lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-3476/11

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 30.10.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-15-3476/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.10.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1038
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

30. oktoober. 2015. a, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number

2-15-3476

Hagi ese

E.P. hagi osaühingu XXXX vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise saamiseks

Tsiviilasja hind

467 eurot 60 senti

Menetlusosalised ja nende esindajad

•

Hageja:

XXXX)

•

Kostja: osaühing XXXX (registrikood XXXX; e-post XXXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

E.P.

(isikukood

XXXX;

elukoht

12. oktoober 2015. a

RESOLUTSIOON

1.Jätta E.P. hagi osaühingu XXXX vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise saamiseks rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud E.P. kanda.
3.Toimetada otsus kätte pooltele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD

1.E.P. (hageja) esitas 10. detsembril 2014 Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile osaühingu XXXX (kostja) vastu avalduse töövaidluses. 9. jaanuaril 2015 esitatud täpsustavas avalduses palus ta tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus ning mõista välja kolme keskmise kuupalga suurune hüvitis.
2.Kostja palus jätta avalduse rahuldamata. Kostja taotles aegumise kohaldamist. Hagejat teavitati töölepingu ülesütlemisest 7. novembril 2014. Ülesütlemise põhjusteks oli: •

Hageja lahkus töölt 5-10 minutit enne tööpäeva lõppu, mille peale esitas kaebuse üks klient, kes avastas, et tankla pood on 5 minutit enne sulgemisaega kinni.

•

Hageja ei sisestanud kütuse sissetuleku koguseid laoprogrammi ja esitas raamatupidamisse valed andmed, mille tõttu telliti kütust, kuigi kõik mahutid olid täis. Sellega tekkis kostjale kahju.

•

Hageja vahetuste aruanded olid ebatäpsed.

Nendel põhjustel ning lähtudes töötaja üldisest töötaustast otsustas kostja, et hageja ei sobi katseaja töö tulemuste põhjal tööd tegema.

3.Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon rahuldas 3. veebruari 2015. a otsusega nr 41/2288 avalduse osaliselt, tuvastas, et poolte tööleping ei lõppenud 22. novembril 2014 ülesütlemisega, lõpetas töölepingu töölepingu seaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel alates
13.detsembrist 2014 ning mõistis E.P. kasuks välja hüvitise 467,6 eurot.
4.Osaühing XXXX (kostja) esitas Tartu Maakohtule avalduse, milles palub kohtul vaadata läbi E.P. (hageja) avaldus hagimenetluse korras hagina.

KOHTU SEISUKOHT

5.Hageja on palunud tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus ja mõista välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis. Töölepingu ülesütlemisavaldusest (tvk tl 49) nähtub, et kostja ütles hagejaga töölepingu üles alates 22. novembrist 2014, tuginedes ülesütlemisavalduses TLS § 88 p-le 2. TLS § 104 lg 1 kohaselt on töölepingu ülesütlemine tühine, kui see on tehtud seadusest tuleneva aluseta või ei vasta seaduse nõuetele. Seega tuleb asja lahendamisel kindlaks teha, kas kostjal oli seadusest tulenev alus hagejaga töölepingu üles ütlemiseks.
6.Kohtu hinnangul vastab ülesütlemisavaldus TLS § 95 lg-s 1 sätestatud vorminõuetele. Kohus kontrollib järgnevalt, kas esinesid ka ülesütlemise materiaalsed alused.
7.Kostja on kohtumenetluses erinevalt ülesütlemise avalduses toodule tuginenud ülesütlemise alusena asjaolule, et hageja töötulemused katseajal ei olnud rahuldavad. Kuigi TLS § 95 lg 2 kohaselt peab tööandja ülesütlemist põhjendama, ei too selle kohustuse rikkumine TLS § 95 lg 3 kohaselt kaasa ülesütlemise tühisust. Seega on kohtu hinnangul lubatav tuua kohtumenetluses välja täiendavaid asjaolusid töölepingu ülesütlemise alusena, mida töölepingu ülesütlemise avalduses ei olnud mainitud. Seega kontrollib kohus, kas kostjal oli kohtumenetluses esitatud asjaoludel alus hagejaga töölepingu ülesütlemiseks.
8.TLS § 86 lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. Hageja on kohtuistungil omaks võtnud kostja väite, et ülesütlemine toimus katseajal. TLS § 86 lg 4 kohaselt ei või katseajal 2/3

töölepingut siiski üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. TLS § 6 lg-st 1 tulenevalt on katseaja eesmärgiks hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad töö tegemiseks nõutavale tasemele, st kas töötaja sobib kokkulepitud tingimustel tööd tegema. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kostja tõendama asjaolude esinemist, millele ta töölepingu ülesütlemise alusena tugineb.

9.Hageja on omaks võtnud asjaolu, et ta sulges 27. septembril 2014 tankla enne ettenähtud sulgemisaega. Hageja seletuskirjaga (tvk tl 45) on tõendatud, et hageja jättis ühel korral vahetuse aruandesse sisestamata sissetulnud kütuse koguse. Hageja selgitas seda kohtuistungil puuduliku teabe ja väljaõppega. Tvk tl 50-58 olevatest 9-st hageja allkirjastatud vahetuse aruandest ajavahemikust 26. septembrist 2014 kuni 7. november 2014 nähtuvad kassa puudujäägid ja ülejäägid. Hageja väitis kohtuistungil, et tegemist ei olnud tema eksimusega, vaid süsteemiveaga. Samas on hageja töövaidluskomisjoni istungil omaks võtnud, et unustas mõned korrad tankerit sirvida (tvk tl 64). Seega on hageja kohtuistungil antud väited vastuolus töövaidluskomisjoni istungil avaldatuga ja kohus ei pea seetõttu hageja selgitust usaldusväärseks ning leiab, et kostja on tõendanud esitatud vahetuse aruannetega asjaolu, et hageja koostas ebatäpsed vahetuse aruanded.
10.Hageja on põhjendanud puuduseid töös ebapiisava väljaõppega. TLS §-d 6 ja 86 ega ükski muu säte ei kohusta tööandjat korraldama katseaja tulemuste täitmiseks või parandamiseks töötaja väljaõpet või täiendusõpet (vt Riigikohtu 11. juuni 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-14, p 12). Seega ei välista väljaõppe puudumine töölepingu ülesütlemist katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. TLS § 86 sätestatud töölepingu ülesütlemise võimalus katseajal, on loodud selleks, et tööandja saaks töölepingu lihtsustatud korras üles öelda, kui töösuhte algfaasis ilmneb, et töötaja töökohale ei sobi. Tegemist on ülesütlemise lihtsustatud alusega, st töötajapoolsed eksimused ja tööga toimetulematus ei pea olema sama raskusastmega kui oleks vaja töölepingu ülesütlemiseks pärast katseaja möödumist TLS § 88 alusel. Kohtu hinnangul otsuse eelmises punktis tuvastatud asjaolud olid piisavad, et anda kostjale alust arvata, et hageja ei sobi kokkulepitud tööd tegema. Seega oli kohtu hinnangul olemas TLS § 86 lg-s 1 sätestatud alus töölepingu ülesütlemiseks, mistõttu hagi töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks tuleb jätta rahuldamata.
11.Kuivõrd töölepingu ülesütlemine ei ole tühine, on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata ka hageja esitatud nõue TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise saamiseks.
12.Kohus leiab, et TsMS § 162 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud jätta hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda. Asja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud menetluskulusid. Kohtusse pöördumisel oli kostja riigilõivust vabastatud ning kostjat esindas menetluses tema juhatuse liige. Seega kostjal menetluskulude puudumise tõttu neid hagejalt välja ei mõisteta. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik

3/3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.05.20262-24-5024/35Harju Maakohus Tallinna kohtumaja