Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

18.07.2013 esitasid E-MB (hageja I), IK-R (hageja II) ja GI (hageja III) hagi Korteriühistu Eduard Vilde 87 (kostja) vastu, milles palusid tuvastada kostja 24.05.2013 erakorralise üldkoosoleku otsuste, millega kutsuti juhatusest tagasi juhatuse liikmed JZ, hagejad II ja III ning kutsuti revisjonikomisjonist tagasi revisjonikomisjoni liikmed MP, SS ja AT ja valiti uuteks kandidaatideks AK, IV, ES ja VK ja AT, NG, SN, tühisus. Alternatiivselt palusid hagejad tunnistada kehtetuks kostja 24.05.2013 erakorralise üldkoosoleku otsused, millega kutsuti juhatusest tagasi juhatuse liikmed JZ, hagejad II ja III ja kutsuti revisjonikomisjonist tagasi revisjonikomisjoni liikmed MP, SS ja AT ja valiti uuteks juhatuse liikme kandidaatideks AK, IV, ES ning valiti revisjonikomisjoni liikme kandidaatideks AT, NG ja SN. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt toimus kostja 24.05.2013 erakorralise üldkoosoleku protokolli kohaselt samal kuupäeval kell 18.00 Tallinna Lehola Lasteaia saalis erakorraline üldkoosolek, millel osales 44 liiget vastavalt registreerimislehele. Protokolli kohaselt oli olemas otsustusvõimeline kvoorum ja koosoleku päevakorras oli: 1) KÜ Eduard Vilde juhatuse tagasikutsumine; 2) uue juhatuse valimine; 3) KÜ Eduard Vilde 87 revisjonikomisjoni tagasikutsumine; 4) KÜ Eduard Vilde 87 uue revisjonikomisjoni valimine MTÜS § 201 lg 2 ja lg 3 alusel. Protokolli punkti 1 kohaselt otsustati tagasi kutsuda kõik korteriühistu juhatuse liikmed, so JZ, ES, hagejad II ja III. Poolt hääletas 41 korteriomanikku, vastu oli 1 korteriomanik ja erapooletud olid 2 korteriomanikku. Edasi valiti uued juhatuse kandidaadid, kelleks olid AK, IV, ES ja VK. Protokollis puudub selgesõnaliselt formuleeritud otsus selle kohta, et valiti uued juhatuse liikmed. Kirjas on, et valiti uued kandidaadid, kuid sellest sõnastusest ei saa järeldada, et üldkoosolek valis ka uued juhatuse liikmed. Edasi on protokollis kirjas otsus, et tagasi kutsuti revisjonikomisjon koosseisus MP, AT, SS. Järgmisena valis koosolek revisjonikomisjoni kandidaadid, kelleks olid AT, NG ja ZN. Protokollis puudub selgesõnaliselt formuleeritud otsus selle kohta, et koosolek valis uued revisjonikomisjoni liikmed. Protokolli on allkirjastanud koosoleku juhataja ES ja protokollija VK. Protokollis puudub koosoleku lõppemise kellaaeg. Hagejad on KÜ Eduard Vilde 87 korteriomanikud, so vastavalt krt 38, krt 7 ja krt 72, seega ka korteriühistu liikmed. Hagejad II ja III olid kuni 24.05.2013 kostja juhatuse liikmed. Hagejad ei osalenud 24.05.2013 üldkoosolekul. Hagejad leidsid, et 24.05.2013 kell 18.00 toimunud üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline, kuivõrd üldkoosolekul puudus põhikirjas ettenähtud kvoorum. Seega ei saanuks üldkoosolek otsuseid vastu võtta. Elamus E. Vilde 87 on 80 korteriomandit, järelikult on kostjal 80 liiget. Kostja põhikirja p-i 6.5 kohaselt üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb üle poole ühistu liikmetest, p-i 6.6 järgi üldkoosolekul annab iga korteriomand ühe hääle. Seega, et kostja 24.05.2013 erakorraline üldkoosolek olnuks otsustusvõimeline, oli tarvilik et 80 korteriomanikust osalenuks vähemalt 41 korteriomanikku. Registripidajale esitatud registreerimislehest ja üldkoosoleku protokollist nähtub, et üldkoosolekul osales 44 korteriomanikku ehk 44 ühistu liiget. Protokollis kajastatu ei ole õige. Registripidajale on lisaks koosoleku protokolliga ja registreerimislehega esitatud ka volikirjade koopiad. Väga paljud volikirjad on tegelikult kehtetud ning nende volikirjade alusel ei saanuks volitatud isikud koosolekust osa võtta ega koosolekul hääletada. Samuti leidsid hagejad, et 24.05.2013 erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti põhikirja punkti 6.4. nõudeid ning seetõttu on 24.05.2013 üldkoosoleku otsused tühised. Kostja põhikirja punkti 6.4. kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumisest informeeritakse liikmeid vähemalt 7 päeva ette ja teade üldkoosoleku toimumise kohta pannakse välja trepikodades. Teates peab olema näidatud üldkoosoleku päevakord ning toimumise aeg ja koht. Üldkoosoleku kutses sisalduv päevakord ja kokkukutsumise põhjus oli hagejale I arusaamatu ja hagejat I eksitav. Kutses on märgitud

päevakord väga üldsõnaliselt, st et märkimata on juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmete nimed, kelle tagasikutsumist soovitakse. Hagejad väitsid, et trepikoja teadetetahvlil ei olnud selleks ettenähtud kohas (klaasi all) 24.05.2013 üldkoosoleku kutset 7 päeva enne üldkoosolekut, vaid see ilmus sinna alles 20.05.2013 ühel ajal koos 28.05.2013 üldkoosoleku kutsega. Nimetatud asjaolu suhtes saatis hageja I 22.05.2013 juhatuse liikmele ES-ile ka ekirja, kus muuhulgas päris, miks on tarvis tagasi kutsuda kogu juhatus. Hageja I e-kirjale vastas ES alles 24.05.2013, milles teatas, et koosoleku kutsed olid välja paigutatud juba 07.05.2013 ja et ta on isiklikult kõigile korteriomanikele saatnud koosoleku kutsed tähitud kirjaga. Hageja I väitis, et ES poolt väljendatu ei ole õige. Kostja ega ka ES ei ole hagejale I saatnud koosoleku kutset tähitud kirjaga ega ka muul viisil. näiteks postkasti panekuga või epostile ehkki ES-ile oli hageja I e-posti aadress varasemast kohtumenetlusest teada. Hagejale I saabus 10.05.2013 postkasti tähitud kirja teatis, millele oli saatjaks märgitud Haabersti Haldus OÜ. Kuivõrd hageja I ei omanud mingit ettekujutust, miks peaks temale Haabersti Haldus OÜ tähitud kirja saatma ning saadetise hoiutähtajaks oli märgitud 25.05.2013, ei kiirustanud hageja I ka postkontorisse kirja välja võtma. Eesti Posti saadetise otsimise kronoloogiast nähtub, et Haabersti Haldus OÜ on kirja postitanud hagejale I 09.05.2013, seega ei ole usutav, et koosoleku kutse oli trepikodades väljas juba 07.05.2013. Samuti nähtub väljatrükist, et tähtkiri tagastati saatjale 28.05.2013. Kostja põhikirja punkti 6.3. kohaselt erakorralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku 15 päeva jooksul, alates vastava kirjaliku avalduse saabumisest, kui seda nõuavad 1⁄2 ühistu liikmetest, juhatuse või revisjonikomisjoni liige. Punkti 6.4. järgi kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega. Juhatuse liige ES esitas vastavasisulise avalduse juhatusele 22.04.2013 algselt juhatuse koosolekul suuliselt ning 2 tundi peale koosolekut ka kirjalikult. Kuivõrd ES esitas avalduse erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks 22.04.2013, oli juhatusel aega tema avalduse suhtes seisukoht võtta kuni 07.05.2013 õhtul kell 24.00-ni. Seega saanuks ES teoreetiliselt erakorralise üldkoosoleku kokku kutsuda alles 08.05.2013, aga mitte 07.05.2013.. Seega rikkus juhatuse liige ES kostja põhikirja punktide 6.3 ja 6.4 nõudeid, kui kutsus üldkoosoleku kokku enne 15-ne päeva möödumist, st ta ei oodanud ära juhatuse vastavat otsust. Kuivõrd 24.05.2013 üldkoosolek kutsuti kokku põhikirja punkte 6.3. ja 6.4 sätteid rikkudes, on üldkoosoleku otsused tühised. Hagejad olid seisukohal, et kostja liikmete erakorralist üldkoosolekut ei saanuks kokku kutsuda juhatuse liige ES ainuisikuliselt, vaid seda saanuks teha juhatus kollegiaalorganina. Kostja põhikirja punktist 6.1. nähtub, et ühistut juhib üldkoosolekute vaheajal ühistu neljaliikmeline juhatus, s.o kollegiaalorgan. Lisaks leidsid hagejad, et 24.05.2013 üldkoosoleku otsus juhatuse tagasikutsumise ja uue juhatuse valimise kohta on tühine ka vastuolu tõttu TsÜS §-s 32 sätestatuga. ES, olles korteriühistu juhatuse liige, on käitunud vastuolus TsÜS §-s 32 sätestatud hea usu põhimõttega, kui otsustas ainuisikuliselt ja „valitud“ korteriomanikele korraldada üldkoosoleku kogu juhatuse ja revisjonikomisjoni tagasikutsumiseks ilma, et oleks suutnud ära näidata konkreetsed põhjused, mis tema kollegiaalorgani ühe liikmena soovib, et üldkoosolek kutsuks tagasi lisaks temale endale ka teised juhatuse liikmed ja revisjonikomisjoni. Kostja esindajate VK ja ES seisukoht Kostja 24.05.2013 erakorralisel üldkoosolekul valitud kostja juhatuse liikmed VK ja ES vaidlesid esitatud nõuetele täies ulatuses vastu ja olid seisukohal, et üldkoosoleku kokkukutsumise reeglid ei ole rikutud. Kostja põhikirja punkti 6.3. kohase erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise avalduse kättesaamist kinnitasid JZ ja hageja II. Juba 22.04.2013 teatasid juhatuse liikmed, et nendel ei ole plaanis tagasi astuda ja sellise päevakorraga üldkoosolekut nad korraldama ei hakka. Oma sõnade kinnitamiseks 06.05.2013

avalikustasid trepikodade infotahvlite peal väljavõtte juhatuse koosoleku protokollist, mis oli toimunud 22.04.2013. Selle protokolli järgi juhatuse liikmed kinnitavad, et ES andis nendele üle avalduse erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks ja juhatus ei ole nõus sellise päevakorraga ning koosolekut kokku kutsuma ei hakka. 07.05.2013 õhtul ES, VK, RK, AK, VS ja AS panid infotahvlile kuulutuse erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks. 09.05.2013 oli kõikidele korteriomanikele saadetud kutse erakorralisele üldkoosolekule tähitud postiga allkirja vastu. Seega on põhikirja p 6.4. täidetud täies mahus. Kuna 15 päeva jooksul juhatus ei ole kutsunud kokku erakorralist üldkoosolekut, siis 07.05.2014 on ES kutsunud koosoleku ainuisikuliselt, mis ei ole ka seadusvastane, sest kehtiva mittetulundusühingute ja sihtasutuste väljatrüki alusel võib mittetulundusühingut kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige. Tõele ei vasta hageja väide, et üldkoosoleku kutse oli riputatud infotahvlile 20.05.2013. Tunnistajad VK, RK, AK, VS ja AS panid koos ES-iga 07.05.2013 infotahvlile kuulutuse erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks. Asjaolu, kas kutse oli posti teel saadetud 09.05.2013 või 10.05.2013 või ei ole üldse saadetud, ei ole oluline, sest kostja põhikirja p-i

määrates kindlaks ja mõistes hagejatelt kostja kasuks välja menetluskulud 50% ulatuses, s.o summas 477 eurot (õigusabikulud). Kohus jättis rahuldamata kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks 908,50 eurot ulatuses (õigusabikulud). Kohus tasaarvestas hageja I ja kostja vastastikused määrusega väljamõistetavad menetluskulud ning mõistis tasaarvestuse tagajärjel kostjalt hageja I kasuks välja menetluskulud summas 511 eurot. Kohus lahendas kõigepealt hagejate poolt esitatud kostja 24.05.2013 erakorralise üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise nõude. Selleks kontrollis kohus, kas kostja 24.05.2013 erakorraline üldkoosolek oli kokku kutsutud vastavalt seadusele ja kostja põhikirjale. Kohus viitas otsuses korteriühistuseaduse (KÜS) § 1 lg-le 2, mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 241 lg-le 1, § 7 lg 1 p-le 8, § 20 lg-tele 1-7, § 21 lgtele 1 ja 3 ning kostja põhikirja punktidele 6.3 ja 6.4. Vaidlust pole selle üle, et 24.05.2013 toimunud kostja erakorralise üldkoosoleku kutsus kokku juhatuse liige ES. Kohtule esitatud kostja juhatuse koosoleku protokolli kohaselt 22.04.2013 toimus kostja juhatuse koosolek. Vaidlust pole selle üle, et 2 tundi pärast nimetatud koosolekut, so 22.04.2013 esitas ES kostja juhatusele kirjaliku avalduse, mille taotles kokku kutsuda kostja liikmete erakorraline üldkoosolek juhatuse ja revisjonikomisjoni tagasikutsumiseks. Avalduse kättesaamist kinnitasid oma allkirjaga JZ ja I-KR (I kd tlk 95). Seega oli kostja juhatusel põhikirja punktist 6.3 tulenevalt aega 15 päeva s.o. kuni 07.05.2013 otsustada KÜ erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumine. Vaidlust pole selle üle, et kostja juhatus ei kutsunud 15 päeva jooksul kostja juhatuse liikme ES poolt taotluse saamisest erakorralist üldkoosolekut kokku. Kuna kostja põhikirja punkt 6.4. näeb ette, et kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega, siis oli kostja juhatuse liige ES õigustatud tegema seda ainuisikuliselt. Kohus leidis, et kostja juhatuse liikmel ES-l oli kostja põhikirja punktist 6.3 tulenevalt õigus kostja erakorralise üldkoosoleku kutsumiseks 08.05.2015, so. kui kostja juhatus ei olnud otsustanud selleks kuupäevaks kostja erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumist, samas asjaolu, et kostja juhatuse liige ES kutsus kokku erakorralise üldkoosoleku 07.05.2013, näol ei ole tegemist sellise rikkumisega, mis tooks kaasa erakorralise üldkoosoleku otsuse tühisuse. Kohus ei nõustunud hagejate väitega, et ES ei olnud õigustatud kokku kutsuma 24.05.2013 erakorralist üldkoosolekut ainuisikuliselt kuna vastavalt kostja põhikirja punktile 6.1 ühistut juhib üldkoosolekute vaheajal ühistu neljaliikmeline juhatus, so. kollegiaalorgan. Kostja põhikirja punktist 6.4 tulenevalt oli ES-il õigus ainuisikuliselt kutsuda kokku kostja erakorraline üldkoosolek. Kostja põhikirja punki 6.4 kohaselt pannakse üldkoosoleku toimumise teated/kutsed välja trepikodades. Hagejad ei ole vaielnud vastu, et 07.05.2013 erakorralise üldkoosoleku kutsed võidi välja panna elamu trepikodades. Hagejate väidete kohaselt ei ole tõendatud, et kutsed olid tegelikult väljas katkematult 07.05.2013 kuni koosolekuni 24.05.2013. Kohtule esitatud fotodega on leidnud tõendamist, et teade erakorrakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise kohta oli avaldatud trepikoja stendil. Fotod kannavad kuupäeva 07.05.2013 (II kd tlk 136148). Kohtul puudub alus kahelda nimetatud fotode usaldusväärsuses. Kostja erakorraline üldkoosolek toimus 24.05.2013, seega olid erakorralise üldkoosoleku kutsed üles pandud trepikodadesse tähtaegselt. Vaidlust pole selles, et ES on saatnud korteriomanikele kutsed 24.05.2013 erakorralisele üldkoosolekule tähitud kirjaga. Kohtule esitatud postiteate väljastusteate kohaselt on ES saatnud 10.05.2013 hagejale I tähitud kirja, mis on tagastatud 27.05.2013 saatjale seoses hoiutähtaja möödumisega (II kd tlk 113-114). Asjaolu, et hageja I ei läinud postiasutusse tähitud kirjale järele, ei saa kanda vastutust tähitud kirja saatnud ES. Kohus ei nõustunud hagejate seisukohaga, et 24.05.2013 erakorralise üldkoosoleku otsus juhatuse tagasikutsumise ja uue juhatuse valimise kohta on tühine vastuolu tõttu TsÜS § 31 sätestatuga. ES tegevus erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumisel on toimunud kooskõlas

kostja põhikirja punktiga 6.4, mistõttu kohus ei näe tema tegevuses vastuolu TsÜS §-s 31 sätestatuga. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et kostja 24.05.2014 erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumine on toimunud kooskõlas seaduse ja kostja põhikirjaga ja kostja 24.05.2014 erakorralise üldkoosoleku otsused ei ole tühised. Seega tuleb hagejate nõue kostja 24.05.2014 erakorralise üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks jätta rahuldamata. Kuivõrd kostja 24.05.2014 erakorralise üldkoosoleku otsuste tühisuse alused tuvastamist ei leidnud, käsitles kohus järgnevalt ka hagejate alternatiivset nõuet, st kontrollida otsuste kehtetuks tunnistamise aluste olemasolu. KÜS § 13 lg 3 järgi võib korteriühistu liige pöörduda kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates ebaseadusliku otsuse tühistamiseks kohtu poole. Korteriühistu liikme õigus nõuda üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamist on oma sisult samatähenduslik otsuse kehtetuks tunnistamise nõudega MTÜS § 24 lg 1 järgi (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-16-13, p 12). Kostja erakorraline üldkoosolek toimus 24.05.2013 ja hagi on esitatud kohtusse 17.07.2013, seega on hagi kohtule esitatud tähtaegselt. MTÜS § 24 lg 3 järgi võib mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Vaidlust pole selle üle, et hagejad kostja 24.05.2013 erakorralisel üldkoosolekul ei osalenud. Järgnevalt kontrollis kohus kas 24.05.2013 toimunud kostja erakorralisel üldkoosolekul oli olemas kvoorum otsuste vastuvõtmiseks. Kohus märkis, et juriidilise isiku üldkoosoleku kvooruminõuded võivad olla ette nähtud seaduses, samuti võivad kvooruminõuded tuleneda juriidilise isiku põhikirjast. Seejuures tugines kohus MTÜS § 21 lg-le 1 ning märkis, et korteriühistuseadus ei näe üldkoosoleku kvooruminõude jaoks ette erireegleid, seega kohaldatakse korteriühistu kvoorumile KÜS § 1 lg 2 alusel mittetulundusühingute seaduses sätestatut. Vaidlust ei ole selle üle, et Tallinnas Eduard Vilde 87 elamus on 80 korteromandit, järelikult on kostjal 80 liiget. Nimetatud asjaolu nähtub ka kostja 24.05.2013 erakorralise üldkoosoleku registreerimislehelt (III kd tlk 79). Kostja põhikirja punkt 6.5 kohaselt üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui selles osaleb üle poole ühistu liikmetest. Seega selleks, et kostja 24.05.2013 erakorraline üldkoosolek oleks otsustusvõimeline, oli vajalik, et 80 korteriomanikust osalenuks koosolekul vähemalt 41 korteriomanikku. MTÜS § 21 lg 5 kohaselt üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada mittetulundusühingu liige. Mittetulundusühingu liikme esindaja võib üldkoosolekul osaleda ja hääletada, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Esindajale peab olema antud kirjalik volikiri. Esindajate volikirjad või nende ärakirjad lisatakse üldkoosoleku protokollile. Kohus tugines otsuses ka MTÜS § 21 lg-le 6 ning märkis, et kohtule esitatud kostja 24.05.2013 erakorralise üldkoosoleku protokollist nähtub, et üldkoosolekul osales 44 korteriomanikku ehk siis 44 korteriühistu liiget (III kd tlk 79). Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et need isikud, kes on kantud 24.05.2013 erakorralise üldkoosoleku osalejate nimekirja, olid 24.05.2013 koosoleku toimumise ajal Eduard Vilde 87 korteriomanikud. Hagejad väidavad, et protokollis kajastatu ei ole õige ning kostja 24.05.2013 toimunud erakorralisel üldkoosolekul ei olnud esindatud järgmised Eduard Vilde 87 korteriomanikud: korter 4, korter 49, korter 53, korter 15, korter 48, korter 56, korter 61, korter 51, korter 74, korter 27, korter 54, korter 3, korter 11, korter 24, korter 40, korter 30, korter 37, korter 52, korter 56, korter 58, korter 66. Kostja 24.05.2013 erakorralise üldkoosoleku protokollile lisatud korterite 4, 49, 53, 15, 48, 56, 61 ja 51 omanike volikirjad olid hagejate hinnangul võltsitud. Kohus kontrollis, kas eelnimetatud korterite omanike volikirjad olid võltsitud. Kostja 24.05.2013 erakorralise üldkoosoleku registreerimislehe kohaselt on korteri nr 4 omanik HP üldkoosolekul esindatud volikirja alusel (I kd tlk 69 koopia, III kd tlk 79

originaal). Kohtule esitatud volikirja kohaselt on HP korteri nr 4 omanik volitanud RK-t korter nr 3 esindama teda kostja erakorralisel üldkoosolekul 24.05.2013 (I kd tlk 75- koopia, III kd tlk 97 originaal). Harju Maakohtu 26.01.2015 määrusega määras kohus käekirjaekspertiisi välja selgitamaks kas kostja 24.05.2013 erakorralisel üldkoosolekul HP esindamiseks 21.05.2013 allkirjastatud volikirja on allkirjastanud HP. Ekspertiisiaktis nr 15E-DK 0010 on eksperdid asunud seisukohale, et kostja 24.05.2013 erakorralisel üldkoosolekul HP esindamiseks 21.05.2013 allkirjastatud volikirja ei ole allkirjastanud HP (surn 04.06.2013) (IV kd tlk 89-94). Seega oli kostja 24.05.2013 erakorralisel üldkoosolekul Eduard Vilde 87 korter 4 omaniku HP esindamiseks esitatud volikiri võltsitud ja korter 4 ei olnud eelnimetud üldkoosolekul esindatud. Kostja 24.05.2013 erakorralise üldkoosoleku registreerimislehe kohaselt on korteril nr 49 kolm kaasomanikku, need on AV, MS ja KK. Erakorralise üldkoosoleku protokollile on lisatud volikiri, mille kohaselt korteri 49 omanik AV volitab NT ennast esindama kostja erakorralisel üldkoosolekul 24.05.2013. Nimetatud volikirjale on märgitud ka KK ja MS allkiri (III kd tlk 325). MS ja KK on kohtule esitanud omakäeliselt allkirjastatud kinnituse, et nad ei ole nimetatud volikirjale alla kirjutanud (IV kd tlk 145). Samuti on KK 06.03.2015 toimunud kohtuistungil andnud ütluseid, et nimetatud volikirjal ei ole tema allkirja (IV kd tlk 186). Kostja 24.05.2013 erakorralise üldkoosoleku registreerimislehe kohaselt on korteri 53 omanik AR esindatud koosolekul volikirja alusel (I kd tlk 69 koopia, III kd tlk 79 originaal). Erakorralise üldkoosoleku protokollile lisatud volikirja kohaselt volitab korteri 53 omanik AR AS-it ennast esindama kostja erakorralisel üldkoosolekul 24.05.2013 (III kd tlk 105). AR on kohtule esitanud digitaalselt allkirjastatud kinnituse, mille kohaselt on tema allkiri volikirjal võltsitud (IV kd tlk 78-79). Samuti on AR poolt kohtule esitatud tema poolt allkirjastatud volikiri JZ-le (IV kd tlk 77). Kohus võrreldes erakorralise üldkoosoleku protokollile lisatud AR volikirjal olevat allkirja kohtule esitatud AR allkirjaga tema poolt JZ-le antud volikirjal tuvastas, et allkirjad on silmnähtavalt erinevad. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et kostja 24.05.2013 erakorralisel üldkoosolekul Eduard Vilde 87 korter 53 omaniku AR esindamiseks esitatud volikiri on võltsitud ja korter 53 ei olnud eelnimetud üldkoosolekul esindatud. Kostja 24.05.2013 erakorralise üldkoosoleku registreerimislehe kohaselt on korteri 15 omanik AB esindatud koosolekul volikirja alusel (I kd tlk 69 koopia, III kd tlk 79 originaal). Erakorralise üldkoosoleku protokollile lisatud volikirja kohaselt volitab korteri 15 omanik AB AA ennast esindama kostja erakorralisel üldkoosolekul 24.05.2013 (III kd tlk 88). Kohtule esitatud AB digitaalselt allkirjastatud kinnituse kohaselt ei ole ta kunagi andnud AA-le volikirja enda esindamiseks kostja 24.05.2013 erakorralisel üldkoosolekul, volikirjal olev tema allkiri on võltsitud ja volikirja tekst ei ole kirjutatud tema poolt (IV kd tlk 70-71). Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et kostja 24.05.2013 erakorralisel üldkoosolekul Eduard Vilde 87 korter 15 omaniku AB esindamiseks esitatud volikiri võltsitud ja korter 15 ei olnud eelnimetud üldkoosolekul esindatud. Kostja 24.05.2013 erakorralise üldkoosoleku registreerimislehe kohaselt on korteri 48 omanik TV esindatud koosolekul volikirja alusel (I kd tlk 69 koopia, III kd tlk 79 originaal). Erakorralise üldkoosoleku protokollile on lisatud volikirja kohaselt volitab korteri 48 omanik TV RK-t ennast esindama kostja erakorralisel üldkoosolekul 24.05.2013 (III kd tlk 94). 06.03.2015 toimunud kohtuistungil on tunnistaja TV kinnitanud, et I kd tlk 51 volikirjal ei ole tema allkiri, tema ei ole RK-le volitust andnud enda esindamiseks 24.05.2013 kostja

erakorralisel üldkoosolekul (IV kd tlk 185). Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et kostja 24.05.2013 erakorralisel üldkoosolekul Eduard Vilde 87 korter 48 omaniku TV esindamiseks esitatud volikiri võltsitud ja korter 48 ei olnud eelnimetud üldkoosolekul esindatud. Kostja 24.05.2013 erakorralise üldkoosoleku registreerimislehe kohaselt on korteri 56 omanik LK esindatud koosolekul volikirja alusel (I kd tlk 69 koopia, III kd tlk 79 originaal). Erakorralise üldkoosoleku protokollile lisatud volikirja kohaselt volitab korteri 56 omanik LK AS-it ennast esindama kostja erakorralisel üldkoosolekul 24.05.2013 (III kd tlk 104). LK on kohtule esitanud omakäeliselt allkirjastatud kinnituse, et tema ei ole allkirjastanud 24.05.2013 erakorralisel üldkoosolekul enda esindamiseks eelnimetatud volikirja (IV kd tlk 60). Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et kostja 24.05.2013 erakorralisel üldkoosolekul Eduard Vilde 87 korteri 56 omaniku LK esindamiseks esitatud volikiri võltsitud ja korter 56 ei olnud eelnimetud üldkoosolekul esindatud. Kostja 24.05.2013 erakorralise üldkoosoleku registreerimislehe kohaselt on korteri 51 omanik KN esindatud koosolekul volikirja alusel (I kd tlk 69 koopia, III kd tlk 79 originaal). Erakorralise üldkoosoleku protokollile lisatud volikirja kohaselt volitab korteri 51 omanik KN RK-t ennast esindama kostja erakorralisel üldkoosolekul 24.05.2013 (III kd tlk 95). KN on esitanud kohtule omakäeliselt allkirjastatud kinnituse, mille kohaselt 14.05.2013 kuupäeva kandval volikirjal ei ole tema allkiri (IV kd tlk 110). Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et kostja 24.05.2013 erakorralisel üldkoosolekul Eduard Vilde 87 korter 51 omaniku KN esindamiseks esitatud volikiri võltsitud ja korter 51 ei olnud eelnimetud üldkoosolekul esindatud. Kostja 24.05.2013 erakorralise üldkoosoleku registreerimislehe kohaselt on korteri 61 omanik AA esindatud koosolekul volikirja alusel (I kd tlk 69 koopia, III kd tlk 79 originaal). Erakorralise üldkoosoleku protokollile lisatud volikirja kohaselt volitab korteri 61 omanik A RK-t ennast esindama kostja erakorralisel üldkoosolekul 24.05.2013 (III kd tlk 99). AA on esitanud kohtule omakäeliselt allkirjastatud kinnituse, mille kohaselt tema ei ole andnud RKle volikirja enda esindamiseks (IV kd tlk 61). Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et kostja 24.05.2013 erakorralisel üldkoosolekul Eduard Vilde 87 korter 61 omaniku AA esindamiseks esitatud volikiri on võltsitud ja korter 61 ei olnud eelnimetud üldkoosolekul esindatud. Kostja 24.05.2013 erakorralise üldkoosoleku registreerimislehe kohaselt on korteri 11 omanik Vena Pro OÜ esindatud koosolekul volikirja alusel (I kd tlk 69 koopia, III kd tlk 79 originaal). Erakorralise üldkoosoleku protokollile lisatud volikirja kohaselt korteri 11 omanik LA volitab AS esindama ennast kostja erakorralisel üldkoosolekul 24.05.2013 (I kd tlk 72koopia). Kohtule esitatud 17.08.2011 notariaalselt tõestatud volikirja kohaselt Vena Pro OÜ volitab ennast esindama LA. Volikiri on kehtiv 3 aastat ja on välja antud edasivolitamise õiguseta (I kd tlk 71). TsÜS § 119 lg 1 sätestab, et esindajal on edasivolitamise õigus üksnes siis, kui see tuleneb volitusest. Käesoleval juhu ei tulene Vena Pro OÜ poolt välja antud volikirjast, et LA-l on olnud edasivolitamise õigus. Seega ei saanud LA anda volitust Vena Pro OÜ esindamiseks AS-le. Seega on LA poolt AS-le antud volikiri kehtetu ning korteri 11 omanik ei olnud esindatud eelnimetatud üldkoosolekul. Kostja 24.05.2013 erakorralise üldkoosoleku registreerimislehe kohaselt on korteri 24 omanik esindatud koosolekul volikirja alusel (I kd tlk 69 koopia, III kd tlk 79 originaal). Erakorralise üldkoosoleku protokollile lisatud volikirja kohaselt korteri 24 omanik GD volitab

AS esindama ennast kostja erakorralisel üldkoosolekul (I kd tlk III kd tlk 103). Volikirjal ei ole märgitud koosoleku kuupäeva, millisel osalemiseks on volikiri antud, st puudub volituse ulatus (TsÜS § 120 lg 2). Arvestades, et 2013 mais toimus kaks kostja erakorralist üldkoosolekut (24.05.2013 ja 28.05.2013), siis omas koosoleku kuupäev erilist tähtsust. Seega korteri 24 omanik ei olnud esindatud eelnimetatud üldkoosolekul. Kostja 24.05.2013 erakorralise üldkoosoleku registreerimislehe kohaselt on korteri 40 omanik esindatud koosolekul volikirja alusel (I kd tlk 69 koopia, III kd tlk 79 originaal). Erakorralise üldkoosoleku protokollile lisatud volikirja kohaselt korteri 40 omanik AM volitab AT-t ennast esindama kostja 24.05.2012 koosolekul (III kd tlk 111). Koosolek, millel AT pidi volikirja järgi AM esindama, pidi toimuma 24.05.2012, s o on aasta varem. Seega korter 40 ei olnud esindatud eelnimetatud üldkoosolekul. Kostja 24.05.2013 erakorralise üldkoosoleku registreerimislehe kohaselt on korteri 52 omanik esindatud koosolekul volikirja alusel (I kd tlk 69 koopia, III kd tlk 79 originaal). Erakorralise üldkoosoleku protokollile lisatud volikirja kohaselt korteri 52 omanik TP volitab AS-it ennast esindama kostja 24.05.2013 koosolekul (III kd tlk 90). Kuivõrd TP ei ole korteri 52 omanikuks, ei saanuks ta oma nimel AS-ile volikirja välja anda. Seega nimetatud volikiri on kehtetu ja korter 52 ei ole esindatud eelnimetatud üldkoosolekul. TsÜS § 33 lg 1 kohaselt hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel on tahteavaldus. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui hääle andmine on tühine või kui antud hääl on tühine, siis loetakse, et otsuse tegemisel ei ole häält antud. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et vähemalt 12 24.05.2013 kostja erakorralise üldkoosoleku registreerimiselehe järgselt üldkoosolekul viibinud korteriomanikku ei olnud tegelikult 24.05.2013 erakorralisel üldkoosolekul esindatud, nende nimel hääle andmiseks on kasutatud kas võltsitud või kehtetuid volikirju, mistõttu tuleb lugeda, et eelnimetatud isikud ei ole 24.05.2012 erakorralisel koosolekul oma häält andnud. Eelnimetatud tõenditele tuginedes asus kohus seisukohale, et 24.05.2013 kostja erakorralisel üldkoosolekul puudus kostja põhikirjaga nõutav kvoorum, st ei olnud esindatud vähemalt 41 korteriomanikku. Kohus asus seisukohale, et kostja 24.05.2013 erakorralise üldkoosoleku otsused tuleb tunnistada kehtetuks ja hagejate alternatiivne nõue rahuldada. Lisaks märkis kohus, et kõik otsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotuse määramisel juhindus kohus TsMS § 163 lg-st 1, mille kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, jättes rahuldamata hagejate primaarnõude ja rahuldades alternatiivse nõude. Hageja I esitas 06.03.2015 kohtuistungil menetluskulude nimekirja ja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja kostjalt väljamõistmiseks, paludes kostjalt välja mõista menetluskulu summas 4452 eurot (riigilõiv 250 eurot + ekspertiisitasu 282 eurot + õigusabikulud 3920 eurot km-ta). TsMS § 138 lg-tele 1 ja 2 tuginedes oli kohus seisukohal, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 250 eurot tuleb kostjalt hageja I kasuks välja mõista. Samuti leidis kohus, et 19.01.2014 määruse alusel käekirja ekspertiisi eest tasutud 282 eurot on TsMS § 143 p 1 kohaselt asja läbivaatamise kulu, mis tuleb kostjalt hageja I kasuks välja mõista. Kohus viitas otsuses TsMS § 175 lg-le 1 ja § 218 lg-le 1 ning märkis, et tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hageja I lepinguline esindaja oleks esitanud kohtule TsMS § 218 lg 1

p 2 kohaselt haridusnõude täitmist tõendavat diplomit, samas nähtub kohtule, et hageja I lepinguline esindaja on kvalifitseeritav TsMS § 218 lg 1 p 5 kohaselt hageja I üleneja sugulasena (ema). Kohus oli seisukohal, et hagejal on õigus volitada omal äranägemisel end kohtumenetluses lepingulise esindajana esindama iga isikut, kes vastab TsMS § 218 lg-s 1 sätestatule. Seadusest ei tulene ülenejale sugulasele kohustust anda oma alanejale sugulasele õigusalast kvalifikatsiooni nõudvat õigusabi tasuta. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-64-13 asunud seisukohale, et menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus. Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus hindama m.h esindaja tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust (Riigikohus asjas 3-2-1-115-13 p 25). Riigikohtu praktika kohaselt on vandeadvokaadi põhjendatud tunnitasuks üldjuhul mitte rohkem kui 120 eurot (Riigikohtu 01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja I lepingulise esindaja tunnitasu suuruseks 70 eurot (km-ta). Kohus, juhindudes eelnimetatud Riigikohtu lahenditest ning arvestades Eve Blumani kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust asus seisukohale, et antud tsiviilasjas on põhjendatud lugeda mõistlikuks esindajatasu suuruseks tunnihinda mitte rohkem kui 40 eurot km-ta. Kohus pidas hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvaid õigusabitoiminguid põhjendatuks ja vajalikeks järgmises ulatuses: 1) konsultatsioon kliendiga ja dokumentidega tutvumine 2h ulatuses (80 eurot); 2) hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine ja kohtusse esitamine 5h ulatuses (200 eurot), arvestades hagiavalduse mahtu (26 lk + lisad) ja sisu ning lepingulise esindaja kvalifikatsiooni; 3) 09.06.2014 kostja vastusega hagile tutvumine, konsultatsiooni kliendiga mitte rohkem, kui 1,5h ulatuses (60 eurot), arvestades esitatud vastuse mahtu (sisuliselt vastus 7 lk laia reavahega teksti + lisad 24 lk ) ja asjaolusid; 4) AL 23.07.2014 vastusega hagile tutvumine, konsultatsioon kliendiga mitte rohkem, kui 0,25h ulatuses (10 eurot), arvestades, et tegemist on sisuliselt 1 lk esitatud seisukohaga, millega tutvumine arvestades esitatud asjaolusid ei eelda suuremat ajakulu; 5) Vastuse, selgituste, taotluste jne koostamine kostja vastusele, lisade komplekteerimine 12.08.2014 3h ulatuses (120 eurot), arvestades vastuse mahtu ja sisu ning lepingulise esindaja kvalifikatsiooni; 6) Täiendavate tõendite esitamiseks menetlusdokumendi koostamine 19.08.2014 ja lisade komplekteerimine 2h ulatuses (80 eurot), arvestades menetlusdokumendi mahtu ja sisu ning lepingulise esindaja kvalifikatsiooni; 7) 22.09.2014 HMK Registriosakonnast saabunud dokumentide originaalidega ja toimikutega tutvumine kohtu kantseleis, mitte rohkem, kui 1h ulatuses (40 eurot), arvestades dokumentide mahtu; 8) 24.11.2014 kohtu 21.11.2014 määrusega tutvumine ja kliendiga konsultatsioon, mitte rohkem, kui 0,25h (10 eurot) ulatuses, arvestades kohtumääruse sisu ja mahtu (sisuliselt ca 2 lk); 9) 03.12.2014 kostja poolt esitatud tõenditega ja taotlustega tutvumine, konsultatsioon kliendiga mitte rohkem, kui 1h (40 eurot) ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumentide mahtu (taotlus ca 1 lk + seisukoht 1 lk + lisad 12 lk) ja sisu; 10) 03.12.2014 kostja menetlusdokumendile vastuväite koostamine, kohtumääruse täitmine 2h ulatuses (80 eurot), arvestades esitatud menetlusdokumendi mahtu ja sisu ning lepingulise esindaja kvalifikatsiooni; 11) 03.12.2014 kostja poolt esitatud menetlusdokumendiga ja selle lisadega tutvumine, konsultatsioon on kohtu poolt ülaltoodult arvestatud, seega p 2.11 osas jättis kohus hageja I menetluskulude kindlaksmääramise taotluse rahuldamata; 12) Seisukoha koostamine 08.12.2014 kostja 03.12.2014 menetlusdokumendile on esitatud kohtule ca 2 lk, kohus oli seisukohal, et tegemist on põhjendatud menetluskuluga mitte rohkem, kui 1h ulatuses (40 eurot), arvestades dokumendi mahtu ja sisu ning lepingulise esindaja kvalifikatsiooni; 13) 09.12.2014 kohtuistungil osalemine ei ole põhjendatud rohkem kui 1,35h ulatuses (54 eurot), arvestades kohtuistungi kestvust. Kohtuistungi protokollis on ilmne ebatäpsus. Istung algas kell 13.00 ja lõppes kell 14.21, alguse aeg on märgitud ka

kohtukutses (III kd tlk 119-120); 14) 19.12.2014 kostja poolt esitatud menetlusdokumendi ja selle lisadega tutvumine, konsultatsioon on põhjendatud mitte rohkem, kui 0,5h ulatuses (20 eurot), arvestades, et menetlusdokumendi pikkuseks on 4 lk ja lisad puuduvad; 15) 16.12.2014 taotluse koostamine ekspertiisi läbiviimiseks on põhjendatud menetluskulu mitte rohkem, kui 2,5h (100 euro) ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu; 16) 31.12.2014 vastus kostja 19.12.2014 menetlusdokumendile on põhjendatud 3h (120 euro) ulatuses, arvestades esitatud dokumendi sisu ja mahtu; 17) 06.01.2015 kohtumäärusega tutvumine ei eelda ajakulu rohkem, kui 0,2 h (10 euro) ulatuses; 18) 19.01.2015 ekspertiisimäärusega tutvumine, konsultatsioon kliendiga ei ole põhjendatud rohkem, kui 0,25h (10 euro) ulatuses, arvestades kohtumääruse sisu ja mahtu; 19) Riigilõivu tasumine ja kohtusse esitamine ei ole õigusabikuluna arvestatav, seega jättis kohus nimetatud osas hageja I menetluskulude kindlaksmääramise taotluse rahuldamata; 20) 23.01.2015 tõendite esitamine allkirjade võltsimise kinnitamiseks ei ole põhjendatud rohkem kui 0,5h (20 euro) ulatuses, arvestades kogumisele kuluvat aega; 21) 26.01.2015 algdokumendi esitamine kohtusse ei ole õigusabikulu, mille väljamõistmine oleks vastaspoolelt põhjendatud, kohus jättis taotluse nimetatud osas rahuldamata; 22) 26.01.2015 ekspertiisimäärusega tutvumine ei ole põhjendatud menetluskulu rohkem, kui 0,25h (10 euro) ulatuses, arvestades kohtumääruse sisu ja mahtu; 23) 28.01.2015 teadete edastamine kohtusse ei ole õigusabikulu, mille väljamõistmine vastaspoolelt oleks põhjendatud, kohus jättis taotluse nimetatud osas rahuldamata; 24) KN seletuse edastamine kohtule ei ole samuti õigusabikulu, mille väljamõistmine vastaspoolelt oleks põhjendatud, kohus jättis taotluse nimetatud osas rahuldamata; 25) Ekspertiisiaktiga tutvumine, konsultatsioon ei ole põhjendatud menetluskulu rohkem kui 0,25h (10 eurot) ulatuses, arvestades ekspertiisiakti sisu ja mahtu; 26) Dokumendi koopiate saatmine ei ole õigusabikulu, mille väljamõistmine vastaspoolelt oleks põhjendatud, kohus jättis taotluse nimetatud osas rahuldamata; 27) 04.03.2015 kohtumäärusega tutvumine on põhjendatud menetluskulu 0,25h (10 euro) ulatuses, arvestades menetlusdokumendi sisu ja mahtu; 28) 06.03.2015 kohtuistungil esindamine on põhjendatud menetluskulu 3h (120 euro) ulatuses, arvestades kohtuistungi kestvust; 29) 18.12.2013, 30.12.2014, 17.11.2014 ja 04.03.2015 toimikutega tutvumine on vajalik ja põhjendatud menetluskulu mitte rohkem kui 4h ulatuses (160 eurot), arvestades toimikute mahtu ja sisu, samuti asjaolu, et TsMS § 59 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ning saada seal olevatest dokumentidest ärakirju. E-toimiku näol ei ole täna veel tegemist digitaalse kohtutoimikuga, millel oleks sama õiguslik tähendus pabertoimikuga; 30) Kohtukõne teeside koostamine on põhjendatud menetluskulu 1h (40 euro) ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu. Seoses kostja vastuväidetega hageja I menetluskuludele oli kohus seisukohal, et tulenevalt faktide suurest hulgast ei olnud kohtu hinnangul tegemist lihtsa tsiviilasjaga ning hageja lepinguline esindaja on oma tööd teinud hoolsalt ja esitanud asjakohaseid seisukohti. Samas selgitas kohus hagejale, et Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-64-13 asunud seisukohale, et eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu, seega dokumentide edastamine ei ole õigusabikulu, mille väljamõistmine vastaspoolelt oleks põhjendatud. Eeltoodud põhjendustel rahuldas kohus hageja I avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt 36,1h ulatuses x 40 = 1444 eurot km-ta, millele lisandub riigilõiv summas 250 eurot ja ekspertiisitasu summas 282 eurot (kokku 1976 eurot) ning mõistis kostjalt hageja I kasuks välja menetluskulud 50% ulatuses s.o summas 988 eurot. Kostja esitas 11.03.2015 menetluskulude nimekirja ja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja hagejatelt väljamõistmiseks, paludes hagejatelt välja mõista menetluskuluna õigusabikulud summas 1862,50 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on

kostja lepingulise esindaja tunnitasu suuruseks 150,20 eurot. Kohus, juhindudes Riigikohtu lahenditest nr 3-2-1-64-13, 3-2-1-115-13 ja 3-2-1-93-13 ning arvestades MS kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust asus seisukohale, et antud tsiviilasjas on põhjendatud lugeda mõistlikuks esindajatasu suuruseks tunnihinda mitte rohkem kui 100 eurot. Otsuses toodud põhjendustel rahuldas kohus kostja avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt 9,54h ulatuses s.o 954 eurot ning mõistis hagejatelt kostja kasuks välja menetluskulud 50% ulatuses s.o summas 477 eurot. Juhindudes TsMS § 463 lg 2 koosmõjus TsMS § 445 lg 1 sätestatust tasaarvestas kohus hageja I ja kostja vastastikused määrusega väljamõistetavad menetluskulud ning mõistis tasaarvestuse tagajärjel kostjalt hageja I kasuks välja menetluskulud summas 511 eurot (988-477). Hageja I apellatsioonkaebus 14.05.2015 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja I tühistada Harju Maakohtu 14.04.2015 otsuse osaliselt, so menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas ja teha tühistatud osas uus otsus vastavalt apellatsioonkaebuses toodud asjaoludele, millega hageja I taotlus menetluskulude jagamise ja rahalise kindlaksmääramise osas rahuldada. Menetluskulud palub hageja I jätta kostja kanda. Hagejad said aru, et kohus menetleb esimese nõudena vaidlustatud otsuste kehtetuks tunnistamise nõuet, kuna seda oli nõutud hagis ning ka hagi ülesehitusest oli aru saada, et just otsuste kehtetuks tunnistamise nõue oli esmane nõue. Hageja I leiab, et maakohus pidanuks täitma selgitamiskohustust ning tegema hagejatele sõnaselge ettepaneku nõuete ülevaatamiseks, vajadusel järjestamiseks ning selgitama, et nõuete järjestamine on oluline seetõttu, et järjestamata jätmisel või ebaõigel järjestamisel võib kohus kostja menetluskulud jätta osaliselt hagejate kanda. Kujunenud eksitava olukorra ning maakohtu poolse selgitamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkis nõuete ja nende järjestamisega segadus ning sellises olukorras on ebaõige jätta kostja menetluskuludest 50% hagejate kanda. Hageja I rõhutab, et käesolevas asjas on alternatiivsete nõuete aluseks olevad asjaolud menetluse käigus praktiliselt kattunud, st tegemist oli ühe ja sama elujuhtumiga ning seega on menetluskulude jätmine osaliselt hagejate kanda põhjendamatu. Kohus pidanuks jätma menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda. Hageja I ja kostja vastastikuste määrusega väljamõistetavate menetluskulude tasaarvestamise osas leiab hageja I, et kohus ei saanuks ühe hageja menetluskulusid tasaarvestada kostja menetluskuludega. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et hagi esitasid kohtusse kolm hagejat ja ainult ühel hagejal (hageja I) oli menetluses lepinguline esindaja ning hageja I tasus ka vajaminevad riigilõivud nii hagi esitamisel kui ekspertiisi tegemiseks. Teistel hagejatel lepinguline esindaja puudus ning seega puudusid neil ka esindajale tehtud kulutused. Viimane aga ei tähenda, et kohus saanuks tasaarvestada ühele hagejale väljamõistetud menetluskulud kotjale kõigilt hagejatelt väljamõistetud menetluskuludega. Seega eksis kohus TsMS § 165 lgs 1 sätestatu vastu, kui ei märkinud otsuses, et kostja menetluskulud tuleb kaashagejate vahel jagada võrdsetes osades või muul viisil. Kohus ei saanuks jätta kostja menetluskulusid tervikuna hageja I kanda, kuid tasaarvestamisega kohus seda just tegi. Selles osas tuleb maakohtu otsus tühistada. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja I lepinguline esindaja on hageja I üleneja sugulane ehk ema. Seega võis hageja I lepinguliseks esindajaks TsMS § 218 lg 1 p 5 alusel olla Eve Bluman. Hagejale I jääb arusaamatuks, miks kohus leidis, et kui esindaja vastab TsMS § 218 lg 1 p 5 sätestatud nõudele, siis tal tuleks esitada kohtule diplom. Hageja I leiab, et kohus rikub menetlusõiguse normi, kui nõuab esindajalt, kes vastab TsMS § 218 lg 1 p-le

5, vastavuse tõendamist veel ka TsMS § 218 lg 1 p-i 2 järgi. Hageja I ei nõustu sellega, et maakohus vähendas hageja I lepingulise esindaja tunnitasu 70-lt eurolt 40-le eurole. Maakohtu poolt viidatud lahendid ei ole hageja I hinnangul asjakohased, kuna puudutavad vandeadvokaadist esindaja tunnitasusid ning üks kohtu viidatud lahenditest puudutab üldse menetluskulude väljamõistmist hagita menetluses. Maakohus on jätnud osundamata viidatud lahendi nr 3-2-1-115-13 kõige tähtsamale osale, nimelt p-le 25, millest tuleneb, et üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja I märgib, et 70 eurone tunnitasu on kordi madalam kui keskmine sarnase õigusteenuse hind ning seega ei saa selline tunnitasu ületada keskmist õigusteenuse tunnitasu. Järelikult vähendas kohus alusetult niigi madalat tunnihinda. Hageja I ei saa aru, mida on kohus pidanud silmas hageja I esindaja kvalifikatsiooni all. Samuti ei saa hageja I aru, mida on kohus silmas pidanud hageja I esindaja praktilise kogemuse all. Hageja I esindajal on praktiline kogemus kohtutes alates 1997. aasast ning ajavahemikus 1997-2015 on hageja osalenud vähemalt mõnesajas kohtuasjas, mida saab kohus ise vastavatest registritest kontrollida. Arvestades muu hulgas, et tegemist ei olnud tulenevalt faktide hulgast lihtsa tsiviilasjaga, lepinguline esindaja on oma tööd teinud hoolsalt ja esitanud asjakohased seisukohad, menetlus on kestnud ligi 2 aastat ja esindaja on menetluses osalenud algusest peale ja kostja ei ole tunnitasu suurusele vastu vaielnud, puudus kohtul alus tunnitasu vähendada. Hageja I ei nõustu ka sellega, et lisaks esindaja tunnitasu vähendamisele vähendas kohus menetluses esindaja poolt tehtud tööde mahtu ning seda ka punktides, milles kostja tööde mahuga nõustus. Hageja I leidis avalduses, et 09.06.2014 kostja vastusega hagile ja vastuse lisadega tutvumine ja läbiarutamine kliendiga kestis 3 tundi. Kohus on alusetult leidnud, et vastuse ja hulgaliste lisade e-toimikust väljaprintimine, nende läbitöötamine ja kliendiga läbiarutamine sai toimuda üksnes 1,5 tunni ulatuses. Kohus ei ole põhjendanud, millised olid need asjaolud, mis võimaldasid kostja vastuse ja tõenditega tutvumise aega lühendada 1,5 tunni võrra. Avalduses märkis hageja, et AL 23.07.2014 vastusega hagile tutvumine ja läbiarutamine kliendiga toimus 1 tunni ulatuses. Hageja I ei nõustu kohtu seisukohaga, et nimetatud toimingule sai kuluda üksnes 15 minutit. Hageja I märgib, et ei tea, kuidas kohus kulunud aega arvestas ja selle kohta puuduvad otsuses täpsemad selgitused. Hageja I märgib, et arvestades kostja juures tekkinud olukorda ja ka menetluses valitsenud segast olukorda kostja esindusõiguslike isikutega, eriti AL isikuga, nõudis viimase vastuse analüüsimine rohkem aega, s.o 1 tund, mitte kohtu märgitud 15 minutit. Kohtule esitatud avalduses märkis hageja I, et 22.09.2014 Harju MK Registriosakonnast saabunud dokumentide originaalidega ja toimikutega tutvumine kohtu kantseleis kestis 2 tundi. Hageja I ei nõustu kohtu seisukohaga, mille kohaselt kulus selleks tegevuseks üksnes 1 tund arvestades dokumentide mahtu. Hageja I märgib, et sealsamas kohtu kantseleis tuli üritada aru saada, kas keegi koosolekul osalenutest on üritanud kvoorumi saamise eesmärgil võltsida hageja I allkirja ning sel otstarbel tuli originaalregistreerimislehte uurida kantseleis vastu valgust. Esindajale ilmneski, et hageja I allkirja kohale oli kirjutatud volikiri justkui hageja I osalenuks koosolekul volitatu kaudu. Kuivõrd küsimuse all oli ka käekirja- või dokumendiekspertiiside läbiviimise taotlemine, oli tarvilik originaale põhjalikult uurida, märkida ära lehekülgede numbrid jne. Arvestada tuleb ka, et toimikutega tutvumiseks pidi esindaja ootama kantseleis ca 10 minutit, kuna töötaja juures, kes toimikud tutvumiseks annab, oli järjekord. Lisaks ei tutvunud hageja I esindaja üksnes originaaldokumentidega, vaid kõigi toimikutega ka muus osas.

Avalduses nimetas hageja I, et tal kulus 03.12.2014 kostja poolt esitatud lisatõenditega ja taotlustega tutvumiseks ja läbiarutamiseks kliendiga ning 03.12.2014 kostja esindaja poolt esitatud menetlusdokumendiga ja lisadega tutvumiseks, helisalvestise kuulamiseksvaatamiseks ning läbiarutamiseks kliendiga kokku 5 tundi. Hageja I ei nõustu kohtu seisukohaga, et kokku võis selleks tegevuseks kuluda ainult 1 tund. Kostja esindaja VK esitas kokku dokumente 13-l lehel, mida hageja ja tema esindaja nägid esmakordselt. Selge on, et hageja ei saanud jätta nimetatud tõenditele reageerimata ning neid dokumente tuli analüüsida. Hageja I märgib, et dokumendid olid oma sisu poolest niivõrd rumalad ja sürrealistlikud, et neid tuligi korduvalt ja korduvalt analüüsida ja arutada. Hageja I avalduse kohaselt kulus hageja I esindajal 19.12.2014 kostja lepingulise esindaja MS poolt esitatud menetlusdokumendi ja lisadega tutvumiseks ja läbiarutamiseks kliendiga 3 tundi. Hageja I ei nõustu kohtuga, et selleks tegevuseks sai kuluda üksnes 1⁄2 tundi, kuna kvalifitseeritud õigusteenuse osutaja (MS) koostatud dokumendiga tutvumine eeldab kvalifikatsioonita esindaja poolt põhjalikku tutvumist ja analüüsimist ning põhjalikku läbiarutamist koos õigusteadmisteta hagejaga I. E-toimikusse sisenemine, seal dokumendi avamine ja väljaprintimine võtsid ise juba kohtu poolt pakutud 1⁄2 tunnist vähemalt 15 minutit. Avalduses märkis hageja I, et 16.12.2014 taotluse koostamine ekspertiisi läbiviimiseks, originaaldokumentide hankimine IL-lt ja kohtusse toimetamine võttis aega kokku 3,5 tundi. Hageja I nõustub kohtuga, et taotluse koostamine võttis aega 2,5 tundi, kuid märgib, et kohtu korraldusel pidi esindaja kulutama aega ka I Lauguselt originaaldokumentide hankimiseks ja nende kohtusse toimetamiseks. Hageja I leiab, et ajakulu 1 tund originaaldokumentide hankimiseks ja nende kohtusse toimetamiseks on igati mõistlik, vajalik ja põhjendatud kulu. Hageja I avalduse kohaselt võttis 23.01.2015 tõendite esitamine allkirjade võltsimise kinnitamiseks (K, N, A) esindajal aega 1 tund. Hageja I ei nõustu kohtu seisukohaga, et selleks tegevuseks sai kuluda üksnes 1⁄2 tundi. Hageja I märgib, et toimingule kulunud aeg 1 tund ei sisalda mitte ainult kohtule elektrooniliselt dokumentide esitamiseks kulunud aega, vaid ka nende kogumiseks ja koopiafirmas dokumentide skaneerimiseks kulunud aega. Samuti ei nõustu hageja I kohtu seisukohaga, et ekspertiisiaktiga tutvumiseks ja konsultatsiooniks kulus üksnes 15 minutit (1,25h). Kohus jättis tähelepanuta, et esindajal tuli akti sisu selgitada ja analüüsida koos esindatavaga, kes ei ole õppinud õigusteadust vaid on kõrgharidusega pedagoog ja ei oma varasemat kokkupuudet käekirjaekspertiisidega ja selle kohta tehtud aktidega. Seega ei ole 1 tund tegevusele ülemäära suur, vaid igati mõistlik ja vajalik. Lisaks kuulub aja sisse e-toimikusse sisenemine ja sealt akti väljaprintimine. Hageja I ei nõustu maakohtuga selles, et KN seletuse kohtusse edastamine 1⁄2 tunni ulatuses ei ole põhjendatud kulu. Hageja I selgitab, et KN selgituse näol oli tegemist dokumentaalse tõendiga, mille esitamise tingis kohtu enda käitumine. Nimelt tühistas kohus eelnevalt määratud istungiaja ning uuele istungile KN enam tulla ei saanud. Seega kogus hageja I tõendi ning esitas selle kohtule, st kulutas aega dokumendi skaneerimiseks ja selle kohtule elektrooniliseks esitamiseks. Hageja I hinnangul ei ole õige ka kohtu seisukoht, mille kohaselt ei ole B ja R teadete edastamine kohtusse õigusabikuluks, mistõttu jättis kohus taotluse selles osas rahuldamata. Hageja I märgib, et tegemist ei ole mingite formaalsete teadetega, vaid hageja I esindaja esitas kohtule dokumentaalsed tõendid, tõendamaks, et B ja R allkirjad 23.05.2013 üldkoosolekuks antud volikirjadel olid võltsitud. Kõiki neid tõendeid (N, B, K, A jne) on kohus ka otsuses analüüsinud ja leidnud, et tõendid on vajalikud ja põhjendatud. Kostja menetluskulude osas leiab hageja I, et kohus ei tohtinuks kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust üldse rahuldada. Hageja I märgib, et Sularo OÜ ega ka MS ei ole

kostja esindajaks, kuna puudub sellekohane leping ning samuti ei ole MS esitanud kostjale mingeid arveid. Lisaks ei ole MS esindanud kostja seaduslikku esindajat AL. Maakohus jättis hagejate sellekohase väite kontrollimata. Lisaks märgib hageja I, et ka ei saanuks kostja nimel MS-le antud volikirja allkirjastada VK, kuna teda ei ole kunagi valitud kostja juhatusse (ta valiti kandidaadiks) ning lisaks sellele kutsuti VK, kuid ka AL (endine K), IV ja ES kostja juhatusest tagasi kostja erakorralisel üldkoosolekul 18.06.2014 ning nende asemel valiti juhatusse JZ, AL, IK-R ja GI. Seega saanuks käesolevas vaidluses kostjat esindada üksnes JZ ja AL ning üksnes nemad saanuks kostja nimel sõlmida õigusabilepingu esindaja MS-ga ning anda talle volitused kostja esindamiseks. Kuivõrd MS-l puudusid kehtivad volitused kostjat esindada, ei saanud kostjal olla ka mingeid menetluskulusid. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu suuruse osas märgib hageja I, et kostjale osutatud õigusabi tundide mahust 12,4 ja summast 1862,50 eurot saab kaudselt järeldada, et kostja lepingulise esindaja tunnitasuks on 150,20 eurot. Hageja I leiab, et selline tunnitasumäär on ülemäära suur ja liialdatud, kuna MS ei ole vandeadvokaat. On ilmne, et tavalise juristi tunnitasumäär ei saa olla sama suur kui vandeadvokaadil. Lisaks puudub märge selle kohta, kas nimetatud summale lisandub ka käibemaks või mitte. Hageja I leiab, et olukorras, kus kostja ei olnud märkinud esindaja tunnitasu suurust, pidanuks kohus tegema kostjale ettepaneku tunnitasu suurust täpsustada, mitte ise tunnitasu määrama. Hageja I on seisukohal, et olukorras, kus kostjat esindas seadusliku esindajana AL, kes võttis hagi tervikuna õigeks ja nõustus hagi rahuldamisega, oli muuhulgas tagatud ka võimalus mõlema poole menetluskulude minimeerimiseks, sh oli tagatud see, et kostjal enesel ei saanud tekkida mingeid menetluskulusid. Vastused hageja I apellatsioonkaebusele Kostja esindaja AL avaldas, et võtab hageja I apellatsioonkaebuse täies ulatuses õigeks ning palub kohtul selle rahuldada täies ulatuses. Samuti avaldas kostja esindaja nõustumist hageja I menetluskulude jätmisega kostja kanda. Hagejad II ja III on seisukohal, et hageja I apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostja apellatsioonkaebus 14.05.2015 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada Harju Maakohtu 14.04.2015 otsuse osaliselt, alternatiivse nõude osas ja teha selles osas uus otsus, millega jätta hagejate alternatiivne nõue rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda, sh mõista täies ulatuses hagejatelt välja kostja menetluskulud. Kostja leiab, et vaidlustatavas osas on maakohus valesti hinnanud tõendeid ning ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi. Seetõttu on kohus kostja hinnangul tõlgendanud ebaõigesti korteriühistu üldkoosoleku kvoorumi nõuet selles osas, et vaidlustatava üldkoosoleku toimumise ajal 24.05.2013 üldkoosolekul kvoorumit ei olnud, kuna osaliselt olid volitused võltsitud. Kohus jättis põhjendamata, miks ei analüüsinud kohus kostja poolt esitatud seisukohti volituste kehtivuse osas üldkoosoleku toimumise ajal. Käesolevas menetluses oleva korteriühistu üldkoosolekul on väga tavapärane, et ühistu liikmed volitavad kedagi ennast korteriühistu üldkoosolekul esindama. Vastavalt KÜS §-le 101 võib volitus olla lihtkirjalik. Seaduses ei ole sätestatud kuidas ja kas üldse peab/võib korteriühistu üldkoosolekut korraldav isik kontrollida volikirjade ehtsust. Juhul, kui korteriühistu üldkoosoleku korraldajat kohustataks üldkoosolekul esindamiseks esitatud volikirjade kehtivuse kontrolli teostama, siis muutuks üldkoosolekute läbiviimine sisuliselt võimatuks.

Maakohus jättis põhjendamata, miks ei ole arvestatud kostja seisukohta selles osas, et tänase päevani ei ole ükski volituse andnud isik otsesõnu teavitanud kostjat ega ka kohut, et soovivad volitatu nimel tehtud otsuse tagasi võtta. Siinkohal on oluline märkida, et isikud, kelle volitusi oli väidetavalt võltsitud, ei pöördunud kordagi 24.05.2013 valitud kostja juhatuse liikmete poole, et neid eelpoolnimetatud asjaolust informeerida. Kostja leiab, et 24.05.2013 koosolek on otsustusvõimeline, kuna koosolekul osales üle poole korteriühistu liikmetest või nende volitatud esindajatest. Kostja tunnistab, et Vena Pro OÜ esindusvolituse kehtivus on küsitav, kuid ühe koosolekul osaleja arvu vähenemine ei muuda koosolekut otsustusvõimetuks. Teiste volituse esitanud isikute osas ei saanud ega võinudki üldkoosoleku korraldajatel tekkida õigust volitatud isikute poolt esitatud volituste mittearvestamiseks koosolekul osalejate osas. Kostja viitab Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-38-06 jõutud järeldusele, et korteriühistu üldkoosoleku otsuste hilisem heakskiitmine ei tähenda, et isiku saaks lugeda koosolekul osalejaks ja koosoleku otsustusvõimeliseks. Nimetatud Riigikohtu otsust tuleb rakendada käesolevas tsiviilasjas analoogiana, kuna sisuliselt on olukord sama – kas üldkoosolekul toimumise ajal oli volitus olemas või ei. Samas tsiviilasjas on Riigikohus oma seisukohas välja toonud järgmist: „Arvestades asjaolu, et korteriühistu üldkoosoleku otsus võetakse vastu hääletamise teel ning üldkoosoleku otsus jõustub selle tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti on oluline koosoleku toimumise ajal kohal olev kvoorum.“ 24.05.2013 üldkoosolekul oli koosolekul osalejate nimekirja kohaselt piisav arv liikmeid kohal, et lugeda koosolek otsustusvõimeliseks. Kostja leiab, et 24.05.2013 üldkoosoleku korraldajatel puudus igasugune õigus ja alus eeldada, et koosolekule esitatud volitused ei kehti. Vastus kostja apellatsioonkaebusele Hagejad paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuste ja asja materjalidega, leiab, et TsMS § 657 lg 1 p-i 2 alusel tuleb Harju Maakohtu 14.04.2015 otsus tühistada osas, milles maakohus määras hagi rahuldada osaliselt, samuti menetluskulude jaotuse ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 2 peab ringkonnakohus võimalikuks teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses ja jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja I kasuks menetluskuludena välja 1986 eurot. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Hageja I apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ja vaidlustatud maakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas. Vastavalt TsMS § 370 lg-s 2 sätestatule esitasid hagejad hagis kaks alternatiivset nõuet – nõude kostja 24.05.2013 erakorralise üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks, milledest viimase maakohus rahuldas. Hageja I on kaebuses seisukohal, et kostja menetluskulude 50% ulatuses hagejate kanda jätmine ei ole käesoleval juhul põhjendatud tulenevalt sellest, et maakohtu poolse selgitamiskohustuse täitmata jätmisega tekkis hagejatel nõuete ja nende järjestamisega segadus. Vastuseks kaebuse sellekohastele väidetele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et maakohus on iseenesest õigesti ja kooskõlas hagejate 03.12.2014 menetlusdokumendis (kd III tl 130-155) esitatud täpsustatud nõude sõnastusega esmajärjekorras kontrollinud kostja erakorralise üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise nõuet ja alles seejärel otsuste kehtetuks tunnistamise nõuet. Samas on ringkonnakohus seisukohal, et käesoleval juhul ei sõltu nõuete järjestamisest menetluskulude jaotamise tulemus. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus hagi

rahuldamisel ühel alternatiivsel õiguslikul alusel ebaõigesti otsuse resolutsioonis märkinud, et kohus rahuldab hagi osaliselt ning sellest tulenevalt ka ekslikult jätnud TsMS § 163 lg-le 1 tuginedes menetluskulud 50% ulatuses hagejate ja 50% ulatuses kostja kanda. Ringkonnakohus on seisukohal, et sõltumata alternatiivsete nõuete esitamise järjekorrast on antud juhul kahest alternatiivsest nõudest ühe rahuldamise puhul tegemist hagi rahuldamisega täies ulatuses. Juhul, kui maakohtus oleks tuvastamist leidnud esimese alternatiivse nõude, st üldkoosoleku otsuste tühisuse alused, ei oleks kohus kohustatud põhjendama hagi rahuldamata jätmist teisel alternatiivsel alusel ning see ei kujutaks samuti hagi rahuldamist osaliselt, vaid tegemist oleks hagi täies ulatuses rahuldamisega. Ka on maakohus ise vaidlustatud otsuses Riigikohtu lahendile viidates märkinud, et korteriühistu liikme õigus nõuda üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamist on oma sisult samatähenduslik otsuse kehtetuks tunnistamise nõudega MTÜS § 24 lg 1 järgi. Tulenevalt eeltoodust peab ringkonnakohus põhjendatuks tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas. Samuti peab ringkonnakohus vajalikuks muuta maakohtu otsuse resolutsioonis märgitud hagi rahuldamise ulatust. Ringkonnakohus leiab, et hagi täies ulatuses rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta maakohtus kantud hagejate menetluskulud kostja kanda. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab hageja I apellatsioonkaebuse alusel maakohtu otsuse osaliselt ja teeb ise uue otsuse, tuleb ringkonnakohtul TsMS § 174 lg-st 5 tulenevalt muuta ka maakohtus kindlaksmääratud menetluskulude rahalist suurust. Ringkonnakohus nõustub hageja I seisukohaga, mille kohaselt on maakohus olukorras, kus kostja menetluskulud on jäetud kõigi kolme hageja kanda, ebaõigesti tasaarvestanud hagejale I väljamõistetud menetluskulud kostjale kõigilt hagejatelt väljamõistetud menetluskuludega. Asjaolu, et kolmest hagejast kandis menetluses menetluskulusid üksnes hageja I, ei anna kohtule alust tasaarvestada kõigilt hagejatelt väljamõistetud kostja menetluskulusid hageja I kasuks kostjalt väljamõistetud menetluskuludega. Selliselt toimides on maakohus sisuliselt erinevalt menetluskulude jaotuses märgitust jätnud kostja menetluskulud üksnes hageja I kui menetluses kulusid kandnud hageja kanda. Eelnimetatud osas tuleb hageja I apellatsioonkaebus rahuldada ja maakohtu otsus tühistada. Erinevalt hageja I apellatsioonkaebuses väidetust ei nähtu maakohtu otsusest, et kohus nõuaks hageja I esindajalt, kelleks on tema ema, TsMS § 218 lg 1 p 2 kohase haridusnõude täitmist tõendavat diplomit. Maakohus on otsuses üksnes märkinud, et tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hageja I lepinguline esindaja oleks esitanud kohtule TsMS § 218 lg 1 p 2 kohaselt haridusnõude täitmist tõendavat diplomit, samas on maakohus osundanud, et kohtule nähtuvalt on hageja I lepinguline esindaja kvalifitseeritav TsMS § 218 lg 1 p 5 kohaselt hageja I üleneja sugulasena (ema). Samuti on maakohus väljendanud seisukohta, et hagejal on õigus volitada omal äranägemisel end kohtumenetluses lepingulise esindajana esindama iga isikut, kes vastab TsMS § 218 lg-s 1 sätestatule. Seega ei saa käesoleval juhul väita, et maakohus oleks TsMS § 218 lg 1 p 5 järgi kvalifitseeritavalt hageja I lepinguliselt esindajalt nõudnud vastavuse tõendamist ka sama sätte punkti 2 järgi ja seeläbi rikkunud menetlusõiguse normi. Hageja I hinnangul on maakohus ebaarusaadava viitega hageja I esindaja kvalifikatsioonile ja praktilisele kogemusele alusetult vähendanud 70 eurot suurust tunnitasu 40-le eurole. Ringkonnakohus leiab, et hageja I kaebus ei anna alust maakohtu otsust selles osas tühistada. Vaatamata maakohtu osundatule, mille kohaselt ei olnud faktide suurest hulgast tulenevalt tegemist lihtsa tsiviilasjaga ning et hageja I lepinguline esindaja on oma tööd teinud hoolsalt

ja esitanud asjakohaseid seisukohti, on maakohus põhjendatult leidnud, et arvestades hageja I lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust on antud tsiviilasjas põhjendatud lugeda mõistlikuks esindajatasu suuruseks tunnihinda mitte rohkem kui 40 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohtu lahendeid, millele maakohus on seejuures tuginenud ja mis käsitlevad vandeadvokaadist esindajate tunnitasu põhjendatust ning milles on vandeadvokaadi põhjendatud tunnitasuks peetud 120 eurot ilma käibemaksuta, ei saa ringkonnakohtu hinnangul erinevalt kaebuses leitust pidada asjakohatuteks. Pidades silmas, et hageja I lepingulisel esindajal puudub õigusalane kvalifikatsioon ning vandeadvokaadist esindajatega võrreldavad õigusteadmised ja kogemused õigusteenuse osutamisel, võib Riigikohtu praktika põhjal hageja I lepingulise esindaja 70 euro suurust tunnitasu pidada käesoleval juhul ülemääraseks. Kaebuses rõhutatu, mille kohaselt ei ole kostja hageja I lepingulise esindaja tunnihinda vaidlustanud, ei võimalda samuti asuda maakohtu poolt põhjendatuks peetud hageja I esindaja tunnihinna osas teistsugusele seisukohale. Arvestades, et menetluskulude kindlaksmääramise menetluse puhul on tegemist iseseisva hagita menetlusega, on maakohus sõltumata kostja vastavate vastuväidete puudumisest õigesti hinnanud ka esindaja tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ning jõudnud selle osas ka õigele järeldusele. Järgnevalt kontrollib kohus maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust ulatuses, milles hageja I on maakohtu otsuse vaidlustanud. Seejuures peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Maakohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märkis hageja I, et 09.06.2014 kostja vastusega hagile ja vastuse lisadega tutvumine ja läbiarutamine kliendiga kestis 3 tundi. Hageja I hinnangul on kohus alusetult leidnud, et vastuse ja hulgaliste lisade etoimikust väljaprintimine, nende läbitöötamine ja kliendiga läbiarutamine sai toimuda üksnes 1,5 tunni ulatuses. Kohus ei ole põhjendanud, millised olid tema arvates need asjaolud, mis võimaldasid kostja vastuse ja tõenditega tutvumise aega lühendada 1,5 tunni võrra. Ringkonnakohus hageja I nimetatud seisukohaga ei nõustu. Vaidlustatud maakohtu otsusest nähtuvalt on kohus nimetatud toimingute ajakulu vähendamisel võtnud arvesse esitatud vastuse mahtu ja asjaolusid. Samuti jagab ringkonnakohus maakohtu seisukohta ja leiab, võttes arvesse, et kostja 09.06.2014 vastus hagiavaldusele (kd II tl 93 jj) on sisuliselt 7-l lehel laia reavahega teksti + lisad 24 lk, on põhjendatud ajakuluks nimetatud toimingute tegemisel 1,5 tundi. Hageja I ei nõustu maakohtu seisukohaga, mille kohaselt sai avalduses märgitud AL 23.07.2014 vastusega hagile (kd II tl 159-162) tutvumiseks ja läbiarutamiseks kliendiga (1h) kuluda üksnes 15 minutit. Hageja I märgib, et ei tea, kuidas kohus kulunud aega arvestas ja selle kohta puuduvad otsuses täpsemad selgitused. Arvestades kostja juures tekkinud olukorda ja ka menetluses valitsenud segast olukorda kostja esindusõiguslike isikutega, eriti AL isikuga, nõudis viimase vastuse analüüsimine hageja I arvates rohkem aega, s.o 1 tund, mitte kohtu märgitud 15 minutit. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus nimetatud toimingu ajakulu hinnanud õigesti, arvestades seejuures ka nimetatud dokumendi mahtu (sisuliselt on tegemist 1-leheküljelise seisukohaga, tekst laia reavahega). Hageja I poolt esiletoodud asjaolu, et vastuse esitanud AL esindusõiguse osas valitses segadus, ei saa kohtu hinnangul suurendada ajakulu dokumendiga tutvumisele ega sellega seotud konsultatsioonile kliendiga.

Hageja I menetluskulude nimekirja kohaselt kulutas hageja I lepinguline esindaja 2 tundi 22.09.2014 Harju MK Registriosakonnast saabunud dokumentide originaalidega ja toimikutega tutvumiseks kohtu kantseleis. Hageja I ei nõustu maakohtu seisukohaga, mille kohaselt sai nimetatud toiminguteks arvestades dokumentide mahtu kuluda üksnes 1 tund. Ringkonnakohtu hinnangul saab dokumentide mahtu arvestades pidada põhjendatuks ajakulu 1 tund 22.09.2014 Harju MK registriosakonnast originaaldokumentidena saadetud 24.05.2013 toimunud üldkoosoleku protokolli registreerimislehtede (2 lk) ja volikirjadega (33 tk) tutvumiseks ning toimikutega tutvumiseks, arvestades seejuures, et hageja I menetluskulude nimekirjas märgitud 18.12.2013, 30.12.2014, 17.11.2014 ja 04.03.2015 toimikutega tutvumise ajakulu pidas kohus põhjendatuks ja vajalikuks mitte rohkem kui 4 tunni ulatuses. Avalduses kohaselt kulus hagejal I 03.12.2014 kostja poolt esitatud lisatõenditega ja taotlustega tutvumiseks ja läbiarutamiseks kliendiga ning 03.12.2014 kostja esindaja poolt esitatud menetlusdokumendiga ja lisadega tutvumiseks, helisalvestise kuulamiseksvaatamiseks ning läbiarutamiseks kliendiga kokku 5 tundi. Hageja I ei nõustu kohtu seisukohaga, et kokku võis selleks tegevuseks kuluda ainult 1 tund. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus ka nimetatud toimingute ajakulu hindamisel diskretsioonipiire ületanud. Arvestades kostja poolt esitatud dokumentide sisu ja mahtu on maakohus põhjendatult leidnud, et hageja I lepingulisel esindajal ei saanud nendega tutvumiseks ja kliendiga läbiarutamiseks kuluda rohkem kui 1 tund. Tegemist ei olnud mahukate ega keerukate dokumentidega. Hageja I on kaebuses nimetatud dokumentide osas leidnud, et esitatud dokumendid olid sisu poolest niivõrd rumalad ja sürrealistlikud, et neid tuli korduvalt ja korduvalt arutada ja analüüsida. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa asjaolu, et esitatud dokumendid on hageja arvates rumala ja sürrealistliku sisuga, tingida nendega tutvumise ja kliendiga läbiarutamise tavalisest suuremat ajakulu ning selliste kulude väljamõistmist vastaspoolelt. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti hinnanud ka hageja I lepingulise esindaja ajakulu 19.12.2014 kostja lepingulise esindaja MS poolt esitatud menetlusdokumendiga tutvumiseks ja läbiarutamiseks kliendiga, arvestades, et nimetatud dokumendi sisuline osa on 4 lk, lisad dokumendil puuduvad ning dokumendi viimasest leheküljest suure osa moodustavad refereeringud volituste kehtivust puudutavatest TsÜS sätetest. Hageja I poolt kaebuses nimetatud e-toimikusse sisenemise, seal dokumendi avamise ja väljaprintimise kulu on õigusteenuse osutamisega kaasnevaks kuluks, mida ei ole põhjendatud täiendavalt, lisaks maakohtu poolt väljamõistetud menetluskulule, kostjalt välja mõista. Samuti ei anna nimetatud toimingute ajakulu suurendamiseks alust hageja I esiletoodu, et kvalifitseeritud õigusteenuse osutaja (MS) koostatud dokumendiga tutvumine eeldab kvalifikatsioonita esindaja poolt põhjalikku tutvumist ja analüüsimist ning põhjalikku läbiarutamist koos õigusteadmisteta hagejaga I. Menetlusosaline on küll õigustatud volitama ennast kohtumenetluses esindama igat TsMS § 218 lg 1 nõuetele vastavat isikut, ent valides enda lepinguliseks esindajaks üleneja sugulase, kellel puudub õigusalane kvalifikatsioon, ei anna see alust suurema ajakulu ja seega ka suuremate menetluskulude väljamõistmiseks vastaspoolelt. Samuti on hageja I väited tema kvalifikatsioonita esindajast ja sellest tingitud vajadusest põhjalikuks dokumentidega tutvumiseks ja analüüsimiseks vastuolus kaebuses avaldatuga, milles hageja I on seoses tema lepingulise esindaja tunnihinna vähendamisega maakohtu poolt vastupidiselt just rõhunud enda esindaja pikaaegsele praktilisele kogemusele ja võimekusele. Maakohus jättis hageja I menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata seoses 28.01.2015 kohtule B ja R teadete edastamisega, märkides, et teadete edastamine kohtusse ei ole õigusabikulu, mille väljamõistmine vastaspoolelt oleks põhjendatud. Hageja I on kaebuses

õigesti osundanud, et tegemist ei ole formaalsete teadetega, vaid dokumentaalsete tõenditega, mis esitati tõendamaks, et B ja R allkirjad 23.05.2013 üldkoosolekuks antud volikirjadel olid võltsitud. Vaatamata asjaolule, et hageja I on avalduses menetlustoiminguna nimetanud teadete edastamise, tulnuks maakohtul menetluskulude kindlaksmääramise avalduse põhjendatuse hindamisel kontrollida, kas vastav menetlustoiming on reaalselt sooritatud ja kas see oli vajalik ja põhjendatud. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja I lepinguline esindaja esitanud kohtule 28.01.2015 B ja R kinnitused allkirjade võltsimise kohta. Samas kuivõrd vahetult enne hageja I poolt B kinnituse edastamist kohtule on B ise elektrooniliselt esitanud kohtule vastava kinnituse 27.01.2015 (kd IV tl 69-72), millisele tõendile on maakohus otsuses tuginenud, ei saa B teate kohtule edastamise kulu pidada hageja I lepingulise esindaja põhjendatud kuluks. Samas hageja I lepingulise esindaja poolt esitatud R kinnitusele allkirja võltsimise tõendamiseks on maakohus otsuses tuginenud ning seega on tegemist ka vajaliku ja põhjendatud menetlustoiminguga. Seega tuleb nimetatud kulu kostjalt välja mõista sarnaselt 23.01.2015 allkirjade võltsimiseks tõendite esitamise ajakuluga. Arvestades ka R kinnituse kui tõendi kogumisele kuluvat aega ei saanud ringkonnakohtu hinnangul R kinnituse esitamiseks kohtule kuluda rohkem kui 0,25 tundi (15 minutit, 10 eurot). Sellest tulenevalt kuulub hageja I lepingulise esindaja õigusabikulu suurendamisele 10 euro ulatuses. Ülejäänud hageja I lepingulise esindaja õigusabitoimingute ajakulu hindamisel on maakohus otsuses toodud põhjendustel jõudnud õigetele järeldustele ning hageja I apellatsioonkaebuse väited ei anna nende osas alust maakohtu otsuse muutmiseks. Arvestades eeltoodut peab ringkonnakohus põhjendatuks rahuldada hageja I avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks lisaks maakohtu poolt määratud õigusabikulude ulatusele (36,1 tundi) täiendavalt 0,25 tunni ulatuses, seega 36,35 tunni ulatuses, mis arvestades hageja I lepingulise esindaja tunnitasu teeb 1454 eurot (36,35x40), millele lisandub riigilõiv summas 250 eurot ja ekspertiisitasu summas 282 eurot, kokku 1986 eurot. Et ringkonnakohtu hinnangul on maakohus rahuldanud hagi täies ulatuses, millest tulenevalt tuleb ka maakohtus kantud menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda, kuulub kostjalt hageja I kasuks menetluskuluna väljamõistmisele 1986 eurot. Kostja menetluskulude kindlaksmääramise osas on hageja I seisukohal, et kostja avaldust menetluskulude kindlaksmääramiseks ei tohtinuks maakohus üldse rahuldada. Peamise põhjendusena sellisele seisukohale jõudmisel on hageja I esile toonud, et kostja lepingulisel esindajal MS puudusid kehtivad volitused kostjat esindada, kuivõrd kostja nimel esindajale antud volikirja allkirjastanud VK ei olnud volikirja allkirjastamise ajal, s.o 19.12.2014, kostja seaduslik esindaja ega saanud seega anda volitusi kostja esindamiseks kohtumenetluses. Kaebuses on hageja I vaidlustanud ka kostja lepingulise esindaja tunnitasu suuruse, leides, et selline tunnitasu on ülemäära suur. Käesolevas otsuses eelnevalt esitatud motiividel peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta maakohtus kantud menetluskulud kostja kanda, millest tulenevalt tuleb maakohtu otsus tühistada ka kostja menetluskulude kindlaksmääramise ja hagejatelt väljamõistmise osas. Vaatamata sellele, et ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse kostja menetluskulude kindlaksmääramise osas hageja I apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata, peab ringkonnakohus siiski vajalikuks hageja kaebuse vastavatele väidele järgnevalt vastata. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus iseenesest õigesti järeldanud, et kostjat lepingulise esindajana menetluses esindanud MS õigusabikulud on hüvitatavateks menetluskuludeks TsMS § 175 lg 1 järgi. Ringkonnakohus ei nõustu hageja I seisukohaga, mille kohaselt

puudusid MS-il kehtivad volitused kostja esindamiseks, kuna vastava volikirja allkirjastanud VK ei olnud volikirja allkirjastamise ajal kostja seaduslikuks esindajaks. Nõustuda ei saa hagejaga I selles, et kostja seaduslikeks esindajateks on tulenevalt 18.06.2014 üldkoosoleku otsustest JZ, AL, IK-R ja GI ning kostjat ei saa kohtumenetluses esindada tagasikutsutud juhatuse liikmed. Siinkohal juhib ringkonnakohus tähelepanu, et kostja 18.06.2014 erakorralise üldkoosoleku otsused on vaidlustatud ja nende tühisuse tuvastamist menetles Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-14-54287, milles kohus tegi otsuse 25.05.2015. Nimetatud otsuse peale IV poolt esitatud apellatsioonkaebus on Tallinna Ringkonnakohtu menetluses. Kuivõrd maakohtu eelnimetatud otsus ei ole jõustunud, puuduvad kostja 18.06.2014 erakorralisel üldkoosolekul juhatuse liikmeteks valitud isikutel seega käesoleval hetkel kostja juhatuse liikme volitused ja seega ka seadusest tulenev õigus kostja esindamiseks. Toodust tulenevalt on maakohus õigesti lugenud 09.12.2014 volikirja allkirjastamise ajal VK kui kostja 18.06.2014 erakorralise üldkoosoleku otsusega tagasikutsutud juhatuse liiget kostja seaduslikuks esindajaks. Vastuseks hageja I vastuväidetele seoses kostja lepingulise esindaja MS tunnitasumääraga juhib ringkonnakohus tähelepanu, et kostja avaldusest tuletatavat tunnitasu 150,20 eurot, mida hageja I peab ülemäära suureks, on maakohus otsuses vähendanud, lugedes mõistlikuks esindajatasu suuruseks tunnihinda mitte rohkem kui 100 eurot. Nimetatud summas kostja lepingulise esindaja tunnitasu ei saa ringkonnakohtu arvates pidada ülemäära suureks. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus ei nõustu kostja apellatsioonkaebusest nähtuva seisukohaga, mille kohaselt on maakohus hagejate alternatiivse nõude rahuldamisel hinnanud valesti tõendeid ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi. Kostja hinnangul on maakohus hagejate alternatiivse nõude alusel kostja 24.05.2013 erakorralise üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamisel aluseks võtnud üksnes hagejate poolt kohtumenetluses esitatud tõendid, mille kohaselt on korteriühistu liikmete volitused võltsitud. Nimetatu ei ole kooskõlas vaidlustatud maakohtu otsusest nähtuvaga, mille kohaselt on maakohus, kontrollimaks, kas 24.05.2013 toimunud kostja erakorralisel üldkoosolekul oli olemas kostja põhikirjaga nõutav kvoorum otsuste vastuvõtmiseks, lähtunud lisaks hagejate poolt kohtule esitatud tõenditele ka Harju Maakohtu 26.01.2015 määrusega määratud käekirjaekspertiisi tulemustest, tunnistajate ütlustest ning kostja 24.05.2013 erakorralise üldkoosoleku protokolli kohaselt koosolekul osalenud korteriomanike kinnitustest. Maakohus on otsuse tegemisel hinnanud kõiki asjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning jõudnud otsuses viidatud tõenditele tuginedes õigele järeldusele, et kostja 24.05.2013 erakorralise üldkoosoleku otsused tuleb tunnistada kehtetuks. Vastuseks kostja väitele, et seaduses ei ole sätestatud kuidas ja kas peab korteriühistu üldkoosolekut korraldav isik kontrollima üldkoosolekul esindamiseks esitatud volikirjade kehtivust, märgib ringkonnakohus, et asjaolu, et kostja ei kontrollinud vaidlustatud üldkoosolekul esindamiseks esitatud volikirjade kehtivust, on kostja enda risk ning see ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebuses heidab kostja maakohtule ette, et kohus ei ole põhjendanud, miks ei ole arvestatud kostja seisukohaga, et tänase päevani ei ole ükski volituse andnud isik otsesõnu teavitanud kostjat ega ka kohut, et soovivad volitatu nimel tehtud otsuse tagasi võtta. Siinkohal peab ringkonnakohus esmalt vajalikuks selgitada, et vastavalt maakohtu poolt õigesti tuvastatule kasutati kostja 24.05.2013 erakorralisel üldkoosolekul paljude korteriomanike esindamiseks kas võltsitud või kehtetuid volikirju. Võltsitud või kehtetute volikirjade kohaselt volituse andnud isikute nimel tehtud üldkoosoleku otsuseid ei saanud vastu võtta, kuivõrd puudus kostja põhikirjaga ettenähtud kvoorum ning seega ei olnud üldkoosolek otsustusvõimeline. Toodust tulenevalt puudus väidetavalt volituse

andnud isikutel ka vajadus tehtud otsuste tagasi võtmiseks. Ringkonnakohus ei jaga kostja arvamust, mille kohaselt oli kostja 24.05.2013 koosolek otsustusvõimeline, kuna koosolekul osales üle poole korteriühistu liikmetest või nende volitatud esindajatest. Käesoleva vaidluse lahendamisel on asjakohatu kostja apellatsioonkaebuses viidatud Riigikohtu seisukoht, et korteriühistu üldkoosoleku otsuste hilisem heakskiitmine ei tähenda, et isiku saaks lugeda koosolekul osalejaks ja koosoleku otsustusvõimeliseks (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-38-06). Eeltoodud Riigikohtu järeldus ei väära antud asjas maakohtu tuvastatut, mille kohaselt puudus kostja 24.05.2013 erakorralisel üldkoosolekul vajalik kvoorum otsuste vastuvõtmiseks. Samuti jääb arusaamatuks, kuidas on vastavalt kaebuses väidetule eelnimetatud Riigikohtu otsus analoogia korras kohaldatav käesolevas asjas. Ka ei võimalda maakohtust erinevale seisukohale asuda viidatud Riigikohtu lahendis märgitu ja kaebuses viidatu, et oluline on koosoleku toimumise ajal kohal olev kvoorum. Kaebuses on kostja seisukohal, et kostja 24.05.2013 erakorralisel üldkoosolekul oli koosolekul osalejate nimekirja kohaselt kohal piisav arv liikmeid, et lugeda koosolek otsustusvõimeliseks. Ringkonnakohus märgib, et erakorralist üldkoosolekut ei muuda otsustusvõimeliseks ainuüksi osalejate nimekirjast nähtuv koosolekul osalevate või esindatud liikmete arv. Oluline on kindlaks teha, kas üldkoosolekul osalenud ja hääletanud esindajad omasid tegelikkuses selleks vastavaid volitusi. Kuivõrd maakohus on käesolevas asjas õigesti tuvastanud, et vähemalt 12 kostja 24.05.2013 erakorralise üldkoosoleku registreerimislehe järgselt üldkoosolekul viibinud korteriomanikku ei olnud tegelikult 24.05.2013 erakorralisel üldkoosolekul esindatud ja seega ei ole nad nimetatud üldkoosolekul oma häält andnud, puudus seega kostja põhikirjaga nõutav kvoorum, mistõttu ei olnud üldkoosolek otsustusvõimeline. Menetluskulud Kuivõrd menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata, tuleb apellatsioonimenetluses kantud hageja I menetluskulud jätta tema enda kanda. Kuna kostja apellatsioonkaebus rahuldamisele ei kuulu, siis tuleb kostja menetluskulud apellatsioonimenetluses jätta kostja enda kanda (TsMS § 171 lg 1). Toodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul vajadus apellatsioonimenetluses kantud hageja I ja kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere

/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal

Otsus parandatud 29.09.2015 määrusega

RESOLUTSIOON

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.