Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

täitemenetluse läbiviimiseks ning 06.05.2014.a. täiturile täiteasjas nr. 027/2014/666 täitmisavalduse ja täitedokumendi. MM (avaldaja) esitas 19.01.2015.a. ja 26.01.2015.a. täiturile täiteasjades nr. 027/2014/663 ja nr. 027/2014/666 kaebused, millised kohtutäitur jättis 02.02.2015.a. otsusega rahuldamata. 16.02.2015 esitas MM (avaldaja) Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Risto Sepp 02.02.2015 otsusele täiteasjades nr 027/2014/663 ja 027/2014/666, paludes tühistada kohtutäituri 02.02.2015 otsuse ja kohustada kohtutäiturit uuesti lahendama avaldaja 27.06.2014 taotlus täiteasjas nr 027/2014/663 ja/või 27.06.2014 taotlus täiteasjas nr 027/2014/666 otsus/t/ega ja/ või kohustada kohtutäiturit kohaldama avaldajale vabatahtliku täitmise tähtaeg alates 27.06.2014 taotluse/te läbivaatamisest alates, ja/või kohtutäitur Risto Sepal lahendada avaldaja 07.07.2014 kaebus kohtutäituri tegevuse peale täiteasjades nr 027/2014/663 ja nr 027/2014/666 otsusega, kohaldades esialgset õiguskaitset ja/või tagada hagi, millega kohus määrab Ametlikud Teadaanded administraatoril kustutada 17.06.2014 avaldaja kohta avaldatud andmed täitekutsete kohta; kohtutäitur Risto Sepal täiteasjas nr 027/2014/666 määrata uuesti nõude suurus koos kohtutäituri tasuga, tühistada arestimisaktid täiteasjas nr 027/2014/666 ja/või täiteasjas nr 027/2014/663 või toimetada avaldajale kätte arestimisakt/id ja/või 02.02.2015 otsuse juures olev kohtutäituri tasu määramise kohta olev otsus või tühistada kohtutäituri tasu kohta olev otsus täiteasjas nr 027/2014/666. Samuti palus avaldaja koguda asja juurde sissenõudja seisukohad. Avalduse kohaselt ei ole kohtutäitur Risto Sepp lahendanud avaldaja 27.06.2014 taotlust täiteasjas nr 027/2014/663 ja 27.06.2014 taotlust täiteasjas nr 027/2014/666, samuti on jätnud kohtutäitur lahendamata avaldaja 07.07.2014 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale täiteasjades nr 027/2014/663 ja nr 027/2014/666. Samuti on täiteasjas nr 027/2014/666 kohtutäitur määranud vale sissenõutava nõude suuruse koos kohtutäituri tasuga. Nõue on pangaväljavõtete alusel täidetud kontolt SEB pangas, samuti ei ole kohtutäitur Risto Sepp toimetanud kaebajale kätte arestimisakti/e, millest saaks järeldada, kuidas on sissenõue arvestatud. Avaldaja ei ole saanud kätte koos kohtutäituri otsusega parandatud kohtutäituri tasu otsust täiteasjas nr 027/2014/666. Avaldaja leidis, et kohtutäitur on kohaldanud valesti TsMS § 3111 koostoimes TsMS § 317 olevat, sest eeldused täitedokumendi avaldamiseks Ametlikes Teadaannetes olid täitmata. Sissenõudja seisukoht ja põhjendused Avaldaja kaebusele esitatud vastuses palus sissenõudja jätta avaldaja kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Maksuhaldur on 18.10.2012.a. teinud AS-ile SEB Pank korralduse nr 13-2.7/173968 võlgniku pangakonto(de) arestimiseks ning 18.10.2012.a. korralduse nr 13-2.7/173962 Danske Bank A/S Eesti filiaalile võlgniku pangakonto(de) arestimiseks ja raha ülekandmiseks. Kuna pooleteise aasta jooksul ei õnnestunud maksuhalduril võlgnikult nõudeid sisse nõuda, pöördus maksuhaldur täitemenetluse jätkamiseks MKS § 130 lg 2 alusel 29.04.2014.a. täitmisavaldusega nr. 13-19/900 Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poole. Antud juhul on kohtutäitur kasutanud diskretsiooniõigust ning määranud vabatahtliku täitmise tähtajaks 10 päeva. Sissenõudja ei andnud nõusolekut ka tähtaja täiendavaks pikendamiseks. Maksuhaldur märgib, et 06.02.2012.a. korralduse nr. 13-11/10926 alusel tasumisele kuulunud maksuvõla summas 129,10 eurot (täiteasi nr. 027/2014/666) tasus võlgnik 22.08.2014.a., millest tulenevalt on vastav haldusaktist kui täitedokumendist tulenev nõue maksuhalduri kui sissenõudja ees rahuldatud. 17.06.2014.a. on kohtutäitur avaldanud teated väljaandes Ametlikud Teadaanded. 27.06.2014.a. teavitas võlgnik, et on teated kätte saanud. Asja materjalidest nähtuvalt on võlgnik täitmisteadete kättesaamist kinnitanud pärast üheksa päeva möödumist täitmisteadete kohta teate avaldamist väljaandes Ametlikud Teadaanded. Seega ei saa olla vaidlust ka selles,

et teade on avaldatud enne, kui võlgnik on kinnitanud teadete kättesaamist. Kohtutäitur on asja materjalidest tulenevalt täiteasjade nr. 027/2014/663 ja 027/2014/666 raames võlgniku pangakontod arestinud 25.08.2014.a. ning 27.08.2014.a. edastanud arestimisaktide koopiad võlgniku e-posti aadressile, mille kaudu on võlgnik kohtutäituriga korduvalt suhelnud. Kuna Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus on võlgnikule kuuluva mõttelise osa kinnisasjast registriosa nr. 493701 all juba eelnevalt arestinud, ei koostanud kohtutäitur arestimisakti ega kandnud keelumärget kinnistusraamatusse, vaid üksnes ühines kinnisasjale sissenõude pööramisega. Seetõttu ei saa kohtutäitur olla rikkunud ka kohustust toimetada arestimisakt võlgnikule kätte. Maksuhaldur leiab, et antud juhul ei saa otsuse muutmine nõude jääki puudutavas osas tuua kaasa otsuse tühisust. Seda enam, et nõude jäägi parandamisega mitte ei rikuta, vaid kaitstakse võlgniku õigusi. Kohtutäituri seisukoht ja põhjendused Kohtutäitur avaldaja kaebuse osas kohtule kirjalikku seisukohta ei esitanud. Esimese astme kohtu määrus 03.09.2015 määrusega jättis Harju Maakohus rahuldamata avaldaja 09.07.2015 ja 02.09.2015 vastuväited kohtu tegevusele, avaldaja 05.08.2015 taotluse menetluse peatamiseks ja avaldaja 02.09.2015 taotluse kohtulahendi avalikult teatavakstegemise edasilükkamiseks. Kohus rahuldas avaldaja kaebuse Tallinna kohtutäitur Risto Sepp 02.02.2015 otsusele täiteasjades nr 027/2014/663 ja 027/2014/666 osaliselt ja tühistas kohtutäitur Risto Sepp 02.02.2015 otsuse täiteasjas nr 027/2014/666 nõude suuruse koos kohtutäituri tasuga määramise osas. Kohus kohustas kohtutäiturit Risto Sepp tühistatud osas avaldaja 19.01.2015 ja 26.01.2015 kaebused uuesti läbi vaatama. Ülejäänud osas jättis kohus avaldaja kaebuse kohtutäitur Risto Sepp 02.02.2015 otsusele rahuldamata. Menetlusosaliste menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste endi kanda ja riigilõivu summas 15 eurot Eesti Vabariigi kanda. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Antud juhul on esitatud kaebus Tallinna kohtutäitur Risto Sepp tegevusele täiteasjades nr 027/2014/663 ja nr 027/2014/666 (I köide t/l 196-199, II köide t/l 24-27). 19.01.2015 kaebuses on avaldaja palunud lahendada kohtutäitur Risto Sepal kaebaja 27.06.2014 taotlus täiteasjas nr 027/2014/663 ja/või 27.06.2014 taotlus täiteasjas nr 027/2014/666, kohtutäitur Risto Sepal lahendada kaebaja 07.07.2014 kaebus kohtutäituri tegevuse peale täiteasjades nr 027/2014/663 ja nr 027/2014/666, kohtutäitur Risto Sepal määrata täiteasjas nr 027/2014/666 uuesti nõude suurus koos kohtutäituri tasuga ja toimetada avaldajale kätte arestimisakt/id, peatada täitemenetlus täiteasjas nr 022/2014/980 kuni käesolevas taotluste resolutsiooni punktides olevate taotluste 1 kuni 3 lahendamiseni ja tühistada osaliselt 09.01.2015 otsus täiteasjas nr 022/2014/980 ja määrata täiteasjas nr 022/2014/980 uus sissenõutav hind täiteasjades 027/2014/663 ja nr 027/2014/666, peale käesolevas taotluste resolutsiooni punktides olevate taotluste 1 kuni 3 lahendamist (II köide t/l 24-27). 26.01.2015 esitatud kaebuse täienduses palub avaldaja lisaks eelnevale tühistada 09.01.2015 otsus täiteasjas nr 022/2014/980 või tühistada osaliselt 09.01.2015 otsus täiteasjas nr 022/2014/980 ja/ või määrata täiteasjas nr 022/2014/980 uus sissenõutav hind täiteasjades nr 027/2014/663 ja nr 027/2014/666, peale käesolevas taotluste resolutsiooni punktides olevate taotluste 1 kuni 3 lahendamist (I köide t/l 196-199). Kohus märkis, et kuna kohus kontrollib vaid kaevatava kohtutäitur Risto Sepp otsuse seaduslikkust tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud avaldaja 19.01.2015 kaebusest ja selle 26.01.2015 täiendusest osas, mis puudutab täiteasju nr 027/2014/663 ja nr

027/2014/666. Avaldaja 16.02.2015 kaebust täiteasjas nr 022/2014/980 menetleti tsiviilasjas nr 2-15-2484 (I köide t/l 1-2), mistõttu sellele kaebusele kohus hinnangut käesolevaga ei anna. TMS § 23 lg 1 kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse (täitmisavaldus) ja täitedokumendi alusel. Kohtutäitur viib täitemenetluse läbi sõltumata sissenõudja avaldusest, kui täitedokumendiks on kohtutäituri tasu maksmise või täitekulu väljamõistmise otsus, samuti muul seaduses sätestatud juhul. TMS § 2 lg 1 p 12 kohaselt on täitedokumendiks maksuhalduri haldusakt maksukohustuste ja muude rahaliste kohustuste sundtäitmise kohta. Täiteasjas nr 027/2014/663 on täitedokumendiks Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 25.05.2011 otsus nr 12.2-3/4682-13 (I köide t/l 153-155). Nõude sisuks on tasumisele kuuluv tulumaks summas 3840,70 eurot (I köide t/l 142, II köide t/l 54). Täiteasjas nr 027/2014/666 on täitedokumendiks Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 06.02.2012 korraldus maksuvõla tasumiseks nr 13-11/10926 (III köide t/l 3-4). Nõude sisuks on maksuvõlg summas 129,10 eurot (II köide t/l 166, III köide t/l 2). Sissenõudja on 02.09.2014 e- kirjaga kohtutäiturile teatanud, et MTA 06.02.2012 korraldus nr. 13-11/10926 on täidetud (II köide t/l 177). Kohtutäiturile 19.01.2015 ja 26.01.2015 esitatud kaebustes palub avaldaja kohtutäituril lahendada kohtutäiturile 27.06.2014 esitatud taotlused ja 08.07.2014 taotlus ning kaebus kohtutäituri tegevusele (I köide t/l 12-13, 26-27, 29-30, 196-198, II köide t/l 24-26). Kuivõrd avaldajal on mitmeid etteheiteid kohtutäiturile, andis kohus hinnangu neile eraldi. Nii kohtule esitatud kaebuses, kui ka esialgselt kohtutäiturile esitatus on avaldaja rahulolematu, et kohtutäitur toimetab avaldajale eelpool viidatud täiteasjades täitmisteateid väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (III köide t/l 113-115). Kohtutäitur on avaldaja sellekohase kaebuse lahendanud 02.02.2015 otsuse põhjenduste p. 2 ning jätnud kaebuse selles osas rahuldamata (I köide t/l 19-21). Osundatud kohtutäituri otsusest täiteasjades nr. 027/2014/663 ja nr. 027/2014/666 nähtub, et kohtutäitur on üritanud avaldajale kätte toimetada täitmisteateid võlgniku rahvastikuregistris olevale elukoha aadressile XXXXX XX, Tallinn, kuid nimetatu ei õnnestunud ning võlgnikule jäeti postkasti teade, et kirjad hoiustatakse postkontoris (I köide t/l 20). Seejärel registreeriti 12.06.2014 kohtutäituri büroos mõlemate kirjade tagastamine seoses hoiutähtaja möödumisega. 12.06.2014 on kohtutäituri büroo töötaja HS saatnud avaldajale menetlusdokumendid mõlemas täiteasjas e-mailile XXX@XXX, paludes avaldajal kinnitada kättesaamist. Avaldaja dokumentide kättesaamist ei kinnitanud (I köide t/l 20). Seega ei saanud kohtutäitur lugeda TsMS § 3111 lg 4 ja 5 põhjal dokumente kättetoimetatuks, kuna puudus avaldajapoolne kinnitus kättesaamise kohta. Seejärel on kohtutäitur 17.06.2014 avaldanud täitmisteated avaldajale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (I köide t/l 21, III köide t/l 62). Kohtutäituri otsuses märgitu on kooskõlas kohtule esitatud täitetoimikutega nr. 027/2014/663 ja 027/2014/666, milliste kohaselt on kohtutäitur postiasutusele edastanud aadressil XXXXX XX, Tallinn avaldajale kättetoimetamiseks nimetatud täiteasjades täitmisteated, kohtutäituri tasu otsused ja otsused, millised on tagastatud hoiutähtaja möödumisel 12.06.2014 (III köide t/l 111, 112). Samuti nähtub osundatud täitetoimikutest, et 12.06.2014 on kohtutäituri büroo töötaja HS saatnud avaldajale e-postiga täitmisteated ning palunud saata viivitamata kinnitus (II köide t/l 74, 183). Avaldaja seda ei teinud. TMS § 10 lg 2 kohaselt kohaldatakse dokumentide kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. TsMS § 317 lg 1 p 1 järgi võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris

märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Arvestades asjaoluga, et kohtutäituril ei õnnestunud täitmisteateid toimetada avaldajale kätte rahvastikuregistris märgitud aadressil ega ka e-posti teel, oli kohtutäitur õigustatud avaldama täimisteated väljaandes Ametlikud Teadaanded. Seega on sellekohased avaldaja etteheited asjakohatud. Avaldaja on kohtule esitatud kaebuses palunud ka, et kohtutäitur lahendaks muuhulgas avaldaja poolt 27.06.2014 esitatud taotlused. Avaldaja on 27.06.2014 esitanud taotluse vabatahtliku tähtaja pikendamiseks täiteasjades nr 027/2014/663 ja nr 027/2014/666 (I köide t/l 26-27, 29-30). Avaldaja on nimetatud taotluste resolutsioonis palunud pikendada täiteasjades vabatahtliku täitmise tähtaega kolme kuuni alates täitmisteate kättetoimetamisest alates ja juhul, kui taotluste resolutsiooni osa punktis 1 olev taotlus jääb rahuldamata, siis pikendada vabatahtliku täitmise tähtaega 30 päevani alates täitmisteate kättetoimetamisest arvates. Juhul, kui taotluste resolutsiooni osa punktis 1 ja/või 2 punktis 2 olev taotlus jääb rahuldamata, siis vabastada arestist sissetulek ühe palga alammäära ulatuses võlgniku kontol SEB pangas. Nagu nähtub kohtule esitatud täitetoimikutest on kohtutäitur küsinud sissenõudjalt seisukohta vabatahtliku tähtaja pikendamiseks, millisele sissenõudja on 09.07.2015 ja 18.07.2014 ekirjadega teatanud, et ei nõustu avaldaja taotlustega (II köide t/l 59-60, 63). Kohtutäituri 02.02.2015 otsusest saab järeldada, et kohtutäitur ei ole avaldajat teavitanud asjaolust, et võlgniku vabatahtliku täitmise tähtaega ei pikendata (I köide t/l 19). Vaidlust ei ole selle üle, et avaldaja on täitmisteated saanud kätte 27.06.2014 (I köide t/l 26, 29) ning nagu nähtub täitetoimikutest on kohtutäitur 25.08.2014 täiteasjas nr. 027/2014/666 arestinud arveldusarve summas 193,86 eurot ning märkinud, et arestimisele ei kuulu igakuiselt summa, mis vastab ühe kuupalga alammäärale (II köide t/l 164). Seega on kohtutäitur alustanud täitetoimingute tegemist 25.08.2014 s.o 59 päeva peale avaldaja poolt täitmisteadete kättesaamist. Vastavalt TMS § 25 lg 1 kui seaduses ega kohtulahendis ei ole täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaega määratud, määrab selle kohtutäitur. Tähtaeg ei või olla lühem kui 10 päeva ega pikem kui 30 päeva, kui käesolevas seadustikus ei ole ette nähtud teisiti. Sissenõudja nõusolekul võib kohtutäitur määrata täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaja pikema kui 30 päeva. Seega saab kohtutäitur määrata vabatahtliku täitmise tähtaega maksimaalselt 30 päeva. Kuivõrd käesoleval juhtumil sissenõudja ei nõustunud vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamisega kuni kolmeks kuuks ning kohtutäitur on alustanud täitetoimingute tegemisega 25.08.2014, siis saab sellest teha järelduse, et kohtutäitur on jätnud avaldaja vastavad taotlused rahuldamata. Kohtule esitatust nähtub, et sissenõudja on 25.08.2014 väljastanud krediidiasutustele korraldused arestitud pangakontode avamise kohta (III köide t/l 79-87) ning nõue summas 129,10 eurot täiteasjas nr 027/2014/666 on 02.09.2014 seisuga täidetud (II köide t/l 177). Kohtutäitur 02.02.2015 otsuses märgib, et nimetatud täiteasjas on võlgnevuse jääk 64,76 eurot (I köide t/l 22). Lisaks palub avaldaja, et kohtutäitur määraks uuesti nõude suuruse koos kohtutäituri tasuga täiteasjas nr 027/2014/666, leides, et avaldajal on õigus vabatahtliku täitmise ajal tasuda 171,06 eurot mitte 193,86 eurot (I köide t/l 197). Kohtutäituri seaduse (KTS) § 28 lg 1 ja 2 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline, kohtutäituril on õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult käesolevas seaduses sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. Kohtutäituril on keelatud sõlmida kokkuleppeid käesolevas seaduses sätestatud tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks. KTS § 32 lg 2 järgi rahalise nõude täitmisel muutub põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule.

Sama paragrahvi lõige 4 kohaselt kui täitedokument täidetakse enne täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist, võib võlgnikult nõuda menetluse põhitasu üksnes pooles ulatuses seaduses ettenähtust ning lõike 5 kohaselt kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Vaidlust ei ole selles, et täitedokument täiteasjas nr 027/2014/666 on avaldajale kätte toimetatud 27.06.2014 (I köide t/l 26). Seega on põhitasu sissenõutavaks muutunud. Vaidlust ei ole selles, et 02.09.2014 seisuga on sissenõudja nõue summas 129,10 eurot täidetud (II köide t/l 177). Seega on sissenõudja nõue täidetud pärast täitemenetluse algatamist. Antud juhul on kohtutäitur oma otsuses märkinud, et kuivõrd võlgnik sai dokumendid kätte 27.06.2014, siis oleks võlgnik pidanud tasuma kogu võlgnevuse hiljemalt 07.07.2014 (I köide t/l 21). Samas on avaldaja 27.06.2014 esitanud kohtutäiturile vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamise taotluse. Nii täitetoimikutest ega ka kohtutäituri vaidlustatud otsusest ei nähtu, et kohtutäitur oleks avaldajale teatanud vastava taotluse lahendamisest. Ka täitetoimikus olev sissenõudja 18.07.2014 e-kiri, millises viimane ei nõustu avaldaja taotlusega, on edastatud üksnes kohtutäiturile (II köide t/l 63). Seega oleks kohtutäituril tulnud see e-kiri avaldajale edastada ning teatada oma otsusest. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-88-09 käsitlenud kohtutäituri ametitegevuse tasustamise aluseid kohtutäituri seaduse kohaselt ning leidnud KTS § 32 lg 4 ja 5 (varsemas redaktsioonis vastavalt KTS § 23 lg 2 ja 3) kohaldamise osas järgmist. KTS § 23 lg-d 2 ja 3 tuleb tõlgendada nii, et kohtutäitur võib nõuda tasu proportsionaalselt tehtud täitetoimingute hulga ja mahuga. Seejuures on võimalik üldise eeskujuna lähtuda KTS § 23 lg-s 3 sätestatud tasu proportsionaalsuse põhimõttest - mida suurem osa võlast õnnestub sisse nõuda, seda suuremat tasu võib kohtutäitur võlgnikult nõuda. Osundatud otsuses selgitab Riigikohus, et ülekantuna täitetoimingute hulgale ja mahule tähendab see KTS § 23 lg 2 tähenduses seda, et mida rohkem ja mahukamaid täitetoiminguid on kohtutäitur teinud, seda suuremat tasu (kuid seejuures mitte üle 50% täismäärast) võib kohtutäitur võlgnikult nõuda. KTS § 23 lg-te 2 ja 3 selline tõlgendamine loob olukorra, mil kohtutäitur peab tegema tasu suuruse kohta otsuse, mis sarnaneb kohtute tehtava nn diskretsiooniotsusega. Kohtutäituri ametitegevuse tasulisuse ja samas töömahu ning tasu proportsionaalsuse põhimõtet silmas pidades on KTS § 23 lg-te 2 ja 3 koostoimes kohaldamine kooskõlas põhiseadusega. Tõlgendus kehtib nii juhul, mil sundtäitmisele esitatud rahaline nõue rahuldatakse pärast vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist täielikult täitemenetluse väliselt või sissenõudja esitab muul põhjusel täitemenetluse lõpetamise avalduse ja kohtutäitur on teinud enne seda kas ainult ühe täitetoimingu (täitmisteate saatmine) või mitu täitetoimingut, kui ka juhul, mil nõue rahuldatakse täitemenetluse väliselt või sissenõudja esitab avalduse vabatahtliku tasumise tähtaja jooksul, mil kohtutäitur ei ole üldjuhul (erand nt TMS § 64 lg 2) teinud muid täitetoiminguid peale täitmisteate saatmise. Avaldaja oma kaebuses kohtule palub kohtutäituril uuesti määrata nõude suurus koos kohtutäituri tasuga või toimetada avaldajale kätte 02.02.2015 otsuse juures olev kohtutäituri tasu määramise kohta olev otsus või tühistada kohtutäituri tasu kohta olev otsus täiteasjas nr. 027/2014/666 (I köide t/l 9). Kohtutäitur on oma vaidlustatud otsuses üksnes märkinud, et väljamõistetud täitekulud on korrektsed. Kohtutäitur edastab võlgnikule kohtutäituri tasu otsuse, millelt nähtub, kuidas tasu on arvestatud antud põhinõudelt (I köide t/l 22). Seega ei ole kohtutäitur oma vaidlustatud otsuses avaldaja kaebusele kohtutäituri tasuosas (nõude suurus) sisuliselt vastanud, vaid on refereerinud varasemat 15.05.2014 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust (I köide t/l 21, II köide t/l 167). Käesoleval juhul tulebki kohtu arvates tõlgendada avaldaja poolt 26.01.2015 kohtutäiturile esitatud kaebust seoses kohtutäituri tasuga kui avaldaja kaebust kohtutäituri tegevuse peale seoses kohtutäituri tegevusetusega sissenõutavaks muutunud kohtutäituri tasu suurusele hinnangu andmisel.

Lähtudes eeltoodust tuleb kohtutäituri 02.02.2015 otsus tühistada osas, milles kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja taotluse määrata uuesti nõude suurus koos kohtutäituri tasuga ning kohustada kohtutäiturit avaldaja kaebust selles osas uuesti läbi vaatama. Samuti palub avaldaja, et talle tagataks vabatahtliku täitmise tähtaeg alates taotluste läbivaatamisest alates. Kohus on seisukohal, et nimetatu ei ole kooskõlas TMS § 25 lg 1, kuivõrd avaldajale on tähtaeg määratud ning sissenõudja ei ole nõustunud selle tähtaja pikendamisega (II köide t/l 59-60, 63). Avaldaja leiab kohtule esitatud kaebuses, et kohtutäituri poolt on viimasele edastamata arestimisaktid. Kohus märgib, et antud juhul on avaldajale kuuluva kinnisasja aadressil XXXXX XX, Tallinn arestinud kohtutäitur Elin Vilippus 27.01.2015 (II köide t/l 1-9, 139-147). Kohtutäitur Risto Sepp on vaidlustatud täiteasjades nr 027/2014/663 02.09.2014 ja nr 027/2014/666 25.08.2014 koostanud vara hoiusel või arveldusarvel arestimise aktid, milliste koopiad on edastatud avaldajale e-posti aadressile XXX@XXX (II köide t/l 51, 52, 164). Kohus leidis, et kuivõrd avaldaja on varasemalt kohtutäituriga eelpool märgitud e- posti teel suhelnud, siis oli kohtutäitur õigustatud avaldajale edastama ka arveldusarve arestimisaktid e- posti teel. Avaldaja on taotlenud, et kohus tühistaks arestimisaktid täiteasjades nr 027/2014/663 ja 02/2014/666 või alternatiivselt toimetada avaldajale need kätte. Kohus selgitas, et kooskõlas TMS § 3 korraldavad täitedokumentide täitmist kohtutäiturid. Kohtu pädevus täitemenetluses on sätestatud TMS § 11 lg 1. Seega tuleb arestimine eelnevalt vaidlustada kooskõlas TMS §

on võtnud vastu avaldaja poolt esitatud täiendava tõendi, millisele kohus on ka käesolevas lahendis viidanud. Avaldaja on esitanud 05.08.2015 taotluse menetluse peatamiseks seoses haldusmenetlusega. Sissenõudja palub jätta vastava avaldaja taotluse rahuldamata. TsMS § 356 lg-le 1 viidates leidis kohus, et avaldaja taotlus käesoleva tsiviilasja menetluse peatamiseks seoses haldusmenetlusega rahuldamisele ei kuulu, kuivõrd kohtu ette toodust ei nähtu, et avaldaja on halduskohtus vaidlustanud maksuhalduri seisukohad kui väidetavad haldusaktid/toimingud. Seega ei ole kohtule teadaolevalt toimumas halduskohtus menetlust, millise tõttu tuleb käesoleva tsiviilasja menetlus peatada. Samuti ei takista Maksu- ja Tolliametile 31.08.2015 avaldaja esitatud vaie käesoleva tsiviilasja menetlust (III köide t/l 99-100, 104-106). Avaldaja on esitanud ka 02.09.2015 kohtule taotluse lükata kohtulahendi avalikult teatavakstegemise aeg edasi (III köide t/l 127-128). Kohus leidis, et antud taotlus põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu, kuivõrd kohtulahendi tegemist takistavaid asjaolusid ei esine. Lisaks selgitas kohus, et kohus ei ole hagita menetluses seotud poolte poolt kohtule esitatud taotluste ega asjaoludega ega ka nende hinnanguga asjaoludele ning kohus peab ise välja selgitama asja lahendamiseks vajalikud asjaolud ja vajadusel koguma tõendeid (TsMS 477 lg 5, 7). Samuti valib kohus hagita menetluses ise viisi kuidas ta menetlusosalistele menetlusdokumente edastab (TsMS § 477 lg 9). Seega ei ole avaldaja etteheited kohtu tegevusele viidetega hagimenetluse sätete rikkumisele (TsMS § 392) kohased. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. TsMS § 172 lg 10 järgi kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 ja § 174 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kohus on 22.04.2015 määruse resolutsiooni punktis 9 palunud menetlusosalistel esitada kohtule 14 päeva jooksul menetluskulude nimekiri ja nimekirja tõendavad tõendid (I köide t/l 113). Menetlusosalised oma menetluskulude nimekirju kohtule esitanud ei ole. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab esitatud avalduse osaliselt ning sellest, et menetlusosalised ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, jäävad käesoleva tsiviilasja kõigi menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda. Tallinna Ringkonnakohus on 20.04.2015 määrusega vabastanud avaldaja avalduselt tasumisele kuuluva riigilõivu summas 15 eurot tasumisest (I köide t/l 106-109). Arvestades asjaoluga, et kohus rahuldab avalduse osaliselt ning avaldaja on vabastatud Tallinna Ringkonnakohtu määrusega riigilõivu tasumisest, tuleb avalduse esitamisel avaldaja poolt tasumisele kuulunud riigilõiv kooskõlas § 190 lg 7 jätta Eesti Vabariigi kanda. Määruskaebus 22.09.2015 esitatud määruskaebuses palub avaldaja tühistada Harju Maakohtu 03.09.2015 määruse osas, milles kohus jättis avaldaja 12.03.2015 kaebuse rahuldamata ja saata avaldaja kaebus selles osas uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isikute kanda. Avaldaja leiab, et maakohtu määrus tuleb vaidlustatud osas tühistada olulise menetlusnormi rikkumise TsMS § 6 ja 7 alusel, milles kohus on valesti kohaldanud menetlusõiguse normi TsMS § 392 lg 1 p 1 ja 2, § 477 lg 4 ja põhimõtet exeptio ex iure tertii non datur (vastuväide kohtu tegevusele 02.09.2015 (III kd, lk.127-128), taotlus 26.08.2015 (III kd, lk 90-91), vastuväide kohtu tegevusele 09.07.2015 (III kd, lk. 19-20), sh. millega jäi avaldajale tagamata

õigus olla asjas ära kuulatud. Samuti ei toimetanud maakohus avaldajale kätte enne määruse tegemist menetlusdokumente, mis on Maksu-ja Tolliameti 24.08.2015 seisukoht, koos selle lisadega, ja kohtutäituri e-kirjad alates 02.09.2015. Avaldaja nägi vastavaid dokumente toimikuga tutvudes 22.09.2015, kell 14:00. Kohtutäitur Risto Sepp rikkus TsMS § 313 lg 6 koostoimes § 315, sest jättis sellest tuleneva üldse kohaldamata, valides avaldajale kõige kahjulikuma kättetoimetamise viisi ametlike teadaannete kaudu TsMS § 317 kohaselt, sekkudes avaldaja eraellu ülemäära, sest avaldaja ei ole sama sätte lõike 11 tähenduses juriidiline isik. Kohtutäituril peab olema ilmselge juulikuus, et inimesed ei viibi kodus, on puhkusel kodust eemal, ja ei saa lugeda igapäevaselt e-kirju. Samuti ei toimeta post alati väljastusteadet õigele aadressile (tihti satuvad need naabri kätte, kes ei pruugi neid edastada), seega ei olnud meede proportsionaalne. Samuti tahteavalduse kättetoimetamise tõendamise riisiko on asjas kohtutäituril, milles on alates 02.09.2015 esitatud tõend selle kohta, et väljastusteade mõlema täitemenetluse nr 027/2014/663, nr 027/2014/666 kohta on posti teel saadetud tähtkirjaga üks kord, mille post on kohtutäiturile tagastanud, seega jäi kohaldamata TsMS 313 lg 6. Samuti on avaldajal kahtlus hagita menetluse uurimisprintsiibi ulatuses ja selle erapoolikuses, juhul, kui kohus rakendab uurimisprintsiipi ülemäära, jättes samas avaldajale võrdväärsed õigused tagamata. Arestimisaktid täiteasjades nr 027/2014/666 ja/või täiteasjas nr 027/2014/663 on tühised kohtutäituri poolt olulise menetlusnormide rikkumise tagajärjel, samuti ei ole kohtutäitur tõendanud, kuidas toimetati avaldajale kätte arestimisaktid, ja asjas puudub vaidlus, et kohtutäitur ei lahendanud seaduses määratud tähtaegadel avaldaja taotlusi vabatahtliku tähtaja pikendamiseks ja kaebust kohtutäituri tegevusele. Risto Sepp on 04.02.2015 allkirjastatud 02.02.2015 otsuse, teinud selle resolutsiooni osas uue kohtutäituri tasu otsuse, mis ei vasta vastavale korrale (selle vormikohasuse osas), sest kohtutäitur vormistab kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse eraldiseisva otsusena. Eraldiseisvat kohtutäituri tasu kohta tehtud vormikohast otsust ei ole kohtutäitur teinud ega seda kätte toimetanud. Samuti ei ole maakohus võtnud seisukohta 12.03.2015 kaebuse punkti nr 5.3 osas ja on valesti kohaldanud TsMS § 356 lõiget 1, kui jättis menetluse haldusmenetluse tõttu peatamata, arvestades 05.08.2015 taotluse põhistust, ja tähtaegadel esitatud vaideid haldusorganile, mille rahuldamise tagajärjel tuleb teha käesolevas asjas teistsugune määrus. Vastus määruskaebusele Puudutatud isik II palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Edasine menetluse käik Harju Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 03.09.2015 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Avaldaja hinnangul seisneb maakohtupoolne rikkumine määruse tegemisel muu hulgas selles, et kohus ei toimetanud avaldajale enne määruse tegemist kätte Maksu- ja Tolliameti 24.08.2015 seisukohta koos lisadega (kd III tl 71-87) ega kohtutäituri e-kirju alates 02.09.2015 (kd III tl 110-125), mille kohta oleks avaldaja saanud esitada arvamuse (TsMS § 396) kasvõi ärakuulamisõiguse tagamiseks. Vastuseks eelnimetatud määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus esmalt, et avaldajal oli igas menetlusetapis õigus tutvuda

kohtutoimikus olevate materjalidega ja esitada nende osas oma seisukohti. Samas ei omaks avaldaja vastus Maksu- ja Tolliameti 24.08.2015 seisukohale avaldaja 05.08.2015 menetluse peatamise taotluse lahendamise osas olulist tähendust ega võimaldaks muuta maakohtu seisukohti taotluse rahuldamata jätmisel. Kaebuses viidatud TsMS § 396, mis näeb asja kiirema ja õigema lahendamise huvides ette kohtu õiguse nõuda hagejalt hagi vastuse kohta kirjaliku arvamuse ja anda selleks mõistliku tähtaja, ei ole käesoleval juhul asjakohane. Käesoleval juhul menetleb kohus avaldaja avaldust hagita menetluses. Maksu- ja Tolliameti 24.08.2015 seisukoha ega kohtutäituri e-kirjade puhul ei ole tegemist hagi vastustega, lisaks ei olnud ilmselt asja lahendamiseks vajalik küsida eelnimetatud dokumentide osas omakorda avaldaja vastust. Maakohus on asja lahendamisel tähtsust omavate asjaolude osas menetlusosalistelt seisukohti küsinud ning menetlusnormide rikkumist eelnimetatud dokumentide avaldajale kätte toimetamata jätmise ega nende osas seisukoha küsimata jätmise osas maakohtule käesoleval juhul ette heita ei saa. Põhjendamatu on avaldaja väide sellest, et maakohus on valesti kohaldanud TsMS § 356 lg-t 1, kui jättis menetluse haldusmenetluse tõttu peatamata, arvestades 05.08.2015 taotluse põhistust ja tähtaegadel esitatud vaideid haldusorganile, mille rahuldamise tagajärjel tuleb teha käesolevas asjas teistsugune otsus või määrus. Seoses avaldaja 31.08.2015 esitatud vaidega haldusorganile on maakohus õigesti leidnud, et nimetatud vaide menetlemine ei takista käesoleva tsiviilasja menetlust. Lisaks eeltoodule juhib ringkonnakohus tähelepanu, et Maksu- ja Tolliamet on 24.09.2015 otsusega otsustanud tagastada avaldaja vaide läbivaatamatult. Määruskaebuse kohaselt on kohtutäitur rikkunud TsMS § 313 lg-t 6 koostoimes §-ga 315, sest jättis sellest tuleneva üldse kohaldamata ja valis avaldajale kõige kahjulikuma kättetoimetamise viisi Ametlike Teadaannete kaudu. Avaldaja märgib, et väljastusteade mõlema täitemenetluse kohta on saadetud posti teel tähtkirjaga üks kord, mille post on kohtutäiturile tagastanud, seega jäi kohaldamata TsMS § 313 lg 6. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, mille kohaselt on avaldaja esitatud etteheited seoses täitmisteadete kättetoimetamisega asjakohatud, kuivõrd kohtutäitur ammendas enne täitmisteadete avalikku kättetoimetamist muud kättetoimetamise viisid, misläbi teadete avaldajale kättetoimetamine ei õnnestunud. Selles osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ega pea siinkohal vajalikuks maakohtu motiive korrata. Samuti on asjakohatu määruskaebuse väide, mille kohaselt pidi kohtutäituril olema ilmselge, et juulikuus inimesed ei viibi kodus, on puhkusel kodust eemal ja ei saa lugeda igapäevaselt e-kirju ning samuti ei toimeta post alati väljastusteadet õigele aadressile. Ringkonnakohus märgib, et isikul on kohustus tagada menetlusdokumentide kättesaamine enda rahvastikuregistri järgselt elukoha aadressilt ning kohtul puudub alus kahelda posti teel menetlusdokumentide kättetoimetamise õigsuses. Lisaks märgib ringkonnakohus, et ebaõnnestunud katse kohtutäituri poolt täitmisteadete kättetoimetamiseks avaldaja elukoha aadressile toimus maikuus, mitte juulikuus, mille osas on avaldaja kaebuses esitanud vastuväited. Avaldaja on määruskaebuses seisukohal, et kohtutäitur ei ole tõendanud, kuidas toimetati kätte arestimisaktid. Samuti leiab avaldaja, et arestimisaktid on tühised kohtutäituri poolt olulise menetlusõigusnormide rikkumise tagajärjel (12.03.2015 kaebuse punkt 5.4). Arestimisaktide kättetoimetamise osas nõustub ringkonnakohus maakohtuga ja leiab, et kuivõrd avaldaja on varasemalt suhelnud kohtutäituriga e-posti vahendusel, siis oli kohtutäitur õigustatud võlgnikule edastama ka arestimisaktid e-posti teel. Mis puudutab avaldaja vastuväiteid arestimisaktide tühisuse osas, peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg-st 1 tulenevalt saab avaldaja esitada kohtule kaebuse kohtutäituri tegevuse või otsuse peale osas, mis oli kaebuse esemeks kohtutäituri

otsuse tegemisel. Kohtutäiturile 19.01.2015 esitatud kaebuses ja selle 26.01.2015 täienduses ei ole avaldaja tuginenud arestimisaktide tühisusele. Kuivõrd avaldaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast, ei saanud maakohus võtta seisukohta avaldaja poolt kohtule esitatud 12.03.2015 kaebuses arestimisaktide tühisust puudutavate väidete osas. Samadel põhjendustel on maakohus jätnud seisukoha võtmata ja jätab ka ringkonnakohus andmata hinnangu määruskaebuses viidatud muudele avaldaja 12.03.2015 kohtule esitatud kaebuse väidetele, milledele avaldaja ei ole kohtutäiturile esitatud kaebuses ega selle täienduses tuginenud. Harju Maakohtu 28.09.2015 määrusega anti MMile menetlusabi ja vabastati ta riigilõivu summas 15 eurot tasumisest määruskaebuse esitamisel. TsMS § 190 lg lg 4 kohaselt kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna avaldaja määruskaebus jääb määruses toodud põhjendustel rahuldamata, tuleb avaldajalt eelviidatud sätte alusel riigituludesse välja mõista riigilõiv, mille tasumisest avaldaja määruskaebuse esitamisel vabastati. Vastavalt TsMS-i alates 01.01.2015 kehtiva redaktsiooni § 174 lõikele 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd sissenõudjat on määruskaebusele vastuse esitamisel esindanud tema enda töötaja, ei ole lepingulise esindaja kulusid käesolevas määruskaebemenetluses tekkinud. Samuti ei ole määruskaebemenetluses tekkinud muid kulusid. Sellest tulenevalt puudub ringkonnakohtul vajadus määruskaebemenetluses sissenõudja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere

/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.