Muud › Muud hagiasjad

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue 05.06.2014 esitas J N Viru Maakohtule hagi AS Swedbank vastu ja palus tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 066/2012/102 lubamatuks. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti AS Swedbank ja N L vahel 17.04.2006 laenuleping nr 06-053507EV, mille alusel anti N L laenu 94 010 eurot, tagastamise tähtajaga 15.03.2026. AS Swedbank, N L, J N ja O N vahel sõlmiti 19.05.2006 hoonestusõiguse müügi- ja hüpoteegi seadmise leping, millega lepiti kokku hoonestusõigusele registriosaga nr 90508 asukohaga XXX hüpoteegi seadmises AS Swedbank kasuks summas 122 135,16 eurot. Hageja omandas hoonestusõiguse registriosaga nr 90508 asukohaga XXX N L ning on selle omanik. AS Swedbank ütles N L sõlmitud laenulepingu nr 06-053507-EV alates 26.04.2011 üles. 12.01.2012 esitas AS Swedbank täitedokumendina 19.05.2006 sõlmitud hoonestusõiguse müügija hüpoteegi seadmise lepingu täitemenetluse alustamiseks J N suhtes. Kohtutäitur alustas täitemenetlust täiteasjas nr 066/2012/102. Hageja leiab, et AS Swedbank ja L vahelisest laenulepingust tulenev põhinõue on aegunud, kuid täiteasjas nr 066/2012/102 hagejalt nõutav summa ületab laenulepingujärgset põhinõuet. Hageja nõude õiguslik põhjendus: TsÜS § 142 lg 1 Õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 144 Koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. TsÜS § 146 lg 1 Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 279 lg 7 Pantija, kes ei ole võlgnik, võib esitada pandiga tagatud nõude vastu samu vastuväiteid, mida võib esitada võlgnik või käendaja. Ta võib vastuväiteid esitada ka siis, kui võlgnik nõudele vastu ei vaidle. Riigikohus on 5. novembril 2008 tsiviilasjas nr 3-2-1-104-08 tehtud otsuse p-s 12 leidnud järgmist: "Hüpoteek ei eelda asjaõigusena AÕS § 325 lg 4 järgi tagatava nõude olemasolu, st see on tagatava nõude suhtes mitteaktsessoorne. Siiski on hüpoteegi mitteaktsessoorsus oluliselt piiratud hüpoteegi realiseerimisel. Nimelt annab hüpoteek AÕS § 325 lg 1 järgi hüpoteegipidajale õiguse rahuldada panditud kinnisasja arvel hüpoteegiga tagatud nõue. Ka võib hüpoteegipidaja nõuda AÕS § 352 lg 1 järgi hüpoteegi alusel sundtäitmist üksnes juhul, kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta. Seega ei anna hüpoteek asjaõigusena hüpoteegipidajale

abstraktset õigust nõuda täitemenetluses kinnisasja müümist. Seda saab ta nõuda üksnes hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks." Käesoleval juhul hagejat kaitseb AÕS § 279 lg 7. Selle sätte kohaselt võib hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, kes ei ole võlgnik, esitada hüpoteegiga tagatud nõude vastu samu vastuväiteid, mida võib esitada võlgnik või käendaja. Ta võib vastuväiteid esitada ka siis, kui võlgnik nõudele vastu ei vaidle. Riigikohus on 27. jaanuaril 2009 tsiviilasjas nr 3-2-1-153-09 tehtud otsuse p-s 25 leidnud, et selliseid vastuväiteid võib esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga TMS § 221 alusel. Viidatud lahend tunnustab õigust esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga ka vastuväide nõude kehtivuse, samuti kõrvalnõuete kehtivusele ja suurusele. Riigikohus on 16. jaanuaril 2008. a tsiviilasjas nr 3-2-1-132-07 tehtud määruse p-s 11 selgitanud, et „formaliseerituse printsiibist tulenevalt saab sundkorras täita üksnes selget lahendit.... See kehtib ka juhul, kui täitemenetlus algatatakse TMS § 2 lg 1 p 19 nimetatud täitedokumendi alusel.“. Käesoleval juhul hageja vara müük N L võla katteks täitemenetluses on lubamatu, kuna laenulepingust tulenevad nõuded on aegunud. Menetluse käik Viru Maakohtu 26.03.2015 määrusega peatas kohus tsiviilasja menetluse kuni tsiviilasjas nr 214-53853 menetluse lõppemiseni. Viru Maakohtu 28.08.2015 määrusega uuendas kohus tsiviilasja nr 2-14-21362 menetluse. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja vastuse kohaselt sõlmisid N L ja kostja 17.04.2006 laenulepingu nr 06-053507-EV, mille tagatiseks seati lepingu punkti 2.15 kohaselt hüpoteek hoonestusõigusele asukohaga XXX (registriosa nr 203808). Nimetatud hoonestusõigus kuulub hagejale ning sellele on kostja kasuks seatud kehtiv hüpoteek summas 1 911 000 krooni, s.o 122 135,16 eurot. 19.05.2006 hoonestusõiguse müügi- ja hüpoteegi seadmise lepingu ning asjaõiguslepingu punkti

aegumise vastuväitele tugineda. Seega isegi juhul kui kostja lepingust tulenev nõue oleks aegunud, ei saa hageja põhinõude osas aegumise vastuväitele tugineda. Eeltoodu alusel on kostja seisukohal, et juhul kui kohus peaks asuma seisukohale, et laenulepingust tulenevad nõuded on aegunud, siis on kostjal õigus sundtäitmist hageja vara osas läbi viia alates nõuete sissenõutavaks muutumise aja laenu põhiosa summa ulatuses. Maakohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Vaidlust ei ole selle üle, et 12.01.2012 algatas kohtutäitur hageja suhtes täitemenetluse vastavalt AS Swedbank, N L, J N ja O N vahel sõlmitud hoonestusõiguse müügi- ja hüpoteegi seadmise lepingule (leping), millega seati hüpoteek 122 135,16 eurot (1 911 000 krooni) XXX asuvale hoonestusõigusele, ja millega olid tagatud kõik kostja nõuded tulenevalt N L ja kostja vahel 17.04.2006 sõlmitud laenulepingust nr 06-053507. Lepingu p 6.2 kohaselt hüpoteegiga tagatud nõude mittetäitmisel kohustub lepingu eseme igakordne omanik alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Vaidlust ei ole ka selle üle, et hoonestusõiguse registriosaga nr 90508 asukohaga XXX omanik on hageja. Harju Maakohtu 04.06.2015 otsusega tsiviilasjas nr 2-14-53853 jäeti rahuldamata AS Swedbank hagi N L vastu võla, viivise, intressi ja kindlustusmaksete võla nõudes. Maakohtu lahend jõustus 28.07.2015. Maakohtu otsusega leidis tuvastamist, et poolte vahel sõlmitud laenuleping nr 06053507 lõppes 26.04.2011 ning laenulepingust tulenevad nõuded aegusid 28.04.2014. Koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegus ka kõrvalkohustustest tulenev nõue. Käesolevas tsiviilasjas on poolte vahel vaidlus hüpoteegi seadmise lepingu sundtäitmise lubatavuse üle. Hageja taotletav eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine. Hageja leidis, et laenulepingust tulenev nõue on aegunud, mistõttu puudub alus hageja suhtes täitemenetluse algatamiseks. Vaidluse all ei ole asjaolu, et laenulepingust nr 06-053507 tulenev põhivõlg lepingu ülesütlemise päeval, s. o 26.04.2011, 81927,37 eurot, on kostjale hüvitamata. Kostjal on hoonestusõiguse müügi- ja hüpoteegi seadmise lepingust tulenev nõudeõigus hoonestusõiguse igakordse omaniku vastu hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks hüpoteegiga kaetud, antud juhul tagatissumma 122 135,16 eurot, ulatuses. Jõustunud kohtuotsuse alusel on hüpoteegiga tagatud algne nõue aegunud. Aegumise tagajärjeks tagatisele TsÜS § 145 1 lg 1 alusel on see, et pandiga tagatud nõude aegumine ei võta pandipidajalt õigust põhivõla nõude rahuldamisele panditud eseme arvel. Aegunud ei ole ka täitedokumendist tuleneva nõue, mis TsÜS § 157 lg 1 ja 2 järgi on 10 aastat täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Tsiviilasjas nr 2-14-53853 tuvastas kohus hüpoteegiga tagatud nõude muutumise sissenõutavaks alates 27.04.2011. Kostja esitas täitedokumendi sundtäitmise alustamiseks 10.01.2012, s. o aegumistähtaja jooksul (tl 57). Kuna hageja pole võla arvestamise aluseid ja põhivõla suurust vaidlustanud, loeb kohus põhinõude rahuldamata osa suuruseks 81927,37 eurot. Et Harju Maakohtu otsuse kohaselt on hüpoteegiga tagatud kostja nõue aegunud, on kostjal sellele vaatamata ja tulenevalt TsÜS § 145 1 lõikest 1 hüpoteegipidajana õigus nõuda põhivõla nõude rahuldamist panditud eseme arvel sõltumata nõude aegumisest. Põhivõlga ületavas osas on sundtäitmine seega lubamatutu.

Toodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 jätab kohus hageja menetluskulud 1183 eurot ja kostja menetluskulud 43 eurot 39 senti poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Pille Aver kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 31.10.2016 kohtuotsusega.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.