XXX`i XXX) hagi AS-i Swedbank vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2014/894, alternatiivselt sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2014/894 summa 88 791,91 euro ulatuses
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX (isikukood XXX; elukoht XXX) Hageja esindaja: advokaat Hannes Olli (e-post: [email protected]) Kostja: AS Swedbank (reg kood 10060701; asukoht Liivalaia 8, Tallinn 15040); esindaja Kaarel XXX, e-post [email protected]
Asja läbivaatamine
25.02.2015 kohtuistungil
Kohtuistungil osalenud menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja XXX, hageja lepinguline esindaja Hannes Olli ja kostja esindaja Kaarel XXX
RESOLUTSIOON
1.Jätta XXX`i XXX) hagi AS-i Swedbank vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2014/894 ja alternatiivsel alusel rahuldamata.
2.Tühistada käesoleva kohtuotsuse jõustumisel Harju Maakohtu 14.05.2014 määruse alusel täitemenetluse peatamine täiteasjas nr 022/2014/894. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ning hageja nõue ja seisukohad
1.08.05.2014 esitas XXX Harju Maakohtusse hagi, mida täpsustas 14.05.2014, AS`i Swedbank vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2014/894, alternatiivselt sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2014/894 summa 88 791,91 euro ulatuses.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 21.12.2007 hageja ja AS XXX XXX (registri osa nr XXX) asuva korteriomandi müügilepingu. Sama tehingu finantseerimiseks sõlmis hageja AS-ga Swedbank 18.12.2007 laenulepingu nr XXX summas 198040.- eurot tagastamiskuupäevaga 06.12.2042. 06.11.2008 sõlmiti laenulepingu lisa XXX, millega muudeti laenulimiit 197 144,77 euroks ja tagastamistähtaeg kuupäevaks 24.12.2042. Laenulepingujärgseks laenu tagastamise igakuise makse suuruseks oli 650.- eurot. Laenuleping tagati 2821000.- kroonise hüpoteegi seadmisega samale XXXkorteriomandile ning 1210000.- kroonise hüpoteegi seadmisega XXXkuuluvale Tallinnas XXXasuvale korteriomandile (registriosa nr XXX). 23.11.2012 teatisega teatati XXXeesti keeles (mitte hagejale XXXile) laenulepingu ülesütlemisest juhul kui hageja ei tasu kuupäevaks 08.12.2012 oma jooksvat võlgnevust 4291,92 eurot. XXXeesti keelt ei valda. 13.12.2012 teatistega teatati XXXeesti keeles (mitte hagejale XXXile), et kostja lõpetas laenulepingu ühepoolselt 12.12.2012. Samas teates öeldi XXX, et kui hageja ei tasu hiljemalt 18.01.2013 võlgnevust 185427,71 eurot, alustab kostja täite- või kohtumenetlust. XXXeesti keelt ei valda. 04.02.2013 teatas AS Swedbank hagejale probleemkrediidi otsuse lepingu tingimuste kohta: „Selleks, et tekiks võimalus refinantseerida lepingust nr XXXtekkinud nõue, peavad olema täidetud järgmised tingimused: 1. Igakuine laekumine lepingu nr XXXvõlgnevuse katteks summas 650.- eurot (jooksva kuu 24. kuupäevaks); 2. Hiljemalt 01.08.2013 vähendada lepingujärgset nõuet minimaalses summas 30000.- eurot.“ 11.11.2013 teatas AS Swedbank hagejale, et kuna ta ei ole pidanud kinni tingimustest, mille korral Swedbank AS oleks andnud laenu refinantseerimise võimaluse. Vastavalt probleemkrediidi komitee otsusele kohustus hageja tasuma igakuiseid makseid summas 650.eurot ning hiljemalt 01.08.2013 tasuma minimaalselt 30000.- eurot. 12.08.2013 laekus 5000.eurot, oktoobris ei ole laekunud kokkulepitud 650.- eurot. Sellest tulenevalt teatas pank, et need kokkulepped tuleb täita hiljemalt 17.11.2013, muidu alustab pank tagatisvarade täitemenetluses realiseerimist. 09.12.2013 teatas AS Swedbank hagejale, et selleks et tekiks võimalus peale XXXkorteriomandi realiseerimist lõpetatud laenulepingu nr 07-227337 refinantseerimiseks
peavad olema laekunud igakuised osamaksed minimaalselt summas 650.- eurot, hiljemalt jooksva kuu 25- ndaks kuupäevaks. Juhul kui osamaksed ei laeku õigeaegselt või täitemenetlus jääb venima hageja või XXXtegevuse tagajärjel, alustab pank täitemenetlust ka tagatisvara XXX, XXXküla osas. 05.03.2014 e-kirjas tuletab AS Swedbank hagejale meelde tema laenulepingu nr XXXjärgseid kohustusi ja nõuab, et hageja saadaks pangale tagatisvara kindlustamist tõendavad dokumendid. 30.04.2014 müüs kohtutäitur Elin Vilippus AS Swedbank täitmisavalduse alusel laenulepingu lisatagatiseks olnud XXXkorteriomandi hinnaga 99500.- eurot. Täitmisavalduse kohaselt oli nõude sisuks hüpoteegiga tagatud nõue summas 70541,91 eurot ja võlgnetav summa kokku 77333,09 eurot koos kohtutäituri tasuga. XXX, ega hageja täitemenetlust ei vaidlustanud, kuna pank andis 09.12.2013 kinnituse, et põhitagatiseks oleva XXXkorteriomandi hüpoteeki sundtäitmisele ei pöörata, kui hageja ja XXX lubavad pangal lisatagatise realiseerida.
3.Hageja leiab, et täiteasjas nr 022/2014/894 on sundtäitmine lubamatu, kuna kostjal puudub hageja vastu sissenõutavaks muutunud nõue. Laenulepingut nr XXX ei ole kehtivalt ülesöeldud ning täiteasja nr 022/2014/894 algatanud täitmisavalduse esitamine oli vastuolus heausu põhimõttega. 3.1.Laenulepingu nr XXX ülesütlemise avaldust ei ole hagejale isiklikult teatavaks tehtud. Täiteasja nr 022/2013/7736 materjalidega tutvumisel sai hageja teada, et Laenulepingu nr XXX lõpetamise teatised saadeti hoopis lisatagatiseks seatud vara omanikule XXX, mitte hagejale. Seejuures teavitati XXX hagejaga seotud lepingu lõpetamisest eesti keeles, mida viimane aga ei valda. 05.03.2014 e-kirjas käsitleb AS Swedbank ise samuti laenulepingut kehtivana ning tuletab hagejale meelde tema laenulepingu nr XXX järgseid kohustusi ja nõuab, et hageja saadaks pangale tagatisvara kindlustamist tõendavad dokumendid.
3.2.Perioodil 03.12.2012 kuni 07.05.2014 on hageja teinud laenulepingu nr XXX alusel AS-le Swedbank 16 kuu jooksul 22 makset kogusummas 18250.- eurot, mis teeb igakuiste maksete keskmiseks suuruseks 1140 eurot ja 26 senti. Kuigi AS Swedbank ühepoolselt määratud igakuiste maksete kuupäevi ja muid tähtaegasid tuleb pidada meelevaldseteks, mis ei tekita hageja jaoks õiguslikke tagajärgi, tähendab AS Swedbank ja hageja vahel väljakujunenud praktika, et poolte vahel on kehtiv krediidisuhe, mille täitmist pooled järgivad ja üksteiselt nõuavad. Hagile lisatud hageja kontoväljavõttest nähtub, et hageja on igakuiste maksete tegemise kohustust täitnud ning summa summarum suuremas ulatuses kui kokkulepitud miinimum 650.eurot.
3.3.Vaatamata sellele, et kostja ei ole hagejaga krediidisuhteid kehtivalt ära lõpetanud, usaldas hageja kostjat ning nõustus lisatagatiseks olnud XXX korteriomandi müüki mitte vaidlustama. Käesoleval juhul andis kostja hagejale kinnituse, et XXX korteriomandi suhtes ei algatata hüpoteegi realiseerimist kui hageja jätkab vähemalt 650.- euroste igakuiste maksete sooritamist, ega takista XXX korteriomandi müüki. Kostja poolne hea usu põhimõtte vastane vastuoluline ja reetlik käitumine seisneb hagejale antud kinnituse rikkumises. Hageja leiab, et olukorras, kus panga laenulepingust tulenevad nõuded olid ja on mitmekordselt tagatud ning laenusaaja tasub igakuiselt laenumakseid, mille summa on suurem kui laenulepingu järgse graafiku kohased maksed, siis üksnes lepingu tüüptingimustest tuleneva kujundõiguse kasutamine ja laenu korraga tagasi nõudmine on hea usu põhimõtte vastane. XXXon hageja ja tema perekonna kodu. Võlg tekkis hageja haigusest tingituna. Debitoorsed võlgnevused on likvideeritud. Laenujääki on XXXkorteri arvelt vähendatud 96000.- euroni, mis on umbes pool XXX korteriomandi väärtusest. Korteriomandi XXX väärtuse arvestamine on oluline, kuna iseloomustab panga ees
oleva hageja kohustuse suuruse ja tagatisvara väärtuse suhet. Panga nõue on sellest 2,5 korda suurema tagatisega tagatud. Lisaks sellele laekuvad igakuiselt 650 eurosed kuumaksed. Kostja tegevus hagejale antud lubaduste murdmisel on vastuolus ka Pangalidu poolt vastuvõetud Hea Pangandustavaga, mille kohaselt pank peab kliendiga käituma ausalt.
4.Hageja on esitanud ka alternatiivse nõude sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks 88791,91 euro ulatuses, juhuks kui kohus peaks leidma, et kostjal on hageja vastu muutunud tagasinõutavaks kogu laenulepingu nr XXX alusel väljastatud laen, siis sellele vaatamata on vaidlustatud täiteasja menetlus ca 1⁄2 osas lubamatu. AS Swedbank poolt XXX13.12.2012 esitatud teatise kohaselt oli laenulepingust tuleneva võlgnevuse suuruseks 185427,71 eurot. Perioodil 03.12.2012 kuni 07.05.2014 on hageja teinud laenulepingu nr XXX alusel AS-le Swedbank 16 kuu jooksul 22 makset kogusummas 18250.eurot ja 30.04.2014 müüs kohtutäitur Elin Vilippus AS Swedbank täitmisavalduse alusel laenulepingu lisatagatiseks olnud XXX korteriomandi hinnaga 99500.- eurot. Täitmisavalduse kohaselt oli nõudesisuks hüpoteegiga tagatud nõue summas 70541,91 eurot ja võlgnetav summa kokku 77333,09 eurot koos kohtutäituri tasuga. Ehk pärast 13.12.2012 kohustuste kogusummat 185427,71 on kostjale laekunud vähemalt 70541,91 + 18250.- eurot, so 88791,91 eurot. See tähendab, et vaidlustatud täiteasjas ei saa kostjal olla nõudeid rohkem kui 96635,8 eurot. See on ka summa, millest tuleb lähtuda täitemenetluse kulude ja kohtutäituri tasu otsuse määratlemisel. Kui 88791,91 euro ulatuses jääb sundtäitmine lubamatuks tunnistamata, siis tekib hagejale alusetu kohtutäituri tasu ulatuses kahju. Kohtutäitur on teatanud, et täitemenetluse alustamise tasu on antud juhul 19,16 eurot, kohtutäituri tasu 14885,14 eurot koos käibemaksuga ning lisanduvad veel täitemenetluse kulud ja kohtutäituri lisatasu kinnisasja müügist. Kuivõrd hageja tegelike kohustuste suurus kostja ees ei saa olla suurem kui 96635,8 eurot, siis oleks ka kohtutäituri põhitasu vastavalt Kohtutäituri seaduse § 35 lõikele 2 8 % nõude summast, kuid mitte rohkem kui 9586 eurot + KM. 96635,8 eurost 8 % on 7730, 86 eurot, mis koos KM-ga on 9277 eurot. Seega ainuüksi kohtutäituri põhiasust tekiks hagejale 5608,14 euro suurune kahju. Täiteasjas nr 022/2013/7736 müüdi sundtäitmisel hageja laenu lisatagatiseks olnud XXXasuv korteriomand, mis kuulus hageja emale XXX. Kui tsiviilasja nr 2-14-18718 menetluses ilmneb, et kostjal puudus laenulepingu nr XXX alusel sissenõutavaks muutunud nõue, siis oli ka lisatagatise realiseerimine alusetu ja kostja on tekitanud hagejale kahju täiteasjas nr 022/2013/7736 määratud kohtutäituri tasu ja lisatasu suuruses summas kokku 7985,18 eurot. XXX asuval korteriomandil oli hageja kasuks hüpoteek 77333,09 eurot. Korteriomand müüdi hinnaga 99500.- eurot. Pooltel oli 09.12.2013 kokkulepe, et kui hageja ei takista XXXmüüki, siis XXX kinnistul oleva hüpoteegi sundtäitmist ei alustata ja krediidisuhe jätkub. Hageja täitis omapoolset kokkulepet, kuid kostja mitte. Selle tulemusel tekkis hagejale 022/2013/7736 määratud kohtutäituri tasu ja lisatasu suuruses usalduskahju.
Kostja vastuväited
5.Kostja hagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et kostjal oli alus laenulepingu ülesütlemiseks, kuna hageja rikkus laenulepingust tulenevaid kohustusi. Laenulepingu ülesütlemisest on hagejat nõuetekohaselt teavitatud, lepingu ülesütlemist on hagejale korduvalt meelde tuletatud ning hageja on oma telefonikõnedes ning e-kirjades ka lepingu ülesütlemist möönnud. 5.1.11.12.2012 tähtajaks hageja oma võlgnevust kostja ees ei likvideerinud ning 12.12.2012 ütles kostja hagejaga sõlmitud laenulepingu nr XXX üles. Lepingu ühepoolse lõpetamise kohta saatis kostja hagejale tähitud kirjaga teatise 13.12.2012 aadressile XXX ja e-postile.
Samasisuline teatis saadeti tähitud kirjaga ka tagatise omanikule. Teatises tõi kostja välja, et seoses lepingu ühepoolse lõpetamisega 12.12.2012 on hagejal kostja ees laenulepingust nr XXX tulenev võlgnevus summas 185 427,71 eurot (s.h põhiosa võlgnevus 182 636,81 eurot, viivis põhiosa võlgnevuselt 94,24 eurot ja intresside võlgnevus 2 696,66 eurot). Teatises paluti võlgnevus tasuda hiljemalt 18.01.2013 ja teavitati hagejat võlgnevuse tasumata jätmisega kaasnevatest tagajärgedest. Asjaolu, et 05.03.2014 e-kirjas on kostja palunud hagejal saata tagatisvara kindlustamist tõendavad dokumendid ei viita sellele, et kostja käsitleks laenulepingud kehtivana. Tagatisvara kindlustamise kohustus säilib laenusaajal ka pärast lepingu ühepoolselt lõpetamist kuni hüpoteegi kustutamiseni. Tagatisvara kindlustamine pärast laenulepingu lõpetamist kaitseb laenusaaja ja tagatise omaniku huve, et vara oleks väärtuse vähenemise eest kaitstud ning kindlustatud ka pärast laenulepingu lõppemist esinevate õnnetusjuhtumiste puhuks. Tulenevalt eeltoodust leiab kostja, et laenuleping nr XXX on kehtivalt ülesöeldud ning kostja ei ole pärast laenulepingu ülesütlemist käsitlenud laenulepingut kehtivana.
5.2.Kostja on saatnud hagejale ja tagatise omanikule (XXX) lepingu ülesütlemisest teavitavad kirjad. Kostja saatis teated hageja poolt kostjale avaldatud kontaktaadressile XXX lihtkirjana ja tähtkirjana. Lisaks saatis kostja teatised ka hageja elektronposti aadressile, mille kaudu on hageja kostjaga aktiivselt suhelnud. Tagatise omanikule saadeti lepingu ülesütlemise teatised kostjale esitatud ja rahvastikuregistris toodud aadressile XXX. Kuna hageja teavitas kostjat oma kontaktaadressi muutumisest 15.02.2011, siis oli kostja õigustatud saatma teated nimetatud aadressile. Kostjal puudus põhjus kahelda esitatud andmete õigsuses. Lepingu juurde kuuluvate tüüptingimuste punkti 10.4.1 kohaselt on hageja ja kaaslaenusaaja kohustatud teavitama kostjat 5 pangapäeva jooksul, kui muutuvad nende isikuandmed, elukoht ja/või teised kontaktandmed. Tüüptingimuste punkti 12.4 kohaselt edastatakse lepinguga seotud teated teise poole lepingus või hilisemas kirjalikus teatises märgitud posti või e-posti aadressil. Nimetatud sätete eesmärgiks on tagada toimiv, operatiivne ja ilma ebavajalike viivitusteta suhtlus poolte vahel ning kindlustada, et olulised teated jõuaks vastaspooleni. Lepingu punkti 4.1 kohaselt kohalduvad lepingus ja tüüptingimustes reguleerimata suhetele ka kostja üldtingimused. Üldtingimuste punkti 5.1.4 kohaselt loetakse personaalsed teated, mis kostja on kaaslaenusaajale ja hagejale saatnud, nende poolt kättesaaduks, kui teate väljastamisest kostjale teada oleval kontaktaadressil on möödunud ajavahemik, mis on tavaliselt vajalik teate edastamiseks selle sidevahendi teel. Arvestades eeltoodut oli kostja õigustatud saatma lepinguga seotud teated eelnimetatud kontaktaadressidel ning lugema need kättetoimetatuks, sh e-kirjad hiljemalt järgmisel päeval alates nende saatmisest. Antud juhul on kostja lugenud lepingu ülesöelduks 12.12.2012, kuivõrd täiendav tähtaeg möödus tulutult, ning teavitanud sellest ka hagejat ja tagatise omanikku. Nii 23.11.2012 kui 13.12.2012 saadetud teated sisaldavad endas informatsiooni võlgnevuse suuruse ja kujunemise ning laenulepingu XXX ülesütlemise kohta. Seega on asjakohatu hageja väide, et talle ei ole isiklikult laenulepingu XXX ülesütlemise avaldust teatavaks tehtud. Lisaks on hagejale teavitatud ülesütlemisest e-posti ja telefoni teel. Tagatise omanik XXX’le on samuti saadetud teatised hagejaga sõlmitud laenulepingu ülesütlemise osas.
5.3.Ülesütlemisele järgnenud kostja kokkuleppesoov ja pooltevahelised läbirääkimised laenulepingu ülesütlemisest tekkinud nõude refinantseerimise osas ei muuda kehtivat ülesütlemist õigustühiseks. Hageja soovile vastu tulles andis kostja hagejale laenulepingu ülesütlemisest tuleneva nõude täitmiseks lisaaega ning lükkas ajutiselt edasi tagatise asukohaga XXX sundtäitmise. Pooltevaheliste läbirääkimiste tulemusena jõuti kokkuleppele, et juhul, kui hageja tasub kostjale igakuiselt 650,00 eurot ja muude varade müügist saadavate vahendite abil vähendab kostja ees täiendavalt võlgnevust 30 000,00 euro ulatuses hiljemalt 01.08.2013, siis
ei alusta kostja hageja vara suhtes täitemenetlust. Juhul, kui hageja nimetatud tingimusi ei täida, siis lubas kostja alustada tagatiste müüki täitemenetluse kaudu. Eelpool nimetatud tingimustest teavitas kostja hagejat ka e-posti teel 04.02.2013 ja 08.02.2013. Lisaks tuli kostja hagejale vastu ning peatas viivisearvestuse. Hageja täitis kokkulepitud tingimusi osaliselt. Hageja tasus kostjale igakuiselt 650,00 eurot, kuid jättis tasumata 30 000,00 eurot. Samuti jättis hageja täitmata kohustuse vara kindlustamise osas. 30.07.2013 saatis hageja kostjale e-kirja, milles avaldas soovi saada 30 000,00 euro tasumiseks tähtaja pikendust kuni 07.08.2013. Hageja ei tasunud kostjale tähtaegselt kokkulepitud 30 000,00 eurot ning väitis 01.08.2013 saadetud e-kirjades, et tal on 02.08.2013 broneeritud notari aeg seoses XXXkorteriomandiga. 05.12.2013 võttis kostja krediidikomitee vastu otsuse, millega suurendati tagatisvara asukohaga Suur-Ameerika 7-14 enampakkumise alghinda. Krediidikomitee otsusest ja tagatisvara suhtes täitemenetluse algatamisest teavitas kostja ka hagejat e-kirja teel 09.12.2013 (vt Lisa 18). Hageja poolt hagiavalduse punktis 2.2 avaldatud seisukoht pooltevahelise kehtiva krediidisuhte osas on meelevaldne. Kostja leiab, et poolte vahelise krediidisuhte oli kostja ühepoolselt lõpetanud 12.12.2012 ning edasine pooltevaheline suhtlus oli suunatud laenulepingu lõpetamisest tekkinud tagajärgede likvideerimisele.
5.4.Kostja ei nõustu sellega, et kostja on täitmisavalduse esitamisel käitunud vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja rõhutab, et kostja poolt 09.12.2013 e-kirjas antud kinnitus sisaldas tingimusi, mida hageja täita ei suutnud. Nimelt oli põhitagatiseks oleva vara sundtäitmisest hoidumise üheks tingimuseks see, et hageja tasub igakuiselt hiljemalt 25. kuupäevaks kostjale minimaalselt 650,00 eurot. Hageja kõnealust kohustust täita ei suutnud. Lisaks eelpool nimetatud tingimusele sisaldus 09.12.2013 e-kirjas ka teine tingimus, mille kohaselt ei tohtinud täitemenetlus venima jääda hageja või tagatise omaniku tegevuse tõttu. Hageja ei suutnud ka seda tingimust kostja ees täita. 07.01.2014 e-kirjas andis kostja hagejale teada, et kui ei õnnestu tagatiseks oleva korterimandi XXX realiseerimine, siis alustatakse nõude vähendamiseks ka teise tagatisvara realiseerimist. Kostja pöörab tähelepanu ka asjaolule, et tagatisvara omaniku puhul on tegemist hageja lähikondsega (emaga) ning 29.11.2013 notariaalse volikirjaga volitas XXX XXXit teda esindama. Hageja esindas XXXt ka XXX tagatisvara täitemenetluses. Hageja väited kostja poolsete lubaduste murdmise ja Hea Pangandustava rikkumise osas on paljasõnalised ja tuleb jätta tähelepanuta. Kostja on olnud koostöövalmis ja tulnud vastu hageja soovidele leidmaks lahendust võlgnevuste likvideerimiseks.
6.Kostja leiab, et hageja alternatiivne nõue ei ole samuti põhjendatud. Kostja leiab, et täiteasja nr 022/2014/894 täitemenetlus on terves ulatuses õiguspärane. Kostja esitas 09.12.2013 kohtutäitur Elin Vilippus’ele täitmisavalduse, milles palus täitmisele pöörata nõude hüpoteegisumma 77 333,09 euro ulatuses, kuna kostja nõue oli suurem kui tagatisele seatud hüpoteek. Kuna hageja kostja nõuet vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul ei rahuldanud ning tagatise omaniku tegevuse tagajärjel hakkas venima täitemenetlus XXXkorteriomandi müügi osas, siis esitas kostja 19.02.2014 täitmisavalduse, milles palus rahuldada hüpoteegiga tagatud nõude ka XXXsundenampakkumisest saadavate vahendite arvel. 19.02.2014 täitmisavalduse kohaselt oli kostja nõude suuruseks 175 480,95 eurot. Nimetatud summa alusel on määratud ka kohtutäituri tasu suurus. Alles täitemenetluse raames ja kohtutäituri tegevuse tulemusena on XXXmüügist laekunud 25.06.2014 kostjale 69 347,91 eurot, mille kostja arvestas laenulepingust tuleneva võlgnevuse põhiosa katteks ning seega on hageja võlgnevus kostja ees on vähenenud täitemenetluse jooksul. Järelikult on kohtutäituri tasu määramisel lähtutud hageja võlgnevuse suurusest täitmisavalduse esitamise seisuga ja kohtutäituri tasu on määratud kooskõlas Kohtutäituri seaduse § 35 lõikega
2.Seega ei saa kohtutäituri põhitasust tekkida hagejale kahju.
Kohtuistungid
7.15.01.2015 täpsustas hageja esindaja, et hageja nõudeks on tunnistada sundtäitmine täiteasjas 022/2014/894 lubamatuks täies ulatuses, alternatiivselt tunnistada sundtäitmine lubamatuks selles osas, mis hageja poolt on täidetud. Nõudesumma peale lisatagatise realiseerimist on 96042,55 eurot, sellest arvestab hageja maha alates 2014 aprillist tehtud igakuised maksed summas 650 eurot kuni tänaseni ning selles osas on täitemenetlus lubamatu (tl 181pöördel182). Kostja esindaja täpsustas, et täitemenetluses toimus esimene laekumine pangale 26.05.2014, täitemenetlust alustati 17.04.2014. Kostja on paralleelselt koos kohtutäituri laekumisega võlgnevust tasunud (tl 182).
8.25.02.2015 avaldas hageja esindaja, et hagejal ei ole võlgnevuse suurusele vastuväiteid, selgitas, et hageja kontaktaadressiks on kodune aadress, mitte e-posti aadress ning, et XXXaadress oli kehtiv kuni 15.02.2011. E-kirjades ei ole üheselt mõistetavalt märgitud, millal leping on üles öeldud. Kõik e-kirjad kuni 07.01.2014 viitavad kehtivale krediidisuhtele (tl 202203). Kostja esindaja selgitas, et laenukaardilt nähtub, et hageja oli võlgnevuses 7 maksega alates 24.05.2012 nii laenu põhi- kui ka intressi osas. 12.12.2012 öeldi üles kogu leping. Uut krediidisuhet poolte vahel ei tekkinud peale lepingu ülesütlemist (tl 202 pöördel). Kohtu põhjendused
9.Kohus, tutvunud hagiga, kostja vastusega hagile ning menetluses esitatud seisukohtadega, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et sundtäitmine täiteasjas nr 022/2014/894 on lubatud ja XXX`i hagi AS Swedbank vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2014/894 (ka alternatiivsel alusel) tuleb jätta rahuldamata.
10.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: • AS XXX(Müüja), XXX (Ostja), XXX(Omanik) ja AS Swedbank (Hüpoteegipidaja) sõlmisid 21.12.2007 võlaõigusliku müügilepingu muutmise lepingu korteriomandi XXXXXX(lepingu ese) osas ning hüpoteekide seadmise lepingud lepingu esemele summas 2 821 000 krooni ja Omanikule kuuluvale korteriomandile asukohaga XXXTallinn summas 1 210 000 krooni kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks (tlk 10-15); • Tehingu finantseerimiseks sõlmisid XXX (Laenusaaja) ja AS Swedbank (Laenuandja) 18.12.2007 laenulepingu nr XXXsummas 198040 eurot tagastamiskuupäevaga 06.12.2042 (tlk 16-18); • XXX ja AS Swedbank sõlmisid 06.11.2008 laenulepingu nr XXXLisa, millega muudeti laenulimiiti 197 144,77 euroks ja tagastamistähtajaks 24.12.2042 (tlk 19-20); • 09.12.2013 esitas AS Swedbank kohtutäiturile täitmisavalduse XXX vastu, mille alusel täitur alustas täitemenetlust täiteasjas nr 022/2013/7736 hüpoteegiga tagatud nõude sissenõudmiseks ning 05.05.2014 müüs täitur laenulepingu lisatagatiseks olnud XXX(kes on XXXi ema) kuuluva korteriomandi asukohaga XXXTallinn hinnaga 99 500 eurot (tlk 197, 31-37); • 19.02.2014 esitas AS Swedbank kohtutäiturile täitmisavalduse XXXi vastu, mille alusel alustas kohtutäitur 17.04.2014 täitemenetlust täiteasjas nr 022/2014/894 hüpoteegiga tagatud nõude 175 480, 95 euro sissenõudmiseks (tlk 28-30)
11.Pooled vaidlevad selle üle, kas laenuleping on kehtivalt üles öeldud, kas kostjal on hageja vastu sissenõutavaks muutunud nõue ning kas täitmisavalduse esitamine (täiteasi nr
022/2014/894) on vastuolus hea usu põhimõttega, millest tulenevalt kas sundtäitmine täiteasjas nr 022/2014/894 on lubatav täielikult või osaliselt.
12.Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise õiguslikuks aluseks on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1. Hageja suhtes alustati täitemenetlust sissenõudja AS Swedbank avalduse ja 21.12.2007 notariaalselt tõestatud kokkuleppe alusel. Tegemist on kinnisasjaga seotud asjaõigusliku realiseerimisnõudega, mille alusel sundtäitmise korraldamise võimaluse annab TMS § 2 lg 1 p-st 19 tulenevalt kohese sundtäitmise kokkulepe. Hüpoteegi alusel toimuv täitemenetlus ei ole suunatud mitte kinnisasja omanikult kui isiklikult võlgnikult võla saamisele, vaid täitmine piirdub koormatud kinnisasjaga. Esitatud asjaoludel ei ole kostjal hageja suhtes tagatud nõude maksmiseks isiklikult kohustavat täitedokumenti, eelkõige kohtulahendit.
13.Hüpoteek ei anna ka kohese sundtäitmise kokkuleppe olemasolul hüpoteegipidajale abstraktset õigust täitemenetluses kinnisasi müüa, vaid seda saab asjaõigusseaduse § 325 lgst 1 ja § 352 lg-st 1 tulenevalt teha üksnes hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Hüpoteegi alusel saab täitemenetlust alustada üksnes sissenõutavaks muutunud nõude täitmiseks, s.t tagatud nõude võlgnik peab olema nõude rahuldamisega sattunud viivitusse. Täitemenetlust hüpoteegi realiseerimiseks võib alustada ka siis, kui sissenõutavaks on muutunud üksnes osa hüpoteegiga tagatud nõudest, mh üksnes sissenõutavaks muutunud laenumaksete sissenõudmiseks laenulepingut üles ütlemata. Kuna hüpoteegi realiseerimise asjaõiguslik nõue on terviklik, ei ole hüpoteegipidajal vähemalt kinnisasja omandaja nõusolekuta võimalik hüpoteegi alusel täitemenetlust korraldada üksnes mõne hüpoteegiga tagatud nõude või nõude osa rahuldamiseks selliselt, et hüpoteek säiliks ja tagaks sissenõutavaks muutumata nõudeid ka edaspidi. 14.Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine lepinguks oleva täitedokumendi alusel tähendab materiaalõigusliku vaidluse avamist täitedokumendi üle. Täitemenetluses võlgnikuna (sh kinnisasja omanikuna) osalev isik saab selle hagiga panna maksma kõik oma vastuväited täitedokumendi järgsele võlale.
15.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 186 punkti 6 kohaselt lõpeb võlasuhe lepingu ülesütlemisega. Vastavalt VÕS § 196 lõikele 1 võib kestvuslepingu kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 2 kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Tähtaja määramine ei ole vajalik käesoleva seaduse § 116 lõike 2 punktides 2–4 sätestatud juhtudel.
16.Kostja poolt on laenulepingu lisatagatisvara omanikule XXXja hagejale 23.11.2012 edastatud teatised pealkirjastatud „Lepingu ülesütlemine“, milles teavitatakse adressaate võlgnevuse suurusest ja antakse tähtaeg võla tasumiseks. Antud teatises sisaldub ka hoiatus „Nimetatud tähtajaks kohustuste täitmata jätmisel on Swedbank AS sunnitud ennetähtaegselt lugema lõppenuks Teiega (Laenusaajaga) sõlmitud lepingud ning paluma lisaks olemasolevatele võlgnevustele tasuda ka kasutuses olevad laenujäägid ning krediidilimiidid koos selleks kuupäevaks kogunenud intresside ja viivistega vastavalt lepingu tingimustele. Juhul kui Laenusaaja ei ole nimetatud tähtajaks täitnud eelpool nimetatud lepingutest tulenevaid kohustusi ja tasunud kõiki täitmata kohustusi katvat summat (tasumise päeva seisuga), siis on
Swedbank sunnitud asuma rakendama kõiki seadusega võlausaldajale võimaldatud meetmeid oma nõuete rahuldamiseks sh täite- ja/või kohtumenetluse kaudu." (tlk 70, 71, 72). 11.12.2012 on hageja saatnud e-posti aadressilt XXX kostjale kirja, milles avaldab „Vabandan viivituse eest, palun teatage, mis on minimaalne summa, et saame lepingut jätkata? Neljapäeval maksan veel 800 eur. Lugupidamisega XXX“ (tlk 74). Kostja vastas hageja kirjale 11.12.2012, milles teavitas, et kui võlgnevust ei tasuta hiljemalt 11.12.2012, loeb pank lepingu XXX lõpetatuks (tlk 73, 75). 13.12.2012 on kostja poolt hagejale ja XXX saadetud dokumendid, mis on pealkirjastatud kui „Teatis“ ning millest nähtub et AS Swedbank lõpetas lepingu ühepoolselt 12.12.2012, kuna hagejal on kostja ees laenulepingust nr XXX tulenev võlgnevus summas 185 427,71 eurot (s.h põhiosa võlgnevus 182 636,81 eurot, viivis põhiosa võlgnevuselt 94,24 eurot ja intresside võlgnevus 2 696,66 eurot). Selgitusena on märgitud „Käesolevaga palume ülaltoodud võlgnevused koos lisanduvate viivistega tasuda hiljemalt 18.01.2013. Juhul kui Te ei ole nimetatud tähtajaks täitnud eelpool nimetatud lepingutest tulenevaid kohustusi ja tasunud kõiki täitmata kohustusi katvat summat (tasumise päeva seisuga), siis on Swedbank sunnitud asuma rakendama kõiki seadusega võlausaldajale võimaldatud meetmeid oma nõuete rahuldamiseks, sh täite- ja/või kohtumenetluse kaudu. Palume kindlustada tagatis panga poolt aktsepteeritud kindlustusseltsis ning esitada kindlustamist tõendavad dokumendid pangale 20 päeva jooksul. Juhul, kui Te eelpool nimetatud kohustust ei täida, on pangal õigus sõlmida kindlustusleping Teie eest ning olete kohustatud hüvitama pangale kõik kindlustuslepingu sõlmimisega seotud kulud“ (tlk 76, 77, 78). Seega, leiab kohus, et asjakohatu on hageja väide selles osas, et laenulepingu lõpetamisega seonduvad teatised saadeti ainult XXX. XXX ja hagejale on teatised saadetud aadressile XXX Tallinn, lisaks on hagejale saadetud teatised ja vastused e-posti aadressile XXX. Toimikust nähtuvalt, on Swedbank AS-le tagastatud XXX Tallinn XXXile ja XXX saadetud dokumendid märkega „hoiutähtaja möödumisel“ (tlk 79-92) Seega, leiab kohus, et posti teel adressaatidele dokumentide kätte toimetamine ei ole kostja poolt tõendatud, mistõttu ei saa lugeda sel viisil dokumente adressaatidele kättetoimetatuks. Seetõttu, ei oma tähtsust ka see, kas ja mil viisil teatas hageja enda kontaktandmete muutumisest, st elukoha aadressi osas (tlk 93). XXX dokumentide kättetoimetamist vaidlustatud ei ole. Kostja on väitnud, et hagejaga toimus telefoni ja e-posti XXX aadressilt aktiivne suhtlus ning kostjal ei olnud põhjust kahelda selles, et hageja kostja poolseid teatisi kätte ei saa. See, kas ja millise sisuga telefonisuhtlus poolte vahel toimus, kohtule teada ei ole, nimetatud asjaolu kohta ei ole esitatud tõendeid ega hageja poolt ka vastuväiteid, kuid e-posti kaudu suhtlust peab kohus usutavaks, kuna selline suhtlus nähtub toimiku materjalidest ning hageja ei ole väitnud, et e-posti aadress XXX ei ole tema kehtivaks e-posti aadressiks. Seega, leiab kohus, et kostjal oli mõistlik põhjus arvata, et hageja sai kostja poolt saadetud lepingu ülesütlemist puudutavad teatised kätte e-posti teel, so hageja kehtivalt e-posti aadressilt XXX ning kohus loeb lepingu ülesütlemisega seonduvad teatised hageja poolt kättesaaduks.
17.Eeltoodust tulenevalt, leiab kohus, et laenuleping nr XXXtuleb lugeda kehtivalt üles öelduks 12.12.2012. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 195 lg 1 sätestab, et lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. TsÜS § 69 lg 1 kohaselt kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 69 lg 2 kohaselt on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. TsÜS § 75 lg 1 kohaselt tuleb kindlale isikule tehtud tahteavaldust tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Tulenevalt
VÕS § 116 lg-st 5 võib VÕS §-s 114 nimetatud täiendava tähtaja andmisel kahjustatud lepingupool määrata, et juhul, kui teine lepingupool ei täida täiendava tähtaja jooksul oma kohustust, loeb kahjustatud lepingupool ennast lepingust taganenuks. Kahjustatud lepingupool ei või sel viisil lepingust taganeda, kui kohustus, mida lepingut rikkunud lepingupool täiendava tähtaja jooksul ei täitnud, moodustas tema lepingulistest kohustustest ebaolulise osa. Riigikohus on 21.05.2009 tsiviilasjas nr 3-2-1-53-09 tehtud otsuse punktis 11 leidnud, et lepingust taganemine ja ülesütlemine on sarnased õiguskaitsevahendid, millele kohaldatakse ka analoogseid reegleid. Nii võib VÕS § 196 kohaldamisel osutuda vajalikuks tugineda taganemise sätetele (Riigikohtu 29.03.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-10, punkt 11). Kohtupraktika järgi võib VÕS § 116 lg-t 5 kohaldada ka lepingu ülesütlemise korral. VÕS § 116 lg-st 5 järelduvalt võib juba täitmiseks täiendava tähtaja andmise avalduses ette näha, et kohustuse täiendava tähtaja jooksul täitmata jätmise tagajärjeks on lepingu lõpetamine. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 02.04.2014 kohtuotsuse nr 3-2-1-190-13 punktis 23 märkinud, et toimunud ülesütlemist ei saa ka avalduse teinud pool ühepoolselt olematuks muuta, mh järgneva sarnase avalduse saatmisega. Tahteavaldust ei loeta TsÜS § 72 järgi tehtuks, kui enne tahteavaldust või sellega ühel ajal jõuab tahteavalduse saajani tahteavaldust tagasivõttev tahteavaldus. Kohtule ei ole teada, et hageja oleks enda tahteavalduse tagasi võtnud.
18.Käesoleval juhul on kostja andud hagejale tähtaja võlgnevuse tasumiseks 08.12.2012 (23.11.2012 teatise alusel, tlk 71), lisaks andnud täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks 11.12.2012 (tlk 75) ning 13.12.2012 teatanud, et Swedbank AS lõpetas lepingu ühepoolselt 12.12.2012 (tlk 77). Kohtu hinnangul võib nendest teatistest mõistlikult järeldada, et kui võlgnik oma kohustusi märgitud tähtaegadeks nõuetekohaselt ei täida, loeb kostja laenulepingu erakorraliselt üles öelduks. Kohtu hinnangul on kostja saadetud teated ühetähenduslikud ja arusaadavad. Seega muutusid ka laenu tagastamise kohustused sissenõutavaks.
19.Tuvastatud asjaoludel on laenuleping tarbijakrediidileping VÕS § 402 mõttes. Tarbijakrediidilepingut puudutavates vaidlustes tuleb kohtutel eriti tähelepanelikult kontrollida seadusest tulenevate nõuete täitmist, mille võimalikele rikkumistele on pool viidanud VÕS § 416 lg 1 sätestab kõigi eelduste täitmist ülesütlemise eeldusena. VÕS § 416 lg 1 kohaselt krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Viidatud sätte järgi ei ole tähtsust, kui suure osa võlgnetavad laenumaksed moodustasid kogu laenust. Varasemad likvideeritud võlgnevused ei lähe seejuures arvesse. VÕS § 416 lg 2 kohaselt krediidiandja peab tarbijale hiljemalt koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele. Kostja poolt hagejale saadetud laenulepingu ülesütlemisega seonduvad teatised sisaldavad endas hoiatust selles osas, et kui hageja enda võlgnevust ei likvideeri öeldakse laenuleping ennetähtaegselt üles (tlk 71, 75, 77). Lisaks leiab kohus, et vaidlus puudub selles, et hageja jäi võlgnevusse 7 järjestikuse maksega juba alates 24.05.2012 nii laenu põhiosa- kui ka intressi osas. Nimetatu nähtub ka laenukaardi väljavõttelt (tlk 175 pöördel, 177 pöördel). Kuigi hageja teostas detsembris 2012 kolm makset (nähtub laenukaardilt, tlk 175 pöördel ja hageja poolt esitatud tondist, tlk 163), ei olnud tasumised piisavad ehk, et võlgnevust sellega ei likvideeritud. Seega oli hagejale teada ta enda võlgnevus ja lisaks teavitas kostja ülesütlemisavalduses nii hagejat kui ka laenu lisatagatise omanikku sellest, et laenusaaja on võlgnevuses. Hageja on hagiavalduses leidnud, et kui tema poolt on perioodil 03.12.2012 kuni 07.05.2014 tehtud laenulepingu nr XXXalusel makseid, mida ta on jätkanud ka kohtumenetluse jooksul, siis ei ole kostjal sissenõutavaks muutunud nõuet. Kohus hageja seisukohaga ei nõustu. Tulenevalt
VÕS § 416 lg-st 1 leiab kohus, et nimetatud sätte eeldused on täidetud. Tuvastatud on, et laenusaaja oli võlgnevuses 7 järjestikuse maksega alates 24.05.2012 nii laenu põhiosa- kui ka intressi osas. Hageja tasus detsembris 2012 enne 12.12.2012 3 maksega kokku 2100 eurot (tlk 175 pöördel, 163), samas ei katnud see summa kogu võlgnevust ning seetõttu vastavalt eelnevalt tuvastatule ütles kostja lepingu ühepoolselt 12.12.2012 üles. Sissenõutavaks muutus sellest ajast kogu võlgnevus summas 185 427,71 eurot (sh põhiosa võlgnevus 182 636,81 eurot, viivis põhiosa võlgnevuselt 94,24 eurot ja intresside võlgnevus 2 696,66 eurot) (tlk 76). Peale laenulepingu ülesütlemist hageja poolt tehtud makseid on kostja arvestanud võlgnevuse kujunemisel ja seeläbi ka võlgnevuse sundtäitmisele andmisel, mille kohta on kohtumenetluses esitatud tõendid lisaks laenukaardi väljavõttele (tlk 174-180) ka võlgnevuse arvestustena (tlk 194, 195). Ülesütlemisavaldusega oli kostja andnud ka täiendavad tähtaja võla tasumiseks, millega on täidetud ka kahenädalase täiendava tähtaja andmise nõue. Lisaks, kinnitas hageja esindaja 25.02.2015 kohtuistungil, et võlgnevusele hagejal vastuväiteid ei ole (tlk 202). Hageja ei ole menetluses tuginenud sellele, et kostja kui krediidiandja oleks rikkunud VÕS § 416 lg 2 järgset kohustust pakkuda talle koos VÕS § 416 lg 1 järgse täitmiseks antava täiendava tähtaja andmisega võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele. Kostja on andnud hagejale kahel korral täiendava tähtaja võla tasumiseks, mida hageja ikkagi ei teinud. Kuigi hageja on soovinud menetluses esitatud väidetel laenulepingu täitmist jätkata, ei ole kostja lepingu lõppemise korral selleks kohustatud. Laenumaksete tasumata jätmise tõttu laenulepingu ülesütlemist ei muudaks olematuks ka enne ülesütlemist sissenõutavaks muutunud kohustuste tagantjärele täitmine. Kohus nõustub kostja käsitlusega selles osas, et poolte vahel ei olnud peale lepingu ülesütlemist kehtivat krediidisuhet. Ülesütlemisele järgnenud kostja kokkuleppesoov ja pooltevahelised läbirääkimised laenulepingu ülesütlemisest tekkinud nõude refinantseerimise osas (tlk 23-24, 25, 102, 103) ei muuda kehtivat ülesütlemist õigustühiseks. Asjaolu, et 05.03.2014 e-kirjas (tlk 27) on kostja palunud hagejal saata tagatisvara kindlustamist tõendavad dokumendid ei viita sellele, et kostja käsitleks laenulepingud kehtivana. Tagatisvara kindlustamise kohustus säilib laenusaajal ka pärast lepingu ühepoolselt lõpetamist kuni hüpoteegi kustutamiseni. Tagatisvara kindlustamine pärast laenulepingu lõpetamist kaitseb laenusaaja ja tagatise omaniku huve, et vara oleks väärtuse vähenemise eest kaitstud ning kindlustatud ka pärast laenulepingu lõppemist esinevate õnnetusjuhtumiste puhuks. Lisaks nähtub nimetatud kohustus ka juba 13.12.2012 teatisest (tlk 76,77). 09.12.2013 kirjast (tlk 26) nähtub, et AS Swedbank teatas hagejale, et selleks et tekiks võimalus peale XXX korteriomandi realiseerimist lõpetatud laenulepingu nr 07-227337 refinantseerimiseks peavad olema laekunud igakuised osamaksed minimaalselt summas 650.eurot, hiljemalt jooksva kuu 25- ndaks kuupäevaks. Juhul kui osamaksed ei laeku õigeaegselt või täitemenetlus jääb venima hageja või XXX tegevuse tagajärjel, alustab pank täitemenetlust ka tagatisvara XXX, XXX küla osas. Ka nimetatud kirja sisu hinnates ei saa tõlgendada seda selliselt, mis annaks aluse lugeda lepingu kehtivaks. Selles on selgelt sõnastanud, et laenulepingu jäägi refinantseerimise võimaluse tekkimiseks tuleb hagejal tasuda igakuiselt vähemalt 650,00 eurot. See tähendab, et kui hageja oleks kostja ees oma lubadusi täitnud, siis oleks kostja asunud hagejaga läbirääkimistesse laenujäägi refinantseerimiseks. Hageja kõnealust kohustust täita ei suutnud, kuna näiteks 2013 detsembri kuu makse laekus 26. kuupäeval, 2014 jaanuari makse laekus 27. kuupäeval, 2014 veebruari makse laekus 28. kuupäeval ja 2014 märtsi makse 31. kuupäeval. Laenukaardi väljavõttelt (tlk 174-180) ja hageja enda poolt esitatud tõendist (tlk 163) ei nähtu eelnimetatud kokkuleppe nõuetekohast täitmist ning seeläbi ei olnud kostjal kohustust ka refinantseerimise osas edasisi läbirääkimisi pidada. Tuvastatud on, et poolte vahel laenujäägi osas refinantseerimist ei toimunud.
Eelnevast tulenevalt, leiab kohus, et poolte vahelise krediidisuhte oli kostja ühepoolselt lõpetanud 12.12.2012 ning edasine pooltevaheline suhtlus oli suunatud laenulepingu lõpetamisest tekkinud tagajärgede likvideerimisele.
20.Hageja leiab, et täitmisavalduse esitamine on vastuolus hea usu põhimõttega. VÕS § 6 lõike 1 ja 2 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Vastavalt VÕS § 7 lõigetele 1 ja 2 Võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Kohus leiab, et hageja poolt täitmisavalduse esitamine ei ole vastuolus hea usu põhimõttega ja mõistlikkuse põhimõttega. Eelnevalt on kohus leidnud, et laenulepingu ülesütlemine oli kehtiv, seega ei ole lepingu ülesütlemine vastuolus hea usu põhimõttega. Kohtu hinnangul ei olnud kostja poolt lepingu ülesütlemisega seonduvad teatised vastuolulised. Hageja on tuginenud sellele, et kostja andis 09.12.2013 e-kirjas kinnituse, et põhitagatiseks oleva XXXkorteriomandi hüpoteeki täitmisele ei pöörata, kui hageja jätkab vähemalt 650,00 euro suuruste igakuiste maksete sooritamist, ega takista XXXkorteriomandi müüki. Eelnevalt on tuvastatud, et kostja poolt 09.12.2013 e-kirjas antud kinnitus sisaldas tingimust, so tasuda minimaalselt 650 eurot 25-ndaks kuupäevaks, mida hageja täita ei suutnud. Hageja seisukoht selles osas, et makse hilinemist ei tule käsitleda tingimuse mittetäitmisega, on asjakohatu. Lisaks sellele, sisaldus 09.12.2013 e-kirjas ka teine tingimus, mille kohaselt ei tohtinud täitemenetlus venima jääda hageja või tagatise omaniku tegevuse tõttu. Hageja ei suutnud ka seda tingimust kostja ees täita. 07.01.2014 e-kirjas andis kostja hagejale teada, et kui ei õnnestu tagatiseks oleva korterimandi XXXrealiseerimine, siis alustatakse nõude vähendamiseks ka teise tagatisvara realiseerimist (tlk 106-197). XXXosas, mille alusel täitur alustas täitemenetlust täiteasjas nr 022/2013/7736 hüpoteegiga tagatud nõude sissenõudmiseks, esitas kostja täitmisavalduse täiturile 09.12.2013. Kostja on esitanud tõendid selle kohta, et korteriomandi XXXTallinn müük ei läinud ootuspäraselt, st venis hageja ja tagatise omaniku tegevuse tõttu. Seonduvalt täituri ning täitemenetluses oleva võlgniku (XXX), keda esindas volituse alusel hageja XXX (tlk 156-157) vahel toimunud info vahetamisest saatis täitur kostjale 30.01.2014 e-kirja vara ülevaatamiseks 03.02.2014 (tlk 108). Seejärel kasutas tagatise omanik võimalust ning vaidlustas vara hinna (tsiviilasi nr 2-14-6365, tlk 109-110). Kohus loeb usutavaks, et kostjal tekkis põhjendatud kahtlus, et tagatisvara realiseerimine ja seeläbi täitemenetlus nr 022/2013/7736 jääb venima. Seda kinnitab kaudselt ka tagatise omaniku poolt 21.03.2014 kohtutäiturile saadetud e-kiri, milles ta nõustus vara müügiga läbi täitemenetluse arestimisaktis toodud hinnaga summas 85 000,00 eurot (tlk 11), mis viitab asjaolule, et tagatise omaniku poolt arestimisakti vaidlustamine oli suunatud täitemenetluse kulgemise takistamisele ning täitemenetluse protsessi venitamisele. 19.02.2014 esitas kostja täitmisavalduse vaidlusaluses täiteasjas tagatud nõude sissenõudmiseks hüpoteegiga tagatud nõude 175 480, 95 eurot sissenõudmiseks (tlk 28). Täitmisavaldusele lisatud võlgnevuse arvestuse (tlk 195) kohaselt oli laenulepingust nr XXX tulenev võlgnevus kokku 175 480,95 eurot, mis koosnes: põhiosa jääk 167 036,81 EUR, intress 2 696,66 EUR, varakindlustuse võlgnevus 261,12 EUR, põhiosa viivis 5 480,78 EUR ja viivis varakindlustuse võlgnevuselt 5,58 EUR. Hageja poolseid tasumisi peale lepingu ülesütlemist ning ka jooksvalt täitemenetluse ajal on kostja aktsepteerinud ning vastavalt sellele, on kujundanud ka enda võlgnevuse arvestuse. Laenulepingust nr XXXtuleneva võlgnevuse katteks on kostja arvestanud ka täiteasjas nr
022/2013/7736 lisatagatise müügist laekunud summaga, mis tulenevalt kohtutäituri poolt antud tõendist (tlk 197), maksekorraldusest (tlk 196) ja laenukaardi väljavõttest (nn lepingul sooritatud operatsiooni) (tlk 176) on 69 347,91 eurot ning mis on kostjale laekunud 26.05.2104. Võlgnevuse arvestamisele, sh viivise arvestamisele hagejal vastuväited puuduvad (tlk 202). Hageja poolt esitatud tõenditest, so kinnisara portaali kuulutused (tlk 124-128) alusel ei ole võimalik hinnata XXX tagatisvara seisukorda, kuna nimetatud kuulutused ei ole esitatud XXX tagatisvara osas. Kostja poolt kohtule esitatud fotod korteriomandi kohta, mis on hagejalt kostjale saadetud 20.09.2013 nähtub see, et selle kuupäeva seisuga oli korteri siseviimistlus pooleli (tlk 158, 159). Muid tõendeid tagatisvara seisukorra kohta esitatud ei ole, millest tulenevalt ei ole võimalik tagatisvara väärtust ka hinnata. Hageja on tuginenud ka asjaolule, et tagatisvara realiseerimisel, muutub hageja perekond praktiliselt varatuks. Nimetatud väide on paljasõnaline ning ei ole hageja poolt tõendatud. Kohus ei ole tuvastanud ka asjaolusid, mille põhjal väita, et kostja poolt on rikutud Head Pangandustava (tlk 120-122). Eeltoodust tulenevalt, on kohus seisukohal, et kostja ei ole käitunud vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Laenulepingu ülesütlemine on kehtiv ning hageja nõue kostja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2014/894 tuleb jätta rahuldamata.
21.Hageja on esitanud hagis ka alternatiivse nõude sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks 88791,91 euro ulatuses, mida 15.01.2015 istungil on täpsustanud selliselt, et hageja nõudeks on tunnistada sundtäitmine lubamatuks selles osas, mis hageja poolt on täidetud perioodil 03.12.2012 kuni 07.05.2014 (tlk 181 pöördel). Eelnevalt on kohus analüüsinud ja tuvastanud asjaolud, millest nähtuvalt on hageja poolt nimetatud perioodil tehtud makseid kostja poolt arvesse võetud nii võlgnevuse täitmisele andmisel kui ka täitemenetluse käigus. 25.02.2015 kohtuistungil avaldas hageja esindaja, et võlgnevusele hagejal vastuväiteid ei ole (tlk 202). Lisaks, märgib kohus, et summad, mida hageja või tema eest kolmas isik tasub võlgnevuse katteks otse kostja arvele, kuuluvad täitemenetluse käigus kohtutäituri poolt arvestamisele. Nimetatud osas saab arvestada hagejal poolt veel ka 25.02.2015 tasutud summat 650 eurot (tlk 205). Selline tasumine ei anna alust sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ka hageja poolt esitatud alternatiivsel alusel. Kostja esitas 09.12.2013 kohtutäitur Elin Vilippus’ele täitmisavalduse, milles palus täitmisele pöörata nõude hüpoteegisumma 77 333,09 euro ulatuses, kuna kostja nõue oli suurem kui tagatisele seatud hüpoteek. Kuna hageja kostja nõuet vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul ei rahuldanud ning tagatise omaniku tegevuse tagajärjel hakkas venima täitemenetlus XXX korteriomandi müügi osas, siis esitas kostja 19.02.2014 täitmisavalduse, milles palus rahuldada hüpoteegiga tagatud nõude ka XXX sundenampakkumisest saadavate vahendite arvel. 19.02.2014 täitmisavalduse kohaselt oli kostja nõude suuruseks 175 480,95 eurot. Nimetatud summa alusel on määratud ka kohtutäituri tasu suurus. Alles täitemenetluse raames ja kohtutäituri tegevuse tulemusena on XXX müügist laekunud 226.05.2014 kostjale 69 347,91 eurot, mille kostja arvestas laenulepingust tuleneva võlgnevuse põhiosa katteks ning seega on hageja võlgnevus kostja ees on vähenenud täitemenetluse jooksul. Järelikult on ka kohtutäituri tasu määramisel lähtutud hageja võlgnevuse suurusest täitmisavalduse esitamise seisuga ja kohtutäituri tasu on määratud kooskõlas Kohtutäituri seaduse § 35 lõikega 2. Seega ei saa kohtutäituri põhitasust tekkida hagejale kahju. Eeltoodust tulenevalt, leiab kohus, et hageja nõue alternatiivsel alusel ei ole samuti põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
22.Harju Maakohus rahuldas 14.05.2014 määrusega hagi tagamise korras hageja taotluse ja peatas täitemenetluse täiteasjas nr 022/2014/894 kuni tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni. TsMS § 386 lg 4 esimese lause ning § 442 lg-st 5 tulenevalt tuleb tühistada käesoleva kohtuotsuse jõustumisel Harju Maakohtu 14.05.2014 määruse alusel täitemenetluse peatamine täiteasjas nr 022/2014/894. Menetluskulud
23.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 ja 2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Kuivõrd kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ning tsiviilasja materjalidest ei nähtu kostja menetluskulud, siis ei ole võimalik kostja menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärata ja hagejalt kostja menetluskulu välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.