Eesistuja Margit Vutt, liikmed Kaupo Paal ja Urmas Volens
Kohtuasi
Osaühingu Investonia hagi Olev Schultsi ja Auto Metall EST OÜ vastu tehingute tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 7. novembri 2024. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühingu Investonia määruskaebus Auto Metall EST OÜ vastumääruskaebuse
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Osaühing Investonia, lepinguline esindaja vandeadvokaat Chirag Mody Kostja Auto Metall EST OÜ, lepinguline esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 7. novembri 2024. a määrus tsiviilasjas nr 2-24-10559 osas, milles ringkonnakohus tegi maakohtu kohaldatud hagi tagamise sõltuvaks tagatise andmisest ja kohustas hagejat tasuma 32 000 euro suuruse hagi tagamise tagatise (ringkonnakohtu määruse p-d 3 ja 4). Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.
3.Jätta Auto Metall EST OÜ vastumääruskaebus rahuldamata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing Investonia (hageja) esitas 10. juulil 2024 Harju Maakohtule Olev Schultsi (kostja 1) ja Auto Metall EST OÜ (kostja 2) vastu hagi, milles palus tunnistada kehtetuks 6. märtsil 2023 kostjate vahel sõlmitud alljärgnevate kinnisasjade võõrandamislepingud: registriosa nr 9837402 (Pilliroo tee 18, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond), registriosa nr 2992837 (Viinavabriku, Pirgu küla, Rapla vald, Rapla maakond), registriosa nr 3104637 (Viinaköögi, Pirgu küla, Rapla vald, Rapla maakond), registriosa nr 3104837 (Viinaköögi, Pirgu küla, Rapla vald, Rapla maakond), registriosa
2-24-10559 nr 3216337 (Puskari, Pirgu küla, Rapla vald, Rapla maakond) (kinnisasjad). Hageja palub kanda kinnisasjade omanikuna kinnistusraamatusse kostja 1 ja asendada kostjate tahteavaldused kohtuotsusega. Hagi asjaolude kohaselt investeerisid hageja ja Kontrast Meedia OÜ aktsiaseltsi Cresco Väärtpaberid (Cresco). Cresco on investeerimisühing, millel oli kuni 9. juunini 2024 Finantsinspektsiooni tegevusluba. Kostja 1 on Cresco enamusaktsionär. Cresco sõlmis 7. detsembril 2022 hageja ja Kontrast Meedia OÜ-ga kokkulepped, millega kohustus võõrandama nende nimel hoitavasse väärtpaberiportfelli kuuluvad väärtpaberid hiljemalt 2023. a lõpuks ning tasuma neile minimaalselt väärtpaberiportfellide väärtuse, mille osaks on portfelli tootlus 7% aastas. Cresco kohustust tagas isikliku käendusega kostja 1. Kolm kuud pärast käenduse andmist võõrandas kostja 1 kogu talle kuuluva kinnisvara kostjale 2.
28.juunil 2024 loovutas Kontrast Meedia OÜ kokkuleppest tulenevad nõuded Cresco ja kostja 1 vastu hagejale. Hagi esitamise ajaks on investorite raha kadunud ning algatatud on Cresco pankrotimenetlus. Hageja esitas käenduslepingust tuleneva nõude rahuldamiseks 10. juulil 2024 kostja 1 vastu hagi tsiviilasjas nr 2-24-10557, milles nõuab 670 000 euro tasumist. Hageja on kostja 1 tulevane võlausaldaja ja tagasivõitmise hagi esitamise tähtaja möödumise vältimiseks esitab hageja hagi enne eelnimetatud asjas lahendi tegemist. Tagasivõidetavad tehingud kahjustavad hageja kui tulevase sissenõudja huve, kuna kostja 1 loobus tehingutega väga suurest osast varast. Kostja 2 pidi teadma hageja huvide kahjustamisest tehingu tegemise ajal. Kostja 1 ja kostja 2 ainus juhatuse liige ja ainuosanik on vanad tuttavad ja äripartnerid, mistõttu pidi kostjale 2 olema teada kostja 1 kehv majanduslik olukord.
2.Hageja esitas koos hagiga ka hagi tagamise taotluse, milles palus seada hagi tagamise korras kinnisasjadele kinnistusraamatusse III jakku esimesele vabale järjekohale eelmärked hageja kasuks hagis esitatud nõuete tagamiseks. Hageja palus jätta kohtul hagi tagamise tagatis määramata, sest see oleks hageja suhtes ebaõiglane. Kostjad on käitunud pahatahtlikult ja see tekitab hagejale kahju. Eelmärgete seadmine ei takista kostjal 2 kinnisasju kasutada ega nendelt tulu teenida.
3.Maakohus rahuldas hagi tagamise taotluse ning määras kanda kinnisasjadele eelmärge tsiviilasjas nr 2-24-10559 tehingu kehtetuks tunnistamise ja kostjate tahteavalduste kohtuotsusega asendamise nõuete tagamiseks hageja kasuks kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Maakohus leidis, et hageja on piisavalt põhistanud hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid. Hagi tagamise määruse alusel eelmärke kinnistusraamatusse kandmiseks ei ole nõutav, et hageja tõendaks eelmärkega tagatava nõude täitmise raskendamise või võimatuks muutumise ohtu. Hagi tagamise taotlus ja hagiavaldus vastavad seaduses sätestatud nõuetele, hagi on lubatav ja õiguslikult võimalik. Kaaludes hageja õigustatud huve ning arvestades eelmärkest tulenevaid piiranguid, ei kahjusta hagi tagamise abinõu ülemäära kostja 2 huve. Maakohus leidis, et hagi tagamise tagatist ei ole vaja määrata. Kuivõrd eelmärke puhul saab kostja 2 jätkata kinnisasja kasutamist ning seda ka teatud ulatuses käsutada, ei saa teadaolevatele asjaoludele tuginedes pidada ettenähtavaks või tõenäoliseks, et hagi tagamine tekitaks kostjale 2 kahju.
4.Kostja 2 esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega jätta hagi tagamise avaldus rahuldamata. Alternatiivselt palus kostja 2 teha hagi tagamise abinõu jätkumine sõltuvaks vähemalt 100 000 euro suuruse tagatise andmisest, mis tagaks kostjale 2 tekkivat võimaliku kahju. 2(6)
2-24-10559 Määruskaebuse kohaselt ei ole hagil perspektiivi, sest kinnisasjad müüdi turuhinnaga. Seega ei saa tehingud hageja huve kahjustada. Kostja 1 kavandas oma kinnisasjade võõrandamist juba enne hagis mainitud käenduslepingu sõlmimist. Samuti ei ole hagi tagamine vajalik. Kostjal 2 on palju raha ja kinnisvara. Maakohus on valesti jätnud tagatise nõudmata. Kinnistutel asuvate ehitiste seisukord on osaliselt ebarahuldav. Kostjal 2 tuleb teha Pirgu küla kinnisasjadel asuvate hoonete ohutuse tagamiseks ning Viimsi kinnisasjal asuva eramu kahjustumise vältimiseks konserveerimis- ja avariitöid. Osaliselt on ta töödega alustanud ning tellinud Viimsi kinnisasjal asuva eramu katusekahjustuste parandustööd maksumusega 32 330 eurot. Sarnaseid töid on vajalik teha ka edaspidi. Kostja 2 ei taha õiguslikult ebaselges olukorras selliseid investeeringuid teha, mistõttu ei saa välistada, et vara seisukord halveneb kohtuvaidluse käigus märkimisväärselt. Kostja 2 hinnangul võib kahju ulatuda mitmesaja tuhande euroni. Ei saa mõistlikult eeldada, et kostja 2 jätkaks kapitalimahukate investeeringute tegemist olukorras, kus on tekkinud vaidlus vara kuuluvuse üle ning mille tulemusena võib kostja 2 olla kohustatud andma vara omandi üle kostjale 1. Kostja 2 on investeeringud peatanud ning tal ei ole võimalik kinnisasju välja üürida, nagu ta algselt plaanis. Kostjal 2 jääb saamata igakuine üüritulu ca 3500 eurot ning samuti tuleb kanda kõrvalkulusid, mille oleks väljaüürimise korral tasunud üürnik. Võib eeldada, et menetluse jooksul tekkida võiv kahjusumma ulatub enam kui 100 000 euroni. Hageja ei ole võimeline sellist summat hüvitama.
5.Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 7. novembri 2024. a määrusega määruskaebuse osaliselt ja tühistas maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis hagi tagamise tagatise andmisest sõltuvaks tegemata, ja kohustas hagejat tasuma hagi tagamiselt tagatist 32 000 eurot. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus ei nõustunud kostjaga 2, et hagi ei saanud selle õigusliku perspektiivituse tõttu tagada. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et hageja on oma nõuet hagi tagamise kontekstis piisavalt põhistanud. Eelmärge tuleb hagi tagamise korras sisse kanda põhimõtteliselt alati, kui hageja seda taotleb. Küll aga leidis ringkonnakohus, et maakohus on jätnud põhjendamatult hagi tagamise tagatise nõudmata. Ainuüksi asjaolu, et kostja 2 saab eelmärke seadmisel jätkata kinnisasjade kasutamist ja teatud ulatuses käsutamist, ei tähenda, et talle ei saaks hagi tagamisega kahju tekkida. Kostja 2 selgitas, et tema omandatud Viimsi kinnisasja seisukord on halb ja see vajab kohe parandustöid. Seda on ta tõendanud eksperdiarvamusega, milles ekspert leidis, et hoone fassaaditöödega tuleks kiiresti alustada ja et tagades fassaadi niiskuskindluse, saab hoone päästa suurematest kahjustustest. Kui töödega kohe ei alustata, võib praeguse 8000–10 000 euro suuruse hinna asemel kujuneda tööde hilisemaks maksumuseks 50 000–60 000 eurot. Kostja 2 on esitanud ka OÜ Megido koostatud küttesüsteemi tehnilise hoolduse kokkuvõtte, millest nähtub, et suitsutoru on korrosiooni tõttu kahjustatud, osa seadmetest on põlenud ning soojusvaheti on osaliselt põlemisproduktidega ummistunud. Kostja 2 sõnul viitab see asjaolule, et teha tuleb küttesüsteemi kapitaalremont. 3(6)
2-24-10559 Põhjendatud on kostja 2 väide, et arvestades käimasolevat kohtumenetlust, ei ole kinnisasja parandamiseks vajalike kulutuste tegemine majanduslikult otstarbekas. Samas võib parandustöödega viivitamine põhjustada hiljem suuremaid kulusid. Kui hagi peaks jääma rahuldamata, võib kostjale 2 olla tekkinud kahju. Kuna hagi tagamise tagatise nõudmise eesmärgiks on poolte huvide tasakaalustamine, on tagatise nõudmine põhjendatud. Ei ole alust jätta hagejalt tagatis nõudmata. Hageja ei ole välja toonud, et temalt ei saaks majanduslikel põhjustel oodata tagatise andmist või et talle tekiksid sellega rasked tagajärjed. Hageja on ringkonnakohtule esitatud seisukohas välja toonud, et ta oleks võimeline kostjale 2 hagi tagamisega tekkiva kahju hüvitama. Hageja välja toodud muud asjaolud ei muuda tagatise nõudmist hageja suhtes ebaõiglaseks. Käenduse andmine ei garanteeri, et käendaja oma vara võõrandama ei hakka, ning tagatiseta käenduslepingu sõlmimine oli hageja enda risk. Ringkonnakohus pidas põhjendatuks määrata hagi tagamise tagatise suuruseks 32 000 eurot.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada hagi tagamise tagatise määramist puudutavas osas. Hageja palub teha uue määruse, millega jätta hagi tagamine tagatisest sõltumatuks või saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei saa kostjal 2 tekkida sellist kahju, mille eest hageja vastutaks. Kostja 2 peab oma kahjuks remonditööde hinna vahet, mis on neil siis, kui tööd teha kohe, võrreldes sellega, kui tööd teha aastate pärast. Kui kostja 2 teeks kinnisasjal remonditööd ära ja hagi rahuldataks, saaks tal nõue olla üksnes kostja 1 vastu, mitte hageja vastu. Tagatise eesmärk on tagada üksnes sellist kahjunõuet, mis kostjal on hageja vastu, mitte teise kostja vastu. Samuti ei ole kahju ja hagi tagamise vahel põhjuslikku seost. Kui kostja ei alusta renoveerimistöödega õigel ajal, siis kannab ta sellest tulenevat kahju tekkimise riski ise. Tagatise määramist ei saa põhjendada see, et praegu on kostjal 2 kinnisasjade parendamine majanduslikult ebaotstarbekas. Tagatise saab määrata vaid juhul, kui konkreetselt eelmärgete tõttu võiks kostjale 2 tekkida kahju. Isegi kui kostjale 2 saaks tekkida kahju, oleks ta selle osaliselt põhjustanud endale ise ja see annaks põhjuse jätta tagatis küsimata. Lisaks on ringkonnakohtu määratud tagatis ebamõistlikult suur ja ringkonnakohus ei ole sellises suuruses tagatise küsimist põhjendanud.
8.Kostja 2 esitas vastumääruskaebuse, milles palub rahuldada maakohtu määruse peale esitatud määruskaebus ja teha uus määrus, millega jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole ringkonnakohus vastanud kostja 2 väidetele, mis puudutavad hagi perspektiivi. Kostjad tegid tehingud turutingimustel ja need ei saa mingil juhul kostja 1 võlausaldajaid kahjustada. Hageja on kohut eksitanud, väites, et kostja 1 on oma varast loobunud vastusoorituseta. Kostja 1 plaanis nende kinnisasjade müüki juba varem.
9.Pooled vaidlevad teineteise kaebusele vastu ja paluvad jätta see rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 701 lg 3 ja § 692 lg 1 p 2 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada osas, milles ringkonnakohus tegi maakohtu kohaldatud hagi tagamise sõltuvaks tagatise andmisest ja kohustas 4(6)
2-24-10559 hagejat tasuma 32 000 euro suuruse hagi tagamise tagatise. Muus osas jääb ringkonnakohtu määrus muutmata. Hageja määruskaebus rahuldatakse. Kostja 2 vastumääruskaebus jääb rahuldamata.
11.Hageja vaidlustab ringkonnakohtu määrust osas, milles ringkonnakohus kohustas teda tasuma hagi tagamise tagatist ja tegi maakohtu kohaldatud hagi tagamise (eelmärgete seadmise kostja 2 kinnisasjadele) tagatise andmisest sõltuvaks.
12.Tagatise eesmärk on tagada kostjale vähemalt osaliselt tagatise arvel alusetu hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamine TsMS § 391 järgi (RKTKm 26.10.2016, 3-2-1-98-16, p 10). Tagatise nõudmine ja selle suuruse määramine TsMS § 383 lg 1 alusel on kohtu diskretsiooniotsus (RKTKm 03.03.2010, 3-2-1-10-10 , p 14; RKTKm 17.10.2024, 2-23-17002/34, p 17). Kuigi rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb TsMS § 383 lg 11 järgi tagatis üldjuhul anda, on kohtul TsMS § 383 lg 12 järgi ka rahalise nõudega hagi puhul õigus kaaluda, kas esinevad erandlikud asjaolud, mis muudaksid tagatise nõudmise ebaõiglaseks. Selliseks asjaoluks on kolleegiumi hinnangul mh see, kui hagi tagamine ei saakski kostjale kahju tekitada ehk kostjal ei saaks tekkida TsMS § 391 lg-s 1 nimetatud nõuet.
13.Praegu on hageja esitanud kostjate vastu mitterahalise nõudega hagi (vt sarnaselt ka RKTKm 28.12.2022, 2-21-3244/37). Sellisel juhul kuulub kohtu kaalutlusruumi (TsMS § 383 lg 1) mh selle hindamine, kas hagi tagamine võib põhjustada kostjale kahju, mille hüvitamist saaks kostja hagejalt nõuda nt hagi rahuldamata jätmise korral (TsMS § 391 lg 1 p 1). Kuivõrd praegu määras tagatise maksmise ringkonnakohus, sai ta sealjuures hinnata kostja 2 väiteid ja esitatud tõendeid. Ringkonnakohus määras tagatise maksmise eelkõige seetõttu, et kostjale 2 kuuluv Viimsi kinnisasi on halvas seisukorras ja arvestades käimasolevat kohtumenetlust, ei ole sellele kulutuste tegemine majanduslikult otstarbekas. Parandustöödega viivitamine võib hiljem põhjustada palju suuremaid kulutusi. Kolleegiumi hinnangul on ringkonnakohus sellisele järeldusele jõudes jätnud tähelepanuta tagatise eesmärgi.
14.Nimelt on tagatise eesmärk tagada hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamise nõuet. Hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamisel tuleb arvestada mh võlaõigusseaduse § 127 lg-s 4 sätestatuga. Hüvitada tuleb kahju, mis on hagi tagamise taotluse esitamisega põhjuslikus seoses ja mis kostjal hagi tagamiseta ei tekiks. Seega ei saa hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamist nõuda juhul, kui hagi on küll tagatud, kuid kostjale tekkis kahju muul põhjusel kui hagi tagamise tõttu. Kolleegiumi hinnangul ei ole kostja 2 tuginenud asjaoludele, mis viitaksid sellele, et kinnisasjadele eelmärgete seadmine võiks talle kahju tekitada. Ringkonnakohus asus seisukohale, et kostjal 2 on majanduslikult ebaotstarbekas kinnisasja parendada, kuid kostja 2 motivatsiooni kulutuste tegemiseks ei vähenda mitte hagi tagamise korras kinnisasjadele seatud eelmärked, vaid see, et tema vastu esitati hagi, ja oht, et hagi rahuldatakse. Hagi esitamine aga ei ole asjaolu, mis annaks aluse nõuda hagi tagamise tagatist.
15.Eelmärked ei takista kostjal 2 ka kinnisasju parendada. Kuigi hagi võimalik rahuldamine võib vähendada tema parenduste tegemise huvi, ei ole kostja 2 tuginenud ühelegi asjaolule, millest järelduks, et eelmärked takistaksid tal kinnisasjadele kulutusi teha. Kostja 2 ei ole väitnud, et tal oleks tarvis kinnisasjade parendamiseks võtta laenu, mille saamist eelmärked takistada saaksid. Kostja 2 on küll tuginenud sellele, et eelmärked takistavad tal kinnisasju võõrandada, kuid ei ole selgitanud millal, millise hinna eest ja kas üldse on tal plaan vaidlusalused kinnisasjad müüa. Abstraktsed viited kahju tekkimisele ei ole piisavad, vaid kostja peaks põhjendama kahju tekkimise konkreetseid asjaolusid (RKTKm 11.03.2010, 3-2-1-9-10, p 11).
16.Eelnevast tulenevalt on ringkonnakohus ekslikult leidnud, et hagi tagamine tuleb seada sõltuvusse tagatise andmisest ja ringkonnakohtu määrus tuleb selles osas tühistada. Kui asjaolud muutuvad ja 5(6)
2-24-10559 tagatise nõudmiseks tekib põhjus, on kostjal 2 võimalik juhtida sellele kohtu tähelepanu ning sellisel juhul on kohtul võimalus nõuda hagejalt tagatist ka hiljem.
17.Kostja 2 vaidlustab ringkonnakohtu määrust osas, milles ringkonnakohus tema määruskaebust ei rahuldanud, ja soovib, et hagi tagamine tühistataks. Kolleegiumi hinnangul ei ole kostja 2 vastumääruskaebuse rahuldamiseks alust.
18.Põhjendamatu on vastumääruskaebuse väide, et ringkonnakohus ei ole vastanud kostja 2 väidetele hagi perspektiivi kohta. Ringkonnakohus võttis vastu kostja 2 esitatud tõendid ja leidis, et kostja 2 väited ega esitatud tõendid ei anna alust pidada hagi perspektiivituks. Sellega leidis ringkonnakohus, et kostja vastuväited ei ole hageja väidetest usutavamad. Lõpliku hinnangu sellele, milline oli kinnisasjade turuväärtus ja kas nende võõrandamine sai kostja 1 võlausaldajaid kahjustada, annab kohus asja sisulisel lahendamisel.
19.Kuna see määrus ei ole asja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes, jaotatakse hagi tagamisega seotud menetluskulud asja lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.