Pärnu linna hagi Aktsiaseltsi Taastusravikeskus Viiking, AM, osaühingu Foxsmile, OÜ STRAND PROJEKT, Granox Grupp OÜ, MK, OÜ
FOXKAPITAL,
Osaühingu Staadioni Mobiiltelefonid, TN, OSAÜHINGU TERATAN, SV, TV, Osaühingu Carolina Tuur, Sportworld OÜ ja Korteriühistu Sadama 4 ärimaja vastu kinnisomandi seadusjärgse kitsenduse tuvastamiseks ning kitsenduse talumise kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 17.06.2015 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Pärnu linna määruskaebus Menetlusosalised ja nende Hageja: Pärnu linn (Pärnu Linnavalituse esindajad ringkonnakohtus registrikood 75000064), esindaja Tiina Roht Kostja
I
Aktsiaselts
Taastusravikeskus
kaudu,
Viiking
(registrikood 10002098) Kostja II AM (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja III osaühing Foxsmile (registrikood 11062292) Kostja IV OÜ STRAND PROJEKT (registrikood 10315207) Kostja V Granox Grupp OÜ (registrikood 12422551) Kostja VI MK (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja VII OÜ FOXKAPITAL (registrikood 11062375)
Kostja
VIII
Osaühing
Staadioni
Mobiiltelefonid
(registrikood 10284621) Kostja IX TN (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja
10460139) Kostja XI SV (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja XII TV (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja XIII Osaühing Carolina Tuur (registrikood 10596985) Kostja XIV Sportworld OÜ (registrikood 11311476) Kostja XV Korteriühistu Sadama 4 ärimaja (registrikood 80327554) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 17.06.2015 määrus ja saata tsiviilasi tagasi samale maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa määruskaebust esitada. Asjaolud ja menetluse käik
1.12.06.2015 esitas Pärnu linn (hageja) Pärnu Maakohtusse hagi Aktsiaseltsi Taastusravikeskus Viiking, AM, osaühingu Foxsmile, OÜ STRAND PROJEKT, Granox Grupp OÜ, MK, OÜ FOXKAPITAL, Osaühingu Staadioni Mobiiltelefonid, TN, OSAÜHINGU TERATAN, SV, TV, Osaühingu Carolina Tuur, Sportworld OÜ ja Korteriühistu Sadama 4 ärimaja (kostjad) vastu kinnisomandi seadusjärgse kitsenduse tuvastamiseks aadressil Pärnu, Sadama 4. Samuti palus hageja kohustada kostjaid kõrvaldama takistused ning võimaldama läbipääsu Pärnus Sadama 4 asuval kinnistul. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise avalduse, paludes kohustada kostjaid tagama kinnistul läbipääsu hagi lisas 3 märgitud detailplaneeringu kohaselt.
2.Hagiavalduse kohaselt on Pärnu Linnavolikogu 20.09.2001 määrusega nr 26 kehtestatud “Pärnu linna üldplaneering 2001-2025“, millega on Pärnu Vallikraavi kaldale nähtud ette avalik läbipääs mööda 4 meetri laiust kallasrada. 19.03.2009 Pärnu Linnavolikogu otsuse nr 18 “Pärnu Vallikääru ja selle lähiümbruse detailplaneeringu osaline kehtestamine” kohaselt on kehtestatud Sadama 4 kinnistul Vallikraavi kaldale kallasrada laiusega 4 meetrit ja avalik läbipääs samas kohas laiusega 7 meetrit. Kallasrada hõlmav servituudiala on kehtestatud eesmärgiga tagada avalikkuse läbipääs vajalikus ulatuses. Samuti peab keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 38 lg 4 kohaselt kaldaomanik igaühel lubama kallasrada kasutada.
3.Hageja on omal kulul rajanud Vallikraavi kaldale jalgtee, mis läbib ka Sadama 4 kinnistut. Kostjad on eiranud planeeringutega ettenähtud läbipääsu, paigutades kinnistule metallaia, mida ei ole võimalik teistel isikutel avada ega nimetatud ala kasutada.
4.Hageja soovib eelkõige haldusaktist tuleneva kitsenduse tuvastusnõude rahuldamist ning alternatiivselt kallasrajast tuleneva kitsenduse tuvastusnõude rahuldamist. Talumiskohustuse täitmiseks palub hageja kohustada kostjaid eemaldama takistused ning tagama vaba läbipääsu igal ajahetkel kõikidele isikutele. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
5.17.06.2015 määrusega keeldus Pärnu Maakohus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmast ning jättis hagi tagamise taotluse läbi vaatamata.
6.TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 3 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt menetleb kohus seaduses ettenähtud juhul tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Maakohtu hinnangul ei ole hageja pöördunud kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks ning samuti ei esine TsMS § 3 lgs 2 märgitud asjaolusid.
7.Hageja soovib eelkõige haldusaktist tuleneva kitsenduse tuvastusnõude rahuldamist. AÕS § 172 lg 1 kohaselt on servituudi alusel tekkivas õigussuhtes kohustatud pooleks kinnisasja omanik, kelle kinnisasjale on servituut seatud ja õigustatud pooleks mõne teise kinnisasja igakordne omanik. Maakohus leidis, et käesolevas asjas ei ole tegemist antud olukorraga. Detailplaneering on avalik-õiguslik kokkulepe ja see ei asenda poolte (kinnisasja omanike) asja- või võlaõiguslikku kokkulepet. Haldusaktis märgitud servituudialast tuleneva tuvastusnõude esitamisel ei saa olla perspektiivi.
8.KeÜS § 38 lg 1 kohaselt on kallasrada kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks. Lõike 4 kohaselt peab kaldaomanik igaühel lubama kallasrada kasutada. Tegemist saab olla vahetu seadusjärgse avalik-õigusliku kitsendusega AÕS § 141 mõttes ning kohustuse rikkumise korral kohaldatakse avalik-õiguslikku järelevalvesüsteemi. KeÜS § 621 lg 2 sätestab, et käesoleva seaduse §-des 38 ja 39, välja arvatud § 38 lg-s 7 ja § 39 lg-s 3, sätestatud nõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet lisaks Keskkonnainspektsioonile kohaliku omavalitsuse üksus.
9.Korteriühistu Sadama 4 ärimaja suhtes ei ole hagieesmärk saavutatav ka seetõttu, et ta ei ole kinnisasja omanik.
10.Kohus märkis täiendavalt, et hagiavalduses on märkimata füüsilisest isikutest kostjate elukoha andmed, puudub üks lisa ning üks lisa on võõrkeelne. Eelmärgitu puhul on tegemist hagiavalduse vorminõuete rikkumisega. TsMS § 371 lg 1 p 9 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud olulisi hagiavalduse vorminõudeid.
Määruskaebus
11.Hageja esitas Pärnu Maakohtu 17.06.2015 määruse peale määruskaebuse, millega palub maakohtu määruse tühistada ning saata asi maakohtule uueks lahendamiseks. Määruskaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti keeldunud hagiavalduse menetlusse võtmisest.
12.Hageja hinnangul on maakohus ebaõigesti leidnud, et puuduvad TsMS § 3 lg 2 märgitud asjaolud, mis annaksid hagejale õiguse pöörduda kohtusse avalikkuse õiguse ja huvi kaitseks. KeÜS § 38 lg 4 kohaselt peab kaldaomanik lubama igaühel kallasrada kasutada. Selle näol on tegemist igaüheõigusega ehk avalikkusele kuuluva õigusega. Antud juhul seisab hageja avalikkuse huvi ning ka õiguse eest, et kõik soovijad saaksid kallasrada kasutada. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 3 p 2 kohaselt on kohaliku omavalitsuse üheks põhimõtteks igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas ja linnas. KOKS § 15 lg-st 3 tulenevalt on omavalitsusüksusel oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse. Linna territooriumil on linna õigus ja kohustus tagada, et kallasrada oleks avatud ja igaühel oleks õigus kallasrada kasutada, sh on linna õigus ja kohustus tagada see nii enne kui pärast planeeringute kehtestamist. Eelnevast järeldub, et kohalikul omavalitsusüksusel on seadusest tulenevalt kohustus ja ka õigus seista avalikkuse huvide eest linna territooriumil.
13.Kohus on meelevaldselt leidnud, et seadusjärgse kitsenduse tuvastamise ning talumiseks kohustamise nõuet ei saa avalikkuse huvides esitada. Hageja on hagiavalduses tuginenud Riigikohtu lahendile 3-2-1-12-11, milles äriühing nõudis eraisikutelt seadusjärgse kitsenduse tuvastamist ning selleks talumiseks kohustamist. Kuigi antud lahend tugineb kinnistuomanike vahelisele vaidlusele, ei ole öeldud, et antud nõuet saab esitada üksnes üks kinnistuomanik teise vastu. Kohtumääruses viidatud järelevalvemenetluse olemasolu ei saa automaatselt välistada kohaliku omavalitsusüksuse õigust pöörduda kohtusse asjaõigusseaduse sätete alusel. Kui kohaliku omavalitsusüksuse ainsaks õiguskaitsevahendiks on järelevalvemenetlus ning selle raames lubatud vahendid, siis teatud olukordades ei pruugi ka nende vahendite (sh ettekirjutuste, sunnirahade) kasutamine olla tõhus ning tulemust toov. Kostjate käitumine on igati viidanud sellele, et nad ei kavatse kallasrada avada, mis tähendaks, et ka ettekirjutust nad suure tõenäosusega ei täidaks. Seetõttu on vajalik ning igati õigustatud, et kohalik omavalitsusüksus saaks oma õigusi kaitsta ka kohtusse pöördumisega eraõiguslikus korras asjaõigusseaduse sätete alusel. Seega ei nõustu hageja kohtu seisukohaga, mille kohaselt puudub hagejal õigus nõuda kallasrajale pääsemise võimaldamist kohtu kaudu.
14.Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hageja ei saa käesoleval moel oma taotletavat eesmärki saavutada. Hageja selgitab, et haldusaktist tuleneva kinnisasja seadusjärgse kitsenduse aluseks on detailplaneering, kus märgitud servituudiala on mõeldud viisil, et pärast planeeringu kehtestamist sõlmivad pooled vajaliku kokkuleppe. Hageja on soovinud seada planeeringus märgitud alale servituuti, kuid kostjad pole sellega nõustunud. Lisaks, kui kohus leidis, et haldusaktist tulenevat seadusjärgset kitsendust ei ole võimalik nimetatud viisil maksma panna, siis kallasraja kui seadusjärgse kitsenduse osas selline põhjendus puudub. Edasine menetluse käik
15.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
Ringkonnakohtu seisukoht
16.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et vaidlustatud kohtumäärus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning asi saata tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
17.Õige on maakohtu järeldus selles osas, et detailplaneeringule tuginedes ei ole nõudel perspektiivi. AÕS § 140 sätestab, et kinnisomandi kitsendused on seadusjärgsed või need seatakse kohtulahendi või tehinguga. AÕS § 141 lg 1 kohaselt kehtib seadusjärgne kitsendus kinnistusraamatusse kandmata. Kolleegium ei nõustu hageja seisukohaga, et detailplaneering on seadusjärgne kitsendus. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-5-06 p-s 22 selgitanud, et detailplaneering ei ole seadusjärgne kinnisasja kitsendus. Seega ei saa hageja, ringkonnakohtu hinnangul, hagis märgitud nõuet esitada detailplaneeringule tuginedes.
18.Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtuga selles osas, et hageja ei saa esitada nõuet tuginedes keskkonnaseadustiku üldosa seaduses sätestatud kallasraja kasutusõigusele. Nii sätestab KeÜS § 38 lg 1, et kallasrada on kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on kallasraja laius laevatatavatel veekogudel kümme meetrit ning teistel veekogudel neli meetrit. Kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist ja kõrgkaldal kaldanõlva ülemisest servast, arvates viimasel juhul kallasrajaks ka vee piirjoone ja kaldanõlva ülemise serva vahelise maariba. Vastavalt KeÜS § 38 lg 4 peab kaldaomanik igaühel lubama kallasrada kasutada.
19.Ebaõige on maakohtu seisukoht, et KeÜS § 38 lg 4 rikkumisel on ainsaks õiguskaitsevahendiks riikliku järelevalve teostamine. Asjaolu, et KeÜS § 621 lg 1 ja 2 kohaselt teostab KeÜS § 38 lg 4 täitmise üle järelevalvet Keskkonnainspektsioon ja kohaliku omavalitsuse üksus, ei anna alust järelduseks, et tsiviilõiguslikke õiguskaitsevahendeid rakendada ei saa. Kolleegiumi hinnangul on tsiviilõiguslikus korras võimalik VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja § 1055 alusel nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist, st takistuste kõrvaldamist ja kallasraja kasutamise võimaldamist.
20.Kuna KeÜS § 38 lg 4 kohaselt peab kaldaomanik lubama igaühel kallasrada kasutada, siis on selle kasutamisõigus ka Pärnu linnal. Arvestades, et hagiavalduses on tuginetud eesmärgile, et igaüks saaks kallasrada kasutada kogu Vallikraavi ümber, siis on Pärnu linn tulnud kohtusse ka iseenda õiguste kaitseks.
21.Lisaks on maakohus leidnud, et Korteriühistu Sadama 4 ärimaja osas ei ole hagi eesmärk saavutatav seetõttu, et viimane ei ole kinnistu omanik. Ringkonnakohus märgib, et hageja on hagiavalduses väitnud, et kõik kostjad on kinnistu omanikud. Tuvastades, et üks kostjatest ei ole omanik, on maakohus hinnanud tõendeid. Ringkonnakohus selgitab, et hagi menetlusse võtmisest keeldumisel TsMS § 371 lg 2 alusel ei saa hinnata tõendeid. Kuna aga nimetatud asjaolu on tuvastatud, siis hagiavalduse uuel menetlusse võtmise otsustamisel tuleks eelnevalt anda hagejal võimaluse selgitada, mis moel rikub Korteriühistu Sadama 4 ärimaja hageja õigusi ning miks on hagi esitatud ka tema vastu.
22.Maakohus on hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise alusena toonud välja ka selle, et hagis on märkimata füüsilistest isikutest kostjate elukoha andmed, puudub üks lisa ning üks lisa on võõrkeelne. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 371 lg 1 p 9 ei võimalda hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda ilma puuduste kõrvaldamiseks tähtaega
andmata. TsMS § 3401 lg 1 sätestab, et kui avaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Maakohus ei ole puuduste kõrvaldamiseks tähtaega andnud.
23.Eeltoodule tuginedes tuleb asi saata maakohtule tagasi hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.