OÜ Hexanor kaebus Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse 27.10.2014 otsuse peale täiteasjas nr 022/2010/10624
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13.05.2015 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Hexanor määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (võlgnik): OÜ Hexanor (registrikood 11156277), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper Puudutatud isik (sissenõudja): AS SEB Pank (registrikood 10004252), lepinguline esindaja Janek Alvela Puudutatud isik Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 13.05.2015 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud jätta määruskaebuse esitaja kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus algatas 03.12.2010 AS SEB Pank (sissenõudja) täitmisavalduse alusel OÜ Hexanor (võlgnik) suhtes täitemenetluse nr 022/2010/10624 hüpoteegiga tagatud võlgnevuse sissenõudmiseks.
2.09.10.2013 tagas Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-13-46775 hagi ja peatas täitemenetluse täiteasjas nr 022/2010/10624 kuni tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Samal kuupäeval peatas kohtutäitur täiteasja menetluse. 13.08.2014 määrusega rahuldas Harju Maakohus AS-i SEB Pank taotluse ja asendas 09.10.2013
hagi tagamise määrusega määratud abinõu, s.o täitemenetluse peatamise, teise hagi tagamise abinõuga ning keelas hagi tagamiseks kohtutäituril kuni tsiviilasjas nr 2-13-46775 tehtava kohtulahendi jõustumiseni võlgnikule kuuluva vara võõrandamise. 19.08.2014 otsusega uuendas kohtutäitur täiteasja menetluse.
3.Tallinna Ringkonnakohus jättis 11.09.2014 määrusega 13.08.2014 maakohtu määruse muutmata ja võlgniku määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus märkis määruses viitega TsMS § 390 lgle 1, et määruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata.
4.03.10.2014 esitas võlgnik Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule määruskaebuse.
5.06.10.2014 kirjas võlgnikule asus kohtutäitur seisukohale, et täitemenetlus ei ole määruskaebuse esitamise tõttu peatatud, ning palus võlgnikul kohtutäituri varasemalt esitatud järelepärimisele vastata hiljemalt 08.10.2014.
6.08.10.2014 esitas võlgnik kohtutäituri tegevuse peale kaebuse, milles võlgnik leidis, et tal on õigus esitada ringkonnakohtu 11.09.2014 määruse peale määruskaebus Riigikohtule ning määruskaebuse esitamine peatab vaidlustatud määruse täitmise, mistõttu on täitemenetlus peatunud. Kohtutäitur jättis 27.10.2014 otsusega võlgniku kaebuse rahuldamata põhjendusega, et kohtutäituril puudub õiguslik alus täitemenetluse peatamiseks.
7.10.11.2014 esitas võlgnik kohtutäituri 27.10.2014 otsuse peale Harju Maakohtule kaebuse, paludes kohtutäituri otsuse tühistada. Ühes kaebusega esitas avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse täiteasjas täitemenetluse peatamiseks, mille maakohus rahuldas 12.11.2014 määrusega. Kaebuse kohaselt asus ringkonnakohus ekslikult seisukohale, et 11.09.2014 määrus ei olnud kaevatav. Ringkonnakohtu tuginemine TsMS § 390 lg-le 1, mille järgi saab Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul, kui tagatava hagi hind ületab 63 900 eurot, oli ebaõige ning tõi kaasa samasuguses olukorras olevate isikute ebavõrdse kohtlemise, mistõttu pidanuks ringkonnakohus oma tõlgendusest lähtuvalt jätma antud sätte, viitega vastuolule põhiseadusega, kohaldamata. Tsiviilasjas 2-13-46775 esitas võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, viidates, et ta on AS-i SEB Pank poolt sundtäitmise raames nõutava võlgnevuse summas 6 099 096,35 eurot tasaarvestanud oma sama suure vastunõudega, mille tulemuseks on kohustuste vastastikune lõppemine 6 099 096,35 euro ulatuses. Vaatamata asjaolule, et võlgnik esitas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi täitemenetluse osas, milles sissenõudja nõuab 6 099 096,35 euro tasumist, on hagihinna tähenduses TsMS § 132 lg 5 kohaselt tegemist hinnata hagiga, mille maksimaalne suurus on 6000 eurot. Asja tegelikust sisust nähtuvalt on vaidluse faktiline väärtus (TsMS mõttes hagihind) 6 099 096,35 eurot, mistõttu ei ole seaduse mõttega kooskõlas kohaldada TsMS § 390 lg-s 1 sätestatud piirangut määruskaebuse esitamisel. On ilmne, et lisades TsMS-i eelviidatud paragrahvi, on seadusandja soovinud anda kõrgema rahalise väärtusega vaidlustele täiendava kaebeastme, võrreldes vaidlustega, milles vaieldakse väiksema rahalise väärtusega nõuete üle. Käesoleval juhul on vaidluse hinnaks 6 099 096,35 eurot, mistõttu peab võlgnikule olema tagatud kaebeõigus ka Riigikohtusse. Kuna puudub sisuline vahe, kas isik pöördub kohtusse 6 000 000 euro suuruse kohustuse puudumise tuvastamise nõudega, mille hagihind võrdub nõude suurusega, või sisuliselt sama nõudega, kus sama taotlus on esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetluses, on tegemist samalaadses olukorras olevate isikute ebavõrdse kohtlemisega, sest ühel juhul on seadus näinud ette määruskaebuse esitamise võimaluse Riigikohtule ja teisel juhul mitte. 2(5)
Puudutatud isikute seisukohad
8.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kohtutäitur jäi oma otsuses toodud seisukohtade juurde. Kuivõrd seaduste tõlgendamine on kohtu, mitte kohtutäituri pädevuses ning õigusaktide lünkade ja vastuolude puhul tuleb pöörduda just kohtu poole, mitte kohtutäituri poole, siis puudub kohtutäituril õigus kahelda käesoleval juhul tehtud kohtulahendite õigsuses. Täitemenetluse peatamise või täitetoimingute edasilükkamise alused on sätestatud täitemenetluse seadustikus. Arvestades Tallinna Ringkonnakohtu lahendit, puudus kohtutäituril õiguslik alus täitemenetluse peatamiseks või täitetoimingute edasilükkamiseks.
9.Sissenõudja leidis, et kaebus on põhjendamatu ning kohtutäituri otsuse tühistamiseks puudub alus. Asjaolu, et kaebuse esitaja on vaidlustanud jõustunud määruse, millele määruskaebust esitada ei saa, ei tähenda, et kohtutäitur oleks pidanud täitemenetluse jätkamisega ootama. Ainult seadusega lubatud määruskaebuse esitamine toob kaasa vaidlustatud määruse täitmise peatamise. Esimese astme kohtu määrus
10.Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Ühtlasi tühistas maakohus 12.11.2014 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu. TsMS § 390 lg 1 sätestab, et maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagas, ühe tagamisabinõu teisega asendas või hagi tagamise tühistas, võib pool esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul, kui tagatava hagi hind ületab 63 900 eurot või kui tagamisabinõuna kohaldati isiku aresti või elukohast lahkumise keeldu. TsMS § 390 lg 2 kohaselt ei peata määruskaebuse esitamine hagi tagamise määruse täitmist. Määruskaebuse esitamine hagi tagamise tühistamise või ühe tagamisabinõu teisega asendamise määruse peale peatab määruse täitmise. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 47 lg 2 sätestab, et täitemenetlus uuendatakse pärast selle peatamist tinginud asjaolu äralangemist. Kohtutäitur uuendas õigesti Harju Maakohtu 13.08.2014 kohtumääruse alusel täitemenetluse. Täitemenetluse uuendamise õigsust ei ole menetlusosalised ka vaidlustanud. Määruskaebuse esitamine saab vastavalt TsMS § 390 lg-le 2 hagi tagamise abinõu asendamise määruse täitmise peatada üksnes siis, kui kohtumääruse peale on võimalik määruskaebust esitada. Kui määruskaebuse esitamise õigust ei ole seadusega ette nähtud, ei too määruskaebuse esitamine kaasa määruse täitmise peatumist. Tsiviilasjas nr 2-13-46775 oli Harju Maakohtu 09.10.2013 määruse kohaselt tagatava hagi esemeks võlgniku nõue AS-i SEB Pank vastu tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 022/2013/10624. TsMS § 132 lg 5 sätestab, et mittevaraliseks loetakse hagihinna tähenduses ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet. Kohus ei või määrata sellise nõudega hagi hinnaks enam kui 6000 eurot. Eeltoodust tulenevalt saab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes esitatud hagi hinnaks olla maksimaalselt 6000 eurot. Seega ei ületa hagi hind 63 900 eurot, mis on eelduseks Riigikohtule määruskaebuse esitamisele. Eeltoodust tulenevalt puudus võlgnikul TsMS § 390 lg 1 kohaselt õigus esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebust Riigikohtule, mistõttu ei saanud määruskaebuse esitamine tuua kaasa maakohtu 13.08.2014 määruse täitmise peatumist TsMS § 390 lg 2 kohaselt. Määruskaebuse esitamise õiguse puudumist kinnitab ka Riigikohtu 24.11.2014 määrus kohtuasjas nr 3-7-1-2-925, millega jäeti määruskaebus menetlusse võtmata.
3(5)
Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 172 lg 7 alusel võlgniku kanda ning määras, et menetluskulud määrab kohus kindlaks TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras. Määruskaebus
11.Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega kaebus rahuldada ning jätta menetluskulud vastustajate kanda. Maakohtu määrus on vastuolus materiaalõigusnormiga ja kohus on kaebust lahendades rikkunud menetlusõigusnorme. Maakohtule kaebust esitades oli õiguslik olukord selline, et võlgnik oli esitanud määruskaebuse ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule ning määruskaebemenetlus jätkus. Nimetatud asjaolust tulenevalt ei olnud kohtutäituril õigust täitemenetlust jätkata, sest kohtutäitur pidi lähtuma esialgsest maakohtu määrusest, millega täitemenetlus oli peatatud. Riigikohus on tsiviilasjas nr 213-46775 teinud 24.11.2014 määruse, milles on möönnud, et võlgnikul oli õigus Riigikohtule määruskaebus esitada, sest Riigikohus jättis võlgniku määruskaebuse menetlusse võtmata viitega TsMS §-le 679, mis käsitleb Riigikohtu diskretsiooniõigust otsustada asja menetlusse võtmist sisulistel kaalutlustel. On üldteada, et Riigikohus tagastab, mitte ei jäta TsMS § 679 alusel menetlusse võtmata kaebust, mis on esitatud kaebeõigust omamata või muul põhjusel, mis välistab Riigikohtu poole pöördumise. Seega on ebaõiged maakohtu järeldused, et võlgnikul puudus õigus esitada tsiviilasjas nr 2-1346775 määruskaebust Riigikohtule ning et seetõttu ei olnud ka kaebuse esitamise ajal tsiviilasjas nr 2-13-46775 maakohtu poolt tehtud määruse täitmine TsMS § 390 lg 2 alusel peatunud. Vastused määruskaebusele
12.Kohtutäitur ja sissenõudja leiavad, et võlgniku määruskaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluse edasine käik
13.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 633 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht
14.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tulenevalt TsMS § 659 ja § 654 lg 6 ringkonnakohus ei korda maakohtu põhjendusi, nõustudes nendega. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Kaebaja väidete kohaselt oli kohtutäituri poolt täitemenetluse jätkamine pärast ringkonnakohtu 11.09.2014 määruse tegemist õigusvastane seetõttu, et kaebaja oli 03.10.2014 esitanud ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse ja seetõttu oli täitemenetlus TsMS § 390 lg 2 alusel peatunud. Kaebaja põhjendab oma õigust esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebus sellega, et tsiviilasjas nr 2-13-46775 on vaidluse faktiliseks väärtuseks (tsiviilasja hagihinnaks) 6 099 096,35 eurot, mistõttu ei ole seaduse mõttega kooskõlas kohaldada TsMS § 390 lg-s 1 sätestatud piirangut määruskaebuse esitamisele. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja väited ei ole põhjendatud. Tsiviilasjas nr 2-13-46775 menetleti sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Maakohus on vaidlustatud määruses õigesti viidanud TsMS § 132 lg 5, mille kohaselt loetakse mittevaraliseks hagihinna tähenduses ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet ja kohus ei või määrata sellise nõudega hagi hinnaks enam kui 6000 4(5)
eurot. Sellest tulenevalt on maakohus õigesti järeldanud, et võlgnikul ei olnud ringkonnakohtu 11.09.2014 määruse peale määruskaebuse esitamise õigust Riigikohtule, kuna TsMS § 390 lg 1 teise lause järgi saab Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul, kui tagatava hagi hind ületab 63 900 eurot. Ei ole seaduslikku alust ega ka mõistlikku põhjust tuletada kaebeõigust Riigikohtule kaebuse esitamiseks täitedokumendi järgi sissenõutava nõudesumma järgi, minnes mööda TsMS § 132 lg 5 ja § 390 lg 1 sätestatust. Kaebaja käsitluse järgi oleks täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagil justkui kaks erineval alusel määratavat hagihinda, üks hagi kohtusse vastuvõtmiseks nõutava riigilõivu suuruse määramiseks ja teine mingi muu menetlusliku toimingu tegemise jaoks (käesoleval juhul määruskaebuse esitamiseks Riigikohtule), mis ei ole kooskõlas seadusega. Kaebaja väitel puudub sisuline vahe, kas isik pöördub kohtusse 6 000 000 euro suuruse kohustuse puudumise tuvastamise nõudega, mille hagihind võrdub nõude suurusega, või sisuliselt sama nõudega, kus sama taotlus on esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetluses. Kaebaja väitel on tegemist samalaadses olukorras olevate isikute ebavõrdse kohtlemisega, sest ühel juhul on seadus näinud ette määruskaebuse esitamise võimaluse Riigikohtule ja teisel juhul mitte. Ringkonnakohus leiab, et tegemist ei ole samas olukorras olevate isikutega, kuna kaebaja näidatud esimesel juhul puudub täitedokument ja pöördutakse kohtusse vaidluse sisuliseks lahendmiseks ja täitedokumendi saamiseks. Teisel juhul on olemas täitedokument, mille sissenõudaja saab esitada kohtuäiturile koheseks sundtäitmiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise asjas lõppastmes tegelikult soodsamas olukorras kui isik, kes peab esitama kohtusse hagi vaidluse sisuliseks lahendamiseks ja täitedokumendi saamiseks, kuna esimesel juhul piirdub hagi hind üldjuhul 3500 euro või maksimaalselt 6000 euroga. Põhjendmatu on ka kaebaja väide, et Riigikohus, jättes kaebaja määruskaebuse 24.11.2014 määrusega TsMS § 679 alusel menetlusse võtmata, on möönnud sellega kaebeõiguse olemasolu. Selline järeldus on ringkonnakohtu hinnangul meelevaldne. Riigikohtu poolt kaebuse menetlusse võtmata jätmisest ei saa teha järeldust, et kaebajal oli käesoleval juhul õigus kaevata ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule. Ringkonnakohus leiab, et ka ülejäänud määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitajate kanda. TsMS § 174 lg 4 tulenevalt ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
/digitaalselt allkirjastatud/ Krista Kirspuu
/digitaalselt allkirjastatud/ Ele Liiv
/digitaalselt allkirjastatud/ Indrek Soots
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.