M M hagi FinePlus OÜ vastu saamatajäänud töötasu nõudes.
Hagihind maakohtus
559,13 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: M M ( esindaja määratud korras vandeadvokaat Marje Mängel (e-post [email protected]). Kostja: FinePlus OÜ (registrikood 11814533, Kastevarre tee 6-2, Tallinn, Harjumaa); lepinguline esindaja vandeadvokaat Klen Laus (e-post [email protected]).
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista FinePlus OÜ-lt M M kasuks välja saamata jäänud töötasu netosummas 246 eurot.
3.Jätta hageja menetluskulud Eesti Vabariigi kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda.
Määrata kindlaks vandeadvokaat Merje Mängeli (Mängel) poolt M Mle osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 260 eurot, millele lisandub käibemaks 52 eurot. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul vahetult Tallinna Ringkonnakohtule, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7).
2-14-60580
Asjaolud
1.M M esitas 22.08.2014 Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse FinePlus OÜ vastu saamatajäänud töötasu ning lähetustasu nõudes.
2.Töövaidluskomisjoni 23.09.2014 otsusega rahuldati M. M avaldus osaliselt ning mõisteti FinePlus OÜ-lt M. M kasuks välja töötasu ajavahemikul 12.07-18.07.2014 summas 462 eurot. Lähetuspäevarahade nõudes osas jäi avaldus rahuldamata.
3.FinePlus OÜ esitas 10.11.2014 maakohtule taotluse töövaidluskomisjoni 23.09.2014 otsuse läbivaatamiseks hagimenetluses.
4.17.11.2014 kohtunõudega palus kohus M. Ml esitada seoses FinePlus OÜ avaldusega nõuetekohane hagiavaldus, mis saabus kohtule 04.03.2015. Hageja nõue ja põhjendused
5.Hageja selgitab, et ta töötas juulis 2014 suulise töölepingu alusel FinePlus OÜ-s ehitajana, töökohaks Soome Vabariik. Pooled olid kokkuleppinud, et kostja maksab hagejale töötasu 9 eurot (neto) tunnis. Hagejal oli varasem töökogemus sama tööandja juures ning vajalikud oskused ning ta täitis tööülesandeid isiklikult, alludes tööülesannete täitmisel kostja juhtimisele ja kontrollile. Kostja maksis töövahendite eest, töö tegemisega kaasnev riisiko lasus täielikult kostjal. Tsiviilasja materjalides oleva tööajaarvestuse kohaselt hageja töötas 2014.a. juulis: 12. kuupäeval -12 töötundi, 13. kuupäeval -12 töötundi, 14. kuupäeval -12 töötundi, 15. kuupäeval -12 töötundi, 16.kuupäeval -10 töötundi, 17. kuupäeval -10 töötundi, kokku 68 töötundi. Ka kostja ei ole eelnevale vastu vaielnud. Oma 16.09.2014 kirjalikus vastuses töövaidluskomisjonile kostja kinnitab, et FinePlus OÜ ja M M vahel oli 2014 juulis sõlmitud suuline tööleping, mille alusel hageja täitis ehitaja töökohustusi Soome Vabariigis ajavahemikus 12.07.-18.07.2014, töötasuga 9 eurot/tund (netotasu). Seega eelnimetatud perioodil töötas töötaja kokku 68 töötundi, arvestusega 9 eur (neto) tund ning hagejal oli õigus saada töötasu summas 612 eur (neto) (9x68). 18.07.2014 maksis kostja hagejale Swedbank kontole 150 eurot märkusega „lähetus“, millise kohta kostja oma 16.09.2014 kirjalikus vastuses töövaidluskomisjonile selgitab, et silmas peeti töötasu, kuigi ekslikult märgiti „lähetus“. Tehtud tööde eest tasu maksmata jätmisega rikkus kostja FinePlus OÜ töölepingu seaduse (TLS) § 5 lg 1 punktist 5 tulenevat hageja õigust saada tehtud töö eest tasu, samuti TLS § 28 lg 2 p 2 kohast tööandja kohustust maksta töötajale tehtud töö eest tasu. Tulenevalt eeltoodust palub hageja välja mõista kostjalt FinePlus OÜ hageja kasuks suulise töölepingu alusel saamata jäänud töötasu summas 559,13 eurot (bruto), millelt tuleb kinni pidada töötaja maksukohustus. Lisaks märgib hageja, et ta ei nõua Soome õiguse kohaldamist, kuigi on teadlik, et Soomes on ehitustöölise palga alampalgamäär suurem kui 9 eurot (neto). Hageja peab õigeks pidada kinni kokkuleppest kostjaga töötasule 9 eurot tund (neto).
2-14-60580 Kostja vastuväide
6.Hageja nõue on paljasõnaline ja põhjendamata. Kostja ei nõustu hageja paljasõnalise ebaõige väitega, et pooltel oli töötasu kokkulepe summas 9 eurot neto. Hageja ei ole esitanud oma väidete tõendamiseks ühtegi tõendit. Kostja selgitab, et töötasu kokkulepped sõlmitakse brutosummades ning kuigi poolte vahel oli töötasu kokkulepe summas 9 eurot tunnis, oli see brutosumma. Töötasu kokkulepped sõlmitakse sarnaselt Eestile ka Soomes alati brutosummades, mida kinnitab ka Soome Vabariigi akrediteeritud raamatupidamisettevõte Tili & Talous Oy kinnituskiri. Samuti ei nõustu kostja hageja väidetega, mille kohaselt hageja on teinud kostja juures tööd kokku 68 töötundi. Esiteks nähtub hageja poolt täidetud töölehtedest, et hageja on teinud tööd kokku 44 töötundi. Teiseks on hageja ise märkinud vestluses kostjaga, et soovib saada tasu 51,33 töötunni eest. Seega sai hageja tehtud töö mahuks olla 44 või äärmisel juhul 51,33 töötundi, mitte aga 68 töötundi nagu väidab vaidluse käigus paljasõnaliselt hageja. Valed on hagiavalduses esitatud väited, justkui kostja on tunnistanud, et pooltel oli töötasu kokkulepe 9 eurot tunnis neto, hageja on teinud tööd kokku 68 töötundi ja seega hagejal on kostja vastu põhjendatud nõue summas 462 eurot. Kostja rõhutab, et ei ole töövaidluskomisjonis tunnistanud ega omaks võtnud hageja esitatud väiteid ning hageja väited kostja poolt nõude tunnistamise või omaksvõtu kohta väited on pahatahtlikud ja kohut eksitavad.
Kohtu seisukoht Kohus, vaadanud läbi esitatud hagi ning uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt järgmistel põhjustel:
7.Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 4 sätestab, et kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. ITVS § 25 lg 1 kohaselt jõustub töövaidluskomisjoni otsus pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust maakohtusse. Töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Kohus on asja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsusega selle vaidlustamata osas. Käesoleval juhul on hageja hagis nõudnud üksnes saamatajäänud töötasu väljamõistmist. Järelikult on töövaidlustuskomisjoni 23.09.2014 otsus lähetuspäevarahade nõude osas ITVS § 25 lg-st 1 tulenevalt jõustunud ning kohtul tuleb lahendada asi ainult saamatajäänud töötasu nõudes.
8.Hageja on oma 03.07.2015 menetlusdokumendis täpsustanud, et soovib saamatajäänud töötasu väljamõistmist brutosummana 559,13 eurot. Et nõude suurendamine ei ole TsMS § 376 lg 4 p 2 järgi hagi muutmine, lähtub kohus hagi lahendamisel hageja viimati esitatud nõude suurusest.
9.Käesoleval juhul puudub poolte vahel vaidlus selles, et hageja ning kostja vahel oli 2014 juulis sõlmitud suuline tööleping ning, et poolte vahel oli kokku lepitud töö teostamise kohaks Soome Vabariik. Vaidlus on poolte vahel aga selles, milline oli töötasu kokkulepe ning mitu tundi hageja juulis 2014 tööd tegi.
10.Et hageja töö tegemise asukohaks oli Soome Vabariik, tuleb kohtul esmalt kontrollida, millise riigi õigus vaidlusalusele töösuhtele kohaldub.
2-14-60580 Töölepingule kohaldava õiguse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 17.06.2008 määrusest nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldava õiguse kohta (Rooma I määrus) (vt ka Riigikohtu 16.01.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-179-12; Riigikohtu 04.03.2015 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-176-14). Rooma I määruse art 3 lg 1 kohaselt kohaldatakse lepingu suhtes lepingupoolte valitud õigust. Valik tuleb teha sõnaselgelt või see peab nähtuma selgelt lepingutingimustest või juhtumi asjaoludest. Art 8 lg 1 järgi on individuaalne tööleping reguleeritud õigusega, mille pooled on artikli 3 kohaselt valinud. Selline õiguse valik ei või siiski põhjustada töötaja ilmajätmist kaitsest, mis on talle ette nähtud sätetega, millest ei saa kokkuleppel kõrvale kalduda selle õiguse alusel, mis valiku puudumisel oleks olnud kohaldatav vastavalt käesoleva artikli lõigetele 2, 3 ja 4. Sama artikli lg 2 sätestab, et kui pooled on jätnud individuaalse töölepingu suhtes kohaldatava õiguse valimata, on leping reguleeritud selle riigi õigusega, kus või - kui seda ei ole võimalik kindlaks teha - kust töötaja teeb harilikult oma lepingujärgset tööd. Riiki, kus töötaja harilikult töötab, ei loeta muutunuks, kui töötaja asub ajutiselt tööle teise riiki. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja ning kostja oleks suulises töölepingus kokku leppinud töölepingule kohaldatava õiguse. Et käesoleval juhul tegi hageja töölepingu alusel tööd Soome Vabariigis reguleerib sõlmitud suulist töölepingut Rooma I määruse art 8 lg 2 järgi Soome õigus.
11.Käesoleval juhul puuduvad mistahes tõendid selle kohta, milline oli hageja ning kostja vaheline töötasu kokkulepe. Hageja väidab, et töötasu kokkulepe oli 9 eurot tunnis neto ning kostja väidab, et töötasu kokkulepe oli 9 eurot tunnis bruto. Kohus on määranud menetlusosalistele täiendava tähtaja oma väidete kohta tõendite esitamiseks, kuid menetlusosalised kohtule tõendeid töötasu suuruse kokkuleppe kohta ei esitanud. Kohus leiab, et kostja esitatud Tili&Talous Oy esitatud tõend ei kinnita, et konkreetsel juhul leppis kostja hagejaga kokku tunnitasu 9 eurot brutosummana. Samuti ei nõustu kohus hagejaga, et kostja on töövaidluskomisjoni menetluses omaks võtnud selle, et hageja töötasu kokkulepe oli 9 eurot tunnis netosummana. Nii nähtub kostja vastusest tööinspektsioonile üheselt, et kostja ei tunnista hageja tööinspektsioonile esitatud avaldust üheski punktis.
11.1.Et käesoleval vaidlusele tuleb kohaldada Soome õigust ning et selgitada välja võimalik tunnitasu suurus, tuleb kohtul seega kindlaks teha, milliseid nõuded seab Soome õigus vaidlusalusele töölepingule, sh töötasule. Soome Vabariigis kehtiva töölepingu seaduse (Työsopimuslaki) teise peatüki § 7 järgi peab tööandja järgima töölepingu sõlmimisel üleriigilises kollektiivlepingus sätestatud tingimusi, mis on seotud töötaja töötingimustega. Sama paragrahv sätestab, et tingimus, mis on vastuolus üldkohalduva kollektiivlepinguga, on tühine ning selle asemel tuleb järgida kollektiivlepingut. Üldkohalduvad kollektiivlepingud on Soome Vabariigis siduvad kõigile konkreetse valdkonna töötajatele, sh ehitusvaldkonnas (Riigikohtu 16.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-179-12, p 14). Ehitusvaldkonna kollaktiivlepingu (Talonrakennusala) järgi oli 2014 aastal vähese kogemusega töötajal (II kategooria) tunnitasu 11,14 eurot tunnis (bruto). Hageja pole küll välja toonud, millisesse kategooriasse ta kuulub, kuid tööandja vastusest tööinspektsioonile (tl 72) nähtub, et hageja on tema juures varasemalt töötanud ning väheseid kogemusi ta ehitusvaldkonnas omab. Seega olenemata hageja ja kostja vahelisest kokkuleppest, pidanuks hageja töötasu Soome õiguse kohaselt olema vähemalt 11,14 eurot tunnis (bruto). Et hageja ei soovi esitatud hagis suuremat kui 9 euro (neto) suuruse tunnitasu väljamõistmist ning tunnitasu osas Soome õiguse kohaldamist, tuleb kohtul hagi lahendamisel lähtuda sellest, et hageja töötasu kostja juures Soome Vabariigis töötades oli 9 eurot tunnis (neto).
12.TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendeid esitavad
2-14-60580 menetlusosalised (TsMS § 230 lg 2). Hageja on esitatud hagis väitnud, et ta on kostja juures töötanud juulis 2014 kokku 68 tundi. Hagi lisana on hageja esitanud ühe soomekeelse tunnilehe (tl 57), mille tõlke palus kohus esitada 15.04.2015 määruses. 17.05.2015 esitas hageja kohtule kahe tunnilehe tõlked (tl 98-100). 17.06.2015 määruses juhtis kohus hageja tähelepanu asjaolule, et ühe tunnilehe originaali kohtule esitatud pole. 03.07.2015 seisukohas märgib hageja esindaja, et töötundide arvestuse lehe esitab hageja isiklikult. 14.07.2015 määrusega määras kohus mh menetlusosalistele viimase tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks – 29.07.2015. Otsuse tegemise ajaks ei ole hageja kohtule puuduolevat tunnilehte esitanud. Seega on käesoleval juhul tõendatud hageja poolt kostja juures töötamine üksnes 44 tunni ulatuses. Nimetatud arvestusele ei vaidle vastu ka kostja.
13.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus esitatud hagi osaliselt. Asjas on leidnud tõendamist, et hageja on kostja juures töötanud 44 tundi (otsuse p 12) ning töötunni tasuks oli 9 eurot (neto) (otsuse p 11). Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja töötasu netosummas 246 eurot (44*9-150). Kohus selgitab, et ei pea võimalikuks kostjalt välja mõista brutosummas töötasu, kuna hageja pole täpsustanud ega tõendanud, millises riigis kuuluvad tööjõumaksud maksmisele, mistõttu pole antud juhul võimalik kindlaks teha täpset brutotöötasu suurust. Nii on kostja väitnud, et need maksud kuuluvad tasumisele Soomes, kuid hageja arvestuse kohaselt võib järeldada, et need kuuluvad tasumisele Eestis. Menetluskulud
14.Et kohus on 12.02.2015 määrusega määranud hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ning kulud, jäävad nimetatud kulud Eesti Vabariigi kanda. TsMS § 163 lg 1 alusel jäävad kostja menetluskulud tema enda kanda.
15.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 23 lg 1 sätestab, et kohtumenetluse käigus riigi õigusabi andmisel määrab asja menetlev kohus riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kindlaks asjas tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetavas määruses või jätab need kindlaksmääramiseks tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud menetluskulude kindlaksmääramise korda järgides. RÕS § 22 lg 7 sätestab, et riigi õigusabi andmise otsustanud kohus kontrollib advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud. Sama paragrahvi lõike 6 järgi määratakse riigi õigusabi tasu suurus ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus kindlaks RÕS § 21 lõikes 3 nimetatud tasude ja kulude korra alusel, mis kehtis vastava tasu maksmise või kulu hüvitamise aluseks oleva toimingu tegemise ajal, kui advokatuuri juhatus ei ole kehtestanud teisiti. Hageja esindaja taotluse kohaselt seisnes riigi õigusabi osutamise käigus tehtud toimingud järgnevas: tsiviilasja materjalidega tutvumine (0,5 tundi – 20 eurot); konsultatsioon kliendiga, õigusliku positsiooni kujundamine (1 tundi – 40 eurot), õigusaktide ja kohtupraktika analüüs (0,5 tundi – 20 eurot); hagiavalduse koostamine (3 tundi – 120 eurot); konsultatsioon kliendiga (0,5 tundi – 20 eurot); täiendava seisukoha koostamine (1 tund – 40 eurot). Kokku on taotletav riigi õigusabi summa 260 eurot, millele lisandub käibemaks summas 52 eurot. Kohus on kontrollinud riigi õigusabi tasu kindlaksmääramise taotlust ning on seisukohal, et esitatud taotlus vastab Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009 otsusega (muudetud Eesti Advokatuuri juhatuse 07.04.2015 otsusega) kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate
2-14-60580 kulude hüvitamise ulatus ja korrale“ (Kord). Kohus rahuldab seetõttu esitatud taotluse ning määrab M. Mle osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 260 eurot, millele lisandub käibemaks 52 eurot. Vastavalt Korra p-le 13 maksab Eesti Advokatuuri juhatus riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud välja RÕS § 18 lg-i 1 kohaselt määratud riigi õigusabi osutajale. Tasu ja kulud makstakse välja advokaadi või advokaadibüroo pidaja poolt esitatud arve ja riigi õigusabi infosüsteemis koostatud tasuarvestuslehe alusel. Kohtuotsus või määrus, millega riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kindlaks määrati, tuleb advokaadil teha kättesaadavaks Eesti Advokatuuri juhatusele riigi õigusabi infosüsteemis. Kui viimane ei ole võimalik, tuleb edastada Eesti Advokatuuri juhatusele ärakiri vastavast kohtuotsusest või määrusest.