Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 05.10.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-14-56560/35
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 05.10.2015
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 8645

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Tallinna Tuletõrjeühing80031115(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-14-56560

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Kaupo Paal, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.10.2015.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-14-56560

Tsiviilasi

SDO Vara OÜ hagi MTÜ Tallinna Tuletõrjeühing vastu kulutuste hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 02.03.2015.a kohtuotsus

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

SDO Vara OÜ apellatsioonkaebuse hind 77 083,97 eurot ning Tallinna Tuletõrjeühingu vastuapellatsioonkaebuse hind 8509,92 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

SDO Vara OÜ apellatsioonkaebus ja Tallinna Tuletõrjeühingu vastuapellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja (apellatsioonimenetluses apellant ja vastuvastustaja): SDO Vara OÜ (registrikood 12697093), seaduslik esindaja juhatuse liige Hannes Olli Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja ja vastuapellant): Tallinna Tuletõrjeühing (registrikood 80031115), seaduslik esindaja juhatuse liige Liivi Pregel ning lepingulised esindajad vandeadvokaadid Kersti Kägi ja Elise Vasamäe

Kohtuistungi toimumise aeg

11.09.2015

Istungil osalenud isikud

Hageja seaduslik esindaja Hannes Olli, kostja tehingulased esindajad vandeadvokaat Kersti Kägi ja vandeadvokaat Elise Vasamäe

RESOLUTSIOON:

1.Harju Maakohtu 02.03.2015.a otsus tühistada. Saata tsiviilasi läbivaatamiseks Harju Maakohtule.

Sarnased lahendid

Asjaõigus

1.28.08.2014.a esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus mõista kostjalt välja kaasomandile tehtud kulutuste eest hüvitis summas 66 612,95 eurot ning viivise kulutuste hüvitamisega viivitamise eest alates nõude sissenõutavaks muutumisest 05.03.2012.a kuni hagi esitamiseni summas 13 418,13 eurot ning edasiulatuvalt kuni põhinõude täitmiseni. 16.09.2014.a hagi täpsustusega täpsustas hageja viivise osas, et palub mõista kostjalt välja viivise alates nõude sissenõutavaks muutumisest kuni hagi esitamiseni summas 13 551,99 eurot ja edasiulatuvalt kuni põhinõude täitmiseni protsendina võlgnetavast põhinõudest vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud intressimäärale. Hagiavalduse kohaselt on Aktsiaselts Vana Viru TT ja kostja Vana-Viru 14 asuva kinnistu number 3603401 kaasomanikud, kumbki 1⁄2 mõttelise osa ulatuses. Kaasomandi valdamine ja kasutamine kinnistul on fikseeritud kaasomanike vahel sõlmitud ja kinnistusraamatusse kantud kokkulepetega. 26.07.2001.a kasutuskorra lepingu p-s 4.2 leppisid kaasomanikud kokku, et tasuvad ehitise alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kulutused, avalik-õiguslikud reaalkoormatised ning nendega seotud maksud võrdselt neile kuuluvate mõtteliste osade suurusega. Kasutuskorra lepingut täiendati 11.05.2005.a uue notariaalse kasutuskorra kokkuleppega, millega muudeti ruumide valdust, kuid mille p 2.3 kohaselt jäi 26.07.2001.a kasutuskorra leping muus osas, sh kinnistu alalhoidmise kulude osas kehtima muutmata kujul. Mõlemad kokkulepped on kantud kinnistusraamatusse. 2010-2011 oli kinnistul asuval ehitisel ulatuslik renoveerimise vajadus. Karniis oli lagunenud ning katus ja räästad olid raske lume ja jää all deformeerunud. Hoone katus oli amortiseerunud, soojustamata ja lekkis ning seda ei olnud enam võimalik paigata. Kinnistu küljest kukkusid alla karniisitükid ning talviti tekkisid soojustamata katusele jääpurikad. Hoone kõrval parkinud sõidukite omanikud esitasid Aktsiaseltsile Vana Viru TT kahjunõudeid nende sõidukitele tekitatud kahju kohta. Deformeerunud katus ja pudenevad karniisitükid kujutasid endast pidevat ja tõsist ohtu mööduvatele jalakäijatele ning ümbruskonda pargitud autodele. 2011.a jaanuaris selgus, et kinnistul asuva hoone deformeerunud katus laseb vett läbi, mistõttu tekkisid kinnistu siseruumides veekahjustused. 30.06.2011.a toimus Aktsiaseltsi Vana Viru TT aktsionäride korraline üldkoosolek, millest võttis Aktsiaseltsi Vana Viru TT aktsionärina osa ka kostja, keda esindas PR. Seoses kinnistul asuva hoone üürnike pidevate kaebustega katuse kehvast seisukorrast tulenevate lekete kohta arutati koosolekul katuse vahetamise küsimusi ning otsustati ühiselt võtta ehituse hinnapakkumised ning alustada esimesel võimalusel hoone katuse vahetamisega. Oma nõusoleku tööde tegemiseks andsid kõik koosolekul osalenud isikud, sh kostja esindaja. Hiljem, kui kokkulepitud tööd olid tehtud, keeldus kostja kulutuste finantseerimisel osalemast ning keeldub siiani vaatamata korduvatele nõudmistele tehtud kulutusi hüvitama. Aktsiaselts Vana Viru TT võttis hinnapakkumised ning tellis kinnistu puuduste kõrvaldamiseks vajalikud tööd, kandes seejuures kulutusi katusega seotud töödega kokku summas 116 482,87 eurot, karniisiga seotud töödega kokku summas 10 416,00 eurot ja

Tsiviilasi nr 2-14-56560 teostatud tööde järelevalvega kokku summas 6327,03 eurot. Eeltoodust tulenevalt kandis Aktsiaselts Vana Viru TT ajavahemikul 16.09.2011 ‒ 17.01.2012.a kinnistul asuva hoone parandamiseks hädavajalikke kulutusi kokku 133 225,90 euro ulatuses. 16.12.2013.a esitas Aktsiaselts Vana Viru TT kostjale nõudekirja 50% kulutuste tasumiseks ning andis kostjale raha ülekandmiseks aega kuni 31.01.2014.a ning pärast tähtaja möödumist tuletas nõuet ka korduvalt meelde. Kostja ei ole tänaseni Aktsiaseltsile Vana Viru TT oma osa kinnistul asuvale ehitisele tehtud kulutustest hüvitanud. Aktsiaselts Vana Viru TT loovutas ülalnimetatud kaasomanikevahelisest suhtest tulenevad nõuded VÕS § 164 lg 1 alusel hagejale. Kostja kohustus hüvitada kaasomandi esemele tehtud kulutused tuleneb Aktsiaseltsi Vana Viru TT ja kostja vahelisest lepingust (notariaalne kokkulepe, mille järgi tuleb kostjal vastavalt talle kuuluvale 1⁄2 mõttelisele osale kinnistust kanda 50% ehitise säilitamiseks vajalikest kulutustest). Hageja jäi seisukohale, et Aktsiaseltsi Vana Viru TT kantud kulud olid otseselt seotud kinnistu kui terviku alalhoidmisega. Enne remonttööde teostamist oli kinnistul asuva ehitise katus tugevalt amortiseerunud ja lekkis. Katuse kehv seisukord ohustas nii hoone enda säilimist kui ka ümbruskonda. Kinnistu alalhoidmiseks oli hädavajalik uuendada ehitise karniisi, mille pudenemine kujutas olulist ohtu ümberkaudsetele autodele ja jalakäijatele. Hoone karniisi korrashoidmise kohustus tuleneb ka muinsuskaitseseaduse (MuKS) § 16 lg 1 p-st 11. Äärmiselt halvas seisukorras karniisi remontimata jätmine võib tulenevalt MuKS §-st 28 viia kinnistu sundvõõrandamiseni. Kuivõrd kinnistu on muinsuskaitseobjekt (kinnismälestis) oli tulenevalt MuKS § 35 lg-st 2 ning Kultuuriministri 15.06.2011.a määruse nr 10 „Muinsuskaitselise järelevalve kord ning ehitus- ja muu töö dokumenteerimise kord“ § 1 lg-st 1 ja § 2 lg-st 1 remonttööde teostamiseks nõutav muinsuskaitseline järelevalve. Seetõttu oli ka see kulutus otseselt seotud kinnistu hoone kui terviku alalhoidmisega kasutuskorra p 4.2 mõttes. Ehitusjärelevalve kaasamine remonttööde juurde oli vajalik, et ennetada töövõtulepingute täitmisega kaasnevaid riske, s.o eelkõige vältimaks ebakvaliteetsetest remonttöödest tulenevaid kulutusi tulevikus. Niisiis oli ehitusjärelevalve kaasamiseks kantud kulutus suunatud vahetult ehitise kui terviku säilitamiseks kasutuskorra lepingu p 4.2. mõttes. Tegemist oli säilitamiskulutustega kasutuskorra lepingu p 4.2 kolmanda lause tähenduses. Hageja märkis, et olukorras, kus kostja on teadlikult sõlminud notariaalsed kokkulepped kaasomandi valitsemise ja kasutamise kohta, ei saa kostja hiljem väita, et need kinnistusraamatusse kantud kokkulepped ei kehti, kuna kostja kasutab reaalselt kinnistust väiksemat osa kui talle kuulub. Kuna kostja on Vana-Viru 14 kinnistu omanik 50%, siis tõuseb tehtud remonttööde tagajärjel ka kostja kinnistu väärtus. Hageja jäi seisukohale, et alternatiivselt on tema nõuet võimalik käsitleda ka seadusjärgse nõudena. Hagejal on võimalik kostjalt 50% Aktsiaseltsi Vana Viru TT tehtud kulutustest välja nõuda VÕS § 115 lg 1 ning asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 4 ja 75 lg 1 alusel. Hoone parandamiseks tehtud kulutused olid vajalikud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 63 p 1 alusel. Kulutuste hüvitamise nõude rahuldamise eeldus ei ole tasu vastavus lepingus märgitud tasudele. Kui kostja leiab, et teostatud tööd on tehtud liiga kallilt, siis tõendamiskoormis lasub siinkohal kostjal, mitte hagejal. Hageja on oma tõendamiskoormise täitnud tõendades, et tööd olid vajalikud ja et need on tehtud. Hageja esitas konkureerivad hinnapakkumised. Kostja sai kulutuste tegemisest teada hiljemalt 30.06.2011.a üldkoosolekul. Katuse renoveerimisest pidi kostja olema teadlik, kuna kostja kasutas ruume iganädalaselt pilliproovideks ning tööde tegemiseks pandi kinnistul asuva hoone ümber mitmeteks kuudeks tellingud, mis pidid olema nähtavad. Hageja leidis, arvestades, et Aktsiaselts Vana Viru TT tasus viimase arve teostatud tööde eest 05.03.2012, on hagejal viivise nõudeõigus kostja vastu remonttööde eest makstud 50%-lt kulutustelt, s.o 66 612,95 eurolt, hiljemalt alates 05.03.2012.a. Hagiavalduse esitamise seisuga on viiviseintress 906 hilinenud päeva eest 13 551,99 eurot.

2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Alternatiivselt, kui kohus peaks siiski hageja kulutuste hüvitamise nõude kas täielikult või osaliselt rahuldama, mõista kostjalt välja Vana-Viru 14 kinnistule 2010-2011 tehtud põhjendatud ja vajalikest kulutustest maksimaalselt kuni 7,3% ulatuses. Kostja märkis, et praegu on Aktsiaseltsi Vana Viru TT kasutuses ruumid üldpinnaga 1649,2 m2, mis moodustab hoonest ca 92,7%, kostja kasutuses on ruumid üldpinnaga 132,9 m2, moodustades üksnes ca 7,3% ehitise üldpinnast. Kostja on kasutanud eelviidatud ruume üksnes kostja orkestri ja koori harjutusruumidena, seevastu Aktsiaseltsile Vana Viru TT kuuluvad ruumid on eranditult kasutuses üüripindadena ja viimase poolt ka välja üüritud. Aktsiaselts Vana Viru TT ei ole varem (sh aastatel 2010-2011) pöördunud kostja poole ega teavitanud teda vajadusest hoone katust ja fassaadi remontida. Samuti ei ole omavahel kordagi arutatud renoveerimistööde mahtu ega kooskõlastatud tööde eelarvet. Kostja leidis, et praegusel juhul on üks kaasomanikest võtnud endale õiguse üksi otsustada esmalt kulutuste tegemise vajaduse ning seejärel ka kulutuste mahu ja ulatuse üle. Kostja leidis, et taolises olukorras ei saa nõuda temalt kulutuste hüvitamist, ning et mitte ühestki hageja esitatud tõendist ei nähtu, et katuse vahetamiseks ja karniiside (hoone fassaadi) parandamiseks tehtavad tööd olid kiireloomulised, mistõttu ei olnud võimalik kulutuste mahtu ja hinda kostjaga eelnevalt kooskõlastada. KK 07.12.2010.a e-kirjaga ega KK 07.03.2011.a seletuskirjaga ei saa tõendada asjaolu, et tegemist oli tõepoolest vajalike ja põhjendatud kulutustega. Hagiavaldusele lisatud fotod ei tõenda hageja väiteid vajadusest teostada hoonel ulatuslikke renoveerimistöid, fotolt ei nähtu kahjustusi ning samuti ei selgu, millal foto on tehtud ning fotodelt ei nähtu millist ruumi, millises hoones on pildistatud. Seetõttu ei ole ka põhjendatud Aktsiaseltsi Vana Viru TT kulude hüvitamise nõue kostja vastu, mille Aktsiaselts Vana Viru TT on loovutanud hagejale. Kostja märkis, et isegi kui asuda seisukohale, et hoone katuse vahetus ja fassaadi remont olid hoone säilimiseks niivõrd kiireloomulised, et Aktsiaseltsil Vana Viru TT ei olnud hoone alalhoiuks ja säilimiseks vajalike kulutuste ulatust ja mahtu aja kokkuhoiu mõttes eelnevalt võimalik kostjaga kooskõlastada, ei saa sellest teha järeldust, et kaasomanikust kostjal tuleks hüvitada tehtud kulutused hageja esitatud kuludokumentide alusel kogu mahus. Kostja märkis, et Aktsiaseltsi Vana Viru TT 30.06.2011.a aktsionäride korralisel üldkoosolekul aktsionärina viibinud kostja esindaja, juhatuse liige PR hääletas otsuste vastuvõtmise poolt küll Aktsiaseltsi Vana Viru TT ühe aktsionärina, kuid tema osalemine üldkoosolekul ei tõenda, et katuse vahetus ja kulutuste tegemine hoone fassaadi remondiks oleks Aktsiaseltsi Vana Viru TT poolt kostjaga eelnevalt kooskõlastatud. Kostja leidis, et 26.07.2001.a sõlmitud kinnistu kasutuskorra kindlaksmääramise lepingu punkti 4.2 viimane lause on tühine, kuivõrd see on ebamõistlikult ühte poolt ehk kostjat kahjustav. Kostja jäi seisukohale, et ka vara säilimiseks vajalike kulutuste tegemisel eelnevalt teise kaasomanikuga kulutuste tegemises kokku leppimata, tuleb lähtuda eelkõige kaasomanike huvidest ja vältida põhjendamatute kulude tegemist, võimalusel tuleb võtta tööde tegemiseks mitmed hinnapakkumised. Hageja ei ole tõendanud, et teostatud tööde kohta on eelnevalt võetud hinnapakkumisi erinevatelt teenuse osutajatelt. On teadmata, kas teostatud tööd oleks saanud osta ka madalama hinnaga. Kostja vaidles vastu hoone parendamiseks tehtud kulutustele, kuna kostja hinnangul ei ole põhjendatud ega tõendatud kulutuste tegemise vajadus hageja nimetatud summas. Kuivõrd osade arvete juurest puuduvad aktid ja esitatud ei ole lepingut, ei ole võimalik hinnata, kas katuse vahetamiseks kulunud materjalid ja teostatud tööd on vastavuses ehitusprojektiga. Kuna esitatud ei ole ka projekti katusetööde kohta, ei ole kostjal tegelikult üldse võimalik anda oma arvamust, kas materjali katuse töödeks on soetatud põhjendatud ja vajalikus ulatuses ja tööd vastavad projektile. Kostjale jäi karniisi renoveerimisega seotud tööde arvest selgutuseks, millist materjali karniisi

3.Harju Maakohus tegi 02.03.2015.a otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt välja võlgnevuse 7875,82 eurot, viivise põhinõudelt (7780,39 eurolt) alates 28.08.2014.a kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus jättis hagi rahuldamata 72 155,26 euro nõudes. Maakohus jättis jõusse Harju Maakohtu 17.09.2014.a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohus seadis kostja omandis olevale 1/2 kinnistule asukohaga VanaViru 14 Tallinn, Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 3603401 neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale hageja kasuks 86 843,90 euro suuruse kohtuliku hüpoteegi ja kandis selle kohta kinnistusraamatusse eelmärke. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Käesoleval juhul on poolte vahel kasutuskorra kokkulepe, mistõttu pooltevahelises suhtes tuleb lähtuda kokkuleppest. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-6-07 p-s 18 selgitanud, et kui seaduse järgi on võimalik määrata kasutuskord selliselt, et mõne kaasomaniku kasutuses on nt ruume rohkem, kui tal oleks proportsionaalselt õigus kaasomandi osa suuruse järgi, peab olema võimalik vastavalt muuta ka kulutuste kandmise korda. 26.07.2001.a kasutuskorra kokkuleppe alusel on kostja kasutuses ca 7,3% hoonest (I kd, lk 12-30). Kohus leidis, et olukord, kus kostja saab reaalselt kasutada üksnes 7,3% hoonest, kuid peab tasuma hoonele tehtud kulutuste eest ka osas, mida kostja ei saa kasutada, on vastuolus hea usu põhimõttega. Lähtuvalt nimetatud asjaolust on kohus seisukohal, et antud juhul tuleb kohaldamata jätta 26.07.2001.a kasutuskorra kokkuleppe punkt 4.2 osas, milles pooled leppisid kokku, et kostja peab ehitisele tehtud kulutusi kandma sama suures osas kui hageja, kuigi kostja saab hoonest kasutada märkimisväärselt väiksemat osa. Nimelt on VÕS § 6 lg-s 2 sätestatud, et võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Kohus leiab, et hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas olukord, kus kostja kohustused hoone hooldamiseks on hagejaga võrdsed, kuid ta saab hoone hüvedest kasutada tunduvalt väiksemat osa. Tulenevalt eeltoodust leidis kohus, et kuna kostja kasutuses on kasutuskorra kokkuleppe alusel ca 7,3% hoonest, tuleb kostjal kanda ka AÕS § 72 lg-s 4 sätestatud kuludest üksnes 7,3%. Kohus järeldas, et kostja kinnistu edasi võõrandamisel, ei ole ka kostja õigusjärglasel võimalik kasutada suuremat pinda kaasomandi kokkuleppes kokkulepitust, seega on kulutuste hüvitamine kostja poolt 7,3% osas kooskõlas VÕS § 6

Tsiviilasi nr 2-14-56560 sätestatuga ega ole Aktsiaseltsile Vana Viru TT ebamõistlikult koormav. Kohus analüüsis ka Aktsiaseltsi Vana Viru TT poolt teostatud hoone säilitamiseks tehtud toimingute vajalikkust ja ulatust. Kohus luges tuvastatuks, et hageja poolt nimetatud tööd on Vana-Viru tn 14 hoonele teostatud ning Aktsiaselts Vana Viru TT on nende tööde eest tasunud. Hageja hinnangul olid asja säilitamiseks vajalikeks töödeks katusega seotud tööd. 30.06.2011 Aktsiaseltsi Vana Viru TT korralise üldkoosoleku protokollist nähtub, et Vana-Viru 14 Tallinn hoone üürnike kaebuste tõttu on peetud vajalikuks alustada katuse kehvast seisukorrast tulenevate lekete tõttu hoone Viru ringi poolsel osal katuse vahetamisega. Hageja on esitanud kohtule veekahjustuste tõendamiseks fotomaterjali, millest nähtub veekahjustuse olemasolu. Kohus jäi seisukohale, et katusega seotud tööd on olnud vajalikud tööd TsÜS § 63 p 1 kohaselt kaasomandi eseme säilitamiseks. Kohus jäi seisukohale, et katuse vahetamist ning sellega seoses teostatud remonditöid tuleb lugeda hoone säilimiseks vajalikeks töödeks, kuna olukorras, kus katus on katki ning sellest on tingitud veelekked, on hoone elamiskõlblikkus ja tervikuna säilimine ohustatud. Seoses kostja vastuväidetega, et hageja esitatud fotomaterjali pinnalt ei ole võimalik tuvastada, millal ning mille kohta hageja esitatud fotod on tehtud, märkis kohus, et kohus saab asjas tõendamist vajava asjaolu lugeda tõendatuks ka mitme esitatud tõendi koostoimes. Kohus asus seisukohale, et olukorras, kus hageja on esitanud tõendid selle kohta, et juba aastal 2011 on üldkoosolekul arutatud küsimust, et katuse olukord on kehv ning põhjustab lekkeid, puudub kohtul alus asuda seisukohale, et tegelikkuses kaasomandis oleval majal likvideerimist vajavaid puudusi ei esinenud. Hageja hinnangul olid karniisiga seotud tööd asja säilitamiseks vajalikud. Kohtu hinnangul oli võimalik tuvastada KK seletuskirja kohaselt, et Vana-Viru tn 14 hoone vajas kulutuste tegemist karniisi säilitamiseks, kuna hoone oli lagunemisohtlik. Karniisi lagunemisohtlikkust tõendavad ka hageja esitatud fotod. Kohus jäi seisukohale, et karniisiga seotud tööd on olnud vajalikud tööd TsÜS § 63 p 1 kohaselt kaasomandi eseme säilitamiseks, kuna olukorras, kus hoone laguneb selliselt, et hoone küljest pudeneb tükke, on hoone tervikuna säilimine ohustatud. Kohtu hinnangul tõendas hageja, et hoone katuse ja karniisiga teostatud töödega seotud järelevalve kulud olid põhjendatud. Aktsiaseltsil Vana Viru TT ei olnud muinsuskaitseseadusest tulenevalt võimalik teostada töid ilma järelevalveta. Hageja on kohtule esitanud konkureeriva pakkumuse katuse projekteerimistöödele katuse pleki vahetamiseks, millest nähtub, et OÜ Guru Projekt on katuse renoveerimistöid teostanud soodsamalt. Samuti on hageja kohtule esitanud Priman Ehituse hinnapakkumise, millest nähtub, et Toode AS on töid teostanud soodsamalt. Eeltooduga tõendas hageja, et töid on teostatud soodsamate hinnapakkumiste alusel. Kohtu hinnangul oleks olnud ebamõistlik asuda seisukohale, et Aktsiaseltsi Vana Viru TT tellimusel tehtud tööd ületavad kohalikku keskmist turuhinda olukorras, kus hageja on tõendanud, et valis soodsamad pakkumised. Hageja palus kostjalt välja mõista kulutused summas 66 612,95 eurot. Kohus tuvastas eeltooduga, et Aktsiaseltsi Vana Viru TT poolt teostatud tööd olid kaasomandis oleva hoone säilitamiseks vajalikud. Samuti asus kohus seisukohale, et hagejal oli õigus nõuda kostjalt kulutuste hüvitamist vastavalt kostja valduses olevate ruumide osale, s.o 7,3% ulatuses. Kostja on seisukohal, et kulutuste summat tuleb vähendada käibemaksu võrra, kuna Aktsiaselts Vana Viru TT on käibemaksukohuslane. Maakohus kontrollis eelnimetatud väidet ning tuvastas, et Aktsiaselts Vana Viru TT on käibemaksukohuslane. Kuivõrd Aktsiaseltsile Vana Viru TT on kõik arved esitatud koos käibemaksuga, tuleb kostjalt kulud välja mõista ilma käibemaksuta, seega tuleb kostjal hagejale tasuda hoone säilitamiseks vajalike kulude katteks 7780,39 eurot (133 225,90-92,7%-20%). Hageja palus kostjalt välja mõista viivise summas 13 418,13 eurot. Kostja on seisukohal, et Aktsiaseltsi Vana Viru TT nõue muutus sissenõutavaks 16.12.2013. TsÜS § 147 lg 2 kohaselt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele

4.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse osas, millega jäeti hagi rahuldamata (72 289,12 euro osas), ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja palub hagi täielikult rahuldada. Rahuldamata jätmise osas kohaldas ning tõlgendas kohus otsuse tegemisel valesti materiaalõiguse norme. Kohus jättis kohaldamata nii poolte vahel sõlmitud lepingu kui ka samasisulised seadusesätted, tuginedes ebaõigesti hea usu põhimõttele. Kohus rikkus ka menetlusõiguse norme, jättes hea usu põhimõtte kohaldamise kohtuistungil ja kirjalikult pooltega varasemalt arutamata, mistõttu rikub kohtuotsus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg-s 4 sätestatud poolte üllatamise keeldu. Maakohtu otsus ei ole kaevatavas osas seaduslik ega põhjendatud ning ei vasta seetõttu ka TsMS § 436 lg-le 1 ja TsMS § 442 lg-le 8. Hageja nõustus Harju Maakohtu otsusega osas, milles kohus luges kantud kulud põhjendatuks ning leidis, et osaliselt on kulud kohustatud kandma kostja. Samuti on kohus õigesti välja mõistnud viivise. Kohus eksis aga kulude ulatuse määramisel, mille tasumiseks on kostja kohustatud. Hageja leidis, et kohus jättis põhjendamatult kohaldamata pooltevahelise kasutuskorra kokkuleppe p 4.2 kolmanda lause ning AÕS §-des 75 lg 1 ja 72 lg 4 sätestatu. Kohus kohaldas vääralt hea usu põhimõtet. Hea usu põhimõtte kohaldamine antud asjas eirab põhjendamatult seaduse regulatsiooni, rikub poolte võrduse, õiguskindluse, lepinguvabaduse ja hea usu põhimõtte subsidiaarse kohaldamise põhimõtteid ning eirab poolte tegelikku tahet. VÕS § 6 lg 2 kohaldamine on ebaõige ka põhjusel, et hageja ei ole käitunud hea usu põhimõtte vastaselt ning sisuliselt on kohus muutnud kokkuleppe kohaldamata jätmisega sisutühjaks praeguses asjas ainsa kohase õiguskaitsevahendi – TsÜS § 131 lg 1 – õigustlõpetava tähtaja. Isegi, kui kohtul oleks teoreetiliselt olnud alust kohaldada VÕS § 6 lg 2, saanuks kohus hinnata kokkuleppe vastavust hea usu põhimõttele ainult analüüsides kõiki kasutuskorra kokkuleppe sõlmimise asjaolusid. Kasutuskorra kokkuleppe sõlmimise asjaolud ei ole aga käesoleva menetluse ese, mistõttu pole sellekohaseid tõendeid ka asjas kogutud. Kohus ei oleks tohtinud jätta kasutuskorra kokkuleppe p 4.2 kolmandat lauset kohaldamata lisaks ka põhjusel, et kasutuskorra kokkuleppe pooled on kostja ja Aktsiaselts Vana Viru TT (mitte hageja). Sellises olukorras kokkuleppe kohaldamata jätmine mõjutab selgelt Aktsiaseltsi Vana Viru TT ja kostja vahelist õigussuhet, kuigi kohtuotsus peaks reguleerima poolte vahelist vaidlusalust õigussuhet (TsMS § 457 lg 1). Menetlusvälise isiku õiguste üle otsustamine on otseses vastuolus ka TsMS § 3 lg-s 1 sätestatuga. Hageja nõude eeldused on täidetud. Vaidlust ei ole, et hageja õiguseellane Aktsiaselts Vana Viru TT kandis kulutusi seoses kinnistuga Vana-Viru 14 kogusummas 133 225,9 eurot. Hageja nõue tuleb rahuldada kasutuskorra kokkuleppe p 4.2 või AÕS § 75 ja 72 lg 4 alusel. Kasutuskorra kokkuleppest tuleneb, et kulutuste tegemise ajal kinnistusraamatusse kantud

Tsiviilasi nr 2-14-56560 kinnistu kaasomanikud on kohustatud tasuma teise kaasomaniku poolt kantud kulud vastavalt enda mõttelise osa suurusele, kui kulutused on seotud ehitise kui terviku alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega. Kasutuskorra kokkuleppe samasisuline regulatsioon tuleneb ka AÕS §-dest 72 lg-st 4 ja 75 lg-st 1. Hageja nõutud kulutused olid kantud otseselt seoses kaasomandi kui terviku alalhoidmisega ning olid vajalikud. Otsus kulutuste tegemise kohta võeti vastu 30.06.2011.a toimunud Aktsiaseltsi Vana Viru TT aktsionäride korralisel üldkoosolekul, millest võttis Aktsiaseltsi Vana Viru TT aktsionärina osa ka kostja esindaja PR. Hageja leidis, et kostja pidi planeeritavatest kulutustest olema teadlik PR kaudu TsÜS § 133 lg 1 alusel. Viidatud sätte kohaselt, kui isik kasutab teist isikut pidevalt oma kutsetegevuses (antud juhul kostja kui MTÜ juhtimine), siis loetakse, et talle on teada asjaolud, mida teab kutsetegevuses kasutatav isik. Hageja jäi Aktsiaseltsi Vana Viru TT tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse osas hagiavalduses toodud väidete juurde. Samuti nõustus hageja Harju Maakohtu otsuse põhjendustega osas, mis käsitlevad Aktsiaseltsi Vana Viru TT kantud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust. Kohus on ebaõigesti vähendanud kulutuste summat käibemaksu võrra. Kostjal tekkis kulude hüvitamise kohustus koos käibemaksuga. Vastavalt käibemaksuseaduse (KMS) § 3 lg-le 4 p-le 1 ning § 4 lg 1 p-dele 1 ja 2 peab maksukohuslane arvestama käibemaksu oma Eestis tekkinud maksutatavalt käibelt, s.o teenuse osutamisel ettevõtluse käigus ning kaupade või teenuste omatarbelt. Kaasomaniku eest kinnistu korrashoidmiseks tehtud kulutuste kandmiseks oli kohustatud kostja ning seega ei saanud need kuuluda Aktsiaseltsi Vana Viru TT käibe hulka KMS § 3 lg 4 p 1 tähenduses. Käibemaksukohuslasel ei ole õigust käibemaksu maha arvata kolmanda isiku kuludelt. Seetõttu ei hõlma KMS § 3 lg 4 p 1 käibemaksu arvestamise kohustus remonttööde ja järelevalvega seotud arveid 50% ulatuses (66 612,95 eurot). Kohus on rikkunud menetlusõiguse nõudeid. Kohus on rikkunud hea usu põhimõtte kohaldamisel kohtuotsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 436 lg 1, 442 lg 8). Samuti on kohtuotsus vastuolus poolte üllatamise keeluga (TsMS § 436 lg 4). Kohtul lasub kõrgendatud põhjendamiskohustus juhul, kui hea usu põhimõttele tuginedes jäetakse kohaldamata nii lepingu- kui ka seadusjärgne regulatsioon. Sealhulgas tuleb põhjalikult analüüsida kas on põhjendatud õiguskindluse ning teiste õiguse üldpõhimõtete intensiivne riive. Samuti pidanuks kohus põhjendama, kuidas on hageja või tema õiguseellane Aktsiaselts Vana Viru TT käitunud kostja suhtes hea usu põhimõtte vastaselt. Lisaks jättis kohus arvestamata, et kaasomandi kasutuskorra kokkuleppe muutmiseks on õiguskorras ette nähtud eraldi õiguskaitsevahendid ning hea usu põhimõtte rakendamine on äärmuslik abinõu. Kohus ei juhtinud poolte tähelepanu asjaolule, et õigussuhtele võib kohalduda hea usu põhimõte. Kohtuistungil arutati ainult küsimusi seoses tehtud kulude vajalikkuse, põhjendatuse ja tõendatusega. 17.02.2015.a koostatud kohtuistungi protokollist tuleneb selgelt, et hea usu põhimõtte kohaldamist ega selle eeldusi istungil ei arutatud. Kohus pole selles osas küsinud hageja seisukohti ka kirjalikult. Sellega on kohus rikkunud TsMS § 436 lg-t 4. Samuti on kohus ebaõigelt jätnud hageja menetluskulud tema enda kanda. Kohus nõustus sisuliselt kõigi hageja argumentidega. Kohus nõustus hagejaga, et Aktsiaseltsi Vana Viru TT poolt kantud kulud on põhjendatud ja vajalikud, ning et kostja on kaasomanikuna kohustatud osaliselt kulutused hüvitama. Kohus asus erinevale seisukohale vaid kulude ulatuse osas, mis kostja peab hagejale hüvitama. Kuna kohus on nõustunud praktiliselt kõigi hageja seisukohtadega, oli TsMS § 162 lg 1 kohaselt põhjendatud menetluskulude jätmine kostja kanda. Sellises olukorras hageja kulud täielikult tema enda kanda jättes on kohus teinud olulise diskretsioonivea. Kohtuotsuse resolutsiooni p-s 4 ja põhjendava osa p-s 39 esitatud väide, mille kohaselt jäeti hageja nõue rahuldamata 72 155,26 euro ulatuses, on ebatäpne. Hageja hinnangul

7.Kostja palus muuta maakohtu otsust rahuldatud osas, s.o osas, millega kohus mõistis kostjalt välja rahalise hüvitise summas 7780,39 eurot ja viivise 95,43 eurot perioodi 05.03.2012 kuni 27.08.2014.a eest ning edasi viivise VÕS § 113 sätestatud määras alates 28.08.2014.a kuni põhinõude täitmiseni, ja jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kostja leidis, et Harju Maakohus on otsusega jätnud hagi põhjendatult 92,7% ulatuses rahuldamata. Samas jäi kostja seisukohale, et tõend, mida kohus kohtumenetluses uuris, ei võimaldanud hagi rahuldamist ka ülejäänud 7,3% ulatuses taotletust. Kostja jäi seisukohale, et tsiviilasja menetluses mitte ühestki hageja poolt esitatud tõendist ei saanud teha järeldust, et kulutused oleksid kaasomaniku poolt tehtud tulenevalt hoone alalhoidmise vajadusest. Samuti esitati vastuapellatsioon põhjusel, et maakohus jaotas ebaõigesti poolte menetluskulud. Vastuapellatsioonkaebuse esitamise tingis asjaolu, et maakohus ei ole otsuses asjas kogutud tõendeid õigesti hinnanud. Samuti on maakohtu otsus olulises osas põhjendamata. Maakohus on otsuses jätnud põhjendamata, millistele tõenditele tuginedes on maakohus oma otsuse rajanud. Samuti ei selgu otsusest kohtu põhjendused kostja väidetega mittearvestamise kohta. Käesolevas tsiviilasjas ei ole kogutud piisavalt tõendeid, mille alusel võiks väita, et katuse remondi- ja fassaaditööd oleksid olnud möödapääsmatult vajalikud ja selleks tehtud kulutuste maht oleks olnud mõistlikus ja põhjendatud ulatuses. Kohus on otsuses kulude põhjendatuse osas kohtuistungil uuritud tõenditest analüüsinud üksnes Aktsiaseltsi Vana Viru TT 30.06.2011.a korralise üldkoosoleku protokolli ja KK seletuskirja ning KK elektronkirja. Kohus jättis otsuses täielikult käsitlemata kostja vastuväited hagile selles, et hageja esitatud tõenditega ei saa ümberlükkamatult tõendada vajadust teha hoone katusele ja karniisidele n-ö möödapääsmatuid remonttöid sellises mahus, nagu praegusel juhul kaasomanik on omal riskil teinud. Hageja ei ole tõendanud ja maakohus ei ole tuvastanud, et esineks põhjuslik seos KK ja KK autodele väidetavalt Vana-Viru 14 hoone katuselt allalangenud jää ja katuseräästast lahtimurdunud kivitükkidest põhjustatud kahjustustest, et õigustada kulutuste tegemist ning Vana-Viru 14 hoonele uue katuse paigaldust ja karniiside ulatuslikke parandustöid. Seega ei ole õige maakohtu järeldus, et hoone vajas uut katust, kuna hoone oli lagunemisohtlik. Asja materjalide juurde esitatud KK 07.12.2010.a e-kiri „Kahjujuhtum“ ei tõenda mitte mingil viisil vajadust parandada hoone katust ja karniisi. KK e-kirjale lisatud fotodelt ei nähtu mingit seost auto ja Vana-Viru 14 hoone vahel. Foto auto purunenud esiklaasist ei ole mingi põhjendav 9(17)

Tsiviilasi nr 2-14-56560 asjaolu hoone katuse ja fassaadi vahetusele. Välistada ei saa, et KK auto võis saada kahjustusi hoopis teistel asjaoludel, kui on väitnud hageja. Ühegi esitatud tõendiga ei ole üheselt selgelt tõendatud, et KK auto oleks üldse 07.12.2010.a parkinud Vana-Viru 14 hoone läheduses, samuti ei ole tõendatud, et väidetava kahjustuse oleks auto saanud just Vana-Viru 14 hoone juures parkimise ajal. Kindlasti ei saa tähelepanuta jätta üldteada asjaolu, et talveperioodil võib langeda katuselt jäätükke, kui majavaldaja ei ole katust lumest ja jääst puhastanud, ning see ei tähenda seda, et vahetada tuleks hoone katus. Jäätükkide eemaldamine hoone katuselt on tavapärane talvine hooldustöö, mitte põhjus katuse renoveerimistööde teostamiseks. Kohus ei ole sellele kostja poolt hagi vastuses väljatoodud asjaolule tähelepanu pööranud. Kohus on otsuses täiesti põhjendamatult leidnud, et antud tõend kinnitab, et kinnistul asuvale hoonele tuli hoone säilitamiseks vahetada 2011-2012 aastal katus ja teha karniisi vahetamiseks vajalikke fassaaditöid. KK kirjast ei selgu, millised asjaolud kinnitavad KK autole väidetava kahju tekkimist. Kohus osundas otsuses karniisi lagunemisohtlikkust tõendavate tõenditena fotodele hoone karniisist. Samas ei nähtu ühestki kohtu poolt otsuses viidatud fotost seost väidetud KK auto kahjustumisest Vana-Viru 14 hoonelt langenud kivide tõttu. Kostja osundas antud asjaolule vastuses hagiavaldusele, millele kohus aga otsuses mingit tähelepanu ei ole osutanud. Seost hoone karniisilt autole langenud kivitükkide ja seeläbi kahju tekitamisest KK autole ei ole võimalik luua ka maakohtule esitatud fotodest auto kohta. Kostja arvates ei saanud kohus KK seletuskirjast teha järeldust, et hoone katuse vahetamine oli antud olukorda arvestades vajalik ja põhjendatud. Seega on täiesti põhjendamatu maakohtu otsuse hinnang antud tõenditele, mis kohtu arvates tõendab katuse ja karniisi remondivajadust. Samuti luges kohus Aktsiaseltsi Vana Viru TT 30.06.2011.a aktsionäride korralise üldkoosoleku otsuse alusel tõendatuks hoone katuse kehva olukorra, mis põhjustab hoonele lekkeid. Veekahjustuse esinemise luges kohus tõendatuks hageja esitatud fotode alusel. Kostja hinnangul ei ole kohtuotsuse järeldused fotodele antud hinnangutes põhjendatud. Kohtu poolt hinnatud fototabelitelt ei ole võimalik järeldada, millisest hoone aknast või laest on iga esitatud foto tehtud. Samuti ei ole Aktsiaseltsi Vana Viru TT aktsionäride korralise üldkoosoleku protokoll kostja arvates piisav, et lugeda tõendatuks vajadust hoonel tervet katust vahetama hakata. Mingit sellekohast arutelu üldkoosoleku otsusest ei nähtu. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et hoone üleüldse olnuks lagunemisohtlik, ja et katuse vahetamine olnuks ainuvõimalik viis hoonet väidetavast lagunemisest säästa. Täiesti võimalik, et katuse täieliku vahetamise asemel oleks piisanud ka katuse parandamisest või katuse osalisest vahetamisest. Seda võimalust ei ole aga kohus otsuses üldse kaalunud, vaid on põhjendamatult leidnud, et kulutused katuse vahetamiseks olid vajalikud. Arvestades eeltoodut ei oleks kohus kostja hinnangul tohtinud otsuses käsitletud tõendite alusel järeldada, et hoone katuse vahetamine (aga mitte parandamine vähemate kuludega) oli antud juhul hoone säilitamiseks ainuvõimalik viis ja sellega seotud kulutused olid vajalikus ja põhjendatud mahus. Maakohus ei arvestanud vähimalgi määral kostja vastuväidetega hagile selle kohta, et üldkoosoleku otsuse protokoll ei tõenda seda, et hoonel katuse vahetamine ja selleks vajaminevate rahaliste vahendite hulk oleks kostjaga kooskõlastatud. Aktsiaselts Vana Viru TT korralise üldkoosoleku protokollile lisatud osalejate nimekirjast nähtuvalt viibis kostja juhatuse liige PR üldkoosolekul Aktsiaseltsi Vana Viru TT aktsionärina. Protokollist ei nähtu PR osalemine Aktsiaseltsi Vana Viru TT üldkoosolekul Vana-Viru 14 kinnistu kaasomanikuna. Protokolli või muud tõendit, millest nähtuks kaasomanike Aktsiaseltsi Vana Viru TT ja kostja arutelu Vana-Viru 14 hoone halvast seisukorrast tuleneva karniiside lagunemisohtlikkuse kohta ja sellega seoses planeeritavate renoveerimistööde teostamiseks vajalike tegevuste kohta, asjas esitatud ei ole. Seega ei saa kohtule esitatud Aktsiaseltsi Vana Viru TT 30.06.2011.a üldkoosoleku protokollist kuidagi järeldada katuse vahetuseks tehtud kulutuste (sh kulutused projekteerimisele, materjalikulu, ehituse järelevalvega seotud kulud) kooskõlastamist kinnistu kaasomanike vahel, mistõttu hüvitise väljamõistmine kaasomanikust kostjalt mistahes ulatuses on vastuolus TsÜS § 63 p 1 ja AÕS § 72 lg 1 ja lg 4 mõttega. 10(17)

Maakohus on otsuses ebaõigesti kohaldanud TsÜS § 63 p 1 ja AÕS § 72 lg-t 1 ja lg 4 sätteid. AÕS § 72 lg 1 alusel kooskõlastust ega otsust kaasomanike vahel kulutuste tegemiseks antud juhul ei ole. Praegusel juhul on üks kaasomanikest võtnud endale õiguse üksi otsustada esmalt kulutuste tegemise vajaduse ning seejärel ka kulutuste mahu ja ulatuse üle. VÕS § 72 lg 4 alusel eeldatakse enne kulutuste tegemisele asumist kaasomaniku poolt vastava kooskõlastuse saamist kulutuste mahu ja maksumuse osas teiste kaasomanikega. Praeguses asjas ei ole hageja tõendanud ja maakohus ei ole ka tuvastanud, et Aktsiaselts Vana Viru TT on kaasomanikust kostjaga soovinud kooskõlastada hoone säilimiseks vajalike kulutuste tegemist katuse vahetuseks ja katuseäärsete karniiside parendamiseks ja kaasomanik ei ole selleks oma nõusolekut andnud. Asjas ei ole ka tõendatud ja kohus ei ole tuvastanud, et kaasomanikul AS Vana Viru TT oleks üldse olnud kavatsust töid eelnevalt teise kaasomanikuga kooskõlastada, pidada selleks läbirääkimisi, tutvustada kavandatavate tööde mahtu ja maksumust. Tõendatud pole ka kaasaomaniku keeldumine hoone säilimiseks vajalike kulutuste tegemiseks, milline asjaolu olnuks ajendiks kulutuste tegemisele asumisele ilma teise kaasomaniku nõusolekuta. Asjas kogutud tõendid tõendavad üheselt selgelt seda, et Aktsiaseltsil Vana Viru TT, milline on end alati pidanud kogu hoone valdajaks, ei olnud vähimatki kavatsust kooskõlastada teise kaasomanikuga hoonele planeeritavaid renoveerimistöid ega tööde mahtu ja maksumust. Seetõttu ei ole põhjendatud hagi rahuldamine ka 7,3% ulatuses ehk vastavalt kaasomanike vahel sõlmitud kasutuskorra kokkuleppega määratud kostja kasutuses oleva pinna suhtele. Maakohus on viivise väljamõistmisel ebaõigesti kohaldanud VÕS § 113 lg 1 sätet. Kohus on otsuses osundanud VÕS §-le 162 ja leidnud, et sättes kasutatavad mõisted „ebamõistlikult suur“ ja „mõistlik“ ei ole käsitletavad faktiliste asjaoludena, vaid hinnanguliste kategooriatena, mida ei ole võimalik kohtumenetluses tõendada. Maakohus mõistis viivise välja alates nõude sissenõutavaks muutumisest, s.o 05.03.2011. Kostja arvates olnuks käesolevas asjas piisavalt alust jätta viivisenõue täielikult rahuldamata. Kohus tuvastas, et kostja sai esmakordselt teada hoonele tehtud kulutustest Aktsiaseltsi Vana Viru TT 16.12.2013.a nõudekirjast. Seega oleks hageja teoreetiliselt õigustatud viivist nõudma mitte varem kui nõudekirjast. Kostja arvates on nõudest mõistliku aja jooksul mitteteatamine piisav, et jätta viivisnõue täielikult rahuldamata või mõista viivist alates kohustatud poolele nõudest teadaandmisest. Kostja hinnangul on otsuses osundatud kategooria „mõistlik“ antud juhul kohaldatav ja kohus pidanuks jätma viivise nõude rahuldamata juba ainuüksi sel põhjusel, et kostja kasutuses on vaid 7,3% hoonest ning kostja ei ole hoone kasutada andmisest saanud teiselt kaasomanikult aastate jooksul mittemingisugust tulu. Seega ei saa nõustuda kohtu põhjendustega hüvitamisele kuuluvalt summalt viivise väljamõistmiseks. Menetluskulude jätmine menetlusosaliste endi kanda ei ole kostja suhtes õiglane. Kostja ei nõustunud ka kohtu järeldustega menetluskulude jaotuse osas poolte vahel. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota kulusid võrdeliselt hagi rahuldatud osaga või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt menetlusosaliste enda kanda. Maakohus põhjendas menetluskulude jaotamist otsuses sellega, et vaidlus on lahendatud kõigi kaasomanike huvides. Kostja sellise käsitlusega ei nõustunud. Kostja leidis, et hagi rahuldamine isegi 7,3% ulatuses ei ole mitte mingil juhul põhjendatud. Seega ei ole ka maakohtu seisukoht menetluskulude jätmisest menetlusosaliste endi kanda põhjendatud. Kostja arvates olnuks õiglane jätta tema menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamata osaga, s.o 92,7% ulatuses, hageja kanda. Hageja enda menetluskulud olnuks õiglane jätta hageja enda kanda.

Tsiviilasi nr 2-14-56560 kaasomandi säilitamine satub ohtu, peab olema loodud operatiivne võimalus kaasomandi säilimise ohu kõrvaldamiseks vajalike meetmete rakendamiseks. Samas tuleb § 72 lg-t 4 sisustada viisil, et üldpõhimõte jääb kehtima, mille kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse alusel, ning et igal kaasomanikul on omaniku õigused, mida ta saab teostada üksnes teiste kaasomanike õigusi arvestades. Seega saab § 72 lg 4 normi eesmärk olla see, et kaasomanikule antakse võimalus kaasomandi säilimise ohtu sattumise korral teha toiminguid, mis on vajalikud kaasomandi säilimise ohu kõrvaldamiseks. Selline toiming ja sellise toimingu kulu saab olla üksnes see, mida kaasomanik peab koheselt asja säilimise ohu kõrvaldamiseks rakendama ja mille tegemist ei saa ka nii palju edasi lükata, et teiste kaasomanikega kulutuste tegemises kokku leppida või saada kaasomanike enamuse otsus. Seega saab kaasomandis oleva asja säilitamiseks vajalikeks kulutusteks pidada nö hädakulusid, mida tuleb teha väga kiiresti ja mille sedavõrd kiire tegemata jätmise, et kulutuste tegemist ei jõua teistega arutada, tegemata jätmise korral võib kaasomandi säilimine ohtu sattuda. Lõhkenud toru korral võiks selline kulu olla reeglina vee sulgemise kulu ja võib olla ka konkreetse lekkekoha lappimise kulu, mitte aga terve toru vahetamise kulu. Läbijooksva katuse puhul võiks säilimiseks vajalik kulutus § 72 lg 4 tähenduses olla läbijooksu koha kinnikatmise kulu ja võib-olla konkreetse läbijooksu koha parandamise kulu, mitte aga täies ulatuses terve katuse vahetamine. Kui hoone karniisist kukub tükke, võiks § 72 lg-s 4 nimetatud kulu olla varisemisohtlike karniisitükkide eemaldamise kulu, mitte aga täiesti uue karniisi rajamise kulu. AÕS § 72 lg-s 4 sätestatud toimingud ja kulud ei saa olla sellised, mille tegemist saaks sedavõrd kaua edasi lükata, et jõuaks teiste kaasomanikega kokkuleppe sõlmida või enamuse otsuse hankida. Sellisteks kulutusteks ei saa pidada kulutusi, mida oleks pidanud juba ammu tegema, kuid mida on pikalt edasi lükatud.