Kohtutäituri Kaire Põlts avaldus EuroMerit Ehitus OÜ kohustamiseks vara nimekirja esitamiseks ja võlgniku vande andmiseks täiteasjas nr 025/2014/3749
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.08.2015.a määrus menetlusse võtmisest keeldumiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtutäituri Kaire Põlts määruskaebus Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
nende Avaldaja (määruskaebuse esitaja): Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik I (võlgnik): EuroMerit Ehitus OÜ (registrikood 10981938) Puudutatud isik II (sissenõudja): Advokaadibüroo Lentsius & CASUS OÜ (registrikood 11399991) Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Harju Maakohtu 12.08.2015.a määrus muutmata.
Jätta avaldaja taotlus määruskaebuse esitamise eest tasutud riigilõivu tagastamiseks rahuldamata.
5.Riigilõivu tagastamise taotluse rahuldamata jätmise peale (käesoleva määruse resolutsiooni p 4) ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada. Ülejäänud osas võib määruse peale Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
1(6)
Tsiviilasi nr 2-15-10212 Asjaolud
1.Kohtutäitur esitas 07.07.2015.a Harju Maakohtule avalduse kohustada võlgnikku täitemenetluse seadustiku (TMS) § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 alusel esitama vara nimekiri ning võlgniku seaduslikke esindajaid vara nimekirja kohtus vandega kinnitama ning vara- ja kohustuste nimekirja mitteesitamisel kohaldada nimetatud isiku suhtes sundtoomist ja vajadusel aresti. Avalduse kohaselt on võlgniku suhtes alustatud täitemenetlus täiteasjas nr 025/2014/3749. Võlgnikule on täitmisteadet üritatud üle anda kahel äriregistris märgitud aadressil. Aadressil XXXXX XXX-XX, Tallinn võlgniku esindajaga kontakti ei saadud. Seejärel jäeti täitmisteade võlgnikule tema äriregistrisse kantud aadressil asuvasse postkasti. Kohtutäitur edastas 31.12.2014.a lihtkirjaga vara nimekirja esitamiseks kohustamise teate võlgniku juriidilisele aadressile. Võlgnik vara nimekirja ei esitanud. Kohtutäituri töötaja on helistanud võlgniku seaduslikele esindajatele, kuid ainsana kolmest juhatuse liikmest vastas telefonile AG, kes teatas, et ei tegele firma asjadega. Vajadusel palus kohtutäitur kohaldada võlgniku seaduslike esindajate suhtes sundtoomist ja aresti.
2.Harju Maakohus keeldus 12.08.2015.a määrusega menetlusse võtmast kohtutäituri avaldust. Määruse kohaselt, kuivõrd vara nimekirja saab esitada äriühingu seaduslik esindaja, tuleb vara nimekirja esitamise nõue esitada eelnevalt võlgniku seaduslikule esindajale, kellelt vara nimekirja esitamist kohtus nõutakse. Vara nimekirja esitamise kohustuse edastamise eeldus on eelnev täitmisteate nõuetekohane kättetoimetamine võlgniku seaduslikule esindajale. Äriregistrist nähtuvalt on võlgnikul kolm juhatuse liiget: AG, MP ja OM. Avaldusest nähtuvalt on kohtutäitur püüdnud täitmisteadet kätte toimetada üksnes võlgniku äriregistris märgitud aadressile ning see on jäetud postkasti. Andmeid selle kohta, et kohtutäitur oleks täitmisteadet püüdnud kätte toimetada juriidilise isiku seaduslikele esindajatele (nagu näeb ette tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 318 lg 2), pole. Rahvastikuregistrist nähtuvalt ei ühti ühegi võlgniku seadusliku esindaja aadress juriidilise isiku omaga. Samuti on vara nimekirja esitamise kohustus edastatud mitte seaduslike esindajate aadressidel, vaid juriidilise isiku äriregistrisse kantud aadressil. Kohtutäituri avaldusest ja esitatud tõenditest pole tuletatav, et võlgniku seaduslikule esindajale oleks täitmisteade seaduse kohaselt kätte toimetatud, mistõttu ei saa täitemenetlust lugeda võlgniku suhtes alanuks (TMS § 24 lg 2). Seega on täitmata eeldused, mis võimaldaksid taotleda kohtult vande võtmist võlgnikult ning kohaldada vajadusel võlgniku sundtoomist. Juhindudes TsMS § 477 lg-st 1 ja § 371 lg 2 p-st 2 ei võtnud kohus avaldust menetlusse, kuna avaldaja poolt olid täitmata eeldused, mis võimaldaksid kohtul asja menetleda ning avaldaja eesmärki pole seetõttu võimalik saavutada.
3.Kohtutäitur esitas 21.08.2015.a määruskaebuse Harju Maakohtu 12.08.2015.a määruse peale, paludes tühistada määruse täies ulatuses ning teha tühistatud määruse asemel uus määrus, millega võtta menetlusse kohtutäituri avaldus. Kohtutäitur palus tagastada talle määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv. Määruskaebuse kohaselt on võlgnikule 12.12.2014.a kätte toimetatud täitmisteade koos täitedokumendi, kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse ja täitekulu väljamõistmise otsusega nende postkasti postitamisega võlgniku juriidilisele aadressile XXXXX XXX-XX, Tallinnas. Kohtutäitur edastas 31.12.2014.a lihtkirjaga AS Eesti Post vahendusel võlgnikule tema juriidilisele aadressile XXXXX XXX-XX, Tallinnas, teate täitetoimingu läbiviimisest (vara ja kohustuste nimekirja esitamise kohustusest ning vallasvara arestimise läbiviimisest). Nimetatud teates kohustati võlgnikku ilmuma kohtutäituri büroosse ja esitama 12.01.2015.a kell 10:00 võlgniku varade- ja kohustuste nimekiri ning esitama tema nimele vormistatud vallasvara selle arestimistoimingu läbiviimiseks. Võlgnik nimetatud täitetoimingu läbiviimiseks kohale ei ilmunud ja ka varade ja kohustuste nimekirja ei esitanud. Määruskaebuse kohaselt on täitmisavaldus võlgnikule nõuetekohaselt kätte toimetatud. Kohtutäitur ei nõustunud määruse seisukohtadega, et kohtutäituri avaldusest ja esitatud
2(6)
Tsiviilasi nr 2-15-10212 tõenditest pole tuletatav, et võlgniku seaduslikule esindajale oleks täitmisteade seaduse kohaselt kätte toimetatud, mistõttu ei saa täitemenetlust lugeda võlgniku suhtes alanuks (TMS § 24 lg 2). Samuti ei nõustunud kohtutäitur kohtumääruse seisukohaga, mille kohaselt on täitmata eeldused, mis võimaldaksid taotleda kohtult vande võtmist võlgnikult ning kohaldada vajadusel võlgniku sundtoomist. Kohtutäitur märkis, et Riigikohus on kohtuasjas nr 3-3-1-100-10 käsitlenud juriidilisele isikule (maksuhalduri) menetlusdokumendi kättetoimetamist juriidilisel aadressil. Kohtutäituri hinnangul tuleneb Riigikohtu ülaltoodud lahendist juriidilise isiku üldine hoolsuskohustus hoolitseda oma registrijärgsel aadressil pidevalt posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated, ei jõua temani, koos sellest tulenevate õiguslike tagajärgedega. Äriseadustiku (ÄS) § 145 lg 1 p 2 kohaselt kantakse äriregistrisse osaühingu asukoht ja aadress. ÄS § 62 lg 4 sätestab, et juriidilise isiku asukohana esitatakse registripidajale ja kantakse registrisse kohaliku omavalitsuse üksus, kus ta asub. ÄS § 62 lg 5 kohaselt esitatakse isiku aadressina registripidajale täpsed andmed asukohajärgse aadressi kohta (maja ja korteri number, tänava või talu nimi, asula, kohaliku omavalitsuse üksuse ja maakonna nimi, postisihtnumber). Võlgniku äriregistrijärgne aadress oli täitmisteate kättetoimetamise ajal ja on ka käesoleval ajal XXXXX XXX-XX, Tallinna linn, Harju maakond, 11315. TMS § 10 lg 2, TsMS § 327, TsMS § 307 lg 1, TsMS § 318 lg 2 võimaldavad kasutada ka muid TsMS-ga sätestatud kättetoimetamise viise, mida põhistab ühemõtteliselt normides sisalduv laiend „kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti“. Arvestades TsMS § 326 lg-d 1-2, on menetlusdokumenti seega võimalik kättetoimetatuks lugeda ka seega selle postkasti jätmisega. Seadus ei nõua menetlusdokumendi kättetoimetamiseks alati selle isiklikku jõudmist saajani (või tema esindajani). Toodud põhimõtet kinnitab mh ka Riigikohtu praktika (RKTKo 3-2-1168-11, p 12). Kohtutäituri hinnangul on nimetatud Riigikohtu lahendites viidatu kohaldatav juriidilisele isikule (võlgnikule) ka käesolevas asjas menetlusdokumentide (s.o täitmisteate) kättetoimetamisega seonduvas. Kohtutäitur on maakohtule esitatud avalduses põhistanud võlgnikule viimase juriidilisel aadressil täitmisteate jm sellele lisatud dokumentide kättetoimetamise, põhjendades, et võlgnikule on 12.12.2014.a kätte toimetatud täitmisteade koos täitedokumendi, kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse ja täitekulu väljamõistmise otsusega nende postkasti postitamisega võlgniku juriidilisele aadressile XXXXX XXX-XX, Tallinnas. Arvestades ülaltoodut, kuivõrd võlgniku asukohas ei olnud võimalik menetlusdokumente (sh täitmisteadet) võlgnikule kätte toimetada (sh seaduslikule esindajale isiklikult allkirja vastu) kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega, siis pandi kohtutäituri büroo töötaja (AP) poolt menetlusdokumendid võlgniku postkasti, võlgniku juriidilisel aadressil (XXXXX XXX-XX, Tallinn). Eeltooduga on täidetud eeldused võlgnikule täitmisteate kättetoimetamiseks TsMS § 326 sätestatu kohaselt ning menetlusdokumendid (sh täitmisteade) saab lugeda võlgnikule kättetoimetatuks seega 12.12.2014. Ülaltoodud põhjendustel võimaldab seadus (TMS, TsMS) täitmisteate kättetoimetamise toimunuks lugeda sõltumata dokumendi tegelikust üleandmisest otse seaduslikule esindajale, mida õigustab mh menetluse seiskumise vältimise vajadus juhul, kui menetlusosaline hoidub dokumentide vastuvõtmisest või esindaja ei ole juriidilisel aadressil kättesaadav, nagu see on ilmnes käsitlusaluses täiteasjas. Samuti ei sätesta seadus ega kehtiv õiguspraktika kohustust toimetada juriidilisest isikust võlgnikule menetlusdokument igal juhul kätte lisaks juriidilisele aadressile ka seaduslike esindajate kodusele aadressile vaid seob menetlusdokumendi kättetoimetamise juriidilise isiku puhul viimase juriidilise aadressiga. Seega saab lugeda võlgnikule täitmisteate seaduse kohaselt kätte toimetatuks 12.12.2014. Eelnevat aluseks võttes on ekslik maakohtu seisukoht kohtutäituri poolt TsMS § 318 lg 1 mittejärgimise osas. Seega saab täitemenetluse lugeda võlgniku suhtes alanuks (TMS § 24 lg 2). Teade võlgnikule täitetoimingu läbiviimiseks ja varanimekirja esitamiseks koos AS Eesti
3(6)
Tsiviilasi nr 2-15-10212 Post kinnitusega väljastatava posti nimekirjal sisaldub samuti kohtutäituri poolt maakohtule esitatud avalduses lisas 3. Toodust omakorda tulenevalt on täidetud kõik eeldused, mis võimaldavad kohtutäituril taotleda kohtu kaudu võlgnikult vande võtmist ning kohaldada vajadusel võlgniku seaduslike esindajate sundtoomist.
4.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 12.08.2015.a määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
6.Käesoleval juhul on maakohus keeldunud kohtutäituri avaldust menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, leides et kohtutäituri taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada, kuna täitemenetlust ei saa lugeda võlgniku suhtes alanuks ning seega on täitmata üks imperatiivne eeldus kohtult TMS alusel võlgniku vande võtmise ning vara nimekirja ja vande andmise tagamise taotlemiseks (TMS §-d 61-62). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et täitemenetluse alustamise kui eelduse mittetäitmine on alus keelduda avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuivõrd selline puudus ei ole kõrvaldatav puudus TsMS § 3401 lg 1 tähenduses.
7.Ringkonnakohus nõustub ka maakohtuga, et käesoleval juhul oli kohtutäituri avalduse menetlemise otsustamiseks oluline välja selgitada, kas täitemenetluse sai lugeda alanuks täiteasjas nr 025/2014/3749. TMS § 24 lg 2 lause 1 kohaselt loetakse täitemenetlus alanuks täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega. TMS § 10 lg 2 kohaselt kohaldatakse dokumentide kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kusjuures võib kohtutäitur dokumendi ka ise kätte toimetada ning tsiviilkohtumenetluses dokumentide kättetoimetamiseks ettenähtud kohtu toiminguid teeb kohtutäitur. Kohtutäitur on kohtu ette toonud, et võlgnikule on 12.12.2014.a kätte toimetatud täitmisteade koos täitedokumendi, kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse ja täitekulu väljamõistmise otsusega nende postkasti postitamisega võlgniku juriidilisele aadressile XXXXX XXX-XX, Tallinnas (tl 40), mille tõendamiseks on kohtutäitur esitanud täitmisteate kättetoimetamise akti (tl 14). Ringkonnakohus ei nõustu kohtutäituriga, et käesoleval juhul on täitmisteade võlgnikule kätte toimetatud TsMS § 326 lg 1 alusel. TsMS § 326 lg 1 lause 1 kohaselt kui menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda saaja või tema esindaja elu- või äriruumis, loetakse dokument kättetoimetatuks dokumendi panemisega elu- või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja või tema esindaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. Käesoleval juhul on kohtutäitur postitanud täitmisteate võlgniku äriregistrijärgsel aadressil, kuid TsMS § 326 lg 1 eeldab dokumendi panemist saaja äriruumi juurde kuuluvasse postkasti. Juriidilise isiku äriruum ning äriregistrisse kantud postiaadress ei pruugi aga alati kattuda. TsMS § 326 lg 1 kohaldamine kättetoimetamise fiktsioonina eeldab seda, et tegemist on tõepoolest ka saaja äriruumiga ning mitte lihtsalt äriregistrisse kantud postiaadressiga. Käesoleval juhul on kohtutäituri poolt esitatud kättetoimetamise aktil tõdetud, et võlgnik nimetatud äriregistrijärgsel aadressil ei asu, ning et kunagi oli selles korteris elanud MP (kes on võlgniku juhatuse liige) ning korter kuulub võlgniku juhatuse liikmele AG (tl 14). Seega on võimalik dokumenti kätte toimetada üritanud isiku (kohtutäituri büroo töötaja AP) märkustest järeldada, et nimetatud aadressi puhul ei olnud tegemist võlgniku äriruumiga. Sellest hoolimata on täitedokumendid siiski pandud postkasti sellele samale aadressile. TsMS § 326 lg 1 kui kättetoimetamise fiktsiooni kohaldamine eeldab, et tegemist oleks ka saaja äriruumiga ning
4(6)
Tsiviilasi nr 2-15-10212 mitte lihtsalt äriregistrisse kantud postiaadressiga. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi käesoleva tsiviilasja raames kohtule esitatud materjalidest (kohtutäituri büroo töötaja märked) nähtub selgesti, et tegemist ei olnud saaja äriruumiga, ei saaks ka sellise märke puudumise korral eeldada, et äriregistrisse kantud aadress on saaja äriruum. Selle eeldamiseks peab esinema veel midagi täiendavat. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebusele, et nõustub kohtutäituriga, et TsMS ei nõua menetlusdokumendi kättetoimetamiseks alati selle isiklikku jõudmist saajani, kuid nn kättetoimetamise fiktsioonide puhul peavad siiski olema täidetud TsMS-is sätestatud eeldused. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtutäitur toonud kohtu ette selliseid asjaolusid ja tõendeid, mille kohaselt saaks kohus järeldada, et täitmisteade täiteasjas nr 025/2014/3749 oleks võlgnikule kätte toimetatud ning seega oli maakohtul õigus keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel avalduse menetlusse võtmisest, kuid mitte põhjusel, et täitmisteadet ei püütud kätte toimetada võlgniku seaduslikele esindajatele, vaid põhjusel, et täitmisteade postitati äriühingu äriregistrijärgsel aadressil, mille osas kohtutäituri töötaja tuvastas, et tegemist polnud võlgniku äriruumiga.
8.Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebusele, et nõustub maakohtuga, et kuivõrd kohus saab TMS § 62 lg 1 alusel vara nimekirja esitamiseks kohustatud isiku suhtes kohaldada sundtoomist ja aresti konkreetse füüsilise isiku puhul ning seega juriidilise isiku puhul selle füüsilisest isikutest esindajate puhul, siis TMS 60 lg 1, TMS § 61 lg 3 koosmõjus TMS § 62 lg-ga 1 alusel tuleks kohtutäituril kohtu ette tuua asjaolud, millest nähtuvalt on kohtutäitur vara nimekirja nõude edastanud füüsilisest isikust esindajale ning see isik ei ole kohtutäiturile mõjuva põhjuseta vara nimekirja esitanud. Kuigi TMS § 59 lg 1, TMS § 60 lg 1 ja TMS § 62 lg 1 sätestatu kohaselt on kohustatud isik „võlgnik“, siis juhul kui tegemist on juriidilisest isikust võlgnikuga, saab võlgniku nimel teavet anda, vara nimekirja esitada ning võlgniku vannet anda võlgnikku esindav füüsiline isik. Eeltoodust tulenevalt ei piisa, kui vara nimekirja nõue edastatakse vaid võlgniku üldisi sidevahendeid kasutades, vaid peaks olema edastatud konkreetsele võlgnikku esindavale füüsilisele isikule, kellelt vara nimekirja esitamist soovitakse ning kelle suhtes kohtult sundtoomist või aresti kohaldamist taotletakse. TMS § 62 lg 1 alusel selleks, et kohus saaks tuvastada, et mõjuva põhjuseta ei ole vara nimekirja esitatud, eeldab, et vara nimekirja esitamiseks kohustatud isikule on antud kohtutäituri poolt ka kohtuväliselt võimalus vara nimekirja esitada ehk nõue on edastatud talle isiklikult. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses toodud väitega, et vara nimekirja esitamise nõuet ei pea kätte toimetama ning TMS § 10 lg-te 4-5 alusel võib nimetatud dokumendi edastada kohtutäituri valitud viisil.
9.Lisaks märgib ringkonnakohus vastuseks määruskaebusele, et Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht asjas nr 3-3-1-100-10 ei ole selle tsiviilasja puhul asjakohane, kuivõrd TMS kohaselt peab kohtutäitur järgima TsMS-is sätestatud reegleid dokumentide kättetoimetamisel ning täitma TsMS-is sätestatud kättetoimetamise eeldused ning tsiviilasja lahendades saab maakohus ja ringkonnakohus kontrollida, kas TsMS-is sätestatud eeldused kättetoimetamiseks on täidetud. Käesoleval juhul seda tehtud ei ole ning äriseadustiku sätted ja viidatud halduskolleegiumi seisukoht seda ei muuda.
10.TsMS § 168 lg 1 koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1 kohaselt kannab menetluskulud avaldaja, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast. TsMS § 171 lg 1 kohaselt kannab määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et avaldajalt ei saa kulusid välja mõista, sest maakohus ei võtnud avaldust menetlusse ja ei kohustanud puudutatud isikuid avaldusele vastama ega ka määruskaebusele vastama, mistõttu ei saanud puudutatud isikutel tekkida hüvitamisele kuuluvaid kulusid. Kuivõrd kohtutäituri määruskaebus jääb rahuldamata, siis ei ole alust
5(6)
Tsiviilasi nr 2-15-10212 tagastada kohtutäiturile ka määruskaebuse esitamise eest tasutud riigilõivu ning seega tuleb jätta kohtutäituri taotlus riigilõivu tagastamiseks rahuldamata. TsMS § 150 lg 8 kohaselt ringkonnakohtu riigilõivu tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 64 eurot, seega ei saa selle peale määruskaebust käesoleval juhul esitada.
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.