Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Ülle Jänes ja Imbi Sidok-Toomsalu
Kohtuasi
MR kaebus kohtutäitur Igor Prigoda tegevusele ja 01.08.2011 täitemenetluse lõpetamise otsusele täiteasjas nr 132/2005/443
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 25.06.2015 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse MR määruskaebus liik Menetlusosalised esindajad Menetluse liik
ja
nende Avaldaja: MR (isikukood XXXXXXXXXX) Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Pärnu Maakohtu 25.06.2015 määrus tühistada osas, milles maakohus keeldus MR 20.06.2015 avalduse menetlusse võtmisest taotluste osas kohustada kohtutäiturit tasuma avaldajale 45 534,19 eurot ja hüvitada hagejale tekkinud kahju (avalduse taotlused nr 6 ja 7), ning saata tsiviilasi selles osas avalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks tagasi samale maakohtule. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldada osaliselt.
2.Määruse peale võib määruskaebuse rahuldamata jätmist puudutavas osas esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja maakohtu määrus
1.20.06.2015 saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja MR (avaldaja) kaebus kohtutäituri Igor Prigoda (kohtutäitur) tegevusele ja 01.08.2011 täitemenetluse lõpetamise otsusele täiteasjas nr 132/2005/443. Avaldaja nimetas kohtule esitatud menetlusdokumenti hagiks täiteasjas nr 132/2005/443. Avaldaja esitas 1(5)
Tsiviilasi nr: 2-15-9410 menetlusdokumendis järgmised taotlused: 1) tühistada õigusvastased toimingud, 2) tühistada 01.08.2011 täitemenetluse lõpetamise otsus, 3) kohustada kohtutäiturit tegema ametitoimingud ja täitetoimingud täitedokumendi täitmiseks, 4) müüa keelumärkega kinnistu Vabriku 15 avaldajale võlgnevuse kustutamiseks ja täidedokumendi täitmiseks, 5) 28.07.2011 aastal kinnisasja müügist saadud tulemist kanda avaldaja kontole lubatud ja tasumisele kuuluv summa 28 760 eurot, 6) kui võlgnik ei täida täitedokumenti, kohustusi ja täitemenetluses sõlmitud kokkuleppeid aegumise või mingil muul põhjusel, kohustada kohtutäiturit tasuma avaldajale 43534,19 eurot, 7) hüvitada avaldajale kahjud, mille suurus on väljaselgitamisel.
2.Pärnu Maakohus keeldus 25.06.2015 kohtumäärusega avalduse menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 3 alusel, kuivõrd leidis, et avaldaja ei ole pidanud kinni seda liiki asjade eelnevalt kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Maakohus märkis, et nähtuvalt avalduse sisust kaebab avaldaja kohtutäituri tegevusele ja kohtutäituri otsusele. Maakohus viitas täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg-le 1 ning selgitas, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Määruskaebus
3.Maakohtu määrusele 11.07.2015 esitatud määruskaebuses palub avaldaja maakohtu määrus tühistada. Maakohus pole selgitanud, miks ei saa avaldaja täiteasjas hagi esitada. Avaldajale jääb arusaamatuks, mis alusel muutis kohus hagi kaebuseks. Maakohus ei andnud avaldajale aega ka kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Määruse põhjendused
4.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osaliselt tühistada ning saata tsiviilasi selles osas avalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks tagasi samale maakohtule (TsMS § 667 lg 2). Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada.
5.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas avaldaja maakohtule hagina pealkirjastatud 20.06.2015 menetlusdokumendi (edaspidi avaldus), milles kaebas kohtutäituri tegevusele (taotluse punktid nr 1-5, tl 4). Taotluse punktides nr 6 ja 7 palus avaldaja kohustada kohtutäiturit tasuma avaldajale 45534,19 eurot ja hüvitada hagejale tekkinud kahju. Kõigepealt analüüsib kolleegium määruskaebuse põhjendatust osas, mis puudutab avalduse menetlusse võtmisest keeldumist selles toodud taotluste nr 1-5 osas.
6.Kohus menetleb tsiviilasja üksnes juhul, kui seaduses sätestatud korras on esitatud hagi või muu avaldus (TsMS § 4 lg 1). Seaduses ettenähtud juhul peab isik olema enne kohtusse pöördumist läbinud kohtueelse menetluse (TsMS § 3 lg 3). Kohtutäituri tegevuse vaidlustamiseks näevad tsiviilkohtumenetluse ja täitemenetluse seadustikud erikorra, mille kohaselt vaadatakse kaebused kohtutäituri tegevusele läbi hagita menetluses (TsMS § 475 lg 1 p 15). See tähendab, et kohtutäituri otsusele kaebamise korral hagi ei esitata.
7.Vastavalt TMS § 218 lg-le 1 tuleb kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks esitada kaebus maakohtule. Avalduses kaebab avaldaja kohtutäituri tegevusele menetluse läbiviimisel täiteasjas nr 132/2005/443 ja palub taotlustes nr 1-5 tühistada kohtutäituri 01.08.2011 otsus täitemenetluse lõpetamise kohta täiteasjas nr 132/2005/443 ning kohustada
2(5)
Tsiviilasi nr: 2-15-9410 kohtutäiturit tegema täitetoiminguid. Avaldus on seega taotluste nr 1-5 osas suunatud kohtutäituri tegevuse vaidlustamisele täitemenetluse läbiviimisel. Sellise avalduse vaatab kohus läbi hagita menetluses ning sellist avaldust tuleb käsitleda kaebusena kohtutäituri otsusele TMS § 218 lg 1 mõttes.
8.Hagita menetluses läbivaadatav avaldus ja kaebus peab vastama seadusest tulenevatele nõuetele. Kooskõlas TsMS §-ga 477 võib avalduse menetlusse võtmisest seaduses nimetatud juhtudel keelduda. Hagiavalduse, seega ka hagita menetluses esitatud avalduse menetlusse võtmisest keeldumise alused on ammendavalt sätestatud TsMS §s 371. Praegusel juhul on maakohus tuginedes TsMS § 371 lg 1 p-le 3 keeldunud kaebuse menetlusse võtmisest põhjusel, et avaldaja ei ole pidanud kinni seda liiki asjade eelnevalt kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast.
9.Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et kohtutäituri tegevuse vaidlustamisel TMS § 218 lg 1 mõttes pole avaldaja kinni pidanud seda liiki asjade eelnevalt kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Avaldusest ei nähtu, et avaldaja oleks maakohtule esitatud taotluste nr 1 ja 3-5 osas eelnevalt pöördunud kohtutäituri poole TMS § 217 lg 1 kohase kaebusega. Kolleegiumi hinnangul pole põhjendatud avaldaja etteheide, et maakohus pole juhtinud avaldaja tähelepanu avalduse puudustele ega andnud tähtaega nende likvideerimiseks. TsMS § 3401 lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Täiendav tähtaeg TsMS § 3401 lg 1 mõttes tuleb puuduse kõrvaldamiseks anda seega siis, kui tegemist on puudusega, mille kõrvaldamine on täiendava (lühikese) tähtaja jooksul võimalik. Kohustusliku kohtueelse kaebekorra läbimata jätmine ei ole käsitletav TsMS § 3401 lg 1 mõttes kõrvaldatava puudusena. Menetlus täiteasjas nr 132/2005/443 on avalduses märgitu kohaselt lõpetatud 01.08.2011, mistõttu pole TMS § 217 lg-st 1 tuleneva kohtuvälise kohustusliku korra läbimine ka enam võimalik.
10.Kolleegiumi hinnangul oli põhjendatud TsMS § 371 lg 1 p 3 koosmõjus TMS § 218 lg-ga 1 alusel keelduda avalduse menetlusse võtmisest ka avalduses toodud taotluse nr 2 osas. Taotluse viidatud punktis palub avaldaja tühistada kohtutäituri 01.08.2011 otsuse täitemenetluse lõpetamise kohta täiteasjas nr 132/2005/443. Maakohtule esitatud avalduse kohaselt on avaldaja esitanud 11.08.2011 kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri 01.08.2011 otsusele täitemenetluse lõpetamise kohta täiteasjas nr 132/2005/443. Avaldaja väidab, et kohtutäitur pole avaldaja kaebust TMS §-s 217 sätestatud korras lahendanud.
11.Olukorras, kus isik esitab kohtutäituri tegevusele kaebuse ning kohtutäitur jätab selle TMS §-s 217 sätestatud korras lahendamata, on isikul õigus pöörduda TMS § 218 lg-s 1 sätestatud korras kohtu poole kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks. Kolleegiumi hinnangul tuleb seda teha mõistliku aja jooksul arvates hetkest, mil isik on kohtutäiturile kaebuse esitanud ning kohtutäitur pole sellele reageerinud. See tähendab, et õiguskaitsevahendi kasutamisel tuleb isikul siiski lähtuda TMS § 218 mõttest ja arvestada selles sätestatud tähtajaga. Täitemenetluse seadustik sätestab lühikesed tähtajad kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks ja kaebuse menetlemiseks. Tähtaegade kehtestamise eesmärgiks on täitemenetluse kiire ja efektiivne läbiviimine
3(5)
Tsiviilasi nr: 2-15-9410 ning see, et vaidlustatud küsimuses saabuks võimalikult kiiresti õigusrahu. TMS § 217 lg 3 kohaselt on kohtutäitur kohustatud vaatama kaebuse läbi 15 päeva jooksul arvates selle jõudmisest kohtutäiturini ning tegema kaebuse osas põhjendatud otsuse 10 päeva jooksul arvates kaebuse läbivaatamisest. Kaebuse esitanud isikul on seejärel õigus TMS § 218 lg 1 kohaselt vaidlustada kohtutäituri otsus 10 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisest. Seega peab isiku kaebus reeglina jõudma kohtuni 35 päeva jooksul arvates kohtutäiturile kaebuse esitamisest.
12.Juhul, kui kohtutäitur jättis avaldaja 11.08.2011 kaebuse tähelepanuta, tulnuks avaldajal pöörduda TMS § 218 lg-s 1 sätestatud õiguskaitsevahendi kasutamiseks kohtusse eespool märgitust lähtudes mõistlikult lühikese aja jooksul. Avaldaja pöördus maakohtu poole taotlusega tühistada kohtutäituri 01.08.2011 otsus aga alles 20.06.2015 ehk ca neli aastat hiljem. Kolleegiumi hinnangul ei saa sellise pikkusega viivitusel olla mõistlikku põhjendust. Viivitust põhjendava mõjuva põhjuse olemasolule pole ka avaldaja oma 20.06.2015 menetlusdokumendis viidanud. Sellest tulenevalt on kolleegium seisukohal, et avaldaja on minetanud TMS § 218 lg-st 1 tuleneva õiguse kohtutäituri 01.08.2011 otsuse vaidlustamiseks. Maakohus on seega õiguspäraselt keeldunud (taotluse p 2 osas) avalduse menetlemisest TsMS § 371 lg 1 p 3 ja TMS § 218 lg 1 alusel nende koosmõjus. Täiendava tähtaja võimaldamine puuduse likvideerimiseks TsMS § 3401 lg 1 alusel poleks antud juhul põhjendatud, kuivõrd tegemist pole puudusega, mida oleks võimalik kõrvaldada.
13.Tulenevalt eelmainitust on kolleegium seisukohal, et maakohus on õiguspäraselt keeldunud avalduse menetlemisest osas, mis puudutab avalduses toodud taotlusi nr 15. Määruskaebus tuleb vastavas osas jätta rahuldamata.
14.Järgnevalt hindab kolleegium maakohtu määruse õiguspärasust osas, mis puudutab avalduses märgitud taotlusi nr 6-7. Taotluses nr 6 taotles avaldaja kohtutäituri kohustamist avaldajale 43 534,19 euro tasumiseks juhul, kui võlgnik ei täida täitedokumenti ning täitemenetluses sõlmitud kokkuleppeid. Taotluses nr 7 nõudis avaldaja talle tekkinud kahju hüvitamist.
15.Viidatud taotlusi pole maakohus vaidlustatud määruses analüüsinud ega kvalifitseerinud. Kolleegium ei nõustu maakohtu käsitlusega, mille kohaselt tuleb ka nende taotluste menetlemisest keelduda TsMS § 371 lg 1 p 3 koosmõjus TMS § 218 lg 1 alusel.
16.Taotlused nr 6-7 pole käsitletavad kohtutäituri otsuse vaidlustamisena TMS § 218 lg 1 mõttes, kuivõrd nende sisuks on kohtutäiturilt kahjuhüvitise nõudmine, mitte täitemenetluses tehtud menetlustoimingu vaidlustamine. Kohtutäitur vastutab oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses (kohtutäituri seaduse § 9 lg 1). Kahju hüvitamise nõue esitatakse hagimenetluses, mitte hagita menetluses. Hagi peab muuhulgas vastama TsMS § 363 ja TsMS 38. peatüki nõuetele. Seaduse kohaldamine ja nõude kvalifitseerimine on kohtu kohustus ning kohus pole seejuures seotud poolte väidetega (TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 esimene lause, § 442 lg 8 esimene lause). Maakohus on nimetatud kohustust rikkudes jätnud kindlaks tegemata, millist nõuet avaldaja avalduses sisalduvate taotlustega nr 6-7 esitada soovis. Tegemist on menetlusõiguse normi olulise rikkumisega, mistõttu tuleb maakohtu määrus vastavas ulatuses tühistada ning saata tsiviilasi avalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks tagasi samale maakohtule.
4(5)
Tsiviilasi nr: 2-15-9410
17.Avalduse menetlusse võtmise uuel otsustamisel tuleb maakohtul selgitada välja, kas ja millises summas on avaldaja esitanud kohtutäituri suhtes kahju hüvitamise nõude. Maakohtul tuleb juhtida avaldaja tähelepanu hagiavalduse puudustele ning anda TsMS § 3401 lg 1 alusel mõistlik tähtaeg (hagi)avalduses esinevate puuduste likvideerimiseks, sh riigilõivu tasumiseks ning hagiavalduse nõuetekohaseks vormistamiseks. Juhul, kui avaldaja ei kõrvalda hagiavalduse puudusi maakohtu poolt määratud tähtaja jooksul, võib see olla aluseks hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks TsMS §-s 371 sätestatu alusel koosmõjus TsMS § 3401 lg-tega 1 ja 2.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.