2-13-60204/81 - Täitmine - Otsuse täitmise viisi määramine - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

1.Kohtutäitur Hille Kudu esitas 17.12.2013.a Harju Maakohtule avalduse, milles taotles kinnisasja uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult. Avalduse kohaselt on võlgniku BL suhtes algatatud täitemenetlus (täiteasi nr 035/2013/764). Täitemenetluse algatamise aluseks on kohtuotsus ja sissenõudja Danske Bank A/S Eesti filiaal avaldus. Võlgnikule kuulub kinnisasi asukohaga Harjumaa, Harku vald, XXXXXXXX XXXXXXX, XXXXXXX XX X (registriosa nr XXXXXXXX), mille arestimine toimus 30.10.2013. Enne arestimist küsis kohtutäitur sissenõudja ja võlgniku seisukohta kinnisvara hinna osas. Kohtutäituile esitatud seisukohad olid oluliselt erinevad. Arestitud kinnisasjale määras hinna kohtutäitur. 26.11.2013 esitas võlgnik kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, millega muuhulgas vaidlustas kohtutäituri poolt määratud hinna. 17.12.2013.a otsusega lahendas kohtutäitur võlgniku kaebuse. Kohtutäitur rahuldas võlgniku kaebuse osas, milles võlgnik taotles Nordea panga aresti muutmist selliselt, et igakuiselt on võimalik kasutada seaduses ettenähtud miinimumi ja osas, milles võlgnik vaidlustas kohtutäituri poolt määratud kinnisasja hinna, millega seoses kohtutäitur taotleb kohtult uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist. Harju Maakohus algatas 09.01.2015.a määrusega arestitud asja uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramiseks hagita menetluse ning kohustas sellega võlgnikku tasuma asja läbivaatamise kulud (eksperdikulud) 300 eurot. Võlgnik esitas 21.01.2015 määruskaebuse 09.01.2015.a kohtumääruse peale. Harju Maakohus keeldus 23.05.2015.a määrusega määruskaebuse menetlusse võtmisest, kuna nõutud ettemaksu suurus jäi alla TsMS § 148 lg-s 5 sätestatud piiri. 07.06.2015.a esitas võlgnik Harju Maakohtu 23.05.2015.a kohtumääruse peale määruskaebuse ning ühtlasi ka menetlusabi taotluse. Menetlusabi taotluses soovis võlgnik menetlusabi riigilõivu maksmisel (vabastada täielikult), menetlusdokumentide või kohtulahendi tõlkimise kulude kandmiseks (täielikult) ja menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi tasu maksmiseks (täielikult). Menetlusabi taotlusest nähtus, et võlgniku elukohaks on XXXX XXX XXXXXX, XXXXXX, XXXXXXXX XXXX XX-X, XXXXXXXXXXXXX. Võlgnik töötab (tööandja nimi: L OÜ) ning on elukutselt mehaanik. Võlgnik on märkinud, et tema taotluse esitamisele eelneva nelja kuu alusel arvestatud ühe kuu keskmine netosissetulek on 304 eurot. Võlgnik on välja toonud menetlusabi taotluses, et tal ei ole alaealisi lapsi, tema omandis on kinnisvara aadressil XXXXXX X, XXXXXXXX, mis on arestitud. Lisaks on võlgnik märkinud, et temale kuuluvad järgnevad arestitud väärtpaberid: G OÜ (registrikood XXXXXXXX), T OÜ (registrikood XXXXXXXX), OÜ T (registrikood XXXXXXXX). Muuhulgas on välja toodud, et võlgnikul on järgmised seosed äriühingutega: omanik äriühingus G OÜ (registrikood XXXXXXXX) arestitud osaluse vm turuväärtusega summas 90 000 eurot, omanik äriühingus T OÜ (registrikood XXXXXXXX) arestitud osaluse vm turuväärtusega summas 45 000 eurot, osanik äriühingus OÜ T (registrikood XXXXXXXX) arestitud osaluse vm turuväärtusega 20 000 eurot, juhatuse liige äriühingus L OÜ (registrikood XXXXXXXX). Võlgnik on märkinud enda ja perekonnaliikmete igakuisteks vältimatuteks püsikulutusteks ühe kuu kohta: eluasemekulud 104 eurot, transpordikulud 30 eurot, kulutused toidule 170 eurot. Seega vältimatud püsikulutused kokku ühe kuu kohta 304 eurot. Võlgnik on menetlusabi taotluses märkinud, et tal on Nordea Pank konto nr XXXXXXXXXXXXXXX (rahaliste vahendite väärtus 0 eurot) ja SEB Pank konto nr XXXXXXXXXXXXXXX (rahaliste vahendite väärtus 0,71 eurot). Võlgnik on märkinud, et tema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete varaliselt hinnatavad kohustused on Nordea Pank ees summas 125 996 eurot (eluaseme laen), kusjuures igakuise makse suurus on 858 eurot, mida maksab IL.

Tsiviilasi nr 2-13-60204 millelt laekusid võlgnikule menetlusabi taotluse esitamisele eelneval neljal kuul (veebruar 2015 kuni mai 2015) järgmised summad: veebruaris 2015 töötasu 304,58 eurot, märtsis 2015 töötasu 304,58 eurot, aprillis 2015 töötasu 304,58 eurot, mais 2015 töötasu 304,58 eurot. Võlgnikul on pangakonto Swedbank AS-is (konto nr XXXXXXXXXXXXXXX), millel rahaliste vahendite jääk seisuga 01.06.2015 oli 0,12 eurot (tehingud ajavahemikul 01.11.2014-25.05.2015 puudusid). Võlgnikul on kolm kontot AS-is SEB Pank: konto nr XXXXXXXXXXXXX, millel rahaliste vahendite jääk seisuga 02.06.2015 oli 0 eurot, konto nr XXXXXXXXXXXXX, millel rahaliste vahendite jääk seisuga 02.06.2015 oli 0,71 USD ning konto nr XXXXXXXXXXXXXXX, millel rahaliste vahendite jääk seisuga 02.06.2015 oli 0 eurot. Nimetatud kontodele ei laekunud raha võlgniku menetlusabi taotluse esitamisele eelneval neljal kuul. Maksu- ja Tolliamet esitas kohtule teatise võlgniku sissetuleku kohta. Nimetatud teatisest nähtuvalt on alates 01.05.2014-30.04.2015 tehtud võlgnikule pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist väljamakseid 3614,08 eurot. Liiklusregistri andmetel võlgnikule sõidukeid ei kuulu. Kinnistusraamatu andmetel kuulub võlgnikule kinnisasi (elamumaa) aadressil Harjumaa, Harku vald, XXXXXXXX XXXXXX, XXXXXXX XX X. Nimetatud kinnisasja käsutamise keelamiseks on seatud keelumärge. Äriregistri andmetel kuulub võlgnikule Osaühingu T osa nimiväärtusega 120 000 Eesti krooni; G OÜ osa nimiväärtusega 2556 eurot; T OÜ osa nimiväärtusega 2500 eurot. Eelnimetatud äriühingute käsutamise keelamiseks on võlgniku osas seatud keelumärked. Rahvastikuregistri andmetel võlgnikul alaealisi lapsi ei ole. Kohus leidis, et võib esineda piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Puudus TsMS § 182 lg-s 1 nimetatud menetlusabi andmise piirang. Kohus ei arvestanud menetlusabi andmisel võlgnikule kuuluva kinnisasjaga ja äriühingute osadega, kuna nende kiire võõrandamine ei olnud võimalik, kuna neile olid seatud keelumärked. Kohus järeldas, et võlgnikul puudus olemasolev ja suuremate raskusteta müüdav vara, mille arvel saaks menetluskulusid kanda. Eeltoodust tulenevalt puudus TsMS § 182 lg 2 punktis 2 nimetatud menetlusabi andmise piirang. Võlgniku pangakontode väljavõtetest nähtus, et võlgniku menetlusabi taotluse esitamisele eelneva nelja kuu sissetuleku järgi arvutatud ühe kuu keskmine sissetulek oli 304,58 eurot. Avaldaja kahekordne ühe kuu keskmine sissetulek on 609,16 eurot. Võlgniku poolt menetlusabi taotluses välja toodud kulutused eluasemele ja transpordile olid kohtu hinnangul mõistlikud. Kohus pidi menetlusabi saamise piirangu esinemise väljaselgitamiseks võrdlema menetluskulu suurust avaldaja kahekordse ühe kuu keskmise sissetulekuga (609,16 eurot), millest on maha arvestatud mõistlikud kulutused eluasemele 104 eurot ja kulutused transpordile 30 eurot. Võlgniku kahekordne ühe kuu keskmine sissetulek pärast mahaarvestuse tegemist on 475,16 eurot (609,16-104-30=475,16). Menetluskulud (riigilõiv 50 eurot) ei ületa võlgniku keskmist ühe kuu sissetulekut ning seega esineb TsMS § 182 lg 2 punktis 1 nimetatud menetlusabi andmise piirang.

6.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohus kohaldanud ebaõigesti materiaalvõi menetlusõigust vaid oleks pidanud kohaldamata jätma TsMS § 182 lg 2 p 1, kuivõrd nimetatud säte on võlgniku hinnangul vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 182 lg 2 p 1 ei ole vastuolus põhiseadusega ning seega puudub alus jätta seda kohaldamata, sätte põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks ning põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks. Seadusandjal on õigus kooskõlas põhiseadusega määratleda menetlusabi andmise tingimused, sh määratleda, mis kulusid võib sissetulekust maha arvata. Kuna majandus- ja sotsiaalpoliitika ning eelarve kujundamine on seadusandja pädevuses, on seadusandjal siin ulatuslik otsustusõigus (RKPSJKo asjas nr 3-4-17-03, p 15; RKPSJKo asjas nr 3-4-1-33-14, p 29). Ekslik on seisukoht, justkui riigilõivu tasumist võiks eeldada üksnes siis, kui isikul on piisavalt vara selleks, et maksta riigilõivu selliselt, et isiku elukvaliteet üleüldse ei kannata. Isikult võib eeldada riigilõivu tasumist ka siis, kui ta peab riigilõivu tasumise tõttu mingil määral oma muude kulude arvelt kokku hoidma. Sellist põhiõigust, et isikult võiks kohtusse pöördumisel riigilõivu nõuda üksnes siis, kui lõivu tasumine üleüldse isiku elukvaliteeti ei mõjuta, ei ole. Sellegipoolest märgib ringkonnakohus, et maakohus on teinud TsMS § 182 lg 2 p 1 alusel võlgniku kahekordse keskmise ühe kuu sissetuleku arvutamisel vea, arvestades võlgniku kahekordsest keskmisest töötasust maha ühe kuu kulutused kahe kuu kulutuste asemel. Õige oleks olnud arvestada võlgniku eluaseme ja transpordikulutusi kahekordselt (609,16-104*2-30*2=341,16 eurot). Olenemata arvutusveast, jäi maakohtu järeldus õigeks ning TsMS § 182 lg 2 p 1 alusel ei ületa 50-eurone riigilõiv võlgniku kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut. Nimetatud arvutuse osas tuleb maakohtu otsuse põhjendusi muuta, kuid resolutsioon tuleb jätta muutmata.