Kohtutäituri Elin Vilippus avaldus eksperdi määramiseks arestitud kinnisasja uue hindamise korraldamiseks täiteasjas nr 022/2014/980
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.04.2015 kohtumäärus
Kaebuse esitaja ja kaebuse M M i määruskaebus liik Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: kohtutäitur Elin Vilippus (büroo asukoht A. Lauteri 5, 10114 Tallinn), esindaja kohtutäituri abi Sergei Volf (e-post: [email protected]) Puudutatud isik I (määruskaebuse esitaja): M M (täitemenetluses võlgnik, isikukood XXXXXXX, elukoht XXXXXX, e-post: XXXXXXXXX) Puudutatud isik II: Swedbank AS (täitemenetluses sissenõudja, registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn), lepinguline esindaja Kristi Jaadla (epost: [email protected])
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Harju Maakohtu 22.04.2015 kohtumäärus tühistada ning teha uus määrus, millega rahuldada M M i taotlus menetlusabi saamiseks ja vabastada M M riigilõivu tasumisest 09.04.2015 määruskaebuse esitamisel summas 50 eurot.
Määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 191 lg 1).
1(5)
Tsiviilasi nr: 2-15-1983 Asjaolud
1.Kohtutäitur Elin Vilippus esitas 06.02.2015 Harju Maakohtule taotluse (avalduse), milles palub määrata eksperdi M M ile kuuluvale kinnisasjale, registriosa nr 493701 uue hindamise korraldamiseks.
2.Harju Maakohus võttis avalduse 23.02.2015 määrusega menetlusse ja kohustas M M it tasuma ekspertiisitasu 239 eurot 10 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest määruses toodud arvelduskontole ja esitama sama tähtaja jooksul ekspertiisitasu maksmist tõendavad andmed.
3.M M esitas 20.03.2015 maksekorralduse eksperditasu 95 euro tasumise kohta ja taotles ülejäänud osa, s.o 144 euro osas tasumise tähtaja pikendamist kuni 20.05.2015 või alternatiivselt menetlusabi eksperditasu 144 euro tasumisest vabastamiseks.
4.23.03.2015 määrusega jättis Harju Maakohus rahuldamata M M i taotlused eksperditasu maksmise tähtaja pikendamiseks, menetlusabi saamiseks eksperdikulu kandmisest vabastamiseks summas 144 eurot, kohtutäitur Elin Vilippuse avalduse eksperdi määramiseks läbi vaatamata ja menetluskulud M M kanda, kuna M M ei tasunud tähtaegselt osaliselt eksperditasu, s.o 144 eurot.
5.09.04.2015 esitas M M määruskaebuse Harju Maakohtu 23.03.2015 kohtumäärusele, taotledes ühtlasi menetlusabi määruskaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
6.14.04.2015 määrusega jättis Harju Maakohus määruskaebuse käiguta ja kohustas M M it esitama nõuetekohase menetlusabi taotluse või tasuma määruskaebuselt riigilõivu hiljemalt 20.04.2015.
7.20.04.2015 esitas M M menetlusabi taotluse ja pangakontode väljavõtted. Maakohtu määrus
8.Harju Maakohus jättis 22.04.2015 määrusega M M i taotluse menetlusabi saamiseks määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata ning kohustas riigilõivu summas 50 eurot tasuma 10 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest vastavalt lisatud makseinfole.
9.Taotluse kohaselt on taotleja töötu ning tema elukaaslane töötab. Taotleja viimase nelja kuu jooksul saadud keskmine sissetulek on 45 eurot kuus. Taotlejaga koos elavad pereliikmed on taotleja elukaaslane ning alaealine tütar. Taotlejaga koos elava elukaaslase keskmine sissetulek on 683,82 eurot ning taotleja lapsele makstav peretoetus on 64,18 eurot kuus. Taotleja ja temaga koos elavate pereliikmete sissetulek kokku on taotluse kohaselt 776,95 eurot. Taotleja ja temaga koos elavate pereliikmete vältimatud püsikulutused 1 kuu kohta on eluasemekulud 344 eurot, kulutused toidule 372,20 eurot; püsikulutused kokku 716,20 eurot; neile lisanduvad kulutused lapsele 36 eurot ja sidekulud 24,75 eurot. Kulud jagunevad nende kandjate vahel võrdselt. Taotlejale kuulub tema eluasemeks olev kinnistu Tallinnas. Taotleja ja tema elukaaslase arvelduskontodel märkimisväärsed summad puuduvad, taotlejale ei kuulu väärtpabereid, mootorsõidukeid, osalust äriühingutes ega muud olulist vara. Taotleja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete varaliselt hinnatavad kohustused on laen AS-is Swedbank kohustuse lõpptähtajaga 2025, jääk 89 737 eurot, igakuise makse suurus 985,27 eurot. Kohustusena muu võlausaldaja ees on märgitud laen V. R lt summas 100 eurot eksperditasu ettemakseks.
10.Kohus on tsiviilasjas nr 2-15-2484 tehtud päringutega 16.03.2015 tuvastanud, et võlgnikule kuulub arveldusarve Danske Bank A/S väärtuses 0,04 eurot, Swedbank AS-is väärtuses - 6,65 eurot ning AS-is SEB Pank väärtuses 0,48 eurot ning Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt ei ole võlgnik perioodil 01.01.2014-31.01.2015 maksustavat tulu saanud. Taotlusele lisatud taotleja elukaaslase kontoväljavõttest ajavahemikus 23.09.2014-23.01.2015 nähtuvalt oli jääk 23.01.2015 seisuga 8,77 eurot
2(5)
Tsiviilasi nr: 2-15-1983 ja laekumised kokku 2222,35 eurot. Kohus on tuvastanud, et registritesse kantud muu vara, mida oleks võimalik suuremate raskusteta müüa menetluskulude katteks, taotlejal ja tema elukaaslasel puudub.
11.Kohus, tutvunud M M i poolt esitatud menetlusabi taotlusega, leiab, et taotlus menetlusabi saamiseks ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Arvestades käesoleva tsiviilasja materjale ning asjaoluga, et võlgnikul on igakuised väljaminekud, kuid sissetulekute kohta on võlgnik üksnes avaldanud, et eelneva nelja kuu alusel arvestatud ühe kuu keskmine sissetulek on olnud 45 eurot, leiab kohus, et taotlus menetlusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata.
12.Kohtule esitatud menetlusabi taotluses on võlgnik märkinud, et igakuised kulutused summas 776,95 eurot jagunevad nende kandjate vahel võrdselt. Seega leiab kohus, et eluliselt ei ole usutav, et võlgniku sissetulekuks ühes kuus on 45 eurot ning nimetatud summa arvelt on võimalik katta igakuised kulutused summas ca 388 eurot. Samuti märgib kohus, et võlgnik on töövõimeline isik, kel on võimalik leida tööd ning seeläbi suurendada oma igakuiseid sissetulekuid.
13.Võlgnik on 20.03.2015 tasunud käesolevas tsiviilasjas ekspertiisitasu summas 95 eurot ehk ligi kaks korda suuremas summas võrreldes võlgniku riigilõivust vabastamisega. Kohus juhtis 14.04.2015 määruses käesolevas asjas võlgniku tähelepanu sellele, et kuivõrd ekspertiis jäi tsiviilasjas määramata, on võlgnikul Maksu- ja Tolliameti lõivu ja tagatiste kontol vabad vahendid (ekspertiisi eest osaliselt ette tasutud summa) 95 eurot, mida võlgnik saab kasutada määruskaebuselt riigilõivu tasumiseks, esitades selleks vastava taotluse.
14.Kohus leiab, et võlgniku menetlusabi taotlus määruskaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks tuleb jätta rahuldamata ka määruskaebuse perspektiivituse tõttu. Kohus on vaidlustatavas 23.03.2015 määruses tsiviilasjas nr 2-15-1983 selgitanud, et kohtu hinnangul ei kasuta võlgnik oma menetlusõigusi heauskselt ja soovib käesolevat menetlust ning seeläbi ka täitemenetlust põhjendamatult venitada.
15.Kohus on seisukohal, et määruskaebus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, ei ole õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud (TsMS § 181 lg 1 p 2). Kohus leidis 23.03.2015 määruses tsiviilasjas nr 2-15-1983, et käesolevas menetluses ekspertiisitasu nõutavas summas tasumata jätmisega ning samal ajal taotledes ekspertiistasu tasumiseks tähtaja pikendamist 2 kuu võrra ja alternatiivse menetlusabi andmise taotluse esitamisega küsimuses, mille osas võlgnik Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-15-3908 väidab, et arestimise aktis vaidlustatud hinna puhul tuleb avaldajal tasuda ette eksperdi tasu, mille suhtes avaldajale menetlusabi seadus ei võimalda, ei kasuta võlgnik oma menetlusõigusi heauskselt ja soovib käesolevat menetlust ning seeläbi ka täitemenetlust põhjendamatult venitada. Kohus leidis samas määruses, et isegi kui tõlgendada seadust viisil, et antud juhul oleks põhimõttelist võimalik anda menetlusabi TsMS § 180 alusel ekspertiisitasu maksmisest vabastamiseks, tuleks võlgniku taotlus ikkagi rahuldamata jätta perspektiivituse tõttu.
16.Eelviidatud põhjendusi arvestades leiab kohus, et heauskses mõttes (kui võlgniku soov ei ole täitemenetlust erinevate kaebuste ja avaldustega venitada) ei saa käesolev asi oli võlgnikule olulise tähendusega ning puudub alus eeldada, et käesoleva asja resultaat (sh määruskaebuse lahendus) saaks võlgnikule olla edukas.
Määruskaebus
17.Puudutatud isik I (M M ) esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, paludes tühistada Harju Maakohtu 22.04.2015 määrus ja saata maakohtule uuesti otsustamiseks või teha uus määrus, millega vabastada puudutatud isik I riigilõivu tasumisest 09.04.2015
3(5)
Tsiviilasi nr: 2-15-1983 määruskaebuse esitamisel ning anda puudutatud isikule I menetlusabi käesoleva määruskaebuse esitamisel, vabastades puudutatud isiku I riigilõivu tasumisest.
18.Määruskaebuse esitaja leiab, et maakohus on menetlusabi taotluse lahendamisel rikkunud TsMS § 436 lg 1 ja lg 2 ning tõendeid valesti hinnanud (tähelepanuta on jäänud asjaolud, et puudutatud isikule I on kohalik omavalitsus maksnud toimetuleku toetust ning arestitud on puudutatud isiku I ja tema elukaaslase arveldusarved). Vaidlustatud määrus on rajatud oletustele, mis toob kaasa põhiseadusliku õiguse riive, ligipääsuks kohtulikule arutelule. Puudutatud isik on saanud menetlusabi analoogses asjas (tsiviilasi 2-15-4119) ning maakohtul puudub õigus iseseisvalt tõendeid koguda, millele asja pool või kaasatud isikud ei ole menetluses tuginenud. Menetluse edasine käik
19.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas Tallinna Ringkonnakohtule. Kohus leidis, et kooskõlas TsMS § 663 lg 3 ei ole alust küsida menetlusabi taotluse asjas esitatud määruskaebuse kohta teistelt menetlusosalistelt vastust, sest tegemist ei ole asjas sisulise lahendiga ja menetlusabi taotluse lahendamise asjas tehtud määrus ei puuduta teiste menetlusosaliste õigusi. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
20.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt, vaidlustatud Harju Maakohtu 22.04.2015 kohtumäärus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2, § 659 ja § 667 alusel tühistada. ning M M i taotlus menetlusabi saamiseks rahuldada. Tühistatud osas saab ringkonnakohus teha uue määruse.
21.Vastavalt TsMS § 181 lg 1 p-dele 1 ja 2 antakse menetlusosalisele menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ning on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. TsMS § 186 lg 1 kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei arvestata taotleja majanduslikku seisundit hinnates vara, millele seaduse kohaselt ei saa sissenõuet pöörata. Samuti ei arvestata menetlusabi taotlejale kuuluvat ning tema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete igapäevakasutuses olevat eluaset ega vajalike sõiduvahendeid, kui nende arv ja väärtus on õiglases suhtes perekonna suuruse, sõiduvajaduse ning sissetulekuga.
22.Käesoleval juhul on menetlusabi taotluses esitatud andmete ning krediidiasutustelt ja Maksu-ja Tolliametilt saadud päringute kohaselt menetlusabi taotleja ja temaga koos elavate pereliikmete igakuine sissetulek 776,95 eurot ning pere igakuised vältimatud kulutused on 716,20 eurot. Menetlusabi taotlejale kuulub eluasemeks olev kinnistu, millel lasuvad keelumärked ja hüpoteegid. Puuduvad andmed, et menetlusabi taotlejal oleks muud vara, mille arvelt menetluskulusi tasuda. Seega vastab taotleja TsMS § 181 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusabi saamise eeldustele, sest ta ei suuda oma majandusliku seisu tõttu menetluskulusid tasuda.
23.Juhul, kui maakohtule ei olnud eluliselt usutav menetlusabi taotluses märgitud andmed selle kohta, et igakuised kulud jagunevad nende kandjate vahel võrdselt, oleks kohus pidanud taotlejalt enne määruse tegemist küsima selgitust. Sarnaselt eeltooduga tulnuks taotlejalt täpsustada ka seda, kas ettemaksukontole eksperdikulude kandmiseks tasutud 95 eurot arvel olnuks mõeldav riigilõivu tasumine, kuna taotleja on
4(5)
Tsiviilasi nr: 2-15-1983 menetlusabi taotluses selgitanud, et tegemist on olnud sihtotstarbelise laenuga kolmandalt isikult (tlk 73).
24.Määruskaebuse võimaliku perspektiivituse kohta märgib ringkonnakohus järgnevat: TsMS 181 lg 1 p 2 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. TsMS 181 lg 2 2. lause kohaselt arvestatakse menetluses osalemise edukuse hindamisel ka asja tähendust menetlusabi taotlejale.
25.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu käsitlusega, et käesolev asi ei saa olla võlgnikule olulise tähendusega. Käesoleval juhul soovitakse eksperdi määramisega välja selgitada täitemenetluses arestitud kinnisasja hinda ning on teada, et selle osas on menetlusosalistel erinevad arvamused (kohtutäituri poolt määratud hind on 215 000 eurot, sissenõudja arvamuse kohaselt on selleks 234 000 eurot ning puudutatud isiku I hinnangul 309 971,50 eurot).
26.TMS § 74 lg 7 kohaselt võivad võlgnik ja sissenõudja kohtutäituri määratud hinna kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada TMS §-s 217 sätestatud korras. Seega on võlgniku kui omaniku jaoks oluline, millisest hinnast enampakkumisel lähtutakse. Vastasel korral puuduks TMS § 74 lõikes 7 sätestatud kaitsenormil igasugune mõte.
27.Iseenesest on õige maakohtu väide selle kohta, et avaldaja on töövõimeline isik, kel on võimalik leida tööd ning seeläbi suurendada oma igakuiseid sissetulekuid, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei ole see piisav põhjus menetlusabi andmisest keeldumiseks. Menetlusabi andmisel tuleb eelkõige lähtuda taotleja majanduslikust seisundist menetlusabi taotlemise ajal.
28.Vastuseks määruskaebuses toodud väitele, et maakohtul puudub õigus iseseisvalt tõendeid koguda, märgib ringkonnakohus, et TsMS § 184 lg 5 2. lause kohaselt on kohtul õigus vajaduse korral muu hulgas küsida andmeid menetlusabi saaja või tema perekonnaliikmete majandusliku seisundi või maksevõime kohta Maksu- ja Tolliametilt, krediidiasutustelt ja muudelt isikutelt või asutustelt.
29.Ülaltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et avaldaja menetlusabi taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohus vabastab avaldaja riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel summas 50 eurot.
30.Ringkonnakohus selgitab avaldajale, et TsMS § 190 lg-st 1 tulenevalt ei välista ega piira menetlusabi andmine menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks.
31.Määruskaebuses esitatud taotluse saada menetlusabi 09.06.2015 määruskaebuse esitamisel ja vabastada puudutatud isik I riigilõivu tasumisest, jätab ringkonnakohus rahuldamata ning juhib tähelepanu, et vastavalt RLS § 22 lg 1 p 10 ei võeta riigilõivu menetlusabi taotluse läbivaatamise ja selles asjas määruskaebuse esitamise eest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.