised teated jõuaks vastaspooleni. Lepingu p 4.1 kohaselt kohalduvad lepingus ja tüüptingimustes reguleerimata suhetele ka kostja üldtingimused, mille p 5.1.4 kohaselt loetakse personaalsed teated, mis kostja on kaaslaenusaajale ja hagejale saatnud, nende poolt kätte saaduks, kui teate väljastamisest kostjale teada oleval kontaktaadressil on möödunud ajavahemik, mis on tavaliselt vajalik teate edastamiseks selle sidevahendi teel. Arvestades eeltoodut oli kostja õigustatud saatma lepinguga seotud teated eelnimetatud kontaktaadressidel ning lugema need kätte toimetatuks, sh e-kirjad hiljemalt järgmisel päeval alates nende saatmisest. Kostja luges lepingu ülesöelduks 12.12.2012, kuivõrd täiendav tähtaeg möödus tulutult, ning on teavitanud sellest ka hagejat ja tagatise omanikku. Ülesütlemisele järgnenud kostja kokkuleppesoov ja pooltevahelised läbirääkimised laenulepingu ülesütlemisest tekkinud nõude refinantseerimise osas ei muuda kehtivat ülesütlemist õigustühiseks. Hageja soovile vastu tulles andis kostja hagejale laenulepingu ülesütlemisest tuleneva nõude täitmiseks lisaaega ning lükkas ajutiselt edasi tagatise asukohaga XXXXX-XXXXXXXX X-XX sundtäitmise. Läbirääkimiste tulemusena jõuti kokkuleppele, et juhul, kui hageja tasub kostjale igakuiselt 650 eurot ja muude varade müügist saadavate vahendite abil vähendab kostja ees täiendavalt võlgnevust 30 000 euro ulatuses hiljemalt 01.08.2013, siis ei alusta kostja hageja vara suhtes täitemenetlust. Eelpool nimetatud tingimustest teavitas kostja hagejat ka e-posti teel 04.02. ja 08.02.2013. Lisaks tuli kostja hagejale vastu ning peatas viivisearvestuse. Hageja täitis kokkulepitud tingimusi osaliselt. Hageja tasus kostjale igakuiselt 650 eurot, kuid jättis tasumata 30 000 eurot. Samuti jättis hageja täitmata kohustuse vara kindlustamise osas. 30.07.2013 saatis hageja kostjale e-kirja, milles avaldas soovi saada 30 000 euro tasumiseks tähtaja pikendust kuni 07.08.2013. Hageja väitis 01.08.2013 saadetud e-kirjades, et tal on 02.08.2013 broneeritud notari aeg seoses XXXXX-XXXXXXXX korteriomandiga. 05.12.2013 võttis kostja krediidikomitee vastu otsuse, millega suurendati tagatisvara asukohaga XXXXXXXXXXXX X-XX enampakkumise alghinda. Krediidikomitee otsusest ja tagatisvara suhtes täitemenetluse algatamisest teavitas kostja ka hagejat e-kirja teel 09.12.2013. Seega oli pärast 12.12.2012 toimunud pooltevaheline suhtlus suunatud laenulepingu lõpetamisest tekkinud tagajärgede likvideerimisele. Kostja poolt 09.12.2013 e-kirjas antud kinnitus sisaldas tingimusi, mida hageja täita ei suutnud. Nimelt oli põhitagatiseks oleva vara sundtäitmisest hoidumise üheks tingimuseks see, et hageja tasub igakuiselt hiljemalt 25. kuupäevaks kostjale minimaalselt 650 eurot. Hageja kõnealust kohustust täita ei suutnud. Lisaks eelpool nimetatud tingimusele sisaldus 09.12.2013 e-kirjas ka teine tingimus, mille kohaselt ei tohtinud täitemenetlus venima jääda hageja või tagatise omaniku tegevuse tõttu. Hageja ei suutnud ka seda tingimust kostja ees täita. 07.01.2014 ekirjas andis kostja hagejale teada, et kui ei õnnestu tagatiseks oleva korterimandi XXXXXXXXXXXXX X-XX realiseerimine, siis alustatakse nõude vähendamiseks ka teise tagatisvara realiseerimist. Tagatisvara omaniku puhul on tegemist hageja lähikondsega (emaga) ning 29.11.2013 notariaalse volikirjaga volitas LD SD teda esindama. Hageja esindas LD ka XXXXX-XXXXXXXX X-XX tagatisvara täitemenetluses. Hageja väited kostja poolt lubaduste murdmise ja hea pangandustava rikkumise osas on paljasõnalised, kostja on olnud koostöövalmis ja tulnud vastu hageja soovidele leidmaks lahendust võlgnevuste likvideerimiseks.

Täiteasja nr 022/2014/894 menetlus on terves ulatuses õiguspärane. Kostja esitas 09.12.2013 kohtutäitur Elin Vilippusele täitmisavalduse, milles palus täitmisele pöörata nõude hüpoteegisumma 77 333,09 euro ulatuses, kuna kostja nõue oli suurem kui tagatisele seatud hüpoteek. Kuna hageja kostja nõuet vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul ei rahuldanud ning tagatise omaniku tegevuse tagajärjel hakkas venima täitemenetlus XXXXX-XXXXXXXX korteriomandi müügi osas, siis esitas kostja 19.02.2014 täitmisavalduse, milles palus rahuldada hüpoteegiga tagatud nõude ka XXXXXXXXX XXX X-X sundenampakkumisest saadavate vahendite arvel. 19.02.2014 täitmisavalduse kohaselt oli kostja nõude suuruseks 175 480,95 eurot. Nimetatud summa alusel on määratud ka kohtutäituri tasu suurus. Alles täitemenetluse raames ja kohtutäituri tegevuse tulemusena on XXXXX-XXXXXXXX X-XX müügist laekunud 25.06.2014 kostjale 69 347,91 eurot, mille kostja arvestas laenulepingust tuleneva võlgnevuse põhiosa katteks ning seega on hageja võlgnevus kostja ees on vähenenud täitemenetluse jooksul. Järelikult on kohtutäituri tasu määramisel lähtutud hageja võlgnevuse suurusest täitmisavalduse esitamise seisuga ja kohtutäituri tasu on määratud kooskõlas seadusega. Maakohtu põhjendused 17.03.2015 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel hageja kanda. Pooled vaidlesid selle üle, kas laenuleping on kehtivalt üles öeldud, kas kostjal on hageja vastu sissenõutavaks muutunud nõue ning kas täitmisavalduse esitamine täiteasjas nr 022/2014/894 on vastuolus hea usu põhimõttega, millest tulenevalt on sundtäitmine lubatav täielikult või osaliselt. Hageja suhtes alustati täitemenetlust sissenõudja AS Swedbank avalduse ja 21.12.2007 notariaalselt tõestatud kokkuleppe alusel. Tegemist on kinnisasjaga seotud asjaõigusliku realiseerimisnõudega, mille alusel sundtäitmise korraldamise võimaluse annab TMS § 2 lg 1 pst 19 tulenevalt kohese sundtäitmise kokkulepe. Hüpoteegi alusel toimuv täitemenetlus ei ole suunatud mitte kinnisasja omanikult kui isiklikult võlgnikult võla saamisele, vaid täitmine piirdub koormatud kinnisasjaga. Hüpoteek ei anna ka kohese sundtäitmise kokkuleppe olemasolul hüpoteegipidajale abstraktset õigust täitemenetluses kinnisasi müüa, vaid seda saab asjaõigusseaduse § 325 lg-st 1 ja § 352 lg-st 1 tulenevalt teha üksnes hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Hüpoteegi alusel saab täitemenetlust alustada üksnes sissenõutavaks muutunud nõude täitmiseks, s.t tagatud nõude võlgnik peab olema nõude rahuldamisega sattunud viivitusse. Täitemenetlust hüpoteegi realiseerimiseks võib alustada ka siis, kui sissenõutavaks on muutunud üksnes osa hüpoteegiga tagatud nõudest, mh üksnes sissenõutavaks muutunud laenumaksete sissenõudmiseks laenulepingut üles ütlemata. Kuna hüpoteegi realiseerimise asjaõiguslik nõue on terviklik, ei ole hüpoteegipidajal vähemalt kinnisasja omandaja nõusolekuta võimalik hüpoteegi alusel täitemenetlust korraldada üksnes mõne hüpoteegiga tagatud nõude või nõude osa rahuldamiseks selliselt, et hüpoteek säiliks ja tagaks sissenõutavaks muutumata nõudeid ka edaspidi. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine lepinguks oleva täitedokumendi alusel tähendab materiaalõigusliku vaidluse avamist täitedokumendi üle. Täitemenetluses võlgnikuna (sh kinnisasja omanikuna) osalev isik saab selle hagiga panna maksma kõik oma vastuväited täitedokumendi järgsele võlale.

VÕS § 186 punkti 6 kohaselt lõpeb võlasuhe lepingu ülesütlemisega. Vastavalt VÕS § 196 lõikele 1 võib kestvuslepingu kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 2 kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Tähtaja määramine ei ole vajalik käesoleva seaduse § 116 lõike 2 punktides 2–4 sätestatud juhtudel. Kostja saatis laenulepingu lisatagatisvara omanikule LD-le ja hagejale 23.11.2012 teatised „Lepingu ülesütlemine“, milles teavitatakse adressaate võlgnevuse suurusest ja antakse tähtaeg võla tasumiseks. Teatises sisaldus hoiatus „Nimetatud tähtajaks kohustuste täitmata jätmisel on Swedbank AS sunnitud ennetähtaegselt lugema lõppenuks Teiega (Laenusaajaga) sõlmitud lepingud ning paluma lisaks olemasolevatele võlgnevustele tasuda ka kasutuses olevad laenujäägid ning krediidilimiidid koos selleks kuupäevaks kogunenud intresside ja viivistega vastavalt lepingu tingimustele. Juhul kui Laenusaaja ei ole nimetatud tähtajaks täitnud eelpool nimetatud lepingutest tulenevaid kohustusi ja tasunud kõiki täitmata kohustusi katvat summat (tasumise päeva seisuga), siis on Swedbank sunnitud asuma rakendama kõiki seadusega võlausaldajale võimaldatud meetmeid oma nõuete rahuldamiseks sh täite- ja/või kohtumenetluse kaudu." 11.12.2012 saatis hageja e-posti aadressilt XXX@XXX kostjale kirja, milles avaldas „Vabandan viivituse eest, palun teatage, mis on minimaalne summa, et saame lepingut jätkata? Neljapäeval maksan veel 800 eur. Lugupidamisega S“. Kostja vastas hageja kirjale 11.12.2012, milles teavitas, et kui võlgnevust ei tasuta hiljemalt 11.12.2012, loeb pank lepingu 07-227377EL lõpetatuks. 13.12.2012 saatis kostja hagejale ja LD-le dokumendid, mis on pealkirjastatud kui „Teatis“ ning millest nähtub, et AS Swedbank lõpetas lepingu ühepoolselt 12.12.2012, kuna hagejal on kostja ees laenulepingust tulenev võlgnevus 185 427,71 eurot. Selgitusena on märgitud „Käesolevaga palume ülaltoodud võlgnevused koos lisanduvate viivistega tasuda hiljemalt 18.01.2013. Juhul kui Te ei ole nimetatud tähtajaks täitnud eelpool nimetatud lepingutest tulenevaid kohustusi ja tasunud kõiki täitmata kohustusi katvat summat (tasumise päeva seisuga), siis on Swedbank sunnitud asuma rakendama kõiki seadusega võlausaldajale võimaldatud meetmeid oma nõuete rahuldamiseks, sh täite- ja/või kohtumenetluse kaudu. Palume kindlustada tagatis panga poolt aktsepteeritud kindlustusseltsis ning esitada kindlustamist tõendavad dokumendid pangale 20 päeva jooksul. Juhul, kui Te eelpool nimetatud kohustust ei täida, on pangal õigus sõlmida kindlustusleping Teie eest ning olete kohustatud hüvitama pangale kõik kindlustuslepingu sõlmimisega seotud kulud“. Kohus leiab, et asjakohatu on hageja väide selles osas, et laenulepingu lõpetamisega seonduvad teatised saadeti ainult LD-le. LD-le ja hagejale on teatised saadetud aadressile XXXXXXXXXXXXX X-XX, lisaks hagejale teatised ja vastused e-posti aadressile XXX@XXX. Toimikust nähtuvalt on Swedbank AS-ile tagastatud XXXXX-XXXXXXXX X-XX saadetud dokumendid märkega „hoiutähtaja möödumisel“. Seega posti teel adressaatidele dokumentide kätte toimetamine ei ole kostja poolt tõendatud. Seetõttu ei oma tähtsust ka see, kas ja mil viisil teatas hageja enda kontaktandmete muutumisest, s.t elukoha aadressi osas. LD-le dokumentide kättetoimetamist vaidlustatud ei ole. Kostja väitis, et hagejaga toimus telefoni ja e-posti XXX@XXX aadressilt aktiivne suhtlus ning kostjal ei olnud põhjust kahelda selles, et hageja

kostja teatisi kätte ei saa. E-posti kaudu suhtlust pidas kohus usutavaks, kuna selline suhtlus nähtub toimiku materjalidest ning hageja ei ole väitnud, et e-posti aadress XXX@XXX ei ole tema kehtivaks e-posti aadressiks. Seega oli kostjal mõistlik põhjus arvata, et hageja sai lepingu ülesütlemist puudutavad teatised kätte e-posti teel ning kohus luges lepingu ülesütlemisega seonduvad teatised hageja poolt kätte saaduks. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et laenuleping nr 07-227377-EL tuleb lugeda kehtivalt üles öelduks 12.12.2012 ning kohtule ei ole teada, et hageja oleks enda tahteavalduse tagasi võtnud. Praegusel juhul andis kostja hagejale tähtaja võlgnevuse tasumiseks 23.11.2012 teatise alusel 08.12.2012, lisaks täiendava tähtaja 11.12.2012 ning 13.12.2012 teatas, et Swedbank AS lõpetas lepingu ühepoolselt 12.12.2012. Kohtu hinnangul võib nendest teatistest mõistlikult järeldada, et kui võlgnik oma kohustusi märgitud tähtaegadeks nõuetekohaselt ei täida, loeb kostja laenulepingu erakorraliselt üles öelduks. Kostja saadetud teated olid ühetähenduslikud ja arusaadavad. Seega muutusid ka laenu tagastamise kohustused sissenõutavaks. Kostja laenulepingu ülesütlemisega seonduvad teatised sisaldasid hoiatust selles osas, et kui hageja enda võlgnevust ei likvideeri, öeldakse laenuleping ennetähtaegselt üles. Vaidlus puudus selles, et hageja jäi võlgnevusse 7 järjestikuse maksega juba alates 24.05.2012 nii laenu põhiosa kui ka intressi osas. Nimetatu nähtub ka laenukaardi väljavõttelt. Kuigi hageja teostas detsembris 2012 kolm makset, ei olnud tasumised piisavad, võlgnevust sellega ei likvideeritud. Seega oli hagejale teada ta enda võlgnevus ja lisaks teavitas kostja ülesütlemisavalduses nii hagejat kui ka laenu lisatagatise omanikku sellest, et laenusaaja on võlgnevuses. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kui tema poolt on perioodil 03.12.2012 - 07.05.2014 tehtud laenulepingu alusel makseid, mida ta on jätkanud ka kohtumenetluse jooksul, siis ei ole kostjal sissenõutavaks muutunud nõuet. Tuvastatud on, et laenusaaja oli võlgnevuses 7 järjestikuse maksega alates 24.05.2012 nii laenu põhiosa- kui ka intressi osas. Hageja tasus enne 12.12.2012 3 maksega kokku 2100 eurot, samas ei katnud see summa kogu võlgnevust ning seetõttu vastavalt eelnevalt tuvastatule ütles kostja lepingu ühepoolselt 12.12.2012 üles. Sissenõutavaks muutus sellest ajast kogu võlgnevus 185 427,71 eurot. Pärast laenulepingu ülesütlemist tehtud makseid on kostja arvestanud võlgnevuse kujunemisel ja seeläbi ka võlgnevuse sundtäitmisele andmisel, mille kohta on kohtumenetluses esitatud tõendid lisaks laenukaardi väljavõttele ka võlgnevuse arvestustena. Ülesütlemisavaldusega oli kostja andnud ka täiendavad tähtaja võla tasumiseks, millega on täidetud kahenädalase täiendava tähtaja andmise nõue. Lisaks kinnitas hageja esindaja 25.02.2015 kohtuistungil, et võlgnevusele hagejal vastuväiteid ei ole. Hageja ei ole menetluses tuginenud sellele, et kostja kui krediidiandja oleks rikkunud VÕS § 416 lg 2 järgset kohustust pakkuda talle koos VÕS § 416 lg 1 järgse täitmiseks antava täiendava tähtaja andmisega võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele. Kostja andis hagejale kahel korral täiendava tähtaja võla tasumiseks. Kuigi hageja soovis menetluses esitatud väidetel laenulepingu täitmist jätkata, ei ole kostja lepingu lõppemise korral selleks kohustatud. Laenumaksete tasumata jätmise tõttu laenulepingu ülesütlemist ei muudaks olematuks ka enne ülesütlemist sissenõutavaks muutunud kohustuste tagantjärele täitmine. Kohus nõustus kostja käsitlusega selles osas, et poolte vahel ei olnud pärast lepingu ülesütlemist kehtivat krediidisuhet. Ülesütlemisele järgnenud kokkuleppesoov ja läbirääkimised laenulepingu ülesütlemisest tekkinud nõude refinantseerimise osas ei muuda kehtivat ülesütlemist õigustühiseks. Asjaolu, et 05.03.2014 e-kirjas palus kostja hagejal saata tagatisvara kindlustamist tõendavad dokumendid, ei viita sellele, et kostja käsitleks laenulepingut kehtivana. Tagatisvara kindlustamise kohustus säilib laenusaajal ka pärast lepingu ühepoolselt

lõpetamist kuni hüpoteegi kustutamiseni. Lisaks nähtub nimetatud kohustus 13.12.2012 teatisest. 09.12.2013 kirjas teatas AS Swedbank, et selleks, et tekiks võimalus pärast XXXXXXXXXXXXX X-XX korteriomandi realiseerimist lõpetatud laenulepingu nr 07-227337 refinantseerimiseks, peavad olema laekunud igakuised osamaksed minimaalselt 650 eurot, hiljemalt jooksva kuu 25-ndaks kuupäevaks. Juhul kui osamaksed ei laeku õigeaegselt või täitemenetlus jääb venima hageja või LD tegevuse tagajärjel, alustab pank täitemenetlust ka tagatisvara XXXXXXXXX XXX X-X osas. Nimetatud kirja sisu hinnates ei saa tõlgendada seda selliselt, mis annaks aluse lugeda lepingut kehtivaks. Kui hageja oleks kostja ees oma lubadusi täitnud, siis oleks kostja asunud hagejaga läbirääkimistesse laenujäägi refinantseerimiseks. Tuvastatud on, et laenujäägi osas refinantseerimist ei toimunud. Eelnevast tulenevalt leidis kohus, et poolte vahelise krediidisuhte oli kostja ühepoolselt lõpetanud 12.12.2012 ning edasine suhtlus oli suunatud laenulepingu lõpetamisest tekkinud tagajärgede likvideerimisele. Kohus leidis, et hageja poolt täitmisavalduse esitamine ei ole vastuolus hea usu põhimõttega ja mõistlikkuse põhimõttega. Et laenulepingu ülesütlemine oli kehtiv, ei ole lepingu ülesütlemine vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja poolt lepingu ülesütlemisega seonduvad teatised ei olnud vastuolulised. Eelnevalt on tuvastatud, et kostja poolt 09.12.2013 e-kirjas antud kinnitus sisaldas tingimust, s.o tasuda minimaalselt 650 eurot 25-ndaks kuupäevaks, mida hageja täita ei suutnud. Hageja arvamus, et makse hilinemist ei tule käsitleda tingimuse mittetäitmisega, on asjakohatu. Lisaks sellele sisaldus 09.12.2013 e-kirjas ka teine tingimus, mille kohaselt ei tohtinud täitemenetlus venima jääda hageja või tagatise omaniku tegevuse tõttu. Hageja ei suutnud ka seda tingimust täita. 07.01.2014 e-kirjas andis kostja hagejale teada, et kui ei õnnestu tagatiseks oleva korterimandi XXXXX-XXXXXXXX X-XX realiseerimine, siis alustatakse nõude vähendamiseks ka teise tagatisvara realiseerimist. LD osas, mille alusel täitur alustas täitemenetlust täiteasjas nr 022/2013/7736 hüpoteegiga tagatud nõude sissenõudmiseks, esitas kostja täitmisavalduse täiturile 09.12.2013. Kostja esitas tõendid selle kohta, et korteriomandi müük ei läinud ootuspäraselt, s.t venis hageja ja tagatise omaniku tegevuse tõttu. Seonduvalt täituri ning täitemenetluses oleva võlgniku, keda esindas volituse alusel hageja SD, vahel toimunud info vahetamisest, saatis täitur kostjale 30.01.2014 e-kirja vara ülevaatamiseks 03.02.2014. Seejärel kasutas tagatise omanik võimalust ning vaidlustas vara hinna. Kohus luges usutavaks, et kostjal tekkis põhjendatud kahtlus, et tagatisvara realiseerimine ja seeläbi täitemenetlus nr 022/2013/7736 jääb venima. Seda kinnitab kaudselt ka tagatise omaniku poolt 21.03.2014 kohtutäiturile saadetud e-kiri, milles ta nõustus vara müügiga läbi täitemenetluse arestimisaktis toodud hinnaga 85 000 eurot, mis viitab asjaolule, et tagatise omaniku poolt arestimisakti vaidlustamine oli suunatud täitemenetluse kulgemise takistamisele ning protsessi venitamisele. 19.02.2014 esitas kostja täitmisavalduse vaidlusaluses täiteasjas tagatud nõude sissenõudmiseks hüpoteegiga tagatud nõude 175 480,95 euro sissenõudmiseks. Võlgnevuse arvestuse kohaselt oli laenulepingust nr 07-227377-EL tulenev võlgnevus kokku 175 480,95 eurot, mis koosnes: põhiosa jääk 167 036,81 eurot, intress 2696,66 eurot, varakindlustuse võlgnevus 261,12 eurot, põhiosa viivis 5480,78 eurot ja viivis varakindlustuse võlgnevuselt 5,58 eurot. Laekumisi pärast lepingu ülesütlemist ning ka jooksvalt täitemenetluse ajal on kostja aktsepteerinud ning vastavalt sellele on kujundanud ka enda võlgnevuse arvestuse. Laenulepingust tuleneva võlgnevuse katteks arvestas kostja täiteasjas nr 022/2013/7736 lisatagatise müügist laekunud summaga, mis tulenevalt kohtutäituri poolt antud tõendist,

maksekorraldusest ja laenukaardi väljavõttest on 69 347,91 eurot ning mis on kostjale laekunud 26.05.2014. Võlgnevuse arvestamisele, sh viivise arvestamisele, hagejal vastuväiteid ei olnud. Hageja poolt esitatud tõendite alusel, s.o. kinnisvara portaali kuulutused, ei ole võimalik hinnata XXXXXXXXX XXX X-X tagatisvara seisukorda, kuna nimetatud kuulutused ei ole esitatud tagatisvara osas. Fotod korteriomandi kohta, mis on hagejalt kostjale saadetud 20.09.2013, nähtub see, et selle kuupäeva seisuga oli korteri siseviimistlus pooleli. Muid tõendeid tagatisvara seisukorra kohta esitatud ei ole, millest tulenevalt ei ole võimalik tagatisvara väärtust ka hinnata. Hageja tugines asjaolule, et tagatisvara realiseerimisel muutub hageja perekond praktiliselt varatuks. Nimetatud väide on paljasõnaline ning ei ole tõendatud. Kohus ei tuvastanud ka asjaolusid, mille põhjal väita, et kostja poolt on rikutud head pangandustava. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kostja ei ole käitunud vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Laenulepingu ülesütlemine on kehtiv ning hageja nõue kostja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks tuleb jätta rahuldamata. Hageja alternatiivse nõude osas leidis kohus, et analüüsis ja tuvastas asjaolud, millest nähtuvalt on hageja poolt tehtud makseid kostja poolt arvesse võetud nii võlgnevuse täitmisele andmisel kui ka täitemenetluse käigus. 25.02.2015 kohtuistungil avaldas hageja esindaja, et võlgnevusele hagejal vastuväiteid ei ole. Summad, mida hageja või tema eest kolmas isik tasub võlgnevuse katteks otse kostja arvele, kuuluvad täitemenetluse käigus kohtutäituri poolt arvestamisele. Nimetatud osas saab arvestada hagejal poolt veel ka 25.02.2015 tasutud summat 650 eurot. Selline tasumine ei anna alust sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ka hageja poolt esitatud alternatiivsel alusel. Kostja esitas 09.12.2013 kohtutäitur Elin Vilippusele täitmisavalduse, milles palus täitmisele pöörata nõude hüpoteegisumma 77 333,09 euro ulatuses, kuna kostja nõue oli suurem kui tagatisele seatud hüpoteek. Kuna hageja kostja nõuet vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul ei rahuldanud ning tagatise omaniku tegevuse tagajärjel hakkas venima täitemenetlus XXXXXXXXXXXXX korteriomandi müügi osas, siis esitas kostja 19.02.2014 täitmisavalduse, milles palus rahuldada hüpoteegiga tagatud nõude ka XXXXXXXXX XXX X-X sundenampakkumisest saadavate vahendite arvel. 19.02.2014 täitmisavalduse kohaselt oli kostja nõude suuruseks 175 480,95 eurot. Nimetatud summa alusel on määratud ka kohtutäituri tasu suurus. Alles täitemenetluse raames ja kohtutäituri tegevuse tulemusena on XXXXXXXXXXXXX X-XX müügist laekunud 26.05.2014 kostjale 69 347,91 eurot, mille kostja arvestas laenulepingust tuleneva võlgnevuse põhiosa katteks ning seega on hageja võlgnevus kostja ees on vähenenud täitemenetluse jooksul. Järelikult on ka kohtutäituri tasu määramisel lähtutud hageja võlgnevuse suurusest täitmisavalduse esitamise seisuga ja kohtutäituri tasu on määratud kooskõlas kohtutäituri seaduse § 35 lõikega 2. Seega ei saa kohtutäituri põhitasust tekkida hagejale kahju. Apellatsioonkaebus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada täies ulatuses või alternatiivselt tunnistada täiteasjas nr 022/2014/894 sundtäitmine lubamatuks 74 547,91 euro ulatuses ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja leidis, et täiteasjas nr 022/2014/894 on sundtäitmine lubamatu, kuna kostjal puudub hageja vastu sissenõutavaks muutunud nõue. Laenulepingut nr 07-227377-EL ei ole kehtivalt üles öeldud ning täitmisavalduse esitamine oli vastuolus hea usu põhimõttega. Igal juhul tulnuks sundtäitmine lubamatuks tunnistada ulatuses, milles samast laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks viidi läbi juba täiteasi nr 022/2013/7736 ja müüdi lisatagatiseks olnud

XXXXX-XXXXXXXX X-XX korteriomand hinnaga 99 500 eurot. Selles täitemenetluses võeti SD-lt kohtutäituri tasu ja lisatasu suuruses summas kokku 7985,18 eurot. Kuna maakohus jättis ka alternatiivse nõude rahuldamata, siis tähendab see seda, et tagatiseks oleva XXXXXXXXX XXX X-X korteriomandi müügist kantakse AS-ile Swedbank teistkordselt üle lisatagatiseks olnud XXXXX-XXXXXXXX X-XX korteriomandi müügihind ja arvestatakse sellelt teistkordselt kohtutäituri tasu 7985,18 eurot. Seega alternatiivse nõude rahuldamata jätmine tekitab SD-le otsese varalise kahju samalt nõudelt kohtutäituri tasu teistkordse sissenõudmise osas 7985,18 eurot ning lisaks sellele peab SD regressi korras hakkama AS-ilt Swedbank tagasi nõudma XXXXX-XXXXXXXX X-XX müügist 25.05.2014 üle kantud raha 69347,91 eurot. Lisaks sellele on SD jätkanud igakuiste 650 euroste maksete tegemist ning täitemenetluse algatamisest kuni 2014.a mais kuni viimase kohtuistungini, mil fikseeriti hageja tagasimaksete suurus, on AS-ile Swedbank laekunud veel 8 x 650 eurot, s.o 5200 eurot. SD on jätkanud maksete tegemist ka pärast seda istungit. Eeltoodu tähendab, et AS-il Swedbank oli 25.02.2015 kohtuistungi seisuga SD vastu nõudeid vaid 175 480,95 (täitmisavaldus) – 69 347,91 (täitemenetlusest laekumine) – 5200 (igakuised maksed) = 100 933,04 eurot. Laenu tagatiseks oleva XXXXX-XXXXXX külas XXXXXXXXX XXX X-X asuva kinnistu väärtuseks, millel olev hüpoteek on täitmiseks esitatud, on ligikaudu 250 000 eurot. Isegi kui nõustuda maakohtuga selles, et laenulepingu ülesütlemise teade tuleb lugeda apellandile kättetoimetatuks, ei saa nõustuda maakohtu hinnanguga, et AS-il Swedbank on apellandi vastu kogu laenujäägi ulatuses sissenõutavaks muutunud nõue, ega hinnanguga, et apellandi vastu täitemenetluse algatamine ei olnud hea usu põhimõttega vastuolus. Perioodil 03.12.2012 - 07.05.2014 tegi hageja laenulepingu nr 07-227377-EL alusel 16 kuu jooksul 22 makset, kokku 18 250 eurot, mis teeb igakuiste maksete keskmiseks suuruseks 1140,26 eurot. Alates täitemenetluse algatamisest kuni viimase kohtuistungini, mil fikseeriti hageja tagasimaksete suurus, on AS-ile Swedbank laekunud veel 8 kuu eest 5200 eurot. 04.02.2013 teatas AS Swedbank hagejale tingimused, et tekiks võimalus refinantseerida lepingust nr 07-227377-EL tekkinud nõue. 09.12.2013 teatas AS Swedbank hagejale, et selleks et tekiks võimalus pärast XXXXX-XXXXXXXX korteriomandi realiseerimist lõpetatud laenulepingu refinantseerimiseks, peavad olema laekunud igakuised osamaksed minimaalselt 650 eurot, hiljemalt jooksva kuu 25-ndaks kuupäevaks. Juhul kui osamaksed ei laeku õigeaegselt või täitemenetlus jääb venima hageja või LD tegevuse tagajärjel, alustab pank täitemenetlust ka tagatisvara XXXXXXXXX XXX X-X, XXXXX-XXXXXX küla osas. Kuigi AS Swedbank ühepoolselt määratud igakuiste maksete kuupäevi ja muid tähtaegasid tuleb pidada meelevaldseteks, mis ei tekita hageja jaoks õiguslikke tagajärgi, tähendab AS Swedbank ja hageja vahel väljakujunenud praktika, et poolte vahel on kehtiv krediidisuhe, mille täitmist pooled järgivad ja üksteiselt nõuavad. Sisuliselt on materiaalõiguslikus mõttes tegemist apellandile täiendava tähtaja andmisega ja laenulepingu pikendamisega. Hagile lisatud kontoväljavõttest nähtub, et apellant on igakuiste maksete tegemise kohustust täitnud suuremas ulatuses kui kokkulepitud miinimum. Õige on see, et apellandilt 2013.a detsembri makse laekus 26. kuupäeval, s.o 1 päev hiljem, 2014.a jaanuari makse 27. kuupäeval, s.o 2 päeva hiljem, 2014.a veebruari makse 28. kuupäeval, s.o 3 päeva hiljem ja 2014.a märtsi makse 31 kuupäeval, s.o 6 päeva hiljem. Ülejäänud maksed laekusid vastustaja soovitud 25ndaks kuupäevaks. Arvestades, et XXXXXXXXX XXX X-X kinnistu on apellandi perekonna kodu ning laenujääk on vähenenud 100 933,04 euroni ning apellant jätkab igakuiste maksete tegemist ning tema kohustus on 2,5 kordselt hüpoteegiga tagatud, on igal juhul kõigest neljal

korral kahe aasta jooksul ja vaid ühe kuni kuue päeva jagu maksetega hilinemine ebaoluline lepingurikkumine. 30.04.2014 müüs kohtutäitur laenulepingu lisatagatiseks olnud XXXXX-XXXXXXXX X-XX korteriomandi hinnaga 99 500 eurot. LD ega hageja täitemenetlust ei vaidlustanud, kuna pank andis 09.12.2013 kinnituse, et põhitagatiseks oleva XXXXXXXXX XXX X-X korteriomandi hüpoteeki sundtäitmisele ei pöörata, kui hageja ja LD lubavad pangal lisatagatise realiseerida. Sellele vaatamata esitas pank kohtutäiturile avalduse täitemenetluse algatamiseks ning esitas täitedokumendina 21.12.2007 XXXXXXXXX XXX X-X korteriomandi hüpoteegilepingu ja täitmisavalduse 165 390,46 euro nõudes. VÕS § 6 lõike 1 kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt, lõike 2 kohaselt võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Riigikohus on selgitanud, et tsiviilõiguse ühe üldise põhimõtte - hea usu põhimõtte funktsiooniks on ka lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamise piiramine. Lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamist loetakse alati õiguse kuritarvitamiseks siis, kui õigusi teostatakse vastuolus hea usu põhimõttega. Õiguste teostamise piiramine tähendab, et kohus ei kohalda konkreetsel halvas usus käitumise juhul seadusest või lepingust tulenevat. Kohtu nimetatud õigus tuleneb praegusel juhul 1. juulini 2002. a kehtinud TsÜS § 108 lg-test 1 ja 2, mille kohaselt tuleb tsiviilõiguste teostamisel toimida heas usus ja õiguste teostamine ei ole lubatud siis, kui õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Seega saab nimetatud õigusnorm olla õiguslikuks aluseks võlasuhte poole igasuguse halvas usus käitumise tõkestamisele. Õiguste kuritarvitamine võib toimuda erinevalt, sealhulgas vastuolulise käitumisega. Praegusel juhul andis AS Swedbank apellandile kinnituse, et XXXXXXXXX XXX X-X korteriomandi suhtes ei algatata hüpoteegi realiseerimist, kui hageja jätkab vähemalt 650 euroste igakuiste maksete sooritamist, ega takista XXXXX-XXXXXXXX X-XX korteriomandi müüki. Kostja hea usu põhimõtte vastane vastuoluline ja reetlik käitumine seisneb hagejale antud kinnituse rikkumises. Olukorras, kus panga laenulepingust tulenevad nõuded olid ja on mitmekordselt tagatud ning laenusaaja tasub igakuiselt laenumakseid, mille summa on suurem kui laenulepingu järgse graafiku kohased maksed, siis üksnes lepingu tüüptingimustest tuleneva kujundusõiguse kasutamine ja laenu korraga tagasi nõudmine on hea usu põhimõtte vastane. XXXXXXXXX XXX X-X on apellandi ja tema perekonna kodu. Võlg tekkis apellandi haigestumisest tingituna. Debitoorsed võlgnevused on likvideeritud. Laenujääki on XXXXX-XXXXXXXX korteri müügi ja igakuiste maksete arvelt vähendatud 100 933,04 euroni. Pangal puudub loogiline ja põhjendatud vajadus apellandiga sõlmitud lepingust vabaneda ja hüpoteeki realiseerida. Tegemist on panga julmuse ja hea usu põhimõtte vastase käitumisega, mida tuleb takistada. Ebaõige on maakohtu seisukoht, nagu oleks apellant oma tegevusega takistanud lisatagatiseks olnud XXXXX-XXXXXXXX X-XX korteriomandi müüki. Apellant ei vaidlustanud sundtäitmist. Ebaõige on vastustaja ja maakohtu poolt apellandile ette heita tagatise omanikule, et ta ei olnud nõus lisatagatise 10 000 euro võrra turuhinnast madalama hinnaga müümisega. XXXXX-XXXXXXXX X-XX korteriomand müüdi tänu apellandile 99 500 euroga, mitte 85 000 euroga nagu soovisid kohtutäitur ja vastustaja. Seega kõrgema hinna nõudmine oli nii tagatise omaniku, apellandi kui vastustaja huvides. Vastustaja huvi kiiruga ja odavalt tagatisvara maha müüa on pahatahtlik. Lisaks sellele eirasid maakohus ja vastustaja asjaolu, et apellant ei ole XXXXX-XXXXXXXX X-XX korteriomandi omanik kunagi olnud ja seega ei saanud tema ka selle korteriga seonduvaid õigustoiminguid mõjutada.

Asjas on tõendatud, et AS Swedbank nõue on lisatagatiseks olnud XXXXX-XXXXXXXX XXX korteriomandi müügist ja igakuiste maksetena saadud laekumiste ulatuses rahuldatud. Seejuures XXXXX-XXXXXXXX X-XX korteriomandi müük toimus teise täiteasja raames. 30.04.2014 müüs kohtutäitur AS Swedbank täitmisavalduse alusel laenulepingu lisatagatiseks olnud XXXXX-XXXXXXXX X-XX korteriomandi hinnaga 99 500 eurot. Seega maakohtu poolt alternatiivse nõude rahuldamata jätmine tekitab SDle otsese varalise kahju samalt nõudelt kohtutäituri tasu teistkordse sissenõudmisega 7985,18 eurot ning lisaks sellele peab SD regressi korras hakkama AS-ilt Swedbank tagasi nõudma XXXXX-XXXXXXXX X-XX müügist ASile Swedbank 25.05.2014 üle kantud raha 69 347,91 eurot. Lisaks sellele on SD jätkanud igakuiste maksete tegemist ning täitemenetluse algatamisest kuni 2014.a mais kuni viimase kohtuistungini. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kaebuses kordab hageja oma väiteid ja argumente, milliseid ta esitas maakohtus ja millistele on maakohus oma otsuses ammendavalt ja vastavuses TsMS § 442 lg. 8 nõuetega juba vastanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg. 6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele peab ringkonnakohus vajalikuks rõhutada järgmist. Nagu maakohus tuvastas, teatas kostja 23.11.2012 e-meiliga (pealkirjaga „lepingu ülesütlemine“) hagejale, et tal on tekkinud laenu osamaksete tasumise võlgnevus kokku 4291,92 eurot. Kostja nõudis võlgnevuse likvideerimist hiljemalt 08.11.2012. Teatises märgitakse, et laenu jääk koos põhiosa võlgnevusega on 184 736,81 eurot, ja selles hoiatatakse, et nimetatud tähtajaks võlgnevuse likvideerimata jätmisel on kostja sunnitud laenulepingu lugema lõppenuks ja paluma lisaks olemasolevatele võlgnevustele tasuda ka laenjäägid ning krediidilimiidid koos selleks kuupäevaks kogunenud intressida ja viivistega. Teatises on ka märgitud kontaktandmed, kust laenusaaja saab lisainfot oma võlgnevuste ja võimalike kokkulepet saavutamise kohta 11.12.2012 teatas kostja e-meilitsi hagejale, et kuna hageja on võlgnevusest likvideerinud talle antud tähtajaks vaid 1450 eurot, peale mida, s.o. 10.12.2012 laekus veel 650 eurot, siis kostja lõpetab temaga laenulepingu. 13.12.2012 teatati hagejale, et kostja lõpetas laenulepingu 12.12.2012. Tegemist oli laenulepingu erakorralise ülesütlemise avaldusega ja see on kehtiv, sest võlgnetav summa ületas kolme kuu osamakseid ja krediidiandja andis laenusaajale vähemalt kahenädalase tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist, samuti osundas läbirääkimise võimalusele (VÕS § 416 lg. 1 ja 2). Kuna hageja talle antud täiendava tähtaja jooksul tekkinud võlgnevust ei likvideerinud, vaid tasus üksnes osa sellest, siis olid täidetud laenulepingu ülesütlemise materiaalsed ja formaalsed eeldused.

Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel laenuandja poolt võib laenuandja nõuda laenu kohest tagastamist; ülesütlemise esmaseks tagajärjeks on kogu tagasimaksmata krediidi tagasimaksmise nõude sissenõutavaks muutumine, millele lisanduvad ülesütlemise hetkeni tekkinud intressi- ja viivisenõuded. Laenulepingu ülesütlemine laenuandja poolt on ühepoolne tehing. Kui ülesütlemisavaldus on kätte saadud ja kehtivaks muutunud, siis ei saa seda enam tagasi võtta. Ühepoolsest tahteavaldusest ei saa ka sarnaselt lepinguga taganeda. Seega ei ole õiguslikult aktsepteeritavad apellandi väited, et senine laenuleping jätkus pärast selle ülesütlemist, ja et tagastusvõlasuhtest tulenev nõue ei muutunud sissenõutavaks seetõttu, et hageja jätkas laenuandjale maksete tegemist ka pärast laenulepingu ülesütlemist. Pärast laenulepingu ülesütlemist toimunud pooltevahelisi läbirääkimisi ülesütlemise tagajärjel tekkinud võlgnevuse likvideerimise võimaluse üle uue laenulepingu (nn. refintseerimislepingu) sõlmimisega ja nende läbirääkimiste toimumist, aga ka hageja poolt pangale uue lepingu sõlmimise eeltingimuseks seatud tingimuste (osalist) täitmist ei saa tõlgendada kui endise laenulepingu „jätkamist“. Refinantseerimislepingut ei sõlmitud. Pangad ei sõlmi laenulepinguid teisiti kui kirjalikus vormis. Seega on maakohus hageja nõude - tunnistada sundtäitmine lubamatuks seetõttu, et (tagastusvõlasuhtest tulenev) nõue ei ole muutnud sissenõutavaks - jätnud õigesti rahuldamata. Paistab, et apellant peab sundtäitmist lubamatuks ka seetõttu, et (tema arvates) andis pank talle lubaduse, et ei esita avaldust XXXXX-XXXXXX asuvale hageja kinnisasjale seatud hüpoteegi realiseerimiseks, kui tema täidab teatud eeltingimused. Hageja väidetel tema need tingimused täitis, mistõttu täitmisavalduse esitamine oli panga poolt heas usus käitumise põhimõte rikkumine. Kostja töötaja 09.12.2013 e-kirjas tehti hagejale teatavaks pangapoolsed eeltingimused lõpetatud laenulepingu jäägi refinantseerimiseks, s.o. uue laenulepingu sõlmimiseks. Refinantseerimise üks eesmärke antud juhul saigi olla vältida konkreetse tagatisvara realiseerimist, kuid selliste eeltingimuste seadmisest ei saa välja lugeda pangapoolset lubadust mitte alustada kohest tagatisvara realiseerimist ilma refinantseerimislepingu sõlmimiseta. See asjaolu, et hageja tagastusvõlasuhtest tulenev võlgnevus on vähenenud teise hüpoteegi realiseerimisest saadud raha arvelt, samuti hageja ja kolmanda isiku tehtud maksetega pärast täitemenetluse alustamist, ei anna alust hüpoteegi realiseerimiseks alustatud täitemenetluse osaliselt lubamatuks tunnistamist. Hagejale puudub siin õiguskaitsevajadus, sest hüpoteegiga tagatud kohustuse vähenemist pärast täitemenetluse alustamist võib ja peab arvestama hüpoteegi realiseerimisest saadud tulemi jaotamisel. Seetõttu on alusetu ja õiguslikult mitteasjakohane ka hageja väide, mille kohaselt peab ta hakkama sundtäimise tagajärjel kostjalt regresskorras sisse nõudma Väike Ameerika kinnisasja realiseerimisest kostjale ülekantud summat. Mis puutub hageja väitesse, mille kohaselt on kostja tekitanud talle usalduskahju XXXXXXXXXXXXX X-XX korteriomandile seatud hüpoteegi realiseerimisel kohtutäituri tasu ja lisatasu näol, kokku 7985,18 eurot (toimiku I kd., lk. 43. 44, 47-49), siis seda tuleb hinnata menetlusliku tasaarvestuse avaldusena. Samas on see tasaarvestuse avaldus tingimuslik ja seetõttu tühine, kuivõrd hageja seob selle tingimusega, mille kohaselt kahju on tekkinud siis, kui selgub, et kostjal puudus laenulepingust tulenev nõue ja lisatagatise realiseerimine oli

alusetu. Lisaks märgib ringkonnakohus, et nn. lisatagatisena realiseeriti kostja emale kuulub kinnisasi ja selle realiseerimise käigus kinnisasja müügist tasumisele kuulunud kohtutäituri tasu ei saa kuidagi seostada hageja vara vähenemisega. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad hageja menetluskulusid tema enda kanda. Vastustajal menetluskulu puudub. Kolleegium märgib, et maakohtu otsus jääb muutmata ka osas, millega maakohus otsustas maakohtu otsuse jõustumisel tühistada hagi tagamise korras seatud täitemenetluse peatamise.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere

Tiit Kollom

Ulvi Loonurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.