Osaühingu XXX hagi XXX vastu omandiõiguse tunnustamise või alternatiivselt omandiõiguse ülekandmise nõudes ning päraldiste väljamõistmise ja tingimuslikult kahju hüvitamise nõudes
2.Kohustada XXX(isikukood XXX) andma tahteavaldus sõiduki Land Rover Freelander 2 SE 2,2 (VIN kood XXX, riikliku registrimärgiga XXX) omandiõiguse ülekandmiseks Osaühingule XXX (registrikood XXX).
3.Kohustada XXX(isikukood XXX) andma Osaühingule XXX (registrikood XXX) üle sõiduki Land Rover Freelander 2 SE 2,2 (VIN kood XXX, riikliku registrimärgiga XXX) päraldised - 2 komplekti sõiduki smartkeyd ja 1 hooldusraamat.
4.Jätta hageja nõue rahuldamata osas, millega hageja taotles juhul, kui XXXei täida sõiduki päraldiste väljaandmise kohustust 10 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates, mõista XXXOsaühingu XXX kasuks välja 937 eurot.
5.Jätta jõusse 30.12.2014 määrusega kohaldatud hagi tagamine, millega kohus rahuldas hageja taotluse arestida XXXnimele registreeritud sõiduk Land Rover Freelander 2 SE 2,2 (VIN kood XXX, riikliku registrimärgiga XXX) ning kanda selle alusel käsutuskeelu nähtavaks tegev keelumärge Maanteeameti Liiklusregistrisse. Menetluskulud
6.Tsiviilasja menetluskulud jätta 80% ulatuses XXXkanda ja 20% ulatuses Osaühingu XXX kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.XXXnimele on käesoleval hetkel registreeritud sõiduauto Land Rover Freelander SE 2,2. XXXomandas vastava sõiduki 16.05.2014 hinnaga 1080,54 eurot + käibemaks = 1 296,65 eurot, mis on ca 10 korda odavam kui vastava sõiduki turuhind. Tegelikkuses pidanuks olema hoopis hagejal võimalus vastav sõiduk nimetatud summa eest omandada ning XXXpidi olema sellest teadlik.
2.Hageja omandati tänase omaniku poolt 31.05.2013. Märgitud hetkel oli äriühingu juhatuse liige XXX ja seda juba alates 13.03.2013. Kuni 13.03.2013 olid äriühingu juhatuse liikmed XXX ja XXX. 08.10.2014 jõustus Harju Maakohtu 22.09.2014. lahend kriminaalasjas nr 1-14-6926, millega XXX tunnistati süüdi KarS § 201 lg 2 p 2 ning KarS § 3811 lg 1 järgi. Lisaks mõisteti XXX hageja kasuks välja 127 864, 84 eurot.
3.XXX kasutas hageja ressursse (sh vahendeid, mis olid tema käes sularahas) selleks, et liisida endale ja oma elukaaslasele XXX, s.o kostjale sõidukid Land Rover Freelander SE 2,2 ja Renault Megane. Viimase on hageja saanud käesolevaks hetkeks enda valdusesse.
4.Uus juhatus sai sõiduautodest teada oluliselt pärast seda, kui XXX enam juhatuse liige polnud. Kuivõrd uuel juhatusel polnud täielikku ülevaadet kõigist äriühingu pangakontodest ja varadest, siis jätkas XXX tema valduses olevate äriühingu varade arvel Land Rover Freelander SE 2,2 osas liisingulepingu täitmist Danske Bank A/S Eesti filiaali ees, kuni liisingulepingu lõppemiseni 15.05.2014. 04.04.2011 sõlmitud lepingu alusel võttis hageja endale panga ees kohustuse osta sõiduauto Land Rover Freelander 2 SE 2,2. Lepingu punkti 2 kohaselt leppisid pooled kokku, et vara eest kohustub ostja tasuma 1080,54 eurot, millele lisandub käibemaks.
5.Hageja endine juhatuse liige XXX ei teavitanud Danske Bank A/S Eesti filiaali, et tema juhatuse liikme volitused on lõppenud juba 31.05.2013. Liisingulepingu tähtaja lõppemisel 15.05.2014 teavitas XXX Danske Bank A/S Eesti filiaali, et hageja ei soovi teostada liisingueseme väljaostu, vaid loovutab vastava õiguse liisingueseme jääkväärtusega omandamiseks oma elukaaslasele XXX. Kostja nimele vormistati sõiduk vaid selleks, et selle väljaostu ei oleks otseselt võimalik seostada XXXiga.
6.17.10.2014 esitas Danske Bank A/S Eesti filiaal kostjale avalduse 16.05.2014 müügilepingu tühistamiseks. Pank tühistas lepingu, kuna on selle kostjaga sõlminud pettuse või alternatiivselt eksimuse mõjul. Danske Bank A/S Eesti filiaali ja kostja vahel sõlmitud müügileping on tühistatud ning seega algusest peale kehtetu (TsÜS § 90 lg 1 viimane lause). Kostja sõidukit tagastanud ei ole.
7.Danske Bank A/S Eesti filiaal kui müüja ja hageja kui ostja on sõlminud 17.10.2014 kõnealuse sõiduki osas müügilepingu. Kuivõrd käesoleval hetkel on sõiduk arestitud ega ole kostja valduses, siis hageja omandiõiguse tunnustamisel kohtu poolt saab ta selle valduse kohtutäiturilt. Samas pole kohtutäituril ega Danske Bank A/S Eesti filiaalil sõiduki kasutamist võimaldavaid päraldisi nagu võtmed, signalisatsioonipuldid jne (antud sõiduki puhul peaks tegemist olema „smart key-ga“ so kõik viidatud funktsioonid ühes).
8.Hageja palub kohustada kostjat XXX üle andma sõiduki Land Rover Freelander SE 2,2 päraldised – 2 smartkey ́d ja hooldusraamat. Hagejal on samas kahtlus, kas kostja täidab eelmärgitud nõude ka siis, kui jõustub vastav kohtuotsus. Kui kostja selle järgselt päraldisi välja ei anna, on tegemist hageja jaoks samasisulise olukorraga kui viidatud päraldised oleksid hävinud. Kahju, mida hageja seeläbi kannaks, on kahe smartkey ja hooldusraamatu soetamisele tehtav kulu. Vastavalt Land Roveri ametliku esindaja osaühingu XXX pakkumusele on vastav kulu kokku 937 eurot.
9.Hageja omandiõigust ja nõude põhjendatust tõendab ka hageja ja Danske Bank A/S Eesti filiaali vahel 19.12.2014 sõlmitud täpsustatud ja täiendatud kokkuleppe, mis on sõlmitud 17.10.2014 müügilepingu nr XXX lisana ning millest nähtub, et pooled on täiendanud oma varasemat kokkulepet. Danske Bank A/S Eesti filiaal on hagejale muuhulgas loovutanud sõiduki omandiõiguse saamise nõudeõiguse.
10.Hageja palub tunnustada hageja omandiõigust sõidukile Land Rover Freelander SE 2,2 või alternatiivselt kohustada kostjat andma tahteavaldus, millega ta annab nõusoleku sõiduki Land Rover Freelander SE 2,2 omandiõiguse üle kandmiseks hagejale. Kohustada kostjat andma hagejale üle sõiduki Land Rover Freelander SE 2,2 päraldised – 2 komplekti sõiduki keskluku/Isignalisatsiooni juhtpult-võtmeid (smartkey ́d), 1 sõiduki hooldusraamat. Juhul, kui kostja ei täida kohaselt kõigi päraldiste väljaandmise nõuet 10 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest, mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 937 eurot. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited
11.Kostja vaidleb esitatud hagiavaldusele vastu. Kostja leiab, et hageja poolt on üritatud kunstlikult luua seost kostja ja XXX vahel. Tegelikkuses kostja ja XXX elukaaslased või lähedased isikud ei ole. Kostja ostis vaidlusaluse sõiduki XXXning kostja tasus selle eest nii XXX kui pangale. Kostja omandas sõiduki heauskselt. Danske pangal puudub alus kostjaga sõlmitud müügilepingu tühistamiseks. Kostjale on pangaga sõlmitud lepingu tulemusel üle antud sõiduki omandiõigus. Kausaaltehingu motiivis eksimine ei anna pangale õigust tühistada kostajaga sõlmitud asjaõiguslepingut. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused
12.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuste, poolte poolt menetluse käigus esitatud seisukohtadega ja tõenditega, kuulanud pooled ja tunnistaja kohtuistungil ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
13.Hageja on esitanud kostja vastu nõude sõiduauto Land Rover Freelander omandiõiguse tunnustamiseks või alternatiivselt kostja kohustamiseks tunnustada hageja omandiõigust sõiduautole Land Rover Freelander. Lisaks taotleb hageja kostjalt välja mõista sõiduauto päraldised või juhul, kui kostja seda ka pärast otsuse jõustumist ei tee, mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis summas 937 eurot. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu. Kostja on seisukohal, et Danske Bank AS Eesti filiaalil ei olnud alust panga ja kostja vahel sõlmitud sõiduki müügilepingu tühistamiseks. Isegi juhul, kui pank on tühistanud müügilepingu, ei ole sõiduki omand pangale üle läinud ning pangal ei olnud omakorda võimalik sõiduki omandit hagejale üle anda.
14.Kohus märgib, et asjas puudub vaidlus, et hageja ja Danske Bank AS Eesti filiaali kui liisinguandja ja hageja kui liisinguvõtja vahel oli sõlmitud 12.05.2008 sõiduauto Land Rover Freelander kasutusrendileping (kd I lk 12-17). Danske Bank AS Eesti filiaal ja hageja on 04.04.2011 lepinguga kasutusrendilepingut muutnud ning leppinud kokku, et sõiduauto tagastamise tähtpäev on 15.05.2014 ning vara jääkväärtus selleks kuupäevaks on 1080,54 eurot (kd I lk 20). Samuti on pank ja hageja sõlminud 04.04.2011 lepingu vara ostmiseks, mille kohaselt hageja võtab endale kohustuse sõiduki Land Rover Freelander ostmiseks rendiperioodi lõppemisel, s.o 15.05.2014 (kd I lk 29). Danske Bank AS Eesti filiaali 12.09.2014 kinnitusest nähtuvalt on XXX, keda pank pidas hageja seaduslikuks esindajaks, teavitanud panka 15.05.2014 liisingulepingu tähtaja lõppemisel, et hageja liisingueset ei osta ning sõiduki ostab selle jääkväärtusega hoopis kostja (kd I lk 31). Nimetatud asjaolu tõendab ka Danske Bank AS Eesti filiaali ja kostja vahel 16.05.2014 sõlmitud ostu-müügileping, millest nähtuvalt on pank kostjale müünud sõiduauto Land Rover Freelander hinnaga 1080,54 eurot, millele lisandub käibemaks (kd I lk 101). 17.10.2014 on Danske Bank AS Eesti filiaali esitanud kostjale avalduse 16.05.2014 sõiduki müügilepingu tühistamiseks, kuna panga hinnangul oli müügileping kostjaga sõlmitud pettuse või alternatiivselt eksimuse mõjul (kd I lk 154-158).
15.Võttes arvesse, et kostja on esitanud käesolevas asjas vastuväite, et Danske Bank AS Eesti filiaalil puudus alus 16.05.2014 kostjaga sõlmitud müügilepingu tühistamiseks, analüüsib kohus esmalt, kas Danske Bank AS Eesti filiaali ja kostja vahel sõlmitud sõiduki müügileping on kehtivalt tühistatud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 90 lg 1 kohaselt võib tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, seaduses sätestatud korras tühistada. Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. Danske Bank AS Eesti filiaal on asunud seisukohale, et sõlmis kostjaga sõiduki ostu-müügilepingu pettuse mõjul. TsÜS § 94 lg 1 kohaselt on pettus isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. TsÜS § 94 lg-st 2 tulenevalt on ebaõigete asjaolude avaldamisega võrdsustatud nendest asjaoludest teatamata jätmine, millest vastavalt hea usu põhimõttele oleks tulnud teatada, samuti selliste asjaolude tõesena avaldamine, mille tõelevastavust avaldaja ei ole kontrollinud ja mis hiljem osutuvad ebaõigeks. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-153-09 p-s 21 asunud seisukohale, et pettusele on võimalik tugineda ka juhul, kui lepingut sõlmides on ühe lepingu poole tahtlikult eksimusse viinud kolmas isik, mitte teine lepingu pool.
16.Kohus märgib, et nähtuvalt käesolevas asjas esitatud tõenditest oli Danske Bank AS Eesti filiaali tahe pärast kasutusrendilepingu lõppemist suunatud sõiduki ostu-müügilepingu sõlmimisele hagejaga. Nimetatud asjaolu kinnitavad 04.04.2011 leping, millega Danske Bank AS Eesti filiaal võttis endale kohustuse sõiduki hagejale müümiseks (kd I lk 29) ja Danske Bank AS Eesti filiaal kinnituskirjad, millest ilmneb, et Danske Bank AS Eesti filiaal tegi oma arusaamise järgi just hagejale ettepaneku sõidu jääkväärtusega väljaostmiseks (kd I lk 31, 75). Danske Bank AS Eesti filiaal on kasutusrendilepingu
lõppemisel 15.04.2014 pöördunud selleks XXX poole, keda pank pidas hageja seaduslikuks esindajaks. Nähtuvalt hageja äriregistri väljavõttest on XXX volitused hageja juhatuse liikmena tegelikkuses lõppenud juba 13.03.2013 (kd I lk 37). Asjaolust, et XXXon hageja juhatusest tagasi kutsutud, on XXX teavitatud 19.08.2013 kirjaga (kd I lk 48), samuti on hageja esitanud tõendi selle kohta, et XXX on kõnealuse kirja 23.09.2013 kätte saanud (kd I lk 49). Seega oli XXX15.04.2014, kui lõppes sõiduki Land Rover Freelander kasutusrendileping Danske Bank AS Eesti filiaaliga, teadlik, et tema volitused hageja seadusliku esindajana on lõppenud ning tal puudub pädevus teha hageja nimel tahteavaldusi.
17.Nähtuvalt Danske Bank AS Eesti filiaali kirjadest (kd I lk 31, 75) on XXX vaatamata sellele, et ta oli teadlik, et ta on hageja juhatusest tagasi kutsutud ning tal puudub pädevus hageja esindamiseks, teinud Danske Bank AS Eesti filiaalile hageja nimel tahteavalduse ja kinnitanud, et hageja ise sõiduautot selle jääkväärtusega välja osta ei soovi ning hageja annab selle õiguse hoopis kostjale. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus XXX ja kostja jätsid panga teavitamata asjaolust, et XXX näol ei ole enam tegemist hageja seadusliku esindajaga, on tegemist teavitamata jätmisega asjaolust, millest vastavalt hea usu põhimõttele oleks tulnud teatada TsÜS § 94 lg 2 mõttes.
18.Seoses kostja vastuväidetega, et isegi juhul, kui XXX oli teadlik enda tagasikutsumisest hageja juhatusest, ei olnud kostjal selliseid teadmisi, märgib kohus, et nähtuvalt asjas esitatud tõenditest on alus asuda seisukohale, et XXX ja kostja näol oli tegemist lähedaste isikutega. Nimelt ilmneb hagejale kuuluva sõiduki Renault Megane liiklusregistri väljavõttest ja tehnilise passi koopiast, et sõiduki kasutajatena on märgitud XXX ja kostja. Kohus leiab, et olukorras, kus kostja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, miks peaks olema kostja registreeritud hagejale kuuluva sõiduki kasutajana, on eluliselt usutav, et XXX kui hageja endine juhatuse liige lasi sõiduki kasutajana registreerida ka endale lähedase isiku, s.o kostja. Samuti ilmneb Danske Bank AS Eesti filiaali kirjadest (kd I lk 31, 75), et XXX on pangale kinnitanud, et kostja on tema elukaaslane. Kohus on tulenevalt eeltoodud asjaoludest seisukohal, et kostja näol on tegemist XXX lähedase isikuga, mistõttu esineb alus eeldada, et ka kostja oli teadlik asjaolust, et XXX ei olnud Land Rover Freelander kasutusrendilepingu lõppemisel enam hageja seaduslik esindaja. Kostja ja XXX lähedast läbisaamist kinnitab ka asjaolu, et kuigi kostja on 16.05.2014 ostumüügilepinguga sõiduki enda nimele soetanud, ilmneb käesolevas asjas üle kuulatud tunnistaja ütlustest, et kostja on andnud pärast ostu-müügilepingu sõlmimist sõiduki vähemalt kolmel korral XXX vabalt kasutamiseks. Nimelt on tunnistaja XXX käesolevas asjas toimunud kohtuistungil kinnitanud, et nägi XXX vaidlusalust sõidukit üksinda kasutamas 2014. aasta juunis, juulis ja augustis. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et auto omanik annab oma autot pidevalt kasutamiseks ennekõike isikule, kes on talle lähedane ning kellega on usalduslik läbisaamine.
19.Lisaks eeltoodule märgib kohus, et ka juhul, kui asuda seisukohale, et kostjale ei pruukinud olla teada asjaolu, et XXX puudub pädevus hageja nimel tahteavalduste tegemiseks, saab Danske Bank AS Eesti filiaal lähtuvalt Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-153-09 p-s 21 väljendatud seisukohast pettusele tugineda ka juhul, kui panga viis eksimusse kolmas osapool, s.o XXX, mitte kostja ise.
20.Kohus asub seisukohal, et tulenevalt eeltoodust on tõendamist leidnud, et Danske Bank AS Eesti filiaal oli 16.05.2014 sõiduki ostu-müügilepingut sõlmides eksimusse viidud küsimuses, kas hageja soovib sõiduautot jääkväärtusega endale osta. Nimetatud eksimus ei kohaldunud üksnes liisingulepingu lõpetamisele, vaid laienes ka panga poolt kostjaga sõlmitud ostu-müügilepingule. Nimelt oli pank valmis kostjaga sõlmima ostumüügilepingut tingimusel, s.o hinnaga, millega muidu oleks kõnealuse sõiduki
soetamise õigus olnud hagejal. Seda tõendab 04.04.2011 leping vara ostmiseks, milles on kokkulepitud panga kohustus müüa sõiduk hagejale jääkväärtusega 1080,54 eurot + käibemaks (kd I lk 29), ning asjaolu, et just kõnealuse hinnaga müüdi sõiduk 16.05.2014 müügilepinguga kostjale (kd I lk 101). Asjaolu, et üksnes tulenevalt sellest, et XXX hageja nimel sõiduki hagejale ostmisest loobus, oli kostjal võimalik sõiduk 16.05.2014 müügilepingus kajastatud hinnaga osta, kinnitab väljavõte auto24.ee müügiportaalist, kust ilmneb, et kostja poolt omandatud sõiduautoga samaväärsete sõidukite tegelik turuhind on ligikaudu 10 900-12 490 eurot (kd I lk 33). Kohus on seisukohal, et kui panka ei oleks XXX esindusõiguse olemasolu küsimuses eksimusse viidud, ei oleks pank kostjaga 16.05.2014 sõiduki müügilepingut vastavatel tingimustel sõlminud. Seoses kostja vastuväitega, et käesolevas asjas ei ole tõendeid selle kohta, et pettus oleks toime pandud lepingu sõlmimiseks ettevalmistamise faasis, märgib kohus, et nähtuvalt hageja esindaja 19.08.2013 kirjast (kd I lk 48) ja 03.09.2013 kättesaamiskinnitusest (kd I lk 49) oli XXX hiljemalt 03.09.2013 teadlik, et tal puudub hageja esindamiseks pädevus. Seega olukorras, kus pank pöördus sõiduki kasutusrendilepingu lõppemisel XXX poole küsimusega, kas hageja soovib sõiduki jääkväärtusega välja osta ning XXX teavitas panka, et hagejaga samadel tingimustel soovib ostu-müügilepingu sõlmida hoopis kostja, oligi tegemist pettusega lepingu sõlmimiseks ettevalmistamise faasis, kuna XXX poolt vastavate valeväidete esitamiseta hageja nimel ei oleks pank kostjaga lepingu sõlmimiseks ettevalmistusi teinud ega lepingut ka sõlminud.
21.Kohus on seisukohal, et tulenevalt eeltoodust esines Danske Bank AS Eesti filiaalil TsÜS § 90 lg 1, § 94 lg 1, 2 alus kostjaga 16.05.2015 sõlmitud sõiduki müügilepingu tühistamiseks. TsÜS § 90 lg-st 2 tulenevalt tuleb tühistatud tehingu järgi saadu tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kohus on seisukohal, et TsÜS § 90 lg 2 ja VÕS § 1028 lg 1 alusel oli Danske Bank AS Eesti filiaalil õigus kostjalt sõiduauto tagasi nõuda.
22.Tulenevalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg-st 1 on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-110-11 selgitanud, et AÕS § 80 kohaldamiseks peab hageja väitma ja tõendama, et ta on asja omanik ning et kostja valdab asja ebaseaduslikult. Kohus on antud juhul tuvastanud, et Danske Bank AS Eesti filiaal on kostjaga sõlmitud lepingu kehtivalt tühistanud, mis tähendab, et pangal on kostja suhtes ka nõudeõigus sõiduki omandi tagastamiseks.
23.Järgnevalt analüüsib kohus, kas olukorras, kus Danske Bank AS Eesti filiaal on kehtivalt tühistanud kostjaga sõlmitud müügilepingu, on hagejal alus nõuda kostjalt sõiduki omandiõiguse üleandmist. Nähtuvalt kohtule esitatud tõenditest on Danske Bank AS Eesti filiaal ja hageja sõlminud 17.10.2014 ja 19.12.2014 lepingud, millega Danske Bank AS Eesti filiaal on kokku leppinud sõiduauto Land Rover Freelander hagejale müümises ja samuti omandiõiguse üleminekus hagejale või alternatiivselt omandiõiguse nõudeõiguse üleminekuks hagejale (kd I lk 165-167, 200-202). Võttes arvesse, et Danske Bank AS Eesti filiaal on kostjaga sõlmitud lepingu kehtivalt tühistanud, mis tähendab, et pangal oli kostja suhtes nõudeõigus sõiduki omandi tagastamiseks, oli pangal õigus ka nimetatud omandiõiguse ülekandmise nõudeõiguse hagejale üleandmiseks. Asjaolu, et pangal tekkis õigus nõuda kostjalt omandiõiguse ülekandmist ning see nõue omakorda hagejale loovutada, on kinnitanud ka Tallinna Ringkonnakohus oma 12.12.2014 määruses (kd I lk 179-181 pöördel). Käesoleval juhul on hageja tõendanud, et Danske Bank AS Eesti filiaal on 19.12.2014 lepinguga hagejale loovutanud sõiduki omandiõiguse tagasikandmise
nõudeõiguse, seega on kohtu hinnangul põhjendatud hageja nõue nõuda kostjalt sõiduauto Land Rover Freelander omandiõiguse ülekandmist.
24.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hageja nõude kohustada kostjat andma tahteavaldus sõiduki Land Rover Freelander omandiõiguse ülekandmiseks hagejale.
25.Seoses kostja esitatud vastuväidetega, et ta on sõiduki omandanud ka XXX16.05.2014 sõlmitud müügilepinguga (kd I lk 187) ning tasunud selle eest 5500 eurot, mida kinnitavad müügilepingule lisatud aktid (kd I lk 188-189), märgib kohus, et kohtul on sügav kahtlus, et nimetatud dokumendid on vormistatud kuupäevadel, mis on dokumentidele märgitud, ning kostja on XXX tegelikkuses tasunud summad, mida on kajastatud müügilepingule lisatud aktidel. Samuti märgib kohus, et XXX, kes on 16.05.2014 sõlmitud müügilepingus sõiduki müüjaks nimetatud, ei olnud võimalik kõnealust sõidukit müüa, kuna XXX ei ole kunagi vaidlusaluse sõiduki omanik olnud. Seega ei oma eelkäsitletud kostja esitatud dokumendid käesolevas asjas tõenduslikku väärtust.
26.Hageja on esitanud kostja vastu ka nõude sõiduki päraldiste väljaandmiseks või alternatiivselt kahju hüvitamiseks. Nähtuvalt Danske Bank AS Eesti filiaali ja kostja vahel sõlmitud sõiduki ostu-müügilepingust on sõiduki juurde kuuluv dokumentatsioon ning muud esemed (võtmed jne) kostjale üle antud (kd I lk 101). Danske Bank AS Eesti filiaali ja hageja vahel sõlmitud 17.10.2014 sõiduki ostu-müügilepingu kohaselt on müügilepingu ese sõiduauto Land Rover Freelander, selle juurde kuuluvad dokumendid ja vara valdamist ja kasutamist võimaldavad päraldised (kd I lk 165). Sõiduki juurde kuuluvad päraldised on 2 smartkeyd ja hooldusraamat. Kohus leiab, et olukorras, kus tuvastamist on leidnud, et hagejal on kostja suhtes sõiduauto omandiõiguse ülekandmise nõue, on hagejal õigus kostja valdusest välja nõuda ka sõiduki juurde kuuluvad päraldised. Nimelt tuleneb AÕS § 80 lg-st 1, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes tema asja õigusliku aluseta valdab. AÕS § 80 lg 2 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt ka päraldiste väljaandmist.
27.Hageja on esitanud seoses päraldiste väljanõudmisega täiendava nõude kohustada kostjat tasuma hagejale kahju hüvitis 937 eurot juhul, kui kostja ei anna hagejale sõiduki päraldisi üle hiljemalt 10 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Hageja on kõnealuse nõude esitanud AÕS § 84 lg 1 alusel. Kohus märgib, et AÕS § 84 lg 1 kohaselt on pahauskne valdaja kohustatud hüvitama omanikule asja või selle päraldiste hävimise või väärtuse vähenemise tõttu tekkinud kahju vastavalt võlaõigusseaduse kahju õigusvastase tekitamise sätetele. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-65-14 p-s 13 asunud seisukohale, et AÕS § 84 lg 1 kohaldamine eeldab esmalt asja hävimist või väärtuse vähenemist ning teiseks tuvastamist, et isik on pahauskne valdaja. Kohus märgib, et hageja ei ole käesolevas menetluses peale paljasõnaliste väidete esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et sõiduauto päraldised oleksid hävinenud või nende väärtus vähenenud. Küll on kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et vaidlusaluse sõidukiga on kuni selle arestimiseni sõidetud, mis võimaldab asuda seisukohale, et sõiduki käivitamiseks ja kasutamiseks tarvilikud võtmed/ smartkeyd on kahjustamata ja kasutuskõlbulikud. Seega asub kohus seisukohale, et hageja tingimuslik nõue kohustada kostjat hüvitama hagejale 937 eurot tuleb rahuldamata jätta, kuna hageja ei ole tõendanud AÕS § 84 lg 1 eelduste esinemist.
28.Kohus on antud asjas 30.12.2014 määrusega rahuldanud hagi tagamise taotluse ja lasknud arestida XXX nimele registreeritud sõiduki Land Rover Freelander 2 SE 2,2 (VIN kood XXX, riikliku registrimärgiga XXX) ning kanda selle alusel käsutuskeedu nähtavaks tegev keelumärge Maanteeameti Liiklusregistrisse. TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui
hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Käesoleval juhul kohus rahuldab hagi osaliselt, mis tähendab, et 30.12.2014 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu tuleb jõusse jätta.
29.Tulenevalt TsMS § 126 lg-st 1 on hagi hind 10 500 eurot. Menetluskulud
30.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg-st 1 lähtuvalt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
31.Kohus rahuldas käesolevas hagi osaliselt, jättes rahuldamata üksnes hageja täiendava tingimusliku nõude. Kohus leiab, et käesolevas asjas on õiglane ja põhjendatud jätta menetluskuludest 80% kostja kanda ja 20% hageja kanda.
32.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.