K OÜ hagi MR (R) vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja MR (R) hagi K OÜ vastu raha tasumise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.06.2015 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
K OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (hageja töövaidlusasjas nr 4.4-2/1746 /kostja töövaidlusasjas nr 4.4-2/1740 (apellatsioonimenetluses apellant): K OÜ (registrikood XXXXXXXXX, aadress XXXXXX XX X XXXXX XXXXXXX), lepinguline esindaja Talvo Rüütelmaa (e-post XXXXX@XXXXX ) Kostja (kostja töövaidlusasjas nr 4.4-2/1746 /hageja töövaidlusasjas nr 4.4-2/1740 (apellatsioonimenetluses vastustaja): MR (isikukood XXXXXXXXXXX, aadress XXXXXX XXX XX XXXXX XXXXXXXXX, e-post
XXX@XXX)
Istungi toimumise aeg Istungile ilmunud isikud
05.11.2015 K OÜ seaduslik esindaja VK ja lepinguline esindaja Talvo Rüütelmaa
2.K OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. 1(12)
Tsiviilasi nr: 2-12-40756
3.K OÜ menetluskulud ringkonnakohtus jätta tema enda kanda, MR menetluskulud ringkonnakohtus jätta K OÜ kanda. Menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata, kuna MR ei esitanud menetluskulude nimekirja.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.10.10.2012 esitas K OÜ (tööandja) Harju Maakohtule hagiavalduse MR (töötaja) vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse tühisuse tuvastamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt palus hageja tuvastada töötaja 04.07.2012 töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse tühisus ja jätta menetluskulud kostja kanda (tsiviilasi nr 2-12-40756).
2.Tööandja ja töötaja olid eelnevalt pöördunud töövaidluskomisjoni.
3.Töövaidluskomisjon on eelnevalt teinud 10.09.2012 otsuse töövaidlusasjas nr 4.42/1746, mille kohaselt otsustas jätta K OÜ avalduse MR töölepingu erakorralise ülesütlemise TLS § 91 lg 2 alusel tühiseks tunnistamiseks ja MR töölepingu K OÜ lõppemise tunnustamiseks K OÜ 04.07.2012 ülesütlemisega TLS § 88 lg 1 tingimustel rahuldamata (töövaidlusasja nr 4.4-2/1746 toimik, tl 3).
4.Töövaidluskomisjon on eelnevalt teinud 10.09.2012 otsuse töövaidlusasjas nr 4.42/1740, mille kohaselt otsustas osaliselt MR avalduse rahuldada ning tunnistada MR tööleping K OÜ-ga üles öelduks 04.07.2012 tema erakorralise ülesütlemisega TLS § 91 lg 2 alusel, välja mõista K OÜ-lt MR kasuks töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitis ühe kuu keskmise töötasu ulatuses 802,34 eurot; rahuldada MR nõue K OÜ töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitise väljamõistmiseks osaliselt; välja mõista K OÜ-lt MR kasuks õppepuhkuse tasu 270,45 eurot (töövaidlusasja nr 4.4-2/1740 toimik, tl 14).
5.Tööandja 10.10.2012 hagi kohaselt sõlmisid pooled 06.09.2011 töölepingu, mille kohaselt asus töötaja tööandja juurde tööle jurist-võlamenetleja ametikohale. Töötaja ei ilmunud 07.06.2012 tööle ja saatis tööandjale kell 09:01 sõnumi, et on haige. Töötaja esitas tööandjale töövõimetuslehe, mille kohaselt oli töötaja töövabastuse periood 08.06.2012 kuni 22.06.2012. Töötaja ei ilmunud 25.06.2012 tööle. Tööandja hoiatas töötajat 03.07.2012 käskkirjaga, et töölepingu olulise rikkumise jätkumise korral ütleb tööandja töölepingu üles. Töötaja 04.07.2012 tööle ei ilmunud ega teatanud tööle mitteilmumise põhjust. Töötaja esitas 04.07.2012 kell 09:39 töölepingu ülesütlemise avalduse. Tööandja on seisukohal, et töötajal puudub alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Tööandja poolt töötasu maksmisega väike viivitamine ühel korral kogu lepingu kehtivuse perioodi jooksul ei ole oluline töölepingu rikkumine.
6.Töötajal puudus alus saada õppepuhkust ja nõuda puhkusetasu. Töötaja ei esitanud tööandjale koolitusasutuse teatist, millest on näha kas ja kus töötaja õpib ning millal on tegemist eksamisessiooniga. Õppepuhkuse tasu tähtajaks maksmata jätmine ei ole
2(12)
Tsiviilasi nr: 2-12-40756 töötasu maksmisega viivitamine ning tegemist ei ole töölepingu olulise rikkumisega. Töötajat ei ole ebaväärikalt koheldud ega diskrimineeritud.
7.Tööandja esitas 21.05.2013 kohtule taotluse, et kohus vaataks töötaja poolt töövaidlusasjas nr 4.4-2/1746 töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina, mis edastati Harju maakohtu 27.05.2013 määrusega kohtukantseleile uue kohtuasjana registreerimiseks (tsiviilasja nr 2-13-26461 toimik). Kostja vastus hagile, hagi ja vastuväited
8.Kostja 29.01.2013 vastuse kohaselt hagi ei tunnistanud, palus selle jätta läbi vaatamata ja kohtukulud hageja kanda. Töövaidluskomisjoni menetluses oli kaks erinevat nõuet. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Töövaidlusasjas nr 4.4-2/1740 ei ole kumbki pool tähtaegselt esitanud avaldust maakohtusse, seega on töövaidluskomisjoni otsus töövaidlusasjas nr 4.4-2/1740 jõustunud. Tööandja on esitatud hagis viidanud vaid töövaidlusasjale nr 4.4-2/1746. Viited selle kohta, et tööandja taotleks töövaidlusasja nr 4.4-2/1740 läbivaatamist hagimenetluse korras, puuduvad.
9.09.07.2013 esitas MR Harju Maakohtule hagiavalduse K OÜ vastu õppepuhkuse tasu ja töölepingu seaduse § 100 lg-s 4 nimetatud hüvitise tasumise nõuetes (tsiviilasi nr 213-26461), paludes tunnustada tööandja poolse töölepingu lõpetamise tühisust; lugeda tööleping lõpetatuks töötaja algatusel tööandjapoolsete kohustuste rikkumise tõttu TLS § 91 lg 1, lg 2 p 1 ja 2 alusel; mõista tööandjalt välja tasumata õppepuhkuste tasu 10 päeva eest brutosummas 270,45 eurot; mõista tööandjalt välja TLS § 100 lg 4 tulenevalt hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses brutosummana 2407,02 eurot ja jätta kohtukulud tööandja kanda.
10.Töötaja esitas 05.06.2012 tööandja elektronposti aadressile digitaalselt allkirjastatud avalduse õppepuhkuse kasutamiseks 19.06.2012 kuni 29.06.2012. 07.06.2012 töötaja haigestus, millest teatas sõnumiga tööandjale. 08.06.2012 kuni 22.06.2012 viibis töötaja töövõimetuslehel. 19.06.2012 teatas töötaja tööandjale elektronkirjaga, et viibib jätkuvalt töövõimetuslehel ning kasutab planeeritud õppepuhkust vahetult pärast töövõimetuse lõppu. 21.06.2012 teatas töötaja tööandjale ja tööandjat teenindavale raamatupidajale, et töövõimetusleht lõpeb 22.06.2012. Töötaja palus üle kanda tasumata puhkusetasu õppepuhkuse eest. Raamatupidaja vastas elektronkirjale ja palus vormistada puhkuseavaldus päevast, millal töötaja tegelikult puhkust alustab. 03.07.2012 edastas tööandja töötajale käskkirja, millega tehti töötajale noomitus alates 25.06.2012 tööle mitteilmumise eest. Töötaja esitas 04.07.2012 kell 09:39 elektronposti teel tööandjale avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. 04.07.2012 kell 12:19 sai töötaja tööandjalt elektronkirja koos tööandja teatega töölepingu lõpetamise kohta TLS § 88 lg 1 p 2, p 3 ja p 5 alusel. Menetluse edasine käik
11.27.08.2013 määrusega liitis Harju Maakohus ühte menetlusse tsiviilasja nr 2-13-26161 ja tsiviilasja nr 2-12-40756 ning luges ühiseks tsiviilasja numbriks 2-12-40756. Esimese astme kohtu otsus
12.Harju Maakohus jättis 26.06.2015 otsusega rahuldamata K OÜ hagi MR vastu poolte vahel sõlmitud töölepingu 04.07.2012 erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes, lõpetas menetluse MR nõudes K OÜ vastu töölepingu seaduse § 100 lõikes 4 nimetatud hüvitise 1604,68 eurot tasumise nõudes, rahuldas hagiavalduse ja mõistis K OÜ-lt MR kasuks välja 1072,79 eurot, millelt peetakse kinni töötaja maksukohustus ja töötuskindlustusmakse, menetluskulud jättis kohus K OÜ kanda.
3(12)
Tsiviilasi nr: 2-12-40756
13.Töölepingu ülesütlemise avalduse esitas esmalt töötaja tööandjale. Seejärel esitas omapoolse töölepingu ülesütlemise avalduse töötajale tööandja. Nimetatud asjaolu kinnitab tööandja oma hagiavalduses ning sellele tugineb töötaja oma hagis ja vastuväidetes tööandja hagile. Seetõttu loeb kohus nimetatud asjaolu tuvastatuks.
14.Kohtu hinnangul tuleb esmalt kontrollida, kas töötaja töölepingu ülesütlemise avaldus lõpetas töölepingu. Kui töötaja avaldus lõpetas lepingu, on töötaja raha tasumise nõue tööandja vastu põhjendatud ning tööandja hagi töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks põhjendamatu.
15.Töötaja põhistab töölepingu ülesütlemise avaldust järgmiste asjaoludega. Tööandja viivitas 2012 mai töötasu maksmisega viis päeva. Seetõttu oli töötaja sunnitud kohustuste täitmiseks võtma täiendavat krediiti kolmandatelt isikutelt. Tööandja ei ole tasunud õppepuhkuse tasu. Tööandja kohtles töötajat ebaväärikalt, kohustades teda täitma C OÜ laenuhalduri kohustusi selle eest tasu maksmata, ähvardades töösuhte lõpetamisega, kui töötaja tasuta asendusega ei nõustu. Töötaja soovib oma väiteid tõendada töövaidlusasjas nr 4.4.-2/1740 esitatud tõendite ja elektronkirjavahetusega.
16.Tööandja ei vaidle vastu väitele, et ta viivitas 2012 mai töötasu maksmisega. Tööandja leiab, et töötasu maksmine viibis objektiivsetel põhjustel, sest töötaja tööle mittetulemine tekitas olukorra, kus tööandja ei saanud töötasu väljamaksmist korraldada. Tööandja viivitus töötasu maksmisel oli esmakordne. Töötaja on kinnitanud, et töötasu maksmisega viivitamine oli töösuhte kestel ühekordne. Kohus on seisukohal, et pooled ei vaidle asjaolu üle, et tööandja viivitas 2012 mai töötasu maksmisega ning tegemist oli esmakordse juhtumiga töösuhte jooksul.
17.Töölepingu seaduse (TLS) § 91 lg 2 p 2 sätestab, et töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega.
18.Kohus on seisukohal, et töötasu maksmisega viivitamine 4-5 päeva ei ole käesoleval juhul oluline viivitamine TLS § 91 lg 2 p 2 mõistes. Kohus arvestab seejuures sellega, et töötasu maksmisega viivitamine oli esmakordne. Tööandja viivitas töötasu maksmisega vähem kui üks nädal ning täitis kohustuse ilma töötaja poolt õiguskaitsevahendeid kasutamata. Arvestades rikkumise toimumist, töötasu maksmist ja töölepingu ülesütlemise avalduse tegemist (töötasu maksmise tähtpäev oli 08.06.2012, avalduse esitamine 04.07.2012), on töölepingu ülesütlemise avaldus rikkumisele tuginedes esitatud pärast TLS § 91 lg-s 4 sätestatud mõistliku aja möödumist. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul põhjendatud töölepingu ülesütlemine töötasu maksmisega viivitamise tõttu.
19.Tööandja on leidnud, et õppepuhkuse tasu maksmisega viivitamine ei ole TLS § 91 lg 2 p 2 mõistes töötasu maksmisega viivitamine. Kohtu hinnangul tuleb õppepuhkuse ajal töötajale maksmisele kuuluv keskmine töötasu lugeda TLS § 91 lg 2 p 2 mõistes töötasuks. Täiskasvanute koolituse seaduse (TäKS) § 8 lg 3 ja 4 alusel makstava töötasu eesmärk on tagada töötajale sissetulek õppepuhkusel viibitud aja eest. Seetõttu on ka TäKS § 8 lg-s 3 märgitud töötasu maksmisega oluline viivitamine tööandjapoolne oluline kohustuse rikkumine.
20.Eeltoodust tulenevalt peab kohus hindama, kas töötaja viibis õppepuhkusel ning kas tööandja tasus talle selle eest keskmist töötasu vastavalt TäKS § 8 lg-le 3.
21.Tööandja on vastu vaielnud sellele, et töötaja viibis õppepuhkusel. Tööandja on leidnud, et töötaja ei ole esitanud avaldust õppepuhkuse saamiseks ning koolitusasutuse teatist, tööandja ei ole töötajat puhkusele lubanud. Töötaja väidab, et ta esitas puhkuseavalduse 05.06.2012. Tööandja vaidleb avalduse esitamisele vastu.
22.Kohtu hinnangul on õppepuhkuse taotluse esitamine tõendatud digitaalselt allkirjastatud taotlusega ja 05.06.2012 e-kirjaga, töötaja 19.06.2012 elektronkirjaga,
4(12)
Tsiviilasi nr: 2-12-40756 milles töötaja avaldab, et kasutab planeeritud õppepuhkust peale töövõimetuslehe lõppu ja raamatupidaja EO 21.06.2012 e-kirjaga, milles palutakse töötajal avaldust muuta. Kohtu hinnangul kinnitavad need elektronkirjad varem esitatud avalduse olemasolu, sest vastasel juhul ei saaks e-kirjade koostajad kirjutada planeeritud õppepuhkusele jäämisest ja esitatud avalduse muutmisest. Kohus leiab eeltoodu põhjal, et töötaja esitas tööandjale avalduse õppepuhkuse saamiseks.
23.Töötaja on esitanud tööandjale õppeasutuse tõendi selle kohta, et töötaja on üliõpilane. Tööandja ei ole sellele vastu vaielnud, kuid on leidnud, et tõend õppimise kohta ei ole aluseks, et on õppesessioon ja vaja on anda tasulist õppepuhkust.
24.TäKS § 8 lg 2 sätestab, et koolitusel osalemiseks antakse töötajale või avalikule teenistujale koolitusasutuse teatise alusel õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul. TäKS § 8 lg 2 kohaselt ei ole õppepuhkuse andmise eelduseks õppesessioon, vaid töötaja koolitusel osalemise või õppimise fakt. Eeltoodust tulenevalt tuleb tööandjale esitatud õppeasutuse tõend lugeda TäKS § 8 lg 2 mõistes koolitusasutuse teatiseks.
25.Kuivõrd teatis oli olemas ja tööandjale esitatud, on põhjendamatu tööandja väide selle kohta, et töötaja ei ole koolitusasutuse teatist esitanud. Kohus leiab, et töötaja esitas tööandjale TäKS § 8 lg-s 2 nimetatud koolitusasutuse teatise.
26.Tööandja on avaldanud, et ta ei ole töötajat õppepuhkusele lubanud. Tööandjal on õigus keelduda õppepuhkuse andmisest üksnes siis, kui õppepuhkuse andmise eeldusi ei esine (nt õppepuhkuse aja ärakasutamine jooksval kalendriaastal, koolitusel mitteosalemine). Tööandja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuks töötajal õppepuhkuse saamise õiguse puudumine või et ta õppepuhkusele lubamisest sõnaselgelt keeldus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tööandjal puudus õigus keelduda õppepuhkuse andmisest.
27.Tööandja on tuginenud asjaolule, et tal oli õigus keelduda õppepuhkuse andmisest TäKS § 9 alusel. Kohus on seisukohal, et TäKS §-s 9 sätestatud asjaolude esinemisel on tööandjal õigus õppepuhkuse andmine edasi lükata. TäKS § 9 ei anna tööandjale õigust keelduda töötajale õppepuhkuse andmisest. Tööandja ei ole välja toonud ega tõendanud asjaolusid, et ta on teinud töötajale tahteavalduse õppepuhkuse andmise edasilükkamiseks.
28.Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatu tööandja tuginemine sellele, et tööandja ei ole andnud nõusolekut õppepuhkusele lubamiseks või lükanud puhkuse andmise edasi.
29.Tööandja on seisukohal, et raamatupidaja ei ole puhkusele lubaja. Nähtuvalt töötaja ja raamatupidaja EO e-kirjavahetusest on teinud raamatupidaja töötajale ettepaneku saata töövõimetusleht ja muuta puhkuseavaldust. Kohus on seisukohal, et raamatupidaja käitumisest nähtuvalt tuleb raamatupidaja lugeda tööandja poolt volitatuks tegelema puhkuseavaldustega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 118 lg 2).
30.Kohus peab vajalikuks märkida, et töötaja on adresseerinud elektronkirjad muuhulgas ka tööandja elektronpostiaadressidele XXX ja XXX. Seega pidi tööandja olema teadlik puhkuseavaldusega seonduvatest asjaoludest. Tööandjal oli seetõttu võimalus keelduda õppepuhkuse saamise aluste puudumise korral õppepuhkuse andmisest või lükata TäKS § 9 alusel õppepuhkuse andmine edasi.
31.Töötaja viibis 08.06.2012 kuni 22.06.2012 töövõimetuslehel. TLS § 69 lg 6 lause 2 sätestab, et töötajal on õigus nõuda kasutamata jäänud puhkuseosa vahetult pärast puhkuse kasutamist takistava asjaolu äralangemist või poolte kokkuleppel muul ajal. Kohus on seisukohal, et TLS § 69 lg 6 lause 2 kohaselt ei ole kohustatud töötaja pärast ajutise töövõimetuse lõppu ilmuma tööle, kui ta soovib kasutada kasutamata puhkuseosa. Töötaja on teavitanud tööandjat soovist kasutada õppepuhkust 19.06.2012 e-kirjaga. Eeltoodust tulenevalt ei toonud töötaja ajutine töövõimetus kaasa töötaja
5(12)
Tsiviilasi nr: 2-12-40756 õiguse lõppemist olla õppepuhkusel. Töötajal oli õigus saada kümme päeva õppepuhkust vahetult pärast töövõimetuse lõppu 22.06.2012, s.t alates 23.06.2012.
32.Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et töötajal oli õigus saada õppepuhkust. Pooled ei vaidle selle üle, et tööandja ei ole maksnud töötajale õppepuhkusel viibitud aja eest tasu. Õppepuhkusel viibitud aja eest tasu mittemaksmine on oluline töösuhtest tuleneva kohustuse rikkumine. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega, mistõttu töölepingu ülesütlemine töötaja poolt oli põhjendatud.
33.Töötaja saatis tööandjale 04.07.2012 kell 09:39 töölepingu ülesütlemise avalduse. Avalduse esitamine on tõendatud avalduse väljatrüki ja 04.07.2012 elektronkirjaga. Tööandja ei ole vastu vaielnud avalduse saamise faktile ega tõendanud elektronkirja tööandja elektronposti serverisse mittejõudmist, vaid on avalduse saamist kinnitanud. Seetõttu lõpetas töötaja ülesütlemisavaldus poolte vahel sõlmitud töölepingu 04.07.2012.
34.Kuivõrd töötaja ütles töölepingu üles seaduses sätestatud alusel ja korda järgides, ei ole töölepingu ülesütlemise avaldus tühine ning tööandja tuginemine avalduse tühisusele on põhjendamatu. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata tööandja hagi töötaja tehtud töölepingu ülesütlemise avalduse tühisuse tuvastamiseks.
35.Kohus tuvastas eelnevalt töötaja ülesütlemisavalduse põhjendatuse ning töölepingu lõppemise avalduse tagajärjel. Seetõttu ei hinda kohus töötaja väiteid ebaväärika kohtlemise ja diskrimineerimise kohta. Samuti ei hinda kohus poolte väiteid tööandja töölepingu ülesütlemise avalduse kehtivuse osas, sest tööandja avalduse kehtivus või kehtetus ei mõjuta poolte hagide lahendamist.
36.TäKS § 8 lg 3 sätestab, et tasemekoolitusega ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale ja avalikule teenistujale keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest.
37.Kohus tuvastas eelnevalt, et töötajal oli õigus saada kümme päeva õppepuhkust. Töötaja on avaldanud, et ta viibis õppepuhkusel kümme päeva. Töötaja on avaldanud, et tema brutotöötasu oli 802,34 eurot kuus. Ajavahemikus 01.12.2011 kuni 31.05.2012 on 183 päeva, millest tuleb maha arvata viis riigi- ja rahvuspüha. Eeltoodust tulenevalt on töötaja keskmine kalendripäeva tasu 27,045 eurot (802,34*6:178=27,045). Seega on töötajal õigus saada TäKS § 8 lg-s 3 nimetatud tasu 270,45 eurot (10*27,045=270,45).
38.Töötaja nõuab 09.07.2013 esitatud hagis töölepingu seaduse § 100 lg-s 4 nimetatud hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses brutosummana 2407,02 eurot.
39.Töötaja pöördus töövaidluskomisjoni poole avaldusega, milles palus välja mõista hüvitise 2407,02 eurot. Töövaidluskomisjon rahuldas 10.09.2012 otsusega töövaidlusasjas nr 4.4-2/1740 avalduse osaliselt ja mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitis ühe kuu keskmise töötasu ulatuses 802,34 eurot.
40.ITVS § 24 lg 1 sätestab, et töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. ITVS § 24 lg 2 järgi on kohtusse pöördumise vormiks sellisel juhul hagiavaldus, mitte kaebus töövaidluskomisjoni otsuse peale. ITVS § 24 lg 3 esimese lause sätestab, et kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. ITVS § 24 lg 4 esimene lause sätestab, et kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. ITVS § 24 lg 4 teine lause sätestab, et sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud
6(12)
Tsiviilasi nr: 2-12-40756 isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. ITVS § 25 lg 1 esimene lause sätestab, et töövaidluskomisjoni otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust maakohtusse. ITVS § 25 lg 1 teine lause sätestab, et töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. ITVS § 25 lg 1 kolmas lause sätestab, et kohus on asja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsusega selle vaidlustamata osas.
41.Eelnimetatud sätetest järeldub, et töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamisel kehtivad mõlemale poolele ühesugused põhimõtted, st et juhul, kui töövaidluskomisjon jätab rahuldamata või rahuldab talle esitatud avalduse osaliselt, siis avaldajal on võimalus taotleda maakohtult asja läbivaatamist töövaidluskomisjoni otsuse rahuldamata osas ja vastaspoolel on võimalus taotleda maakohtult asja läbivaatamist töövaidluskomisjoni otsuse rahuldatud osas. Töövaidluskomisjoni otsus jõustub selle osalisel vaidlustamisel ITVS § 25 lg 1 teise lause järgi osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga.
42.Seega juhul, kui töötaja esitab töövaidluskomisjonile taotluse mõista tööandjalt välja töötasu ja töövaidluskomisjon rahuldab selle nõude osaliselt, siis on tegemist olukorraga, kus töötaja peab töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumise korral esitama ITVS § 25 lg 1 esimese lause järgi hagi selleks, et tema töötasu nõue rahuldataks täielikult. Praegusel juhul ei ole töötaja esitanud ITVS § 24 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul maakohtusse hagi töövaidluskomisjoni otsusega välja mõistmata jäetud hüvitise 1604,68 eurot saamiseks. Järelikult jõustus töövaidluskomisjoni otsus ITVS § 25 lg 1 teise lause järgi osas, millega töövaidluskomisjon jättis töötaja nõude rahuldamata (vt ka Riigikohtu otsus nr 3-2-1176-14, p 10). Töötaja hagiavaldus, mis on esitatud ITVS § 24 lg 5 kohaselt, ei ole samastatav ITVS § 24 lg-s 3 järgi esitatava hagiga. ITVS § 24 lg 5 järgi esitatava hagiga ei saa vaidlustada töövaidluskomisjoni otsust osas, millega jäeti avaldaja nõue rahuldamata.
43.TsMS § 428 lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise.
44.Töövaidluskomisjoni 10.09.2012 otsus töövaidlusasjas nr 4.4-2/1740 on jõustunud osas, millega jäeti rahuldamata töötaja 1604,68 euro tasumise nõue. Seetõttu esineb TsMS § 428 lg 1 punktis 2 sätestatud menetluse lõpetamise alus. Kohus lõpetab menetluse töötaja 1604,68 euro tasumise nõude osas.
45.Pooled ei vaidle töötaja töötasu suuruse 802,34 eurot kuus üle. Tööandja ei ole avaldanud asjaolusid, mis välistaksid töötaja õiguse nõuda TLS § 100 lg-s 4 nimetatud hüvitist. Kohus mõistab tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitise ühe kuu töötasu 802,34 eurot ulatuses.
46.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas töötaja hagi ning jättis tööandja hagi rahuldamata. Seetõttu tuleb menetluskulud jätta tööandja kanda.
47.Töötaja on osalenud menetluses isiklikult (s.t mitte esindaja vahendusel) ning ei ole pidanud tasuma avaldustelt riigilõivu ega kandma muid kohtukulusid. Seetõttu jätab kohus kindlaks määramata töötaja menetluskulude rahalise suuruse Apellatsioonkaebus
48.Hageja (K OÜ) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes tühistada vaidlustatud osas maakohtu otsus ja rahuldada hageja hagi MR vastu poolte vahel
7(12)
Tsiviilasi nr: 2-12-40756 sõlmitud töölepingu 04.07.2012 erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes, menetluskulud jätta vastustaja kanda.
49.Apellant vaidlustas Harju Maakohtu 26. juuni 2015 otsuse tsiviilasjas 2-12-40756 osaliselt.
50.Maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse norme ja ebaõigesti hinnatud tõendeid ning see tõi kaasa ebaõige lahendi.
51.Kuigi maakohus on otsuse motiveerivas osas lugenud õigesti õppepuhkuse ajal makstava keskmise töötasu TLS § 91 lg 2 p 2 kohaselt töötasuks, jäeti otsuse resolutiivosas apellandi hagi rahuldamata puhkusetasuga viivitamise tõttu. Apellant ei nõustu sellega.
52.Õppepuhkus on puhkuste üks alaliike, kuid õppepuhkuse eeldused ja kaasnevad õiguslikud suhted, s.h. töötasumaksmise kord on erinev. Puhkuste loetelu ja nende korral tasustamise määratleb TLS 4 jagu §-d 54 kuni 71.
53.TLS § 71 lg 1 ja 2 kohaselt on töötajal õigus saada puhkusetasu ja puhkusetasu makstakse seaduse kohaselt välja hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kuid see ei laiene õppepuhkuse ajal makstavale töötasule. TLS § 71 määratleb ära üksnes puhkusetasu maksmise, kuid mitte õppepuhkuse ajal makstava töötasu maksmise.
54.Õppepuhkuse regulatsiooni TLS iseseisvalt ei kehtesta ning TLS § 67 lg 1 viitab õppepuhkust reguleerivatele erinormidele, mis on toodud ära täiskasvanute koolituse seaduses (TäKS).
55.TäKS § 8 lg 1 sätestab, et tasemekoolitusega ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale ja avalikule teenistujale keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest. TäKS § 8 lg 2 kohaselt antakse tasemekoolituse lõpetamiseks täiendavalt õppepuhkust 15 kalendripäeva, mille eest makstakse töötajale ja avalikule teenistujale töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär.
56.Seega on TäKS § 8 lg 1 ja 2 nimetatud juhtumitel tegemist õppepuhkuse ajal makstavat tasu reguleeriva erinormiga, mis kohustab maksma õppepuhkuse ajal töötasu, mitte aga puhkusetasu.
57.Täiskasvanute koolituse seaduse (TäKS) § 8 lg 3 ja 4 alusel makstava töötasu eesmärk on tagada töötajale sissetulek õppepuhkusel viibitud aja eest. Kohustust maksta töötasu või õppepuhkuse töötasu ette, ei ole seadusandja tööandjale pannud.
58.Kuna õppepuhkuse töötasu maksmise aega TLS ja TäKS eraldi ei reguleeri ning tegemist on sisult ja terminilt nii TLS, kui ka TäKS mõttes töötasuga, tuleb kohaldada TLS-i töötasu maksmist reguleerivaid sätteid ning TLS § 33 lg 1 kohaselt peab tööandja maksma töötajale töötasu üks kord kuus, kui tasu maksmiseks ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega.
59.Töötajaga 6.09.2011 sõlmitud töölepingu punkti 4.2 kohaselt makstakse palka üks kord kuus, iga järgneva kuu 10. kuupäeval töötaja pangaarvele. Kui lugeda, et töötaja oli õppepuhkusel kohe peale haigestumist alates 23.06.2012, siis õigus õppepuhkusel makstavale keskmisele töötasule oleks tal tekkinud alles 10.07.2012, kuid töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse õppepuhkuse töötasuga viivitamise põhjusel esitas töötaja juba 4.07.2012, s.o. 6 päeva enne töötasu õiguse tekkimist.
60.Maakohus on leidnud, et TäKS § 8 lg-s 3 märgitud õppepuhkuse töötasu maksmisega oluline viivitamine on tööandjapoolne oluline kohustuse rikkumine, kuid kohus ei märgi, millisest ajast millise ajani kohtu seisukohalt viivitati ning kas see oli ikka oluline.
61.Apellant ei nõustu, et töölepingu ülesütlemine töötaja poolt on põhjendatud. 04.07.2012 töötaja poolt töölepingu erakorraline ülesütlemise avaldus on tühine, sest töötaja tugines tööandja poolsele rikkumisele, mida tegelikkuses ei olnud.
8(12)
Tsiviilasi nr: 2-12-40756
62.Õppepuhkuse andmise ja õppepuhkuse ajal töötasu maksmise aluseks on koolitusasutuse teatis ja töötaja avaldus.
63.TäKS § 8 lg 2 sätestab, et koolitusel osalemiseks antakse töötajale või avalikule teenistujale koolitusasutuse teatise alusel õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul.
64.Maakohus on leidnud, et töötaja on esitanud tööandjale õppeasutuse tõendi selle kohta, et töötaja on üliõpilane ja TäKS § 8 lg 2 kohaselt ei ole õppepuhkuse andmise eelduseks õppesessioon, vaid töötaja koolitusel osalemise või õppimise fakt.
65.Apellant juhib tähelepanu asjaolule, et teatis tõendas, et töötaja oli üliõpilane 2011 kalendriaastal (tõend on väljastatud 13.09.2011). Töötaja soovis minna õppepuhkusele aga 2012. aasta suvel, ehk siis järgmisel kalendriaastal, kuid 2012 kalendriaasta kohta ei ole töötaja koolitusasutuse tõendit esitanud, ei tööandjale, töövaidluskomisjonile, ega ka Harju Maakohtule. Seega on tõendamata õppimise fakt 2012. kalendriaastal.
66.Apellant on seisukohal, et töötaja oleks pidanud koolitusasutuse teatise esitama 2012. kalendriaasta kohta, et saada TäKS § 8 lg 2 kohast õppepuhkust 2012. kalendriaasta jooksul. Seega ei olnud töötaja 2012. kalendriaastal õppepuhkuse õigustatud subjekt TäKS mõttes.
67.Koolitusasutuse teatisest peab nähtuma sisuliselt õppesessiooni toimumise aeg või kinnitus vastava kalendriaasta kohta, et töötaja õpib (olevikus toimuv õppimine) asjaomases õppeasutuses (ei ole näiteks eksmatrikuleeritud jms). Kui töötaja lõpetab õpingud või ei õpi TäKS-is nimetatud õppeasutuses, siis puudub tal ka alus saada õppepuhkust ja töötasu õppepuhkuse aja eest. Selle nõudega kaitstakse ka tööandjat, et õppepuhkust ja töötasu sellel ajal ei nõutaks alusetult.
68.Kuna TäKS § 8 lg 2 sätestab imperatiivselt, et õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul antakse üksnes koolitusasutuse teatise alusel, siis ei saa eelmise kalendriaasta (2011) õppimist tõendav teatis tõendada õppimist järgmisel kalendriaastal (2012).
69.Maakohus on leidnud, et 2011. kalendriaasta teatis kehtib ka järgmistel kalendriaastatel (näit 2012), mis see on tõendi ebaõige hindamine ja toonud kaasa ebaõige kohtulahendi.
70.Töötaja on tuginenud töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduses õppepuhkuse töötasu maksmisega viivitamisele. Kas aga töötaja ka õpinguid veel 2012. kalendriaastal tegelikult jätkas või oli võtnud akadeemilise puhkuse või oli eksmatrikuleeritud, ei ole teada. Töötaja ei ole oma väiteid õppimisest 2012. kalendriaastal üldse tõendanud. Tartu Ülikooli vilistlaste nimekirjades (www.ut.ee/et/vilistlaselu/vilistlaste-nimekirjad) töötajat senini ei leidu.
71.Kohus on lugenud tõendamata väite töötaja õppimisest koolitusasutuses tõendatuks töötaja paljasõnalise väite pinnalt, mis on toonud kaasa ebaõige kohtulahendi. Ebaõige on järeldus, et tööandja on saanud 2011 kalendriaasta koolitusasutuse teatise töötaja töötamise kohta kätte töötajalt enne töötaja poolset töölepingu erakorralist ülesütlemist. Kohus viitab oma lahendis e-kirjadele, kuid nende üheski manuses, ei leidu teatist õpingute kohta.
72.Apellant juhib tähelepanu faktile, et töötaja kinnitab koolitusasutuse teatise edastamist tööandjale koheselt tööle asumisel. See ei vasta tõele ning töötaja väite lükkab ümber fakt, et töötaja asus tööle apellandi juures 6.09.2011, kuid töövaidluskomisjonile esitatud teatis on väljastatud 13.09.2011. Seega ei saanud kostja esitada tööle asumisel teatist, mida tööle asumisel veel ei olnud olemas.
73.13.09.2011 teatise töötaja õppimise kohta sai tööandja kätte esmakordselt töövaidluskomisjoni materjalidega käesolevas vaidluses 2012 aasta suve lõpus. Kuna
9(12)
Tsiviilasi nr: 2-12-40756 töötaja poolt ei olnud esitatud tööandjale ka 2011 kalendriaastal õppimist tõendavat teatist, siis ei olnud mingil moel täidetud TäKS-is nimetatud eeldusi õppepuhkuseks.
74.Apellant leiab, et kohus on hinnanud tõendeid ebaõigesti ja jõudnud ebaõige lahendini. Kohus on leidnud, et õppepuhkusel viibitud aja eest töötasu ette mittemaksmine on oluline töösuhtest tuleneva kohustuse rikkumine.
75.Kui oletada, et tööandja oli kohustatud töötajale maksma õppepuhkuse töötasu ette, siis ei ole arvestatud asjaoludega, et õppepuhkusele minekuks mingit kokkulepet ei olnud (kokkuleppe olemasolu ei ole ka väitnud kostja).
76.Töötaja ei tundnud mingit huvi, kas talle õppepuhkuse töötasu makstakse, on see makstud või kas seda kavatsetakse maksta.
77.Apellant on seisukohal, et tegemist on töötaja poolt otsitud põhjusega. Seega on töötaja poolne ülesütlemine ka õppepuhkuse töötasu mittesaamises alusetu ja tühine. Sel juhul lõpetas töölepingu apellandi poolne ülesütlemine 4.07.2012. Kuna kuni viimase tööpäevani (k.a.) on töötajale töötasu arvestatud ja tasutud, siis midagi lisaks nõuda puudub alus. Vastus apellatsioonkaebusele
78.Vastustaja vaidles apellandi poolt esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle läbi vaatamata ning arvestades töövaidluse ebamõistlikult pikka menetlusaega, töötaja kahjuks otsuse tegemisel kohtukulud jätta riigi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
79.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, so osas, millega kohus jättis rahuldamata K OÜ hagi MR (R) vastu poolte vahel sõlmitud töölepingu 04.07.2012 erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes.
80.Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega kohus lõpetas menetluse MR (R) nõudes K OÜ vastu töölepingu seaduse § 100 lõikes 4 nimetatud hüvitise 1604,68 eurot tasumise nõudes ja osas, millega mõisteti välja K OÜ-lt MR (R) kasuks 1072,79 eurot, millelt peetakse kinni töötaja maksukohustus ja töötuskindlustusmakse ning jaotati menetluskulud.
81.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et TsMS § 657 lõike 1 punkti 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning TsMS § 654 lõike 6 alusel ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
82.Puhkusetasu saamise õiguse ja selle väljamaksmise aja sätestab TLS § 70 lg-d 1 ja 2. TLS § 70 lg 1 järgi on töötajal on õigus saada käesoleva seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud puhkusetasu, lg 2 kohaselt puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti. Kokkulepe, mille alusel puhkusetasu makstakse hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval, on tühine. Apellant on ringkonnakohtu arvates valesti leidnud, et õppepuhkuse puhkusetasu on töötasu, mida tuleb maksta töötasu maksmise põhimõtete järgi. Puhkuste loetelu ja nende tasustamise korra sätestab TLS
3.peatüki 4 jagu. Erand õppepuhkuse tasumise aja kohta puudub. Täiskasvanute koolituse seaduse (TäKS) § 8 lg 3, millele apellant viitab, ei sätesta õppepuhkuse puhkusetasu maksmise aega, vaid seda, et teatud õppepuhkuste liikide korral on töötajal ja avalikul teenistujal õigus saada keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest.
10(12)
Tsiviilasi nr: 2-12-40756 Maakohus ei ole otsuses väljendanud seisukohta, et õppepuhkuse eest puhkusetasu maksmine peab toimuma töötasu maksmise põhimõtete järgi. Maakohus leidis, et õppepuhkuse ajal töötajale maksmisele kuuluv keskmine töötasu tuleb lugeda TLS § 91 lg 2 p 2 mõistes töötasuks. TLS § 91 lg 2 p 2 järgi võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega. Seega leidis maakohus TLS § 91 lg 2 p 2 sätte mõtet analüüsides, et töötajal on õigus tööleping erakorraliselt üles öelda, kui tööandja viivitab oluliselt õppepuhkuse puhkusetasu maksmisega.
83.Ekslik on apellandi väide, et maakohus ei väljendanud seisukohta, kas tööandja viivitas puhkusetasu maksmisega oluliselt. Maakohus tuvastas (otsuse p 14), et töötajal oli õigus saada õppepuhkust ja tööandja ei ole õppepuhkuse ajal viibitud aja eest tasu maksnud. Maakohus tuvastas kohtuotsuse punktis 13, et töötajal oli õigus saada kümme päeva õppepuhkust alates 23.06.2012. Töölepingu ülesütlemise ajaks 04.07.2012 ei olnud tööandja õppepuhkuse tasu maksnud. Seega oli tööandja ringkonnakohtu arvates töölepingu ülesütlemise ajaks viivitanud oluliselt tasu maksmisega.
84.Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigesti tuvastanud, et töötaja on tööandjale esitanud õppeasutuse tõendi selle kohta, et töötaja on üliõpilane. Maakohtu menetluses väitis apellant, et see tõend ei näita õppesessiooni toimumist. Maakohus on otsuses õigesti esile toonud, et TäKS § 8 lg 2 kohaselt ei ole õppepuhkuse andmise eelduseks õppesessioon, vaid töötaja koolitusel osalemise ja õppimise fakt. Asjaolu, et töötaja poolt esitatud koolitusasutuse teatis ei tõenda töötaja õppimist 2012 aastal, tõi apellant esile 25.06.2015 menetlusdokumendis ja apellatsioonkaebuses. Varasemalt väitis tööandja, et töötaja pole talle koolitusasutuse teatist üldse andnud ja töötaja õppimine ei olnud tööandjale teada ning lisaks, et õppepuhkuse saamise eelduseks on õppesessioonil osalemine. Asja materjalidest nähtub, et 28.04.2015 istungil määras kohus lahendada asi kirjalikus menetluses ning viimaste seisukohtade esitamise tähtajaks 12.06.2015, otsuse kuulutamise ajaks määras kohus 19.06.2015. 19.06.2015 uuendas kohus määrusega asja arutamise, täitis selgitamiskohustuse ja määras, et seoses kohtumääruse põhjendustes antud selgitustega on pooltel õigus esitada kohtule arvamus kuni 25.06.2015 ning otsuse kuulutamise ajaks määras kohus 26.06.2015. 25.06.2015 kell 23.56 esitas apellant oma seisukohad ja nagu eespool esile toodud, vaidlustas seal ka töötaja esitatud koolitusasutuse teatist selle argumendiga, et teatis ei näita õppimist 2012 aastal, kuna on väljastatud 2011.a. Ringkonnakohtu arvates on sellest tulenevalt apellatsioonkaebuse väide, et töötaja ei esitanud maakohtu menetluse jooksul teist tõendit selle kohta, et ta 2012 aastal õppis, põhjendamatu. Lisaks on üldiselt teadaolev, et õppeaasta ülikoolis algab sügisel ja lõpeb suve alguses. Töötaja poolt esitatud koolitusasutuse 13.09.2011 tõendist nähtub, et töötaja immatrikuleeriti 31.08.2009 ning tema eeldatav kooli lõpetamise aeg (nominaalse õppeaja korral) on 22.07.2013. Seega võib selle tõendiga ringkonnakohtu arvates tõendatuks lugeda, et õppeaastal 2011/2012 õppis töötaja Tartu Ülikoolis.
85.Ringkonnakohus on seisukohal, et asja materjalide juurde lisatud tõendid lükkavad ümber apellandi väite, et ta ei teadnud töötaja õppepuhkuse kasutamise soovist, töövõimetuslehel olemisest ja õppepuhkuse edasilükkumisest. Töötaja saatis oma puhkuseavalduse (TVK toimik 4.4-2/1740/12, lk 42), teate haigestumisest ja puhkuse edasilükkamise soovist (TVK toimik 4.4-2/1746/12, lk 49), töövõimetuslehe lõppemisest ja õppepuhkusele minemisest peale haiguslehe lõppu (TVK toimik 4.42/1746/12, lk 47) muuhulgas ka aadressile XXX. Kuna apellandile raamatupidamisteenust osutanud isik edastas oma kirja töötajale õppepuhkuse avalduse ümbertegemiseks lisaks töötaja aadressile ka aadressil XXX, siis ei ole ringkonnakohtu
11(12)
Tsiviilasi nr: 2-12-40756 arvates usutavad apellandi väited, et ta ei saanud töötaja avaldust ja teateid kätte, kuna viidatud meili aadressi tööandja kogu aeg ei kontrolli. Kui lisaks töötajale saadab ka tööandjale teenust osutav isik teated tööandjale konkreetsel meiliaadressil, siis on ringkonnkohtu arvates veenvalt tõendatud, et viidatud meiliaadressi kasutab tööandja pidevalt oma tööprotsessis.
86.Kuna ringkonnakohtu arvates on tõendatud, et tööandja sai kätte nii õppepuhkuse puhkuseavalduse kui ka selle algusaja edasilükkamise avalduse ja ei reageerinud nõudega esitada koolitusasutuse tõend õppimise kohta, siis leiab ringkonnakohus, et veenvamad on töötaja väited, mille kohaselt teadis tööandaja tema õppimisest töösuhte algusest. Asjaolu, et koolitusasutuse tõend on vormistatud nädala aega hiljem, kui töötaja töösuhte algus, seda ümber ei lükka. Tõendi hankimine tööandja jaoks peale töösuhte algust võiski võtta nädal aega. Menetluskulude jaotus
87.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus menetluskulud K OÜ kanda. Kuna apellatsioonkaebus vaadati läbi istungimenetluses, siis tuli töötajal menetluskulude nimekiri esitada hiljemalt istungil. Kuna töötaja seda ei teinud, siis ei määrata kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Protokolli parandamise taotluse lahendamine
88.1.11.2015 esitas hageja taotluse 05.11.2015 istungi protokolli parandamiseks. Kohus leiab, et protokolli parandamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 50 lg 1 kohaselt peab menetlustoimingu protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Kohus leiab, et protokoll vastab TsMS § 50 lg 1 nõuetele. Kohus osutab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 50 lg 1 p 8 järgi märgitakse protokolli poolte ja teiste menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides. Protokolli parandamiste taotlusest ei nähtu, et protokollimata on jäänud asjas tähtsust omavad hageja seisukohad, mida kirjalikes ja suuliselt väljendatud arvamustes pole avaldatud. Kohus on seisukohal, et protokollimata pole jäänud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.