Kohtulahend

Tühistada Harju Maakohtu 27.06.2014 otsus osas, millega hageja esimene nõue jäeti kostja 5 vastu rahuldamata ja vähendati kahjuhüvitist 43 765, 26 euro võrra, samuti osas, millega hageja kolmas nõue kostjate 2 ja 4 vastu rahuldati ning millega hageja viies nõue kostja 1 vastu rahuldati. Tühistatud osas teha uus otsus, millega hageja esimene nõue rahuldada kõigi kostjate vastu summas 163 817, 67 eurot, hageja kolmas nõue jätta ka kostjate 2 ja 4 vastu rahuldamata ning hageja viies nõue jätta kostja 1 vastu rahuldamata. Vastavalt sellele määrata kindlaks ka viivis. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata. Hageja, kostja 1, kostja 2 ja kostja 4 apellatsioonkaebused rahuldada osaliselt, kostja 3 kaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsuse kehtiv tervikresolutsioon on järgmine:

Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Asjaolud ja hageja nõue Hageja OÜ Autorollo (pankrotis) pankrotihaldur esitas 03.12.2012 Harju Maakohtule hagi Rain Rosimannuse, Siim Roode, OÜ Roode & Partnerid, MAQS Law Firm Advokaadibüroo OÜ (praegune ärinimi NJORD Advokaadibüroo OÜ), Keit Pentus-Rosimannuse ja Väino Pentuse vastu kahju hüvitamiseks. Maakohtu 12.04.2013 määrusega jäeti hagi Väino Pentuse vastu läbi vaatamata. Hagiavalduse kohaselt võtsid kostjad aprillis 2010 enda kontrolli alla veofirma OÜ Autorollo, asudes seda faktiliselt juhtima. Kostjate tegevuse eesmärk oli OÜ Autorollo varatuks muutmine. Keit Pentus-Rosimannus ja Rain Rosimannus palkasid vandeadvokaat Siim Roode (tema tööandjaks on NJORD Advokaadibüroo OÜ), kelle juhtimisel mõjutasid nad Väino Pentust tegema mitmeid õigusvastaseid tehinguid (õigusabileping sõlmiti 22.04.2010). Vandeadvokaat Siim Roode kasutas õigusvastasel kahju tekitamisel endale kuuluvat äriühingut OÜ Roode & Partnerid. Oma mõju osaühingule ära kasutades mõjutasid kostjad juhatuse liiget osaühingu kahjuks tegutsema, mistõttu peavad nad hüvitama osaühingule sellega tekitatud kahju (äriseadustiku (ÄS) § 1671). ÄS § 1671 on analoogiline Saksamaal kehtiva AktG § 117 lõigetega 1 ja 3. Saksa õiguskirjanduses on de facto juhatuse liikmeteks peetud isikuid, kes pole ametisse nimetatud, kuid paistavad kolmandatele isikutele juhatuse liikmetena ja on ühingu saatuse enda kätesse võtnud. Rain Rosimannus ja Keit Pentus-Rosimannus võtsid osa õigusnõustaja palkamisest, kes tegutses nende huvides. Nad andsid OÜ Autorollo raamatupidajale korraldusi ning tegid ülekandeid. ÄS § 1671 on pigem käsunduslepingu sarnane, mistõttu ei ole tegemist lepinguvälise vastutusega. Hageja ei pea kirjeldama eraldi iga kostja tegevuse põhjuslikku seost kahju tekkimisega. Kostjad tegutsesid grupiviisiliselt, mistõttu ei saa eeldada, et iga grupiosalise tegu on kahju otseselt tekitav. Grupi liikmete ühine eesmärk ja tahe kahju tekitada on omistatav grupi igale liikmele. Alternatiivselt käsitles hageja eraldi seoseid kahju ja iga kostja käitumise vahel. OÜ Autorollo ainuosanikuks (kuni 26.04.2010) ja juhatuse liikmeks oli Väino Pentus. Alates 26.04.2010 oli hageja ainuosanikuks OÜ Roode & Partnerid, väidetavalt tasus viimane Väino Pentusele tehingu eest sularahas 160 000 krooni. Osaniku vahetus toimus NJORD Advokaadibüroo OÜ-s töötava Siim Roode õigusnõustamisel. Tegemist oli näilise tehinguga. Harju Maakohus kuulutas 29.03.2011 välja hageja pankroti. Hageja maksejõuetuse põhjuseks võis olla pankrotikuritegu ning eeltoodu tõttu on algatatud kriminaalasi. Hageja esitas kostjate vastu kokku viis erinevat kahju hüvitamise nõuet. Kõigi viie nõude puhul esitas hageja ka viivisenõuded, nõudes viivist seadusjärgses määras kuni nõude täitmiseni (esimese nõude puhul alates 17.05.2010, teise nõude puhul alates 03.08.2010, kolmanda nõude puhul alates 29.03.2011, neljanda nõude puhul alates 28.05.2010 ja viienda nõude puhul alates 25.05.2010). 14.02.2013 esitatud menetlusdokumendis hageja täpsustas oma nõudeid, mille kohaselt on põhinõuete suuruseks kokku 455 933, 32 eurot, millest esimene nõue on 176 600 eurot, teine 220 889, 65 eurot, kolmas 9784, 11 eurot, neljas 24 010, 58 eurot ja viies nõue 24 648, 98 eurot (tuues muuhulgas summaliselt välja sissenõutavaks muutunud viivise). Esimese nõude sisuks oli tütarfirma asutamisega tekitatud kahju, põhinõude suuruseks 176 600 eurot, kostjateks kõik viis kostjat. Kostjate juhtimisel ja suunistel viidi 17.05.2010 OÜ-st Autorollo välja 4 MAN veokit ja 9 Krone haagist, millega tekitati äriühingule kahju. OÜ Autorollo ja OÜ Kiili Autoveod asutasid 17.05.2010 AutoHills OÜ, osakapitaliga 40 000 krooni, mis kuulus võrdsetes

osades asutajatele (seega kummalegi 20 000 kroonine osa). OÜ Kiili Autoveod tasus oma osa eest rahalise sissemaksega, OÜ Autorollo aga mitterahalise sissemaksega. Mitterahalise sissemakse esemeks olid eelnimetatud veokid ja haagised hinnaga 2 130 000 krooni (bilansilisest väärtusest madalama hinnaga), kuid vara tegelik väärtus oli 2 763 189, 50 krooni ehk 176 600 eurot. Hiljem panditi OÜ-le Autorollo kuuluv AutoHills OÜ osa Renaldo Invest OÜ-le. 22.11.2010 müügilepinguga võõrandati AutoHills OÜ osa Renaldo Invest OÜ-le. Nimetatud tehingu suhtes kasutas OÜ Kiili Autoveod ostueesõigust. Kostjad leppisid ühiselt kokku tütaräriühingu asutamise, et selle kaudu viia maksejõuetust äriühingust välja vara. Teadaolevad asjaolud ja tõendid kinnitavad, et kostjad 1, 2 ja 5 arutasid omavahel läbi nii osaühingu asutamise, mitterahalise sissemakse tegemise (veokite ja haagiste OÜ Autorollo poolt AutoHills OÜ-le üleandmise) kui ka omandatud osa pantimise ja võõrandamise. AutoHills OÜ asutamise otsuse tegi OÜ Roode & Partnerid, kes oli OÜ Autorollo ainuosanikuks alates 26.04.2010, vastutades ÄS § 188 lg 1 alusel. Kuna OÜ Roode & Partnerid juhatuse liikmeks on Siim Roode, oli tegutsemine osanikuna sihiteadlik ja planeeritud. Osanik vastutab ka ÄS § 1671 alusel, sest osanik pidi tegutsema osaühingu huvides. Samuti rikkus OÜ Roode & Partnerid tahtlikult ÄS § 176, sest äriühing oli maksejõuetu. Kostja ei määranud uut juhatuse liiget, kuigi Väino Pentus oli haiglaravil, Tiit Pohl ja Janos Sillamaa aga juhatuse liikme kohustusi ei täitnud. AutoHills OÜ asutamisest Väino Pentus tegelikult osa ei võtnud. OÜ Autorollo vara kõrvaldamine oli organiseeritud ja kontrollitud Rain Rosimannuse ja Keit Pentus-Rosimannuse poolt, kes kasutasid ära oma mõju Väino Pentusele. Ka lähedase abistamiseks ei või isik teha õigusvastaseid tegusid. Keit Pentus-Rosimannus palkas Siim Roode ajal, kui ettevõttele oli esitatud pankrotihoiatus. OÜ Autorollo oli juba varem sisuliselt maksejõuetu. Kuna Väino Pentus kiitis heaks Rain Rosimannuse ja Keit Pentus-Rosimannuse tegutsemise, oli viimastel sõlmitud OÜ-ga Autorollo käsundusleping. Käsundisaajatena ei käitunud kostjad aga ärihingu suhtes lojaalselt ega ilmutanud vajalikku hoolsust. Siim Roode ja NJORD Advokaadibüroo OÜ rikkusid õigusabilepingut, sest nad tegutsesid huvide konfliktis ja eelistasid teiste isikute huve OÜ Autorollo huvidele. Läbi Renaldo Invest OÜ arveldusarve kanti NJORD Advokaadibüroo OÜ osanikule ja juhatuse liikmele Siim Roodele kuuluva OÜ Roode & Partnerid arveldusarvele üle OÜle Autorollo kuuluv raha, mis võeti sularahaautomaatidest välja ja seega omastas Siim Roode OÜ Autorollo raha. Siim Roode ja NJORD Advokaadibüroo OÜ vastutavad ka ÄS § 1671 lg 1 alusel, sest nad omasid osaühingu üle mõju. Tõenditest nähtuvalt tutvus Keit Pentus-Rosimannus OÜ Autorollo raamatupidamise dokumentidega, mistõttu oli ta teadlik äriühingu püsivast maksejõuetusest. Rain Rosimannus ja Keit Pentus-Rosimannus pidid tagama OÜ Autorollo vara säilimise, mida nad ei teinud. Vastupidi, nimetatud kostjad mõjutasid Väino Pentust sõlmima OÜ-le Autorollo kahjuliku tehingu (Väino Pentuse väitel korraldas tema käigu notari juurde Keit Pentus-Rosimannus, kellelt juhiste saamist kinnitas ka Maris Mets). Hageja teine nõue tulenes kassa puudjäägist 3 456 172 krooni ehk 220 889, 65 euro. Hageja taotles nimetatud summa väljamõistmist kõigilt kostjatelt solidaarselt. Vastavalt dokumentidele pidi 19.04.2010 olema kassas 220 889, 65 eurot, mida aga pankroti väljakuulutamise ajaks enam ei olnud. Kostjad üritasid kassa puudjääki varjata fiktiivsete laenulepingute sõlmimisega. Kostjate tegevuse tulemusel on OÜ Autorollo kassajääk vähenenud nimetatud summa võrra. Seda, et kostjate tegutsemise eesmärgiks oli kassajääk kõrvaldada, tõendavad tagantjärele vormistatud laenud, millega sooviti raha puudumist õiguslikult põhjendada. OÜ Autorollo raamatupidamisprogrammi sisestati 03.08.2010 kaks laenulepingut, millest üks on sõlmitud 27.01.2009 RM-ga (mille kohaselt OÜ Autorollo andis 3-aastase tähtajaga laenu 2 000 000 krooni) ja teine 30.09.2009 OÜ-ga Est-

Trade Group (mille kohaselt OÜ Autorollo andis lühiajalist laenu 1 000 000 krooni). Tegemist on fiktiivsete tehingutega, millega üritati varjata sularaha puudujääki. Kolmanda nõudena palus hageja mõista kostjatelt solidaarselt välja põhinõudena 9784, 11 eurot, nõue tulenes pankrotimenetluse blokeerimisest (nõude suurus esitatud esialgsete andmete alusel). 12.05.2010 esitas OÜ Port One kohtule avalduse OÜ Autorollo pankroti väljakuulutamiseks („esimene pankrotimenetlus“). Harju Maakohus jättis 25.06.2010 määrusega pankrotimenetluse algatamata, 11.10.2010 määrusega jättis ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata. OÜ-d Autorollo esindas menetluses NJORD Advokaadibüroo OÜ, mille töötaja väitis kohtule esitatud vastuses, et võlgnik on jätkuvalt tegutsev ettevõte, kellel on piisavalt käibevahendeid. Samas oli AS Swedbank laenulepingu 13.07.2010 üles öelnud, kusjuures võlgniku püsiv maksejõuetus oli välja kujunenud juba oluliselt varem. 02.09.2010 lubas Siim Roode AS-le Swedbank ise pankrotiavalduse kohtule esitada, kuid seda ei teinud. Seega teades, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, vaidles esindaja OÜ Port One pankrotiavaldusele vastu. Pankrotimenetluse blokeerimise ajal suurenes ettevõtte negatiivne tulemus 153 088 krooni ehk 9784, 11 euro võrra. OÜ Autorollo omakapital oli tehingute tegemise alguses negatiivne -3 850 751 krooni ja see kasvas -4 003 839 kroonini. Pankrotiavaldusele vastu vaidlemisel tegutsesid kostjad kooskõlastatult, välistamaks tagasivõitmise nõuete esitamist ning muutmaks võlausaldajatele nõuete rahuldamist keerulisemaks. Täiendavalt oli OÜ-l Roode & Partnerid kohustus otsustada pankrotiavalduse esitamine (alates 26.04.2010, s.o ainuosanikuks saamisest), kuivõrd Siim Roode teadmist saab omistada OÜ-le Roode & Partnerid. Rain Rosimannus ja Keit Pentus-Rosimannus vastutavad seetõttu, et nende käitumise tõttu suurenes võlausaldajate viivisenõue võlgniku vastu perioodil 25.06.2010 - 29.03.2011. Kui esimest pankrotimenetlust ei oleks blokeeritud, oleks viiviste arvestamine lõppenud 25.06.2010. Väino Pentus oli kostjate mõju all, sest alates 19.04.2010 lähtus ta tegutsemisel üksnes informatsioonist, mida kostjad talle edastasid. Kostjad ei teavitanud Väino Pentust OÜ Port One pankrotihoiatusest, samas teadsid nad, et võlausaldaja nõue on põhjendatud. Vastavalt nõuete kaitsmise protokollile ja nõudeavaldustele tunnustati pankrotimenetluses viivisenõudeid summas 121 372, 53 eurot. Viiviste arvestamine lõpetati pankroti väljakuulutamisel 29.03.2011. Perioodil 25.06.2010-29.03.2011 suurenesid viivised 91 611, 62 euro võrra. Kuivõrd kostjad olid faktilised ühingujuhid, kes teadsid ettevõtte maksejõuetusest, pidid nad ise esitama OÜ Autorollo pankrotiavalduse. Hageja neljas nõue oli suunatud kõigi kostjate vastu solidaarselt ning tugines asjaolule, et kostjad korraldasid OÜ Autorollo võlgnike poolt tasumisele kuuluvate summade tasumise OÜ Autorollo asemel kolmandatele isikutele (OÜ Autorollo nõuded olid väidetavalt panditud). Hageja põhinõude summaks oli 24 010, 58 eurot. OÜ Autorollo esitas 2010.a oma partneritele arveid kokku summas 1 224 028, 16 krooni ehk 78 229, 65 eurot. Pankrotihaldur nõudis pretensioonidega arvete tasumist. Vastavalt Arco Transport OÜ-lt saadud vastusele oli Siim Roode edastanud talle pandilepingu, mille alusel nõuti hagejale kuuluva nõudeõiguse täitmist kolmandatele isikutele, mistõttu Arco Transport OÜ täitis esimese nõude 239 400 krooni ehk 15 300, 45 eurot Aaloe Kinnisvara OÜ-le ja teise nõude 73 320 krooni ehk 4686 eurot Renaldo Invest OÜ-le (kokku 19 986, 45 eurot). Samuti oli edastatud pandileping TranTec OÜ-le ning nõuti selle alusel hagejale kuuluva nõudeõiguse täitmist kolmandale isikule summas 62 964, 24 krooni ehk 4024, 13 eurot. Nimetatud summa kandis TranTec OÜ üle Renaldo Invest OÜ-le 22.07.2010 (millest 60 000 krooni kandis viimane 27.07.2010 üle OÜ-le Roode & Partnerid). Eeltoodud viisil kõrvaldasid kostjad kokku 24 010, 58 eurot. Kõik kostjad tegutsesid varidirektoritena ja andsid selgeid instruktsioone. Kostjad oleksid pidanud tagama OÜ Autorollo vara säilimise. Siim Roode ja NJORD Advokaadibüroo OÜ vastutavad kahju

eest AdvS § 55 lg 3 ja VÕS § 620 lg 1 alusel. Väino Pentus allkirjastas nõuete loovutused Keit Pentus-Rosimannuse ja Rain Rosimannuse mõjutamise tagajärjel, sest Väino Pentusele edastasid informatsiooni ainult nemad. Nõuete loovutamiseks puudus alus ning see pidi olema teada ka dokumentide koostajale Siim Roodele ja NJORD Advokaadibüroo OÜ-le. Loovutamisdokumendid koostati ilma Väino Pentuse käsundita. OÜ Roode & Partnerid on tekkinud kahju eest vastutav, sest ta ei esitanud õigeaegselt pankrotiavaldust. Hageja viies nõue oli seotud OÜ Autorollo vara kõrvaldamisega, nõue esitati kõigi kostjate vastu solidaarselt, põhinõude suuruseks 24 648, 98 eurot. OÜ Autorollo võõrandas 28.05.2010 hinnaga 96 000 krooni ehk 6135, 52 eurot kaks haagist Krone SDP 27 ELB2-CS. Saadud raha lasti tasuda Renaldo Invest OÜ arveldusarvele ja sealt edasi Roode & Partnerid OÜ-le. Samuti võõrandas OÜ Autorollo sõiduki Ford Tourneo Connect 220 L 1 päev pärast pankrotiavalduse kohtule esitamist Keit Pentus-Rosimannuse venna KP bändikaaslasele M-LN-le. Ühtlasi kõrvaldati OÜ Autorollo arvutid ja tarvikud. Analoogiliste esemete väärtus on tõendatud Max 123 AS tõendiga. Rain Rosimannus käis OÜ Autorollo kontoris ja viis arvuti ära. Rain Rosimannus andis korralduse kahe haagise müügiarve koostamiseks. Kuna ta korraldas haagiste eest arve koostamist, pidi ta korraldama ka rahaliste vahendite liikumist Renaldo Invest OÜ-le. Samuti kõrvaldasid kostjad veokitelt jälgimissüsteemi F-Track, mille eest oli OÜ Autorollo liisingumaksed tasunud ning mille omandiõigus oli talle üle läinud. Kostjad ei taganud OÜ Autorollo vara säilimist, kuigi nad juhtisid äriühingut. Kostjad ei käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega. Siim Roode ja NJORD Advokaadibüroo OÜ osalesid vähemalt kahe haagise kõrvaldamises. Kui nad ei oleks pankrotimenetlust blokeerinud, oleks OÜ Autorollo vara säilinud. OÜ Roode & Partnerid vastutab tekitatud kahju eest, kuna ta ei esitanud pankrotiavaldust. Alternatiivselt leidis hageja, et pankrotimenetluse blokeerimine/pankrotiavalduse esitamata jätmine on põhjuslikus seoses kõigi viie hagiavalduses sisalduva nõudega. Rain Rosimannuse vastuväited Kostja I vaidles hagile vastu. Kostja ei ole kunagi olnud OÜ Autorollo osanik, juhtorgani liige ega varidirektor. Väino Pentus helistas 19.04.2010 Keit Pentus-Rosimannusele ning palus, et tema ning Rain Rosimannus aitaksid tal võimaluse korral leida OÜ-le Autorollo nõustaja. Nõustaja otsimise vajadust põhjendas Väino Pentus OÜ Autorollo keerulise majandusliku seisuga ja tõsiasjaga, et teised juhatuse liikmed väljendasid soovimatust äriühingu probleemidega tegeleda. Samal päeval viidi Väino Pentus raske tervisliku seisundiga haiglasse. Koheselt pärast Väino Pentuse haiglasse sattumist pöördus Rain Rosimannus NJORD Advokaadibüroo OÜ vandeadvokaadi Siim Roode poole. Siim Roode nõustus OÜ Autorollo seisu üle vaatama ning osaühingut nõustama. 20.04.2010 sõlmiti NJORD Advokaadibüroo OÜ ja OÜ Autorollo vahel kliendileping, selle allkirjastas Väino Pentus. 20.04.2010 teavitas Keit Pentus-Rosimannus OÜ Autorollo teist juhatuse liiget Janos Sillamaad telefoni teel, et Väino Pentus viibib haiglas ning temaga hoiavad kontakti Keit PentusRosimannus ja Rain Rosimannus. Janos Sillamaale selgitati, et kui midagi olulist on vaja Väino Pentusele edastada, saavad seda teha Keit Pentus-Rosimannus ja Rain Rosimannus. Pärast NJORD Advokaadibüroo OÜ ning OÜ Autorollo vahel kliendilepingu sõlmimist üritas Keit Pentus-Rosimannus aidata Siim Roodel saada OÜ Autorollo majandusseisust ülevaadet. Janos Sillamaalt saadi raamatupidamisteenust osutanud MM kontaktid. Pärast viimasega kontakteerumist aitas tema ja Siim Roode vahel infot vahendada Rain Rosimannus. Samuti aitas Rain Rosimannus vahendada info liikumist Väino Pentuse ja Siim Roode, OÜ Autorollo juhatuse liikmete ning MM vahel. Info vahendamise eesmärgil üritas Rain Rosimannus hoida end OÜ Autorollo asjaajamistega kursis. Enne Väino Pentuse haigestumist oli Rain Rosimannus Väino Pentust üksikküsimustes viimase palvel aidanud.

ÄS § 1671 on analoogiline ÄS § 187 lg-ga 2, mis erisättena välistab nõuete esitamise VÕS § 1043 alusel. ÄS § 1671 järgi peab hageja tõendama nõuet iga kostja vastu. Väidetava isikute grupi puhul tuleb tuvastada kõigi gruppi kuulunud isikute teod. ÄS § 1671 mõistes mõju omamine tähendab, et isikul on suhetes äriühinguga selline staatus, et äriühingu juhtorgani liikmed on kohustatud isiku korraldustele alluma. Rain Rosimannuse seos AutoHills OÜ asutamisega on tõendamata. Mitte ühestki kohtule esitatud dokumendist ei tulene, et Rain Rosimannus oli seotud AutoHills OÜ asutamist puudutavate otsuste vastuvõtmisega. Põhjendamata ja tõendamata on väide, et Rain Rosimannus mõjutas OÜ Autorollo juhatuse liikmeid või selle osanikku AutoHills OÜ-d asutama. Samuti ei ole hageja tõendanud, et AutoHills OÜ asutamisega tekkis OÜ-le Autorollo kahju. Autohills OÜ asutamise eesmärgiks oli tagada OÜ Autorollo majandustegevuse jätkusuutlikkus. OÜ-le Autorollo kuulunud autosid kasutati AutoHills OÜ asutamisel mitterahalise sissemaksena, sest seeläbi oli võimalik suunata autod rahvusvahelistele vedudele. OÜ-l Autorollo polnud rahvusvaheliste vedude luba, ent Kiili Autoveod OÜ-l (AutoHills OÜ teine osanik OÜ Autorollo kõrval) vastav luba oli. Tütarühingu läbi sai OÜ Autorollo seda luba kasutada. Hageja väide käsunduslepingu kohta kostjate ja OÜ Autorollo vahel on ebaõige. Sellist lepingut ei saa sõlmituks lugeda kellegi vaikimise või tegevusetuse tõttu. Hageja väited on vastuolulised, sest kostjad ei saanud samaaegselt Väino Pentust mõjutada ja tegutseda käsunduslepingu alusel. Arstide soovitusel tuli Väino Pentusele informatsiooni edastada perekonnaliikmete kaudu. OÜ-d Autorollo juhtisid selle tegelikud juhatuse liikmed ning kostjad ei korraldanud tütarühingu asutamist. Kõik tehingud on allkirjastanud Väino Pentus. Rain Rosimannuse kokkupuude OÜ-ga Autorollo seisnes info vahendamises ning Väino Pentuse aitamises, tegutsedes viimase palvel, järgides tema juhiseid. Janos Sillamaa ega Tiit Pohl ei ole nimetanud, milliseid korraldusi andis Rain Rosimannus. Ühestki tõendist ei nähtu Rain Rosimannuse seos AutoHills OÜ asutamisega. Väino Pentus küsis küll Rain Rosimannuselt nõu, kuid see ei tee viimast „varidirektoriks“. AutoHills OÜ asutamisel ei olnud Kiili Autoveod OÜ panus ebamõistlikult väike. Tõendamata on Rain Rosimannuse seos laenulepingute sõlmimisega. Pole tõendatud ega põhjendatud, et Rain Rosimannus oleks avaldanud OÜ Autorollo nimel laenulepingud sõlminud isikule mõju, andnud nendega seoses korraldusi või isegi soovitanud vastavate lepingute sõlmimist. Samuti jääb ebaselgeks, kuidas sai nimetatud laenulepingute tagajärjel tekkida OÜ-le Autorollo kahju, kui hageja peab neid tehinguid fiktiivseteks. Tõendamata on Rain Rosimannuse seos pankrotiavalduse esitamata jätmisega. Kohtule esitatud dokumentidest ei tulene, et Rain Rosimannus oleks takistanud pankrotiavalduse esitamist, otsustanud, millal pankrotiavaldus tuli esitada või avaldanud OÜ Autorollo juhatuse liikmetele vastavate otsuste tegemisel mõju. Samuti pole hageja tõendanud, millal oleks OÜ Autorollo pankrotiavaldus tulnud esitada ehk millal äriühing muutus püsivalt maksejõuetuks. Hageja väiteid on vastuolulised, sest tema arvates oli OÜ Autorollo juba 2009.a püsivalt maksejõutu. Samas võeti hageja väidete kohaselt OÜ Autorollo kostjate poolt üle alles aprillis 2010. OÜ Autorollo ei olnud aprillis 2010 püsivalt maksejõuetu, sest ettevõttel oli suur nõue Tiit Pohla vastu. Pankrotiavalduse esitamise kohustus oli ka Janos Sillamaal ja Tiit Pohlal, kuid hageja ei ole väitnud ega tõendanud kostjate poolt nende isikute mõjutamist. Tõendamata on Rain Rosimannuse seos nõudeõiguste loovutamisega. Ühestki kohtule esitatud dokumendist ega põhjendusest ei tulene, et Rain Rosimannus oleks olnud seotud OÜ-le Autorollo kuulunud nõudeõiguste loovutamisega või avaldanud vastavate otsuste tegemisel juhatuse liikmetele mõju. Kostja seotus nende äriühingutega, kuhu arvete tasumine oli suunatud, on tõendamata. Rain Rosimannusel ei ole seoseid Aaloe Kinnisvara OÜ-ga ega Renaldo Invest OÜ-ga.

Samuti on tõendamata Rain Rosimannuse seos vallasasjade hageja vara koosseisust väidetava väljaviimisega. Asjas kogutud tõenditest tuleneb, et hageja viidatud vallasasjad on tegelikkuses korrapäraselt võõrandatud ning nende eest on OÜ-le Autorollo tasutud. Nii on sõiduki Ford Torneo Connect ostu eest tasutud Väino Pentusele 5000 krooni. Siim Roode vastuväited Siim Roode vaidles hagile vastu. Siim Roode on vandeadvokaat, kes osutas OÜ-le Autorollo õigusabi. Hagiavaldusest ei ole võimalik üheselt aru saada, milliseid konkreetseid tehinguid hageja kostjale ette heidab. Hageja peab tõendama, et kostja on rikkunud mõnda kohustust äriühingu ees ja kahju on tekkinud nimelt kostja kohustuse rikkumise tõttu. Advokaadi tegevust ei saa pidada „varidirektori“ tegevuseks ning ÄS § 1671 ei kohaldu professionaalsele õigusnõustajale (vandeadvokaadile), kes osutab õigusabi kliendilepingu alusel. Advokaadi vastutus saab tuleneda ainult kliendilepingu rikkumisest. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et kostja oleks OÜ-st Autorollo raha välja viinud. Väidetavat kahju suurust ei tõenda ka OÜ Autorollo halduri aruanne, kuivõrd nimetatu on paljasõnaline ja arusaamatuks jääb, millele hageja nõue tugineb. Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi raamatupidamislikku dokumenti, mis kinnitaks eelmärgitud summade pahatahtlikku väljaviimist võlgniku vara hulgast. Siim Roode ei ole kliendilepingut rikkunud. AutoHills OÜ asutati kliendi juhiste järgi ja osa panditi reaalse nõude tagamiseks. Kõik tehingud allkirjastas Väino Pentus, mistõttu ta kiitis tehingud heaks ja need vastasid OÜ Autorollo tahtele. Kostja ei mõjutanud Väino Pentust. Osaluse omandamine OÜ-s Autorollo ei olnud seotud õigusabi osutamisega. Osa pantimise korralduse andis Väino Pentus. Tütarühingu asutamise eesmärgiks oli OÜ Autorollo omakapitali parandamine. Kostja loetles, milliseid õigusteenuseid ta osutas OÜ-le Autorollo ning selgitas, et teenuste eest arveid ei esitatud ning aruandeid esitati suuliselt Väino Pentusele. Samas asjas kostja teistele isikutele õigusteenust ei osutanud. Hageja on esitanud nõued, arvestamata summasid, mille ulatuses sai hageja kasu. VÕS § 127 lg 5 järgi tuleb hageja nõudest maha arvata AutoHills OÜ osa müügist saadud 200 000 krooni ehk 12 782, 30 eurot. AutoHills OÜ täitis OÜ Autorollo kohustusi Nordea Finance AS ees 684 779 krooni ehk 43 765, 36 euro ulatuses, mis tuleb samuti nõudesummast maha arvestada. Arusaamatuks jääb kostja väidetav seos RM ja OÜ Est-Trade Group laenu-lepingutega. Hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud, kuidas on kostja vaidlusaluste laenulepingute ja kassa puudujäägiga seotud. Hageja ei ole selgitanud, milles seisneb tema arvates kostja poolne heade kommetega vastuolus olev käitumine. Puudub alus hagi rahuldamiseks, sest hageja ei ole tõendanud kostja kohustuste olemasolu hageja ees, kohustuste rikkumist, kahju tekkimist ega kahju suurust. Kostja ei ole OÜ Autorollo autoparki kõrvaldanud läbi AutoHills OÜ asutamise. Kostja nõustas OÜ-d Autorollo AutoHills OÜ asutamisel vastavalt juhatuselt saadud juhistele. AutoHills OÜ asutamislepingu on allkirjastanud OÜ Autorollo nimel Väino Pentus, seega sai antud tehing hageja juhatuse poolt heaks kiidetud ning lepingu sõlmimine vastas OÜ Autorollo tahtele. Kostja ei ole mõjutanud juhatust asutama AutoHills OÜ-d. Hagiavaldusest ei selgu, kelle tegevuse tulemusena sularaha kadus. Hageja viidatud fiktiivsed laenulepingud on tagasivõidetavad, kuid nõudeid esitatud ei ole. Tallinna Ringkonnakohtu 11.10.2010 määrusest tulenevalt jäi OÜ Port One pankrotiavaldus rahuldamata tulenevalt asjaolust, et nõue ei olnud selge. Seega ei saa kostja väidetavalt tekkinud kahju eest vastutada. Väino Pentus

otsustas võlgnevuse tasumise Aaloe Kinnisvara OÜ-le. Nõuete pantimine toimus reaalsete laenude katteks, mistõttu ei ole OÜ-l Autorollo kahju tekkinud. Kostjale jääb arusaamatuks, kuidas ta on seotud hagiavalduses mainitud varade (sülearvuti, monitor, süsteem F-Track, haagised ja sõidukid) äriühingust väljaviimisega. Samuti pole hageja esitanud kohtule tõendeid vara väärtuse kohta. Hageja tõenditest ei nähtu, millal vara oli soetatud ja mis oli selle harilik väärtus. Arvuti Dell Latitude, monitor, programm ja tarvikud olid aastaks 2010 amortiseerunud nullini. Hageja ei ole tõendanud, millised programmid ja tarvikud on kaduma läinud. Haagiste ostuhinna tasumisega Renaldo Invest OÜ-le täideti hageja kohustus võlausaldaja ees ja sellest ei saanud hagejale kahju tekkida. Kes ja kuhu viis sülearvuti, monitori ning F-Track süsteemi, ei ole hageja tõendanud. Hageja väited, et kostja on mõjutanud Väino Pentust vara müüma või kõrvaldama, on paljasõnalised. Kostjal ei olnud kliendilepingu alusel kohustust tagada OÜ Autorollo vara säilimine. Kahjuna ei saa arvestada 2 haagise Krone SDP 27 ELB2-CS võõrandamishinda 6135, 52 eurot, sest hageja kinnitusel võõrandati haagised turuväärtuse alusel. Ükski hageja tõend ei tõenda asjaolu, et kostjat saaks pidada varidirektoriks. Tulenevalt kohtule esitatud e-kirjadest küsis kostja informatsiooni ja andis suuniseid OÜ-ga Autorollo sõlmitud kliendilepingu raames vastavalt kliendi juhistele. Hageja nõue viivise väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata vähemalt osas, mis puudutab perioodi enne hagi esitamist, s.o VÕS § 113 lg-st 2 tulenevalt arvestatakse viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi. OÜ Roode & Partnerid vastuväited OÜ Roode & Partnerid vaidles hagile vastu. Juriidilise isiku ja selle juhtorgani liikme vahel tekib käsundilaadne õigussuhe ning seetõttu ei saa esitada nõudeid VÕS 53. peatükis sätestatud alusel. ÄS § 1671 alusel vastutuse tekkimise eeldus on, et mõjutatud juhtorgani liige on tegutsenud osaühingu kahjuks, s.o täidetud on ÄS §-s 187 sätestatud juhatuse liikme vastutuse eeldused, millest omakorda tuleneb, et ÄS § 1671 alusel vastutuse korral kohaldatakse samu eeldusi. Seega ei saa hageja VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel kostja vastu nõuet esitada. Juriidilisele isikule ei saa omistada „varidirektorina“ tegutsemist. ÄS § 1671 alusel mõju omav isik saab olla ainult füüsiline isik. OÜ Roode & Parnerid oli osanik, kellel puudus kohustus käituda võlausaldajaid kaitsval viisil. Osaniku otsusega tütarettevõtte asutamiseks ei saa iseenesest kahju tekitada. Tütarettevõtte asutamise eesmärk oli majandustegevuse jätkamine ja selle kaudu tulu teenimine olukorras, kus OÜ Autorollo tegevus oli varasemate majanduslikult ebaotstarbekate ja õiguslikult laenukeeldu rikkuvate tehingute tagajärjel oluliselt takistatud. Kui nõustuda hageja väidetega, et vaidlusalused tehingud on tühised, on kahju tekkimine välistatud. Kuna tehingud on kehtivad, ei ole OÜ-l Autorollo tehingutest tulenevalt kahju tekkinud. Hageja esimene nõue võiks olla põhjendatud, kui omandatud osa oleks olnud väärtusetu või osalust tegelikkuses ei oleks omandatud. OÜ Autorollo vara ehk sõidukid asendati mitterahalise sissemaksega tütarettevõtte asutamisel osalusega, mille väärtuste võrdsust eeldatakse. Juhul, kui hageja leiab, et mitterahalise sissemakse üleandmisega omandatud osa väärtus ei vasta sissemakse väärtusele, tuleb tal nii sissemakse kui osaluse väärtust tõendada. Osanike panuste rahalise väärtuse võrdlemise kaudu ei saa osaniku osaluse väärtust tõendada. Kui hageja arvates oli osaluse müügitehing näilik, ei saa antud kostja osanikuna üldse vastutada. Pealegi puudub osanikul üldine käibekohustus tegutseda võlausaldajate huvides. Osanikuna on kostja vastutus ÄS § 1671 alusel välistatud. Osanik saab vastutada otsuse tegemisel vaid süü korras, kuid hageja ei ole välja toonud ega tõendanud kostja süüd. Tütarühingu asutamise eesmärgiks oli majandustegevuse jätkamine ja selle kaudu tulu teenimine. OÜ Autorollo sõidukid asendati

osalusega ja sissemaksete väärtuste võrdsust eeldatakse. Hageja nõude suuruse hindamisel tuleb lähtuda Haagisekeskus OÜ ja Keil M.A hinnangutest, mille järgi oli sõidukite ja haagiste väärtus kokku 136 132, 8 eurot. Kahju nõuet tuleb vähendada 56 547, 66 euro võrra. Hageja teise nõude puhul ei ole tõendatud, et vastav summa oli 18.05.2010 OÜ Autorollo kassas tegelikult olemas. Kostjale teadaolevalt kassa arvestuslik jääk ei vastanud tegelikkusele. Nimelt on osakapitali rahaliste sissemaksetega suurendatud 06.05.2009 1 000 000 krooni võrra, 02.07.2009 100 000 krooni võrra ja 21.09.2009 1 000 000 krooni võrra, kokku 2 100 000 krooni võrra. Kostja ei nõustunud, et halduri aruandes kajastatud omakapitali vähenemine oleks käsitletav kahjuna. Omakapital on bilansi passiva kirje, mille muutus ei ole otseses seoses aktivas kajastatud vara väärtusega. Pankrotimenetluse seisukohast on oluline see, kas vähenes vara, mille arvel rahuldada võlausaldajate nõudeid või selle väärtus. Seda asjaolu omakapitali vähenemise kaudu tõendada ei saa. Halduri aruanne eraldiseisvana ei ole piisav tõend selle asjaolu tõendamiseks. Hageja neljanda nõude puhul on ebaselge, kuidas tekitas laenulepingust tuleneva kohustuse täitmine hagejale kahju. Kohustuse täitmisega ei saa kahju tekitada. Hageja viienda nõude osas ei ole hageja tõendanud laptopi DELL, monitori ning asukoha- ja kütusejälgimissüsteemi F-Track harilikku maksumust ega omandit. Hageja amortisatsiooni aruanne ei tõenda nimetatud vara kuulumist hagejale pankroti väljakuulutamise ajal. Tõendist ei nähtu, millal nimetatud vara on soetatud ega see, mis oli selle harilik väärtus. Raamatupidamislik jääkväärtus on hageja esitatud tõendist nähtuvalt oluliselt madalam kui hageja nõutud kahjuhüvitis. Amortisatsiooni aruande koostamise asjaolud ja algandmed mille põhjal see koostati ei ole teada. Haagiste osas täideti ostuhinna tasumisega kolmandale isikule hageja kohustus võlausaldaja ees ja kahju ei tekitatud. Ford Tourneo osas võlgneb ostja M-LN hagi kohaselt hagejale 5000 eurot. Vara müügihind vastas hagi kohaselt keskmisele turuhinnale. Hageja viivisearvestus on läbivalt ebaõige. VÕS § 113 lg 2 järgi saab kõigilt hageja nõuetelt arvestada viivist alates hagi esitamise ajast, s.o alates 30.11.2012. Seega tuleb hageja nõue viivise väljamõistmiseks jätta rahuldamata osas, milles see puudutab enne 30.11.2012 arvestatud viivist. NJORD Advokaadibüroo OÜ vastuväited NJORD Advokaadibüroo OÜ vaidles hagile täies ulatuses vastu. Hageja peaks iga konkreetse nõude puhul tõendama, et just nimelt nende asjaoludega seoses kasutasid kostjad ära oma väidetavat mõju OÜ-le Autorollo ning mõjutasid Väino Pentust vastavalt käituma. Kahjunõude rahuldamiseks ei piisa sellest, et kostjad on omavahel varasemalt suhelnud OÜ Autorollo teemadel. Hageja peab tõendama seda, et Väino Pentust mõjutati tütarühingut asutama, et teda mõjutati seoses väidetavalt fiktiivsete laenulepingutega, et teda mõjutati pankrotiavalduse esitamisega viivitama ning et teda mõjutati seoses OÜ Autorollo nõuete täitmisega kolmandatele isikutele ja OÜ Autorollo vara väidetava kõrvaldamisega. Hageja esimese nõude osas nõustus kostja, et ta nõustas OÜ-d Autorollo AutoHills OÜ asutamisel vastavalt kliendilt saadud juhistele ning tasus kliendi eest asutamisega seotud riigilõivu. Samas ei ole kostja käitunud õigusvastaselt, ta ei ole kliendilepingut rikkunud ega OÜ-le Autorollo kahju tekitanud. Hagiavaldusest ei selgu, millist konkreetset kostja tegu silmas peetakse ning milles võiks seisneda selle teo õigusvastasus või vastuolu lepinguliste kohustustega. Hagiavalduses ei ole täpsustatud, milline kostja tegevus kvalifitseerub lojaalsuskohustuse rikkumiseks ning milline AutoHills OÜ asutamisel antud õigusnõu on ebakvaliteetne.

ÄS § 1671 ei ole kohaldatav, kui lähedased tulevad appi oma perekonnaliikmele tema haiguse ajal. Mõjutamisega ÄS § 1671 mõistes saab tegemist olla vaid siis, kui äriühingu juhatuse liikmel oli võimalik käituda vaid nii, nagu „varidirektor“ soovib. ÄS § 1671 lg 1 kohaldamisel tuleks esmalt kasutada grammatilise, süstemaatilise ning teleoloogilise tõlgendamise meetodeid ning hageja tõlgendus on ebaõige. OÜ Autorollo andis AutoHills OÜ-le mitterahalise sissemaksena üle 4 veokit ja 9 haagist, mille eest sai vastu AutoHills OÜ osa. Seega ei läinud vara OÜ-st Autorollo välja ilma midagi vastu saamata. Hageja peab tõendama, et vara müümisel ei järginud kostja hoolsust või rikkus lojaalsuskohustust. Hagiavalduses ei ole põhistatud ka põhjusliku seose olemasolu. AutoHills OÜ asutamislepingu on allkirjastanud Väino Pentus, see leping on sõlmitud notariaalselt, notar on poolte tahte ning lepingu tingimuste vastavuse poolte tahtele välja selgitanud. Seega ei saa kostjal olla seost väidetavalt tekkinud kahjuga. NJORD Advokaadibüroo OÜ ei ole kliendilepingut rikkunud ning selliseid asjaolusid ei ole hageja välja toonud. Kõik vaidlusalused tehingud allkirjastas Väino Pentus. Kuigi Siim Roode tegutsemiskohaks on advokaadibüroo, ei too see automaatselt kaasa advokaadibüroo vastutust ÄS § 1671 lg 1 alusel. Kostja ei ole tegutsenud huvide konfliktis ega rikkunud lojaalsuskohustust. Kostjal puudus kohustus hinnata OÜ Autorollo otsuste ja juhiste majanduslikke tagajärgi. Kõik lepingud on kehtivad ja õiguslikult korrektsed. Juhise korraldada pandi realiseerimisega seotud tehnilisi küsimusi andis kostjale OÜ Autorollo. Osaluse omandamine OÜ-s Autorollo ei olnud seotud õigusabi osutamisega ning sellest tulenevaid asjaolusid ei saa omistada NJORD Advokaadibüroo OÜ-le. Hageja ei ole tõendanud, et sissemaksed tütarühingusse ei olnud võrdväärsed ning hageja ei ole usaldusväärselt tõendanud sõidukite ja haagiste tegelikku väärtust. Kuna OÜ Autorollo sai tütarühingu 50%-liseks osanikuks, siis sai ta osa väärtusega vähemalt 68 705, 02 eurot. Nimetatud summa tuleb väidetavast kahjust igal juhul maha arvestada. Samuti tuleb kahjust maha arvata pangale tütarühingu poolt tasutud 41 542 eurot. AutoHills OÜ osa kui pandi realiseerimisest tulenevalt vähenesid OÜ Autorollo kohustused Renaldo Invest OÜ ees

782, 33 euro võrra, mis tuleb samuti kahjust maha arvata. Hageja nõutav maksimaalne kahju saab olla 13 102, 46 eurot. Teise nõude osas leidis kostja, et hagiavalduses ei ole välja toodud ühtegi asjaolu ega esitatud ühtegi tõendit, mis võiks viidata kostja seotusele kassa puudujäägiga või OÜ Autorollo ning RM ja OÜ Est-Trade Group vaheliste laenulepingutega. Kui hageja arvates on laenulepingud fiktiivsed (st raha nende lepingute alusel tegelikult välja ei antud), jääb ebaselgeks, millist tähendust need lepingud raha kadumise seisukohalt saavad omada. Sularaha väidetava kadumise varjamine fiktiivsete lepingutega ei oma hetkel kahjunõudega seost. Hageja ei ole tõendanud, kuhu sularaha kadus ning et see toimus kostjate tegevuse tulemusena. Paljasõnaline on hageja väide, et kostjad on esitanud OÜ Autorollo raamatupidamisse tagantjärele vormistatud laenulepingud. MM e-kiri seda ei tõenda. Kolmanda nõude osas on arusaamatu, kuidas saab kostja vastutada, kui ta vastavalt kliendi juhistele vaidles vastu pankrotiavaldusele ning kohus on kinnitanud, et esitatud vastuväited on olnud asjakohased. Tallinna Ringkonnakohtu 11.10.2010 määrusest nähtub, et pankrotiavaldus jäi rahuldamata seetõttu, et OÜ Port One nõue ei olnud selge. OÜ Port One pankrotiavaldus jäi rahuldamata nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus. Kohtud on andnud selge hinnangu, et OÜ Port One pankrotiavalduse alusel ei olnud võimalik OÜ Autorollo pankrotimenetlust algatada. Kuna OÜ Port One on hageja võlausaldaja, pidi hagejale olema teada, millisel põhjusel pankrotimenetlust ei alustatud. Hageja väitel on kahjuks ka omakapitali jätkuv vähenemine, kuid ta ei ole ära näidanud, millest selline raamatupidamislik muutus on põhjustatud ning et kahju on reaalselt üldse tekkinud.

Neljanda nõude puhul ei selgu hagiavaldusest kostja õigusvastane või lepingut rikkuv tegu. Hagiavaldusele lisatud tõenditest nähtub, et Siim Roode edastas Arco Transport OÜ-le Väino Pentuse poolt allkirjastatud teate nõudeõiguse pantimise kohta. Selgusetu on, milles seisneb teate edastamise õigusvastasus või kuidas selle teate edastamine saab olla tekitanud kahju OÜ-le Autorollo. Teate edastamisest ei saa teha järeldust, et vahendid oleksid ebaõigesti ümber suunatud. Pandipidajal tekkis pandieseme müügiõigus. Hageja väited, et kostjad on mõjutanud Väino Pentust OÜ Autorollo nõudeid kolmandate isikute kasuks pantima, on paljasõnalised. Viienda nõude osas leidis kostja, et hagiavaldusest ei selgu tema õigusvastane või lepingut rikkuv tegu. Hagist ei nähtu, kes ja kuhu viis sülearvuti ning monitori või mis sai asukoha- ja kütusejälgimissüsteemist F-Track. Hagiavalduses ei ole välja toodud asjaolusid, mis võiksid seostada kostjaid nende asjade OÜ Autorollo omandist väljaminemisega. Kahju nõue ei ole tõendatud ka seetõttu, et lähtutud on nimetatud esemete soetusmaksumusest VÕS § 128 lg 3 järgi. Soetusmaksumus näitab vara väärtust selle omandamise hetkel. Seega pole hageja esitanud tõendeid vara väärtuse (st tekkinud kahju suuruse) kohta. Teiseks ei ole kahju osaliselt tekkinud, sest vara võõrandamise korral (haagised ja sõiduk) tasuti OÜ-le Autorollo vara müügihind. Hageja väited, et kostjad on mõjutanud Väino Pentust vara müüma või kõrvaldama, on paljasõnalised. Hageja viivisearvestus on läbivalt ebaõige. VÕS § 113 lg 2 järgi saab kõigilt hageja nõuetelt arvestada viivist alates hagi esitamise ajast. Seega tuleb hageja nõue viivise väljamõistmiseks jätta rahuldamata osas, milles see puudutab enne 30.11.2012 arvestatud viivist. Keit Pentus-Rosimannuse vastuväited Keit Pentus-Rosimannus vaidles hagile vastu. Kostja on Väino Pentuse tütar. Väino Pentus oli OÜ Autorollo ainuosanik ja üks juhatuse liikmetest. OÜ-l Autorollo oli ka kaks teist juhatuse liiget – Tiit Pohl ja Janos Sillamaa. Kostja ise pole kunagi olnud OÜ Autorollo osanik, juhtorgani liige ega „varidirektor“. Ainus tõendatud seos kostja ja OÜ Autorollo vahel on info vahendamine. Hageja kasutab ära asjaolu, et kostja aitas oma isa, jätmaks alusetut muljet, justkui kostja oleks võtnud OÜ Autorollo juhtimise üle. Ainsad e-kirjad, mis kostja on OÜ-ga Autorollo seoses saatnud, on seisnenud kas palves raamatupidajale edastada infot või juhatuse liikmete palvete edastamises raamatupidajale. Muud kostjapoolset tegevust pole hageja tõendanud. E-kirjade pinnalt pole võimalik teha järeldust, et kostja asus aprillis 2010 OÜ-d Autorollo faktiliselt juhtima ning võttis selle enda kontrolli alla. Samuti ei nähtu e-kirjadest, et kostja oleks mis tahes viisil mõjutanud OÜ Autorollo juhatuse liikmeid tegema sisulisi, majandustegevust puudutavaid otsuseid. OÜ-d Autorollo juhtis jätkuvalt selle juhatus ning üle kuulatud tunnistajad ei ole välja toonud ühtegi Keit Pentus-Rosimannuse poolt antud korraldust või juhist. Ainus kostja „korraldus“ oli palve vahendada informatsiooni. AutoHills OÜ asutamist puudutavate otsuste tegemisega kostja seotud ei ole ning vastupidine ei tulene ühestki tõendist. Kostja ja OÜ Autorollo vahel ei olnud sõlmitud hageja väidetud käsunduslepingut. Väino Pentuse kostja mõju all olemist ei tõenda asjaolu, et talle oli haiglasoleku ajal kättesaadav info, mille edastasid talle perekonna liikmed. Isikul ei teki äriühingu üle võimupositsiooni ega mõju ainuüksi sugulussideme tõttu äriühingu juhatuse ühe liikmega. Väino Pentus ise eitas mõjutamist. ÄS § 1671 on analoogiline ÄS § 187 lg-ga 2, mis erisättena välistab nõuete esitamise VÕS § 1043 alusel. ÄS § 1671 järgi peab hageja tõendama nõuet iga kostja vastu. Väidetava isikute grupi puhul tuleb tuvastada kõigi gruppi kuulunud isikute teod. ÄS § 1671 mõistes mõju omamine tähendab, et isikul on suhetes äriühinguga selline staatus, et äriühingu juhtorgani liikmed on kohustatud isiku korraldustele alluma.

Ühestki dokumendist ei nähtu, et kostja oleks mistahes viisil seotud hageja viie kahjunõude alusena esile toodud asjaoludega. Mitte ühestki kohtule esitatud dokumendist ei tulene, et kostja oli seotud AutoHills OÜ asutamist puudutavate otsuste vastuvõtmisega. Samuti pole hageja tõendanud, et AutoHills OÜ asutamisega tekkis OÜ-le Autorollo kahju. AutoHills OÜ asutamise eesmärgiks oli tagada OÜ Autorollo majandustegevuse jätkusuutlikkus. OÜ-le Autorollo kuulunud autosid kasutati AutoHills OÜ asutamisel mitterahalise sissemaksena, sest seeläbi oli võimalik suunata autod rahvusvahelistele vedudele. OÜ-l Autorollo polnud rahvusvaheliste vedude luba, ent Kiili Autoveod OÜ-l vastav luba oli. Kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et kostja oleks seotud OÜ Autorollo laenulepingute sõlmimisega. Ei ole tõendatud ega põhjendatud, et kostja oleks avaldanud laenulepinguid OÜ Autorollo nimel sõlminud isikule mõju, andnud nendega seoses korraldusi või isegi soovitanud vastavate lepingute sõlmimist. Samuti jääb ebaselgeks, kuidas sai nimetatud laenulepingute tagajärjel tekkida OÜ-le Autorollo kahju, kui hageja peab neid tehinguid fiktiivseteks. Kohtule esitatud tõenditest ei tulene, et kostja oleks takistanud pankrotiavalduse esitamist, otsustanud, millal pankrotiavaldus tuleb esitada või avaldanud OÜ Autorollo juhatuse liikmetele vastavate otsuste tegemisel mõju. Samuti pole hageja tõendanud, millal oleks OÜ Autorollo pankrotiavaldus tulnud esitada, ehk millal muutus äriühing püsivalt maksejõuetuks. Hageja on väidetava kahju suuruse leidnud selliselt, et on võrrelnud OÜ Autorollo bilanssi pankrotiavalduse esitamise kuupäeval bilansiga täiesti juhuslikult valitud kuupäeval. Määramata, millal oleks tulnud pankrotiavaldus esitada, ei ole teoreetiliseltki võimalik leida pankrotiavalduse esitamisega viivitamisel tekitatud kahju suurust. Ühestki kohtule esitatud dokumendist ega põhjendusest ei tulene, et kostja oleks olnud seotud OÜle Autorollo kuulunud nõudeõiguste loovutamisega või avaldanud vastavate otsuste tegemisel OÜ Autorollo juhatuse liikmetele mõju ning et kostja oleks olnud seotud OÜ-le Autorollo kuulunud vallasasjade või muu vara kõrvaldamisega või avaldanud vastavate otsuste tegemiseks OÜ Autorollo juhatuse liikmetele mõju. Hageja viidatud vallasasjad on tegelikkuses korrapäraselt võõrandatud ning nende eest on OÜ-le Autorollo tasutud. Keit Pentus-Rosimannuse poolt Ford Tourneo Connect kindlustusmakse tasumisest ei saa järeldada kontrolli OÜ Autorollo üle. Makse tegemise ajal ei kuulunud auto OÜ Autorollo varasse ning makse tegi kostja oma venna palvel. Keit Pentus-Rosimannus seda sõidukit ei kasutanud. M-LN pidas sõiduki ostmiseks läbirääkimisi Väino Pentusega. Max 123 AS vastus ei tõenda OÜ-le Autorollo kuulunud sülearvuti, kuvari ning muu arvutitehnika väärtust aastal 2010. Kolmandate isikute seisukohad ERGO Insurance SE menetluses iseseisvaid seisukohti ja vastuväiteid ei esitanud, vaid toetas Siim Roode ja NJORD Advokaadibüroo OÜ väiteid. Kohtuvaidluse seisukohtades nõustusid Tiit Pohl ja Janos Sillamaa hagejaga, et kostjad vastutavad kahju tekitamise eest solidaarselt, mistõttu peavad nad kahju hüvitama. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas hagi osaliselt Rain Rosimannuse, Siim Roode, OÜ Roode & Partnerid ja NJORD Advokaadibüroo OÜ vastu ning jättis hagi Keit Pentus-Rosimannuse vastu täielikult rahuldamata. Kohus mõistis Rain Rosimannuselt, Siim Roodelt, OÜ-lt Roode & Partnerid ja NJORD Advokaadibüroo OÜ-lt hageja kasuks esimese nõude osaliseks rahuldamiseks solidaarselt välja

135 657, 98 eurot, millest 120 052, 41 eurot on põhinõue ning 15 605, 57 eurot on kohtulahendi tegemise päevaks sissenõutavaks muutunud viivis (arvestatuna alates 03.12.2012) ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise põhisummalt 120 052, 41 eurot alates 28.06.2014 kuni nimetatud põhinõude täieliku rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja teise nõude, s.o 220 889, 65 euro ja viivise väljamõistmiseks jättis kohus kõigi kostjate suhtes täielikult rahuldamata. Kohus mõistis Siim Roodelt ja NJORD Advokaadibüroo OÜ-lt hageja kasuks kolmanda nõude rahuldamiseks (kohtuotsuse resolutsiooni punktis 5 on nõuet nimetatud ekslikult hageja teiseks nõudeks) solidaarselt välja 11 056, 34 eurot, millest 9784, 11 eurot on põhinõue ning 1272, 23 eurot on kohtulahendi tegemise päevaks sissenõutavaks muutunud viivis (arvestatuna alates 03.12.2012) ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise põhisummalt 9784, 11 eurot alates 28.06.2014 kuni nimetatud põhinõude täieliku rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus rahuldas hageja neljanda nõude (põhinõude) summas 17 954, 75 eurot. Kohus mõistis Siim Roodelt ja NJORD Advokaadibüroo OÜ-lt hageja kasuks neljanda nõude osaliseks rahuldamiseks solidaarselt välja 10 445, 87 eurot, millest põhinõude osa on 9244, 60 eurot ja kohtulahendi tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis on 1201, 27 eurot (arvestatuna alates 03.12.2012) ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise põhisumma osalt 9244, 60 eurot alates 28.06.2014 kuni nimetatud põhinõude täieliku rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Sama nõude osaliseks rahuldamiseks mõistis kohus Siim Roodelt, OÜ-lt Roode & Partnerid ja NJORD Advokaadibüroo OÜ-lt hageja kasuks solidaarselt välja 9843, 05 eurot, millest 8710, 15 eurot on põhinõue ning 1132, 90 eurot on kohtulahendi tegemise päevaks sissenõutavaks muutunud viivis (arvestatuna alates 03.12.2012) ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise põhisumma osalt 8710, 15 eurot alates 28.06.2014 kuni nimetatud põhinõude täieliku rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus rahuldas hageja viienda nõude (põhinõude) summas 6295, 52 eurot. Kohus mõistis Rain Rosimannuselt hageja kasuks välja viienda nõude osaliseks rahuldamiseks 181, 84 eurot, millest 160 eurot on põhinõue ja 21, 84 eurot on kohtulahendi tegemise päevaks sissenõutavaks muutunud viivis (arvestatuna alates 03.12.2012) ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise põhisumma osalt 160 eurot alates 28.06.2014 kuni nimetatud põhinõude täieliku rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Sama nõude osaliseks rahuldamiseks mõistis kohus Siim Roodelt, OÜ-lt Roode & Partnerid ja NJORD Advokaadibüroo OÜ-lt hageja kasuks solidaarselt välja 6933, 31 eurot, millest 6135, 52 eurot on põhinõue ja 797, 79 eurot on kohtulahendi tegemise päevaks sissenõutavaks muutunud viivis (arvestatuna alates 03.12.2012) ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise põhisumma rahuldatud osalt 6135, 52 eurot alates 28.06.2014 kuni nimetatud põhinõude täieliku rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Keit Pentus-Rosimannuse menetluskulud jäid hageja kanda, poolte ülejäänud menetluskulud, samuti kolmandate isikute menetluskulud jättis kohus nende endi kanda. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: Väino Pentus oli OÜ Autorollo ainuosanikuks kuni 26.04.2010 ja on juhatuse liikmeks senini; OÜ Autorollo teised kaks juhatuse liiget olid Tiit Pohl ja Janos Sillamaa; alates 26.04.2010 oli OÜ Autorollo ainuosanikuks OÜ Roode & Partnerid; OÜ Autorollo pankrot kuulutati välja 29.03.2011; Rain Rosimannus, Keit Pentus-Rosimannus ja Siim Roode ei ole kunagi olnud OÜ Autorollo juhtorgani liikmed või osanikud; Keit Pentus-Rosimannus on Väino Pentuse tütar; Rain Rosimannus ja Keit Pentus-Rosimannus on abikaasad; Siim Roode töötas vaidlusalusel perioodil NJORD Advokaadibüroo OÜ vandeadvokaadina; Keit Pentus14

Rosimannus, Rain Rosimannus ja Siim Roode on omavahel saatnud e-kirju, samuti saatnud Janos Sillamaale ja OÜ Autorollo raamatupidajale MM-ele neid e-kirju, millistele hageja on oma nõude esitamisel tuginenud; Väino Pentus viibis haiglaravil perioodil 19.04.2010 - 07.05.2010; OÜ Autorollo ja NJORD Advokaadibüroo OÜ vahel oli 22.04.2010 sõlmitud õigusabileping, mille täitjaks oli Siim Roode; OÜ Roode & Partnerid võttis ainuosanikuna vastu otsuse asutada OÜ Autorollo tütarärihinguna AutoHills OÜ; AutoHills OÜ notariaalselt tõestatud asutamislepingule kirjutasid alla Väino Pentus ja VL; NJORD Advokaadibüroo OÜ leppis notariga kokku aja AutoHills OÜ asutamislepingu tõestamiseks ning abistas asutamislepingu koostamisel; samuti tasus kostja asutamisel vajaliku riigilõivu ja Siim Roode tasus notaritasu; Siim Roode pidas kirjavahetust notariga seoses AutoHills OÜ osale pandi seadmise lepinguga; 17.06.2010 sõlmisid OÜ Autorollo ja Renaldo Invest OÜ AutoHills OÜ osa notariaalselt tõestatud pandilepingu, mille kirjutas alla Väino Pentus; 27.09.2010 ilmus ajalehes Tartu Postimees teade, et Renaldo Invest OÜ müüb avalikul enampakkumisel OÜ-le Autorollo kuuluva AutoHills OÜ osa ning kuulutuse sisestas NJORD Advokaadibüroo OÜ töötaja; Siim Roode pöördus notari poole palvega saada aega AutoHills OÜ osa müügilepingu tõestamiseks; 22.11.2010 sõlmisid OÜ Autorollo ja Renaldo Invest OÜ AutoHills OÜ osa müügilepingu; OÜ Port One pankrotiavaldus OÜ Autorollo vastu jäi tsiviilasjas nr 2-10-22462 tehtud jõustunud kohtulahendiga rahuldamata; tsiviilasjas nr 2-10-22462 esindas OÜ-d Autorollo NJORD Advokaadibüroo OÜ ning võlgnik vaidles võlausaldaja pankrotiavaldusele vastu; Siim Roode pidas OÜ Autorollo nimel läbirääkimisi AS-ga Swedbank. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjad on tekitanud hagejale kahju hagiavalduses kirjeldatud viie nõude puhul sellega, et nad on ise asunud faktiliselt OÜ-d Autorollo juhtima, mõjutades ettevõtte juhatuse liikmeid tegema tehinguid ja toiminguid, mis olid OÜ-le Autorollo kahjulikud ning tõid lõppeastmes kaasa ettevõtte varatuks muutumise. Hageja on oma nõuete esitamisel kõigi kostjate vastu tuginenud käsitlusele, mille järgi vastutavad kõik kostjad ÄS § 1671 järgi varidirektoritena solidaarselt. Hageja väitel võtsid kostjad aprillis 2010 OÜ Autorollo enda faktilise kontrolli alla eesmärgiga muuta ettevõte varatuks, kusjuures kostjate otsene mõju ja äriühingu faktiline juhtimine on tõendatud kohtule esitatud e-kirjadega. ÄS § 1671 lg-te 1 ja 5 alusel tekib kohustatud isiku ja osaühingu vahel seadusest tulenev võlasuhe, milles kohustatud isiku kohustuseks on hoiduda osaühingule kahju tekitamisest. Kõik kostjad tegutsesid varidirektoritena ning vastutavad sarnaselt äriühingu juhtorgani liikmetele. Alternatiivselt, kui kahju hüvitamise nõuet ei saa rahuldada VÕS § 115 lg 1 alusel, on nõude õiguslikuks aluseks VÕS § 1045 lg 1 p 8. Lisaks vastutavad Siim Roode ja NJORD Advokaadibüroo OÜ õigusabilepingu rikkumise eest. Täiendavalt ja alternatiivselt vastutavad Siim Roode ja NJORD Advokaadibüroo OÜ ÄS § 1671 lg 1 alusel. Kohus ei nõustunud hageja tõlgendusega ÄS §-le 1671 ning leidis, et hageja on nimetatud sättest teinud liialt kaugeleulatuvad järeldused. Hageja arusaam sellest, et viidatud sättele tuginemisel ta ei pea tõendama iga konkreetse kostja tegu ja põhjuslikku seost teo ning väidetava kahju vahel, ei ole põhjendatud. ÄS § 1671 on äriseadustiku 19. peatüki viimane säte. Antud peatükk reguleerib osaühingu osa ning osanikuga seonduvat. Seega ei ole antud säte paigutatud seaduse sellesse ossa, mis reguleerib osaühingu juhatuse liikmete vastutust. ÄS § 1671 lg 1 näeb ette, et oma mõju osaühingule ära kasutades juhatuse või nõukogu liiget või prokuristi osaühingu kahjuks tegutsema mõjutanud isik peab hüvitama osaühingule sellega tekitatud kahju. Antud normi sõnastusest nähtub selgelt, et isik, kes avaldab osaühingu juhatuse liikmele, prokuristile või nõukogu liikmele mõju tegutseda osaühingu kahjuks, peab hüvitama nimetatud mõjutamisest tuleneva kahju. Antud säte seostab seega selgelt konkreetse mõjutava teo ja selle tagajärjel tekkinud kahju. Kohus ei nõustunud kostjatega, et ÄS § 1671 on analoogiline ÄS §-ga 187, mis reguleerib juhatuse liikme vastutust, sest viimane on oluliselt laiem, ning et nõude esitamisel mõjutajate vastu ei kohaldu deliktilise nõude

alused. Kohus ei nõustunud ka hagejaga, nagu reguleeriks ÄS § 1671 nn varidirektorite vastutust, s.o isik vastutab ettevõtte ees samadel alustel, nagu vastutavad osaühingu juhatuse liikmed. ÄS §-st 1671 tuleneva vastutuse puhul ei saa tekkida väidetava mõjutaja ja mõjutatud äriühingu vahele lepingulist või käsundilaadset suhet ning hageja vastupidised seisukohad ei ole õiged. Tulenevalt sätte enda sõnastusest võib järeldada, et tegemist on seadusandja keeluga äriühingu juhtorgani liikmeks mitteolevatele isikutele mõjutada juhtorgani liikmeid tegutsema viisil, mis on äriühingule kahjulik. Samuti tuleneb ÄS §-st 1671, et see kohaldub vaid juhtudel, kui mõjutatud on äriühingu juhatuse või nõukogu liiget või prokuristi. Järelikult peab mõju avaldamine olema toimunud äriühingu juhtorgani kaudu ning mitte mõnel muul moel. ÄS § 1671 regulatsiooni eesmärgiks on tagada äriühingu juhtorgani liikmete sõltumatu tegutsemine äriühingu huvides. Antud sättest tuleneb kolmandatele isikutele keeld mõjutada äriühingu juhatuse liikmeid tegema tehinguid või toiminguid, mis toovad osaühingule kaasa kahju. Seejuures ei reguleeri ÄS § 1671 seda, millistest motiividest lähtuvalt võivad kolmandad isikud asuda osaühingu juhtorgani liikmeid mõjutama. ÄS § 1671 ei näe ette erandit juhuks, kui äriühingu juhtorgani liiget asub mõjutama tema lähedane isik perekondlikest huvidest lähtudes. Seega ei ole põhjendatud kostjate väide, et antud säte ei kohaldu juhul, kui mõjutajateks on osaühingu juhtorgani liikmete perekonnaliikmed, kelle eesmärgiks on vastavat perekonnaliiget aidata. Kui seesuguse aitamise tagajärjel tekitatakse osaühingule kahju, on tegemist lubamatu mõjutamisega ÄS § 1671 mõistes. Samuti ei saa järeldada ÄS §-st 1671, et kahjuliku mõjutamisega on tegemist vaid siis, kui mõjutataval puudub võimalus käituda teisi, kui seda soovib mõjutaja. ÄS § 1671 seob vastutuse tekkimise üksnes mõjutamise fakti ning sellest tuleneva kahjuliku tagajärjega äriühingule. Seega näiteks vastutab mõjutaja ka siis, kui ta omab äriühingu juhtorgani liikme suhtes psühholoogilist mõju, mille tulemusena viimane sõlmib äriühingule kahjuliku tehingu. VÕS § 3 järgi võib võlasuhte tekkida lepingust, kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundita asjaajamisest, tasu avalikust lubamisest või muust seadusest tulenevast alusest. ÄS § 1671 ei reguleeri, kes võib olla mõjutajaks ning see ei näe ette, et mõjutajal peaks olema äriühingu või selle juhtorgani liikmega mingi õiguslik suhe. Seega ei saa mõjutajal olla mõjutatavaga vastastikuseid õigusi ja kohustusi. Suhe, mis tekib ÄS § 1671 alusel, ei vasta VÕS § 3 p-le 6 ega ole seaduslikust alusest tulenev suhe. Samuti ei saa järeldada, et mõjutaja ja mõjutatud äriühingu vahel peaks olema tekkinud käsundilaadne suhe või käsundusleping. Tehingu sõlmimiseks on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 2 järgi vajalik mõlema poole tahteavaldust ning § 68 lg 4 järgi loetakse vaikimist või tegevusetust tahteavalduseks vaid siis, kui vaikimise või tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast. ÄS § 1671 sellist eeldust ei sätesta. VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Samas sätestab VÕS § 1045 lg 3, et seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekitamise eest. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaldamiseks tuleb tuvastada rikutud normi kaitse eesmärk (näiteks on juhatuse liikme pankrotiavalduse esitamise kohustuse eesmärgiks võlausaldajate kaitse). Kohtu hinnagul on ÄS § 1671 kaitsenorm, mille eesmärgiks on kaitsta osaühingut selle kahju eest, mida võib tekitada äriühingu juhtorgani liikmeks mitteolev isik läbi osaühingu juhtorgani liikme mõjutamise. Antud sätte kaitse-eesmärgiks on kaitsta osaühingut sellisest mõjutamisest tuleneva kahju eest. Seetõttu, kui hageja arvates on tegemist ÄS §-st 1671 tuleneva kohustuse rikkumisega, tuleb hageja nõuet kvalifitseerida kui kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevat nõuet VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel. Hageja nõue mõjutajate vastu ei saa seetõttu olla lepingulise kahju hüvitamise nõue. Hageja viidatud VÕS § 115 ei saa olla

eraldiseisvaks nõude esitamise aluseks ka lepingulistes suhetes, sest tegemist on pelgalt sättega, mis reguleerib ühe õiguskaitsevahendi (ehk kahju hüvitamise) kasutamist. Eeltoodust tulenevalt peab hageja kostjate vastu nõude esitamisel tõendama iga kostja õigusvastast tegu mõne OÜ Autorollo juhatuse liikme õigusvastasel mõjutamisel, sellest teost tulenevat kahju ning põhjusliku seose olemasolu tekkinud kahju ja iga konkreetse kostja õigusvastase teo vahel. Iga konkreetse kostja õigusvastase teo tõendamise kohustust ei saa hageja asendada üldiste väidetega selle kohta, et kostjad on grupiviisiliselt võtnud OÜ Autorollo saatuse oma kätesse, on korraldanud ettevõttes üldisi küsimusi või on väidetavalt teinud pangaülekandeid. Iga konkreetse kostja teo näol peab olema tegemist õigusvastase teoga ÄS § 1671 mõistes ning see tegu peab omakorda olema põhjustanud hagejale kahju. Puudub vaidlus, et OÜ Autorollo ja NJORD Advokaadibüroo OÜ vahel oli sõlmitud õigusabileping. Lepingulise kohustuse rikkumises tuleneva kahju hüvitamist saab VÕS 53. peatükis sätestatud alusel nõuda juhul, kui rikutud lepingulise kohustuse eesmärk oli muu, kui sellise kahju ärahoidmine, mille hüvitamist nõutakse. Kohus ei nõustunud kostjatega, nagu oleks professionaalse õigusnõustaja puhul vastutuse kohaldamine igal juhul välistatud. Praegusel juhul tuleb kohtul hinnata, kas kostjatele etteheidetavad teod kujutavad endast õigusabilepingu rikkumist ning kas rikkumise puhul oli kohustuse eesmärgiks kliendi kaitsmine sellise kahju eest. Kui lepinguline kohustus klienti sellise kahju eest kaitsma ei pidanud, tuleb hinnata, kas nimetatud kostjad võivad vastutada VÕS § 1045 lg 1 p 7 ning § 1671 alusel. Kohus ei nõustunud hagejaga, nagu võiksid kostjad vastutada nn varidirektoritena, sest sellise vastutuse alust seadus ette ei näe. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 22.04.2010 sõlmisid Väino Pentus OÜ Autorollo esindajana ning NJORD Advokaadibüroo OÜ kliendilepingu. Advokaadibüroo pidi kliendile osutama õigusabiteenuseid, sh juriidilist nõustamist, juriidiliste dokumentide õiguslikku analüüsi ja koostamist, esindamist riigi- ja kohaliku omavalitsuste asutustes ning suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega, läbirääkimiste pidamist kliendi nimel ning kliendi esindamist kohtus. Konkreetsemalt õigusteenuste valdkonda ega püstitatud ülesandeid kliendilepingus ei määratletud. Advokaadi tasuks oli lepingu järgi 2400 krooni tunni kohta ning lisaks pidi klient tasuma tema huvides tehtud kulutuste eest. Lepingu täitjaks pidi olema Siim Roode. Lepingu punkti 3 järgi pidi advokaadibüroo osutama teenuseid lähtudes temale teatavaks tehtud informatsioonist, kasutades kliendi huvides kõiki vahendeid ja viise, mis ei ole vastuolus seaduse ja kutse-eetika nõuetega. Seega peab kohus hageja iga nõude puhul hindama, kas kostja 2 ja kostja 4 on täitnud oma lepingulisi kohustusi, järgides käsundiandja juhiseid, sh hoiatanud viimast võimalikest juhiste järgimisest tulenevate ebasoodsate tagajärgede eest jne. Üksnes juhul, kui kostjate tegevust ei ole võimalik seostada õigusabilepingu täitmise või rikkumisega või kui lepingu eesmärgiks ei olnud OÜ-l Autorollo sellise kahju ärahoidmine, mille hüvitamist hageja nõuab, on võimalik hinnata, kas kostjad vastutavad hageja ees VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja ÄS § 1671 alusel. Vaidlus puudub selle üle, et OÜ Roode & Partnerid näol on tegemist OÜ Autorollo ainuosanikuga. Osaniku vastutust reguleerib ÄS § 188. Osanikuna saab OÜ Roode & Partnerid vastutada nende süüliselt tehtud otsuste eest, millest tulenevalt on OÜ-le Autorollo tekitatud kahju. Juhul, kui mõni hageja nõuetest ei ole konkreetselt seostatav kostja 3 poolt osanikuna tehtud otsusega, tuleb täiendavalt hinnata, kas antud kostja võiks vastutada hageja ees VÕS § 1045 lg 1p-st 7 ja ÄS §-st 1671 tulenevalt. Kohus ei nõustunud kostja käsitlusega, et ÄS § 1671 on kohaldatav ainult füüsilisest isikust mõjutajate suhtes. Sellist piirangut nimetatud sättest ei tulene. Samuti näeb ÄS § 167 1 lg 3 ette, et solidaarselt koos konkreetsete mõjutajatega vastutavad isikud, kes said kahjustamisest kasu. Kahjustamisest võib kasu saada mistahes juriidiline või füüsiline isik.

Hageja väitis hagiavalduses, et kõik kostjad vastutavad kõigi nõuete puhul solidaarselt ning tähtsust ei oma, kas iga kostja on oma tegevusega otseselt kahju põhjustanud. Piisab sellest, kui kostja tegu on kahju tekitamisele kaasa aidanud ja kõik kostjad on kaasa aidanud. Kostjad sellega ei nõustunud. Siim Roode leidis, et ÄS §-st 1671 ei tulene hageja viidatud solidaarset vastutust. NJORD Advokaadibüroo OÜ leidis, et ka solidaarse nõude esitamisel saab hagi rahuldada vaid siis, kui iga kostja suhtes eraldi on tuvastatud kõik kahju hüvitamise aluseks olevad asjaolud. NJORD Advokaadibüroo OÜ saab koos Siim Roodega vastutada solidaarselt advokatuuriseaduse (AdvS) § 47 alusel ning teiste kostjatega saab ta solidaarselt vastutada vaid osas, milles Siim Roode on õigusteenust osutades tekitanud sama kahju, mille on tekitanud teised kostjad. Kohus ei nõustunud hageja käsitlusega, et solidaarse vastutuse tekkimise puhul ei tule tõendada iga konkreetse kostja tegu iga eraldiseisva hageja nõude puhul. Sellist erandit tõendamiskoormuse jaotamisel seadusest ei tulene. Küll aga sätestab VÕS § 1045 lg 4, et kahju tekitanud teole kihutaja või kaasaaitaja käitumine loetakse võrdseks kahju tekitaja käitumisega ja nad vastutavad kahju tekitamise eest samadel alustel kahju tekitajaga. Kui on tõendatud, et kõik kokkuleppes osalenud isikud vastutavad tekitatud kahju eest, siis on nende vastutus VÕS § 137 lg 1 järgi solidaarne. Kokkuleppe sisuks ja eesmärgiks ei pea olema kahju põhjustamine, vaid õigusvastase teo toimepanek. Teole kihutaja teoks loetakse seejuures teo täideviija psüühiline mõjutamine selleks, et viimane paneks toime õigusvastase teo. Teole kaasaaitamine võib seisneda näiteks nõu andmises, kuidas tegu toime panna või seda varjata. VÕS § 137 lg 1 näeb ette, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Antud säte on kohaldatav nii siis, kui mitu isikut on tegutsenud ühiselt, kui ka juhul, kui mitme isiku tegevus toob lõppastmes kaasa sama kahju tekkimise. Nii võib sama kahju tekitamise eest üks isik vastutada lepingulisel alusel ja teine isik deliktilisel alusel. Kuna hageja väidab, et kostjatel oli sõlmitud omavahel kokkulepe, mille eesmärgiks oli OÜ Autorollo varatuks muutmine, tuleb asjas kogutud tõendeid hinnates jõuda järeldusele, kas vastav hageja väide on tõendatud või mitte. Maakohus, hinnates hageja väiteid seoses pangaülekannetega ja kostjate e-kirjavahetusega, märkis, et hageja ei ole kostjate e-kirjavahetust ega OÜ Autorollo kontolt 2010.a kevadel ja suvel tehtud ülekandeid seostanud ühegi konkreetse nõudega, kuid on väitnud, et ülekanded ja e-kirjad tõendavad tema kõiki nõudeid ning tõendavad kostjate kokkulepet kahju tekitamisel. Hageja väitis, et Rain Rosimannus ja Keit Pentus-Rosimannus omasid kontrolli OÜ Autorollo arveldusarve käsutamise üle, sest nad teostasid mitmeid ülekandeid ning osa ülekandeid oli tehtud ajal, mil Väino Pentus viibis haiglaravil. Hageja ei ole väitnud ega välja toonud, et ühegi nimetatud ülekandega oleks tekitatud hagejale kahju. Ülekannete tegemine tõendavat, kostja 1 ja kostja 5 olid OÜ Autorollo varidirektorid. Kohus leidis, et hageja esitatud viie nõudega ei seondu ükski viidatud ülekanne, mistõttu pidas kohus asjakohatuiks hageja väiteid selle kohta, nagu oleks ülekannete tegemine muutnud kostjad nn varidirektoriteks. Eestis kehtiv seadus ega kohtupraktika ei tunnusta varidirektori mõistet ega näe ette, et varidirektoriks saaks pidada isikut, kes teostab ettevõtte pangakontodelt ülekandeid. Veelgi enam, Eesti kehtiv seadus ega kohtupraktika ei näe ette, et nn varidirektori suhtes, kes teostab kontodelt ülekandeid, kohalduks automaatselt sama vastutus, mis kohaldub formaalsete juhatuse liikmete suhtes. Seetõttu on hageja vastavasisuline käsitlus hageja nõuete kontekstis asjakohatu. Kohus möönis, et IP-aadresside kaudu ei ole võimalik kindlaks teha, kes ülekandeid tegi. Iseenesest ei ole välistatud, et Rain Rosimannus ja Keit Pentus-Rosimannus võisid teha ülekandeid Väino Pentuselt saadud kasutajatunnustega, kuid asjas kogutud tõenditest nähtub, et 03.05.2010 kell 15.08

ja kell 15.09 viibisid nad Riigikogu istungil ega saanud seetõttu teha ülekandeid paar minutit varem ehk kell 14:55. 06.05.2010 olid nad samuti kella 10-st Riigikogu istungil ega saanud teha ülekandeid kell 10.01. 31.05.2010 osalesid nad alates kella 15-st Riigikogu istungil ega saanud teha ülekandeid samal päeval kell 14:53. Riigikogu istungi stenogrammist 08.06.2010 nähtub, et istungil osales Keit Pentus aseesimehena, võttes korduvalt sõna, mistõttu võib järeldada, et ta viibis istungil kogu selle toimumise aja jooksul ega saanud samal ajal teha ülekandeid. Täiendavalt nähtub AS Starman vastusest, et IP-aadresside 82.131.57.105 ning 62.65.198.86 lepinguline kasutaja on Keit Pentus-Rosimannus. Neid kahte IP-aadressi kasutades on tehtud ülejäänud pankade kirjades viidatud ülekanded. GoNetwork OÜ vastusest nähtub, et IP-aadress 81.20.147.94 oli Keit Pentus-Rosimannuse kasutuses Tallinnas XXXX XX-X. Swedbank AS 17.10.2013 vastusest nähtub, et OÜ-ga Autorollo sõlmitud Internetipanga lepingu järgi oli Tiit Pohla kasutajatunnus XXXXXX ja Väino Pentuse oma XXXXXXXX. Janos Sillamaal Internetipanga kasutamise õigust ei olnud. Perioodil 19.04.2010 - 31.12.2010 on ülekandeid tehtud Tiit Pohla kasutajatunnusega XXXXXX. Nimetatud kasutajatunnusega on tasutud töötajatele palkasid, sh on seda tehtud 21.04.2010 ja 23.04.2010. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 08.05.2013 vastusest tuleneb, et Väino Pentus võis haiglas viibimise ajal raviarsti loal jalutada sugulastega väljaspool haigla territooriumi ning vajadusel kodu külastada. Haiglast väljumisi ei fikseeritud. Väino Pentust külastasid haiglas viibimise ajal perekonna liikmed. Haiglas oli Väino Pentusel võimalik kasutada arvutit, kuid Wifi levi osakonnas ei olnud. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 27.12.2013 vastusest nähtub, et Väino Pentus viibis haiglaravil 19.04.2010 - 07.05.2010. Tema lahkumine haiglast ravi ajal ei olnud ajaliselt fikseeritud ning tema raviarstil ei olnud õigust piirata patsiendi suhtlemist kolmandate isikutega. Vande all ülekuulatud kolmas isik Janos Sillamaa (tl 188-192, XIV köide) avaldas, et pangaülekannetega tegeles OÜ-s Autorollo Väino Pentus, pärast viimase haiglasse sattumist tegeles pangaülekannetega tema, tehes ülekandeid autojuhtidele. Ülekandeid sai teha firmas olnud pin-kalkulaatoriga. Vande all ülekuulatud kolmas isik Tiit Pohl (tl 6-9, XV köide) väitis, et tema ülekandeid teinud ei ole, välja arvatud üks 15 000 krooni suurune ülekanne endale, mille ta tegi IDkaardi vahendusel. Tegemist oli OÜ-le Autorollo antud laenuga, mida ta soovis saada tagasi. Tunnistajana ülekuulatud Väino Pentus (tl 9-16, XV köide) selgitas, et ta tegi hulgaliselt ülekandeid. Haiglas viibimise ajal ei olnud tal ligipääsu Internetile ning seetõttu käis ta palju haiglast väljas. Tema sõnul keegi teine tema panga kasutajatunnuseid ei kasutanud. Haiglas viibimise ajal külastas Väino Pentus tihti oma tütart, sest tal oli vaja kasutada arvutit ülekannete tegemiseks. Eeltoodu põhjal leidis kohus, et hageja väited kostja 1 ja kostja 5 poolt OÜ Autorollo kontolt ülekannete tegemise kohta ei ole tõendatud. Ainuüksi IP-aadressi järgi ei saa tuvastada konkreetset isikut, kes ülekandeid tegi. Ülekandeid, mis on tehtud kostjatega seostatavatelt IP-aadressidelt, on tehtud Väino Pentuse kasutajatunnustega ning ta on kinnitanud, et tegi ülekanded ise. Samuti on tõendatud, et Väino Pentusel oli võimalik haiglast väljas käia. Isegi juhul, kui oleks leidnud tõendamist kostjate poolt mõne ülekande tegemine, ei tõendaks see hageja nõudeid (hageja ei ole tuginenud kahjunõuete esitamisel ühelegi tema viidatud ülekandele. Kohus leidis, et sarnaselt ülekannetega ei saa enamikku hageja viidatud e-kirju otseselt seostada ühegi hageja kahjunõudega. Hageja väitel nähtub kostjate e-kirjavahetusest perioodil 29.04.2010 11.05.2010, et OÜ Autorollo igapäevase juhtimisega tegelesid Rain Rosimannus, Keit PentusRosimannus ja Siim Roode, kusjuures Siim Roode oli allutatud kahele esimesele. Kostjad vaidlesid nendele väidetele vastu ning leidsid, et suhtlemine toimus üksnes Väino Pentuse palvel ja juhistel

tema vahendamiseks, andmaks infot (majanduslikku ülevaadet) OÜ Autorollo uuele omanikule. Siim Roode vajas informatsiooni kliendilepingu täitmiseks ja andis sama lepingu raames kliendile juhiseid. Suhtlemine raamatupidajaga oli vajalik selleks, et Väino Pentus saaks end tütre kaudu OÜ Autorollo asjaajamisega kursis hoida. Väino Pentus ise viidatud ajal e-posti ei kasutanud. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 29.04.2010 kirjaga küsis Siim Roode Janos Sillamaalt andmeid palkade võlgnevuse kohta ning palus kõik kirjad maksete kohta saata temale ja Rain Rosimannusele. Siim Roode e-kirjas on koopia saajaks Keit Pentus-Rosimannus. Samal päeval saadetud teises kirjas palus Siim Roode Janos Sillamaalt tuua palgavõla ja lähetuse päevaraha eraldi välja ning vastamisel saata kiri kõigile (sh Rain Rosimannusele ja Keit Pentus-Rosimannusele). Samas ei ole hageja esitanud kostjatele seoses töötajate palgavõlgnevusega ühtegi nõuet. 29.04.2010 e-kirjast nähtub, et ettepaneku asuda OÜ Autorollo vara kõrvaldama tegi tegelikult Janos Sillamaa kostjatele, mitte vastupidi (e-kirjast ei selgu, milles täpselt pidi seisnema vara päästmine). Tõenditest nähtuvalt saatis Keit Pentus-Rosimannus 20.04.2010 e-kirja OÜ Autorollo raamatupidajale MM-ele, milles teatas, et on Väino Pentuse tütar ning Väino Pentus on esmaspäevast saadik haiglas, mille tõttu on kostja ise sunnitud kuni isa tervise taastumiseni koos paari nõustajaga tegelema OÜ Autorollo asjadega. Kirjas on märgitud, et olukorraga on kursis Janos Sillamaa. Kostja palus endale saata OÜ Autorollo ostu- ja müügireskontod, põhivarade ja võlgade/ laenujääkide nimekirja. 21.04.2010 saatis kostja raamatupidajale teise e-kirja, milles teatas, et sai saadetud materjalid kätte ja töötab neid läbi. 21.04.2010 saatis kostja raamatupidajale veel ühe ekirja, kus teatas: „Me oleme endale appi võtnud juristi, kes on usaldusväärne inimene ja kellel on täisvolitused teha kogu pilt endale (ja hiljem meile) selgeks. Kuna ta on võetud appi meie enda poolt, siis on oluline, et tal oleks tõesti 100% infost olemas“. Kostja teatas, et ilmselt võtab jurist raamatupidajaga ise ühendust. Antud e-kirjadest võib järeldada, et Keit Pentus-Rosimannus ei olnud varem OÜ Autorollo tegevusega kokku puutunud, sest ta pidi ennast raamatupidajale tutvustama ja teavitama, et on sunnitud isa haigestumise tõttu asjadega ise tegelema. Küll võib 21.04.2010 ekirjast järeldada, et jurist ehk Siim Roode oli appi võetud „meile“. Kirja tekstist võib järeldada, et Siim Roode pidi nõustama eelkõige Väino Pentust ja tema perekonna liikmeid. Keit Pentus-Rosimannuse 30.04.2010 e-kirja raamatupidajale (Janos Sillamaale töötasu ja OÜ Autorollo kontori üüri ülekandmiseks) ei saa seostada ühegagi hageja nõuetest ja seetõttu ei saa ka järeldada, et Keit Pentus-Rosimannus asus ise ülekandeid tegema. 29.04.2010 e-kirjavahetus Siim Roode ja Janos Sillamaa vahel ning Siim Roode 29.04.2010 e-kiri Rain Rosimannusele ja Keit Pentus-Rosimannusele ei puuduta ühtegi hageja viiest kahjunõudest. Neist e-kirjadest nähtuvalt olid kostjad kirjavahetusse küll kaasatud, kuid ei nähtu, et Siim Roode oleks OÜ Autorollo omanikeks pidanud Rain Rosimannust ja Keit Pentus-Rosimannust. 30.04.2010 saatis Siim Roode e-kirja Janos Sillamaale, Keit Pentus-Rosimannusele ja Rain Rosimannusele ning teatas, et sõidukid tuleb viia Keil M.A.-sse juba kirja saatmise päeval, et vältida täiendavaid vaidlusi ja kulusid Nordea pangaga. Edasi on Siim Roode avaldanud: „Autorollo autod – 3, nende osas otsustame esmaspäeval, kelle all ja kuidas me nad tööle saame. Pole põhjust niisama seista lasta“. Samuti palus Siim Roode endale teatada, kes on kolm lojaalset autojuhti. Siim Roode selgituse järgi: „Nendele tuleb tasuda võimaluse korral vähemalt osa palgast. Ülejäänutel tuleb oodata“. Kohtu hinnangul võib sellest kirjast järeldada, et see puudutab hageja esimest nõuet ning selle alusel on Siim Roode teinud kirja saajatele ettepaneku otsustada täiendavalt, mida teha edasi OÜ Autorollo poolt välja ostetud sõidukitega. Rain Rosimannus teatas Janos Sillamaale ja Siim Roodele 03.05.2010 kell 22.05 e-kirjaga nelja autojuhi nimed, kellele on samal päeval üle kantud palk 5000 krooni. Kuivõrd antud ülekandega seoses ei ole hageja kostjate vastu nõuet esitanud, ei tõenda nimetatud e-kiri ühtegi hageja nõuet.

06.05.2010 saatis MM e-kirja Rain Rosimannusele, kus ta muuhulgas küsis, mis on OÜ Autorollo perspektiiv. Rain Rosimannus vastas talle samal päeval, et Siim Roode on OÜ Autorollo omanik ning et EK aitab firma seisust ja raamatupidamisest nii raamatupidajal kui omanikul täpset ülevaadet saada, töötades koos Siim Roodega. OÜ Autorollo perspektiiv pidavat selguma siis, kui selle seisust on selge ülevaade. Antud kirjadest võib järeldada, et Rain Rosimannus omas teavet selle kohta, kelle käes on osad OÜ Autorollo raamatupidamise dokumendid. Samuti avaldas ta, et OÜ Autorollo tuleviku perspektiiv oli veel otsustamisel ning kaudselt võib e-kirju seostada hageja esimese nõudega. 10.05.2010 saatis Rain Rosimannus Janos Sillamaale kirja, milles ta andis korralduse pakkida olulised dokumendid kastidesse ja visata ebaolulised minema. Samuti soovis ta teada, millised on üürilepingu lõpetamise tingimused ning palus autojuhtidele teatada, et nad ei tülitaks Väino Pentust tema telefonile helistamisega. Samal päeval saatis Rain Rosimannus veel teise e-kirja, kus ta palus Janos Sillamaal teada anda, kui kastid on koos, sest siis tuleb keegi kastidele, samuti arvutitele ja printeritele järele. Antud e-kirja võib seostada hageja viienda nõudega, mis puudutab OÜ Autorollo vallasvara kõrvaldamist. Rain Rosimannus saatis Tiit Pohlale 22.04.2010 tekstisõnumi, milles ta muuhulgas avaldas: „2) kui Sa peaksid telefonitsi, mailitsi või füüsiliselt Väinole läheneda üritama, lasen ma kohtul seada lähenemiskeelu 3) kui Sa veel kord peaksid tegema Sulle mittekuuluva firma arvelt ülekande, teen avalduse politseisse. Rain“. Eeltoodud SMSi ei saa seostada ühegi hageja nõudega. Samuti ei saa sellest teha järeldust, et Rain Rosimannus ei lubanud Tiit Pohlal teostada oma juhatuse liikme kohustusi, sest seesugust keeldu sõnumist ei järeldu. Tunnistaja MM (tl 184-188, XIV köide) avaldas, et ta ei tea, miks Rain Rosimannus ja Keit PentusRosimannus talt OÜ Autorollo andmeid küsisid, kuid talle jäi nende e-kirjade järgi mulje, et nimetatud isikud tegelesid OÜ-ga Autorollo. Telefoni teel ta nendega ei suhelnud. Siim Roode talle korraldusi ei andnud ja keda ning milles ta nõustas, seda MM ei teadnud. Samas väitis tunnistaja, et tema arusaamist mööda oli Siim Roode volitatud perekond Pentuse poolt. Tunnistaja kinnitas, et alates aprillist 2010 andsid talle OÜ-s Autorollo korraldusi Keit Pentus-Rosimannus ja Rain Rosimannus (korraldused on nähtavad e-kirjadest). Tunnistaja väitel said kostjad (1, 2, 5) tema saadetud info põhjal viia end kurssi OÜ Autorollo raske seisuga. Eeltoodust järeldas kohus, et kostjad ei ole andnud MM-ele korraldusi ettevõtte igapäevaseks juhtimiseks, mida saaks seostada hageja kahju nõuetega. Vande all ärakuulatud Siim Roode (tl 201-210, XIV köide) avaldas, et kuna Väino Pentus e-kirju ei lugenud, palus ta info edasi saata Rain Rosimannusele, kelle kaudu pidi ka tema asjadest teada saama. Siim Roode väitis läbivalt, et kliendina samastas ta Väino Pentust OÜ-ga Autorollo. Tunnistajana ülekuulatud Väino Pentus väitis, et kui ta haiglas oli, soovitasid arstid tal tööasjadega mitte tegeleda, mistõttu ei suhelnud ta telefoni teel ega otseselt mitte ka e-posti teel, vaid palus teistel endaga suhelda tütre kaudu. Kõiki eeltoodud tõendeid kogumis hinnates leidis kohus, et e-kirjade pinnalt ei saa järeldada, et Keit Pentus-Rosimannus ja Rain Rosimannus oleksid asunud OÜ-d Autorollo igapäevaselt juhtima või et nad oleksid olnud enne või pärast 2010.a aprilli OÜ Autorollo nn varidirektorid või tegelikud omanikud. Kostjad on küll soovinud saada ettevõtte kohta infot ning on andnud mõningaid töötajaid puudutavaid korraldusi, kuid need ei ole seostatavad ühegi hageja nõudega. Üksikute korralduste andmisest ei saa järeldada, et kostjad on automaatselt vastutavad kõigi hageja viie kahjunõude puhul. Küll aga järeldub e-kirjadest, et Rain Rosimannus andis korralduse, mille kohaselt pidi keegi järele tulema OÜ Autorollo arvutitele ja printeritele. Samuti võib järeldada, et Siim Roode

kaasamise üle ei otsustanud ainult Väino Pentus ning Siim Roode pidi aitama ka Väino Pentuse perekonda. Siim Roode on saatnud kostjatele e-kirja, kus ta avaldas, et kõik ühiselt peavad otsustama, mida teha edasi OÜ-le Autorollo kuuluvate sõidukitega.

HAGEJA ESIMENE NÕUE

Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 26.04.2010 sõlmisid Väino Pentus müüjana ja OÜ Roode & Partnerid ostjana notariaalselt tõestatud osaühingu osa müügilepingu, mille alusel OÜ Roode & Partnerid omandas OÜ Autorollo osaluse. Osa hinnaks oli 160 000 krooni, mis lepingu kohaselt oli tasutud enne lepingu sõlmimist. Kas 160 000 krooni tasumist kajastati OÜ Roode & Partnerid raamatupidamises, ei ole ettevõtte 2010.a ja 2011.a majandusaasta aruannetest võimalik järeldada. Finantskonsultandi erikontrolli aruandest küll nähtub, et OÜ Roode & Partnerid 2010.a majandusaasta aruande järgi puudusid ettevõttel tütarettevõtete aktsiad ja osad. Lühiajalisi investeeringuid oli summas 450 100 krooni, kuid puudus rahavoog investeerimistegevusest. Seega leidis Finantskonsultant, et OÜ Roode & Partnerid majandusaasta aruanne peab olema koostatud ebaõigesti või ei ole selles lihtsalt kajastatud osaluse omandamist. Vande all ärakuulatud Siim Roode avaldas, et ta omandas osaluse OÜ-s Autorollo Väino Pentuse palvel. Majanduslikku mõtet tema ütluste järgi osaluse omandamisel ei olnud ning Siim Roode pidas omanikuks endiselt Väino Pentust. Samas on Siim Roode 18.09.2012 pankrotiasja istungil väitnud, et omandas osaluse ettevõttes, sest pidas perspektiivikaks OÜ Autorollo vaidlust Tiit Pohlaga. Tunnistajana üle kuulatud Väino Pentus avaldas, et Siim Roode ostis osaluse OÜ-s Autorollo seetõttu, et see lihtsustas tema äritegevust ja tal oli lihtsam tegeleda äritehingute ning lepingutega. Osaluse omandamise hinna 160 000 krooni ütles talle Siim Roode, kes tegi ka ettepaneku osaluse omandamiseks, mingeid kokkuleppeid selle kohta, mis osalusest pidi edaspidi saama, ei olnud. Väino Pentus kinnitas, et pärast osaluse müüki ta ennast OÜ Autorollo omanikuks enam ei pidanud. Edaspidi Siim Roode ütles talle, mida teha ning tema vaid kinnitas seda. Eeltoodud tulenevalt leidis kohus, et osaluse omandamine OÜ-s Autorollo ei olnud seotud õigusabilepingust tulenevate kohustuste täitmisega. Kohus ei pidanud usutavaks Siim Roode väidet, et ta omandas osaluse Väino Pentuse palvel ning et viimane jäi nn variomanikuks, sest see on vastuolus Siim Roode varasemate ütlustega pankrotimenetluses. Õigusabi osutamiseks ei olnud vajalik osaluse omandamine ning advokaadil puudus mistahes vajadus lepingu täitmiseks osalust omandada. Samas ei ole hageja oma kahju nõuet kostjate vastu esitanud tulenevalt sellest, et OÜ Roode & Partnerid omandas OÜ-s Autorollo osaluse. Osaluse omandamisega seonduval on tähtsust üksnes seetõttu, et Väino Pentus ei lugenud ennast pärast osaluse müüki enam ettevõtte omanikuks ning järgis seetõttu edasises tegevuses Siim Roode juhiseid. 17.05.2010 saatis Siim Roode e-kirja audiitor AN-le ning koopiad Rain Rosimannusele, Keit Pentus-Rosimannusele ja EK-ile, millega ta edastas mitterahalise sissemakse hindamise aktid. AN vastas kirjale 20.05.2010 ja teatas, et lisaks on vaja OÜ Autorollo osaniku otsust, AutoHills OÜ asutamisdokumente ning mitterahalise sissemakse üleandmise lepingut. OÜ Roode & Partnerid võttis 09.06.2010 vastu ainuosaniku otsuse tütarühingu asutamise kohta, mille kohaselt otsustati sissemakse osakapitali teha mitterahalise sissemaksega otsuses märgitud poolhaagiste ja veoautode näol. Eeltoodust võib järeldada, et AutoHills OÜ asutamise algne initsiatiiv võis tulla Siim Roodelt. AutoHills OÜ notariaalselt tõestatud asutamislepingust ja kandeavaldusest nähtuvalt on selle OÜ Autorollo nimel allkirjastanud Väino Pentus ja Kiili Autoveod OÜ nimel VL. Loodava äriühingu osakapitali suuruseks oli 40 000 krooni, osalus jagunesid võrdselt kahe asutaja vahel. OÜ Autorollo tasus oma osa eest mitterahalise sissemakse ja ülekursiga, andes üle kokku 13 sõidukit ja haagist.

Asutamislepingus oli sõidukite ja haagiste müügiväärtuseks märgitud kokku 2 130 000 krooni, s.o 136 131, 81 eurot. Tasu AutoHills OÜ asutamise eest tasus NJORD Advokaadibüroo OÜ. Väino Pentus OÜ Autorollo esindajana ja VL AutoHills OÜ esindajana sõlmisid 17.05.2010 mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu sõidukite ja haagiste üleandmise kohta AutoHills OÜle, sõidukite vastutavaks kasutajaks tehnopasside kohaselt oli Kiili Autoveod OÜ. Asutamislepingu sõlmimiseks leppis notari aja kokku NJORD Advokaadibüroo OÜ. Neist tõenditest nähtub, et NJORD Advokaadibüroo OÜ oli seotud AutoHills OÜ asutamistehingu tegemisega. Asutamistehingu järgi andis OÜ Autorollo üle omandi talle kuulunud sõidukitele ning sai vastu osaluse tütarühingus suurusega 20 000 krooni (on ebaselge, miks jäi sõidukite kasutajaks Kiili Autoveod OÜ). Ekspert AL hindas asutamislepingu järgi üle antud nelja veoki väärtust ilma sõidukeid nägemata, eeldades, et veokid on tehniliselt rahuldavas olukorras, siis võis veoki MAN TGA registrimärgiga 781MEB jääkmaksumus olla 21 900 eurot (342 660, 54), veoki MAN TGA registrimärgiga 466MES jääkmaksumus 21 900 eurot (342 660, 54 krooni), veoki MAN TGA registrimärgiga 713MEY jääkmaksumus 25 800 eurot (403 682, 28 krooni) ning veoki MAN TGA registrimärgiga 526MGB jääkmaksumus 30 000 eurot (469 398 krooni). Kokku oleks nelja üle antud veoki jääkmaksumus pidanud olema 99 900 eurot (1 563 095, 34 krooni). Kostja esitas 03.05.2010 seisuga Keil M.A. OÜ koostatud hindamisakti, mille järgi hinnati samade veokite vääruseks ilma käibemaksuta vastavalt 240 000 krooni, 340 000 krooni, 310 000 krooni ja 310 000 krooni. Hindamisakti järgi arvestati sõidukite väärtuse määramisel nende esmast registreerimisaega ja läbisõitu. Aktile on alla kirjutanud Keil M.A. OÜ müügiesindaja. Hindamisaktist ei nähtu, et ühelgi hinnatud sõidukil oleks esinenud mõnda parandamist vajavat tehnilist riket. Kohus pidas usaldusväärseks ekspert AL koostatud hinnangut, kes tugines hinnangu andmisel analoogiliste sõidukite müügihindadele vaidlusalusel perioodil ning kellel on 22-aastane erialane staaž sõidukite hindamise eksperdina. Kuivõrd Keil M.A. OÜ hindamisakti järgi ei tuvastatud ühelgi sõidukil mõnda parandamist vajavat riket, saab lugeda õigeks AL hindamisaktis toodud eelduse, et sõidukid on rahuldavas tehnilises seisundis. Keil M.A. OÜ hindamisakti on koostanud müügiesindaja (mitte ekspert), kes on lähtunud üksnes sõidukite esmase registreerimise ajast ja läbisõidust, mitte samaväärsete sõidukite keskmisest turuväärtusest. Seega oli AutoHills OÜ-le üle antud veokite tegelik maksumus nende üleandmise ajal 99 900 eurot. Ekspert AL hindas analoogilistel eeldustel Krone poolhaagiste maksumust ja leidis, et haagise `04 Krone SDP 27 keskmine hind pidi olema 8400 eurot (131 431, 44 krooni) ja haagise Krone SDP27 `05 oma 9500 eurot (148 642, 70 krooni). Selle hinnangu järgi oleks AutoHills OÜ-le üle antud haagiste väärtus kokku pidanud olema 76 700 eurot. Kostja esitas 05.05.2010 seisuga Haagisekeskus OÜ poolt koostatud hindamisakti, mille järgi oli haagiste registrimärgiga 111DN, 210DN, 197DN, 008DN, 213DN, 212DN ja 211DN väärtuseks hinnatud 100 000 krooni haagise kohta. Haagise registrimärgiga 363DV väärtuseks 110 000 krooni ning haagise nr 976DS väärtuseks 120 000 krooni. Milliste andmete alusel hinnang on antud, aktist ei nähtu. Aktile on alla kirjutanud Haagisekeskus OÜ müügijuht. Ka haagiste puhul saab usaldusväärseks tõendiks lugeda pädevust omava ning keskmisi müügihindu arvestanud AL ekspertarvamuse, mistõttu oli AutoHills OÜ-le üle antud haagiste väärtuseks kokku vähemalt 76 700 eurot. Lõppastmes võib järeldada, et OÜ Autorollo andis AutoHills OÜ asutamisel üle mitterahalise sissemakse väärtusega 176 600 eurot, saades selle eest vastu 50%-lise osaluse tütarühingus väärtusega 20 000 krooni. Tunnistaja VL väitis, et Kiili Autoveod OÜ panuseks tütarettevõtte asutamisel oli pool osakapitalist ja tegevus. Milline oli sellise tegevuse väärtus, tõenditest ei nähtu. Asutamislepingust ei nähtu, et Kiili Autoveod OÜ oleks pidanud lisaks rahalisele sissemaksele 20 000 krooni tegema mõne mitterahalise sissemakse.

Finantskonsultandi koostatud OÜ Autorollo (pankrotis) väljavõttelisest erikontrollist seoses püstitatud küsimustega nähtub, et OÜ Autorollo raamatupidamises ei kajastatud mitterahalist sissemakset AutoHills OÜ-sse. Erikontrolli koostaja hinnangul ei saanud Keil M.A. hinnang sõidukite väärtusele olla sõltumatu hinnang, sest vahetult enne hindamist oli Keil M.A.-le müüdud veok MAN TGA hinnaga 280 000 krooni + KM ning haagis Krone hinnaga 120 000 krooni + KM. Hinnangu kohaselt kaotas OÜ Autorollo sõidukite müügi tõttu võimaluse teenida tulu edaspidi teenuste müügist ning sõidukite võõrandamine suurendas maksejõuetust. Kuna Kiili Autoveod OÜ tasus oma osa eest 20 000 krooni, pidi OÜ Autorollo tasuma ülekursiga 2 130 000 krooni. Kiili Autoveod OÜ oleks pidanud enda osade eest samuti tasuma ülekursiga. Finanskonsultant pidas AutoHills OÜ asutamist majanduslikult ebamõistlikuks. ÄS § 143 lg 2 järgi tuleb mitterahalise sissemakse väärtuse hindamisel aluseks võtta asja või õiguse harilik väärtus. ÄS § 154 lg 1 järgi tuleb osanikke võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt. Eeltoodud sätetest ei tulene, et osanike tehtud sissemakste väärtuste võrdsust tuleb eeldada. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et AutoHills OÜ asutamisel hinnati OÜ Autorollo mitterahalise sissemakse väärtust selle tegelikust väärtusest väiksemaks ning teine osanik, Kiili Autoveod OÜ tasus üksnes rahalise sissemakse 20 000 krooni. Mingeid muid sissemakseid AutoHills OÜ asutamislepingust ei nähtu, seega tegi OÜ Autorollo tütarühingu asutamisel teise osanikuga võrreldes oluliselt suurema sissemakse. Kuivõrd osanike panused tütarühingu asutamisel olid olulisel määral ebavõrdsed, ei oli ühingu asutamine OÜ-le Autorollo majanduslikult kahjulik tehing. OÜ Autorollo käibedeklaratsioonidest 2010.a esimese poole kohta nähtub, et pärast AutoHills OÜ asutamist OÜ Autorollo tegevus sisuliselt lõppes ning alates maist 2010 esitati käibe-deklaratsioone käibega 0. Siim Roode väidete järgi oli tütarühingu asutamise eesmärgiks taastada nö endine olukord ja OÜ Autorollo igapäevane majandustegevus koos sellega seotud kohustustega viidi üle tütarühingusse, samuti väitis ta, et OÜ Autorollo omakapital viidi seadusega ettenähtud piiridesse, leiti tegevuse jätkamiseks vajalikud krediidid ning tasuti võlgnevused, mis olid seotud ettevõtte igapäevase majandustegevusega. Teisalt möönis Siim Roode, et OÜ Autorollo majandustegevus lõppes tütarühingu asutamisega ning OÜ Autorollo edasine tegevus seisnes ainult vaidluses Tiit Pohlaga ja AS-ga Swedbank. Kohtus vande all antud ütlustes nõustus Siim Roode, et ta andis osanikuna nõusoleku tütarühingu asutamiseks. Miks AutoHills OÜ asutati ülekursiga, ta seletada ei osanud. Siim Roode väitis, et Nordea pank lubas välja ostetud sõidukid anda üle asutatud tütarühingule, kelle kanda jäid panga ees sissenõutavaks muutunud kohustused. Siim Roode nõustus, et tütarühingu asutamise mõte tuli temalt ning tütarühingu asutamisega toimus tema arvates ettevõtte üleminek, läbirääkimisi AutoHills OÜ asutamise üle pidasid Väino Pentus ja VL. Siim Roode möönis, et pärast AutoHills OÜ asutamist OÜ-le Autorollo vara ei jäänud, jäi vaid nõue Tiit Pohla vastu. Seoses AutoHills OÜ asutamisega tasuti ära võlg Nordea pangale, Autovaal OÜ-le ja Aaloe Kinnisvara OÜ-le. Kuidas hinnati AutoHills OÜ asutamisel sõidukite väärtusi, Siim Roode selgitada ei osanud. Siim Roode väitis, et Nordea pank soovis, et AutoHills OÜ võtaks üle Autorollo OÜ kohustuse. Tunnistaja EK (tl 180-184, XIV köide) avaldas, et AutoHills OÜ asutamisest ei oleks OÜ Autorollo majandusseis paremaks läinud, sest muutunud oleks vaid seis paberil. Tunnistaja kinnitas, et jõudis aruteludel Siim Roodega tõdemuseni, et OÜ Autorollo on sügavalt miinuses. Eeltoodud tõendite põhjal leidis kohus, et AutoHills OÜ asutamisega sisuliselt lõppes OÜ Autorollo majandustegevus. Kuigi AutoHills OÜ asutamise tulemusena tasuti ära võlgnevus Nordea pangale, ei saanud asutamist pidada ettevõtte üleminekuks. OÜ Autorollo omakapitali olukorda ja maksejõulisust tütarühingu asutamine positiivselt ei mõjutanud. AutoHills OÜ-le ei läinud üle kõik ettevõtte igapäevase majandustegevusega seotud kohustused (sh näiteks võlgnevus OÜ Port One

ees seoses kasutatud kütusega), üle ei võetud ühtegi töötajat ega tasutud töötasu võlgnevust. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et ettevõtte üleminekust oleks OÜ Autorollo võlausaldajaid teavitatud. Üle läks üksnes kogu OÜ Autorollo vara ning vaid valitud võlausaldajate ees täideti kohustused. Kohus ei nõustunud Siim Roode väitega (mida kordasid ka tunnistajad Väino Pentus ja VL), et tütarühingu asutamise vajadus tulenes Nordea panga nõudest, kes ei olnud nõus andma OÜ-le Autorollo üle omandiõigust juba välja ostetud sõidukitele. Nordea Finance Estonia AS on esitanud pankrotihaldurile vara omandiõiguse ülemineku dokumendid nelja välja ostetud sõiduki kohta, mis olid panga poolt varem OÜ-le Autorollo saadetud. Neist esimesed saadeti OÜ-le Autorollo allkirjastamiseks 27.08.2009, teised 08.10.2009, kolmandad 06.01.2010 ning neljandad 05.01.2010. Seega oli Nordea pank edastanud dokumendid sõidukite omandiõiguse üleandmiseks oluliselt varem, kui otsustati asutada AutoHills OÜ. Väljastatud dokumentide alusel oli OÜ-l Autorollo võimalik muuta omanikku puudutavaid kandeid sõidukite tehnopassides. Ühtlasi puudus Nordea pangal seadusest tulenev õigus mitte anda omandiõigust üle välja ostetud sõidukitele või dikteerida, kellele OÜ Autorollo asemel tuleks vastavate sõidukite omandiõigus üle anda. Sellise nõude esitamist panga poolt asjas kogutud kirjalikest tõenditest ei nähtu. Tunnistaja VL (tl 155-158, XIV köide) väitis, et ta rääkis Väino Pentusega läbi AutoHills OÜ asutamislepingu tingimused. Kontakt Väino Pentusega tekkis tal läbi Siim Roode, kelle läbi tehti asutamisleping. VL ütluste kohaselt oli pank arestinud OÜ Autorollo autod. Kuidas tekkis nende sõidukite nimekiri, mis kajastati asutamislepingus ning kuidas sõidukite väärtus määrati, VL öelda ei osanud. Tema sõnul saavutati pangaga autode suhtes kokkulepe ning autod pandi tööle, kasutades Saku AB teenuseid (raamatupidamist ja autojuhte). Ühtlasi väitis ta, et AutoHills OÜ-le üle antud autod olid Nordea panga autod, kellele oli vaja kindlust, et kohustused panga ees täidetakse. VL ütluste kohaselt olid välja ostetud sõidukid panga nimel ning neid ei saanud ümber registreerida, mistõttu võeti koos sõidukitega AutoHills OÜ-sse kaasa ka teisi OÜ Autorollo liisingulepingutest tulenevaid kohustusi, milliseid konkreetselt, ta öelda ei osanud. Ta ei osanud selgitada, kuidas sai OÜ Autorollo anda üle talle mittekuuluvaid sõidukeid. VL ütlused on vastuolus kirjalike tõenditega, mille kohaselt oli Nordea pank enne AutoHills OÜ asutamist väljastanud OÜ-le Autorollo dokumendid sõidukite omandiõiguse kohta, mistõttu oli OÜ-l Autorollo võimalik end nende omanikuks registreerida. Asutamislepingust ja mitterahalise sissemakse üleandmise lepingust nähtub selgelt, et omandi-õiguse sõidukitele andis AutoHills OÜ-le üle nimelt OÜ Autorollo ja mitte keegi teine. Vande all ära kuulatud kostja Siim Roode avaldas, et ta hakkas osutama õigusabi teenust nii OÜ-le Autorollo kui ka Väino Pentusele, samastades neid kahte isikut. Õigusabi oli tema ütluste kohaselt vajalik selleks, et OÜ Autorollo saaks jätkata veoteenuse osutamist, milleks ei olnud ettevõttel enam krediidivõimekust. Siim Roode ülesandeks oli leida kokkulepped võlausaldajatega võimalus tegevuse jätkamiseks. Ülesandeid selleks andis talle Väino Pentus. Üks ülesanne oli leida lahendus ja lõpetada Nordea pangaga sõlmitud liisingulepingud. Siim Roode avaldas, et ta pidas Nordea pangaga läbirääkimisi, mille tulemusena lubas pank välja ostetud sõidukid anda üle asutatud tütarühingule, kelle kanda jäid panga ees sissenõutavaks muutunud kohustused. Need sõidukid, mille liisingumaksed ei olnud tasutud, tagastati. Siim Roode väitis, et välja ostetud sõidukite osas olid kolmeks otsustajaks nende edasise saatuse osas tema ise, Väino Pentus ning Janos Sillamaa. Need sõidukid anti üle AutoHills OÜ-le. Siim Roode väitis, et läbirääkimisi AutoHills OÜ asutamise üle pidasid Väino Pentus ja VL. Siim Roode ütluste järgi soovis Nordea pank, et AutoHills OÜ võtaks üle OÜ Autorollo kohustuse. Väino Pentuse käenduse lõpetamist Nordea panga ees pidas Siim Roode lihtsalt mõistlikuks.

Väino Pentus avaldas arvamust, et OÜ-l Autorollo tekkisid majanduslikud raskused 2009.a ning Siim Roodel oli plaan, kuidas ettevõte saneerida. Väino Pentuse kinnitusel ta otseselt Siim Roodele ülesandeid ei andnud, millises osas lähevad tema ja Siim Roode ütlused omavahel vastuollu. Väino Pentuse sõnul asutati AutoHills OÜ selleks, et oleks uus ettevõte ilma maksuvõlgadeta, see olevat olnud Nordea panga soov. Kontakt VL-ga tuli tema sõnul läbi Siim Roode ning põhilise töö läbirääkimistel AutoHills OÜ asutamiseks tegi ära Siim Roode. Ka selles osas lähevad Väino Pentuse ütlused vastuollu Siim Roode ja VL ütlustega. Väino Pentuse sõnul oli AutoHills OÜ-le üle antud sõidukite hindamine Siim Roode töö ning sellest Väino Pentus midagi ei teadnud. Väino Pentus nõustus, et pärast AutoHills OÜ asutamist lõppes OÜ Autorollo majandustegevus. AutoHills OÜ-ga tegeles tema sõnul Siim Roode. AS Nordea Finance Estonia teatas 06.11.2012 e-kirja teel pankrotihaldurile, et OÜ Autorollo esindajana suhtles pangaga perioodil 01.04.2010 - 01.09.2010 Siim Roode. Nordea Finance Estonia AS on e-kirja teel kinnitanud, et Renaldo Invest OÜ nimel pidas läbirääkimisi samuti Siim Roode. Siim Roode koordineeris OÜ Autorollo liisinguvarade tagastamise protsessi. 01.11.2010 saatis pank e-kirja Siim Roodele, küsides, kas viimane esindab veel Väino Pentust ja OÜ-d Autorollo. Kirjas märgiti, et kuna Renaldo Invest OÜ võttis üle OÜ Autorollo kohustuse 650 000 krooni ulatuses, loobus pank laenulepingust tulenevast nõudest OÜ Autorollo vastu ja nõudest käendaja Väino Pentuse vastu. Samas olid OÜ-l Autorollo panga eest veel liisingulepingutest tulenevad lõppnõuded. Nordea Finance Estonia AS selgitas täiendavalt, et panga ja Renaldo Invest OÜ vahel sõlmitud laenuleping oli tagatud AutoHills OÜ käendusega ja registerpandiga AutoHills OÜ varadele. Laenulepingust tulenevaid kohustusi täideti kokku 43 765, 26 eurot, kusjuures nimetatud summast tegi Renaldo Invest OÜ makseid kokku 28 048, 89 eurot. Samas kirjas selgitas panga esindaja, et Nordea Finance Estonia AS oli OÜ-le Autorollo väljastanud nelja sõiduki osas omandiõiguse ülemineku dokumendid ajavahemikul 27.08.2009 - 06.01.2010 ja tegu oli tähtaegselt lõppenud liisingulepingutega, millest tulenevad kohustused olid panga ees täidetud. 10.05.2010 saatis Nordea Finance Estonia AS esindaja e-kirja Siim Roodele, milles ta teatas, et võlgnevuse suurus on 1 098 131, 45 krooni, mis sisaldab viivist. 25.05.2010 tegi Siim Roode e-kirja teel pangale ettepaneku, et AutoHills OÜ käendab OÜ Autorollo kohustust panga ees ja käenduse summa on 800 000 krooni. Käendust tagab registerpant AutoHills OÜ sõidukitele. Samuti märkis Siim Roode oma e-kirjas, et Väino Pentuse käendus tuleb lõpetada ja võlgnevuse kohta koostatakse maksegraafik, mille alusel käendaja tasub makseid võlgniku eest. Antud e-kirjast järeldub, et AutoHills OÜ asutamise ettepanek ei tulnud panga poolt ega olnud panga nõudeks, vaid tegemist oli Siim Roode ettepanekuga. Tunnistaja VL ja Siim Roode ütlused selle kohta, et läbirääkimisi AutoHills OÜ asutamise tingimuste üle pidasid Väino Pentus ja VL, ei ole usutavad. Need ütlused lähevad vastuollu Väino Pentuse enda ütlustega, kelle sõnul tegeles kogu tehingute skeemiga Siim Roode, kes talle omakorda tutvustas Valjo Liivamäge. VL ja Väino Pentus ei osanud selgitada, kuidas leiti AutoHills OÜ-le üle antavad sõidukid ning kuidas hinnati nende väärtust. VL ei osanud selgitada, millised OÜ Autorollo kohustused võttis enda kanda AutoHills OÜ ning kuidas sai OÜ Autorollo mitterahalise sissemaksena üle anda AutoHills OÜ-le sõidukeid, mis tunnistaja ütluste kohaselt kuulusid hoopis pangale. Väino Pentuse ja VL ütlused, et tütarühingu asutamist nõudis pank, ei vasta kirjalikele tõenditele. Väino Pentus kinnitas, et ta ei andnud Siim Roodele ülesandeid ning pidas viimast OÜ Autorollo omanikuks. Kohus asus eeltoodu põhjal seisukohale, et AutoHills OÜ asutamine ei toimunud OÜ Autorollo juhatuse liikme Väino Pentuse juhiste alusel. Siim Roode on ise kinnitanud, et teised OÜ Autorollo juhatuse liikmed talle samuti juhiseid ei andnud. AutoHills OÜ asutamine ning sellega seotud

tehingud tehti Siim Roode ettepanekul ning nende tehingute tegemise eesmärgiks oli Väino Pentuse vabastamine isiklikust käenduskohustusest. Kuigi Siim Roode samastas enda sõnul Väino Pentuse huve OÜ Autorollo huvidega, ei olnud need huvid AutoHills OÜ asutamisega seoses kuidagi kattuvad. OÜ Autorollo sõidukite üleandmine AutoHills OÜ-le, kes seejärel Renaldo Invest OÜ kaudu või ise asus täitma OÜ Autorollo liisingulepingutest tulenevaid kohustusi panga ees, toimus Väino Pentuse huvides, kes kirjeldatud skeemi läbi vabanes isiklikust käenduskohustusest. Samas ei saa asjas kogutud tõenditest järeldada, et Väino Pentus oleks ise andnud Siim Roodele juhise korraldada tehinguid, mis vabastaksid ta käenduskohustuse täitmisest. Sellise juhise andmist ei ole välja toonud ükski tunnistaja ega vande all üle kuulatud isik. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et AS Nordea Finance Estonia sõlmis Renaldo Invest OÜ-ga 04.06.2010 laenulepingu, mille punkti 1 järgi pidi Renaldo Invest OÜ kolmanda isikuna täitma OÜ Autorollo kohustuse 650 000 krooni (41 542, 57 eurot) 48 kuu jooksul alates 01.09.2010. Suure osa Renaldo Invest OÜ kohustustest tasus AutoHills OÜ. Käenduslepingust Nordea Finance Estonia AS ja AutoHills OÜ vahel 21.07.2010 nähtub, et AutoHills OÜ käendas Renaldo Invest OÜ kohustusi panga ees tulenevalt laenulepingust nr 20054345-1L. Samuti oli sõlmitud registerpandileping panga ja AutoHills OÜ vahel, mille kohaselt seati registerpant kaheteistkümnele haagisele ja veokile, millised AutoHills OÜ oli omandanud mitterahalise sissemaksena OÜ-lt Autorollo. Renaldo Invest OÜ ja AS Nordea Finance Estonia vahelisest laenulepingust nähtuvalt pidi Renaldo Invest OÜ täitma kolmanda isikuna OÜ Autorollo kohustuse. Lepingust ei nähtu, et Renaldo Invest OÜ-l tekkis tasutud osas tagasinõudeõigus OÜ Autorollo vastu. Kohustuse ülevõtmise korral toimub kohustatud isiku vahetus ja reeglina eelneb sellele senise ning uue võlausaldaja vaheline kokkulepe. Asjas kogutud tõenditest aga ei nähtu, et OÜ Autorollo ja Renaldo Invest OÜ oleksid kohustuse ülevõtmise kohta sõlminud kokkuleppe. Ainuüksi laenulepingust Renaldo Invest OÜ ja panga vahel ei saa järeldada, et laenulepingu alusel täidetud kohustuste osas oleks Renaldo Invest OÜ-l tekkinud OÜ Autorollo vastu nõue, sest sellist järeldust ei saa VÕS § 175 alusel teha. Samuti tasus suure osas Renaldo Invest OÜ kohustustest tegelikult AutoHills OÜ. VL ei osanud selgitada, miks AutoHills OÜ tasus Renaldo Invest OÜ eest pangale 719 000 krooni ega küsinud seda raha tagasi. Kogutud tõenditest nähtub, et 17.06.2010 sõlmisid Väino Pentus OÜ Autorollo esindajana ja MS Renaldo Invest OÜ esindajana notariaalselt tõestatud osa pandilepingu, millega OÜ Autorollo pantis Renaldo Invest OÜ kasuks AutoHills OÜ osa nimiväärtusega 20 000 krooni. Pandilepingu punkti 3.2 järgi olid pandiga tagatud kõik pandipidaja ehk Renaldo Invest OÜ nõuded pantija ehk OÜ Autorollo vastu, mis olid pandipidajale üle läinud tema ja Nordea Finance PLC vahel 18.02.2010 sõlmitud käenduslepingu alusel, millega pandipidaja käendas pantija liisingu- ja laenulepingutest tulenevaid kohustusi ja millest tuleneva kohustuse oli pandipidaja lepingu teksti järgi täitnud. Samuti olid tagatud nõuded, mille pandipidaja omandas Autovaal OÜ-lt nõude loovutamise lepingu alusel 18.02.2010. Kokku oli pandilepingu kohaselt tagatud nõude suuruseks 1 250 000 krooni (79 889, 56 eurot). Pandilepingu sõlmimisele eelnenud kirjavahetusest Siim Roode, NJORD Advokaadibüroo OÜ töötaja ja notari vahel nähtub, et notar juhtis Siim Roode tähelepanu sellele, et pandiga tagatud nõueteks ei saa olla „kõik muud võlaõiguslikud lepingud“, sest osa pant on seotud tagatava nõudega. Vastuseks küsis Siim Roode notarilt, kas käsipant eeldab nõude olemasolu ning teatas, et pandi summa on 1 500 000 krooni. Notar selgitas vastuseks, et õiguste pantimisele kohaldatakse käsipandi sätteid ning selline pant eeldab nõude olemasolu. Seejärel soovis Siim Roode 17.06.2010 e-kirjas notarilt teada, kuidas sellisel juhul saaks pantida tulevikus tekkivaid nõudeid. Notar selgitas, et see on võimalik hüpoteegi seadmisel ja kommertspandi seadmisel. Vastuseks teatas Siim Roode, et panditakse lisaks käendusest tulenevale nõudele nõude loovutamisega saadud nõue. Eeltoodud kirjavahetusest järeldub, et panditud nõue ei olnud enne pandilepingu sõlmimist tegelikult teada.

Samuti viitas Siim Roode e-kirjavahetuses notariga korduvalt ja selgelt käenduslepingule Nordea Finance-ga, millist lepingut sõlmitud ei olnud. Siim Roode väitis vande all antud selgitustes, et notariaalselt tõestatud pandilepingus sisalduv viide oli ekslik, kuid ta oli ise teatanud notarile selgelt, et tegemist on käenduslepinguga. Vandeadvokaadina pidi ta mõistma käendus- ja laenulepingu erinevust. Ka kirjeldatud eksimusest järeldub, et pandilepingu sõlmimise ajal ei olnud panditud nõue tegelikult teada. Renaldo Invest OÜ, keda esindas MS ning Autovaal OÜ, keda esindas Toomas Tauts on 16.02.2010 alla kirjutanud nõude loovutamise lepingu, millega Autovaal OÜ loovutas Renaldo Invest OÜ-le kaks nõuet OÜ Autorollo vastu. Lepingu punkti 1.1.2 järgi oli esimene loovutatud nõue 500 000 krooni ja tulenes 20.11.2009 sõlmitud laenulepingust. Lepingu punkti 1.1.1 järgi oli teine loovutatud nõue 100 000 krooni ja tulenes 12.06.2009 sõlmitud laenulepingust. Autovaal OÜ esindajana teatas Ants Kuningas 05.12.2012 e-kirjas pankrotihaldurile, et Autovaal OÜ andis OÜ-le Autorollo laenu 500 000 krooni, millest 20.11.2009 kanti üle 250 000 krooni ja 25.11.2009 250 000 krooni. 100 000 kroonise laenu andmist OÜ-le Autorollo juunis 2009 Autovaal OÜ raamatupidamisest ei nähtu. Autovaal OÜ 2009.a majandusaasta aruandest tuleneb, et 2009.a oli antud laene 543 000 krooni ulatuses. Võrreldes eelviidatud tõendeid notariaalse pandilepinguga, sai Renaldo Invest OÜ-l olla OÜ Autorollo vastu nõue maksimaalselt 500 000 krooni (31 955, 82 euro) ulatuses. Kui Autovaal OÜ OÜ-le Autorollo juunis 2009 laenu 100 000 krooni ei andnud, ei saanud sellest tulenevat nõuet Autovaal OÜ ka Renaldo Invest OÜ-le loovutada. Samuti ei tulene asjas kogutud tõenditest, et Renaldo Invest OÜ ja Nordea Finance PLC vahel oleks 18.02.2010 olnud sõlmitud mõni käendusleping, millest tulenes Renaldo Invest OÜ nõue OÜ Autorollo vastu. Laenuleping panga ja Renaldo Invest OÜ vahel oli sõlmitud alles 04.06.2010 ning sellisest kohustuse ülevõtmisest Renaldo Invest OÜ-l nõuet OÜ Autorollo vastu iseenesest ei tulenenud. Seega pandilepingus kirjeldatud tagatud nõudeid ei olnud osaliselt tegelikult olemas. Ka pankrotihalduri ülevaatest OÜ Autorollo maksejõuetuse põhjuste kohta 11.11.2011 tuleneb, et Renaldo Invest OÜ ei olnud sõlminud käenduslepingut Nordea Finance Estoniaga, kuid oli tasunud nimetatud krediidiasutusele OÜ Autorollo kohustusi kokku 28 048, 89 eurot. Seega nõude loovutamise leping Autovaal OÜ ja Renaldo Invest OÜ vahel ei olnud sõlmitud 16.02.2010, vaid hiljem. Siim Roode väitis, et ta asus osutama õigusabi OÜ-le Autorollo pärast õigusabilepingu sõlmimist 22.04.2010 ning ta pidas muuhulgas läbirääkimisi Autovaal OÜ-ga. Kui nõude loovutamise leping oleks sõlmitud juba 18.02.2010, ei oleks Siim Roode enam saanud OÜ Autorollo esindajana vastava võlausaldajaga läbirääkimisi pidada. Tunnistaja MS (tl 200-201, XIV köide) avaldas, et ta oli Renaldo Invest OÜ juhatuse liige ning täitis omanike juhiseid. Omanik oli KR, kes andis tunnistajale juhise suhelda Siim Roodega ja teha need tehingud, mida Siim Roode soovib. Osa notariaalse pandilepingu sõlmimise juures viibis veel inimesi lisaks Väino Pentusele, kellest kindlalt mäletas veel Siim Roodet. Kui MS notari juurde tuli, oli tehing ette valmistatud ja läbirääkimistes ta ei osalenud. Nõude loovutamise leping kirjutati alla advokaadibüroos. Leping oli juba ette valmistatud ja teise poole poolt alla kirjutatud. Teist lepingupoolt MS ei näinud. Siim Roode teatas talle, et on vaja leping alla kirjutada. Eeltoodust tuleneb, et hageja väited fiktiivse pandilepingu sõlmimise kohta on põhjendatud. Pandilepinguga tagatavaid nõudeid ei olnud suures ulatuses olemas ning pandilepingu sõlmimise korraldas Siim Roode. Tehingu teine pool ehk Renaldo Invest OÜ juhatuse liige sõlmis tehingu Siim Roode juhiste alusel.

Siim Roode avaldas, et AutoHills OÜ käendas Renaldo Invest OÜ kohustuste täitmist ja tema pidas pandi seadmise üle läbirääkimisi MS-ga. Nõude loovutamise lepingu Autovaal OÜ ja Renaldo Invest OÜ vahel rääkis samuti läbi tema, kuid kuidas tuli otsus Renaldo Invest OÜ kaasamiseks, ta ei mäletanud, kuid väitis, et Renaldo Invest OÜ kaasamine oli vajalik laenukeelu tõttu. Renaldo Invest OÜ-d Siim Roode enda sõnul ei esindanud. Siim Roode ütlused lähevad vastuollu MS ütlustega ning kirjalike tõenditega. Kohus luges usutavateks MS ütlusi, mille kohaselt täitis tema tehingute allkirjastamisel üksnes Siim Roode juhiseid. Väino Pentus ei mäletanud, miks AutoHills OÜ osa panditi Renaldo Invest OÜ-le, kuid ta väitis, et sellega tegeles Siim Roode, kes leppis tingimused kokku. Milline nõue Renaldo Invest OÜ-l OÜ Autorollo vastu oli, Väino Pentus ei teadnud. Samuti ei teadnud ta vastata küsimusele, milline ettevõte oli Renaldo Invest OÜ ega tundnud MS. Väino Pentuse sõnul tegeles kõigega Siim Roode. Väino Pentuse ütlused on kooskõlas MS ütlustega, kelle sõnade kohaselt tegeles pandilepinguga üksnes Siim Roode. 22.11.2010 sõlmisid OÜ Autorollo, keda esindas Väino Pentus ning Renaldo Invest OÜ, keda esindas AH, notariaalselt tõestatud osa müügilepingu (tl 120-124, I köide), mille punktis 3.1 on märgitud, et lepingu eset koormava pandiga tagatud nõude katteks on läbi viidud enam-pakkumine, mille võitjaks tuli omandaja ehk Renaldo Invest OÜ. Lepingu punktis 3.2 lepiti kokku, et Renaldo Invest OÜ omandab AutoHills OÜ osa ning tasub selle eest lepingu punkti 3.3 järgi 200 000 krooni (12 782, 33 eurot). Lepingu punktis 3.5 lepiti kokku, et tulenevalt OÜ Autorollo kohustusest Renaldo Invest OÜ ees loetakse müügihinna tasumise kohustus osaliselt tasaarvestatuks 200 000 krooni ulatuses ja sellest tulenevalt loeti ostuhind 200 000 krooni tasutuks. AutoHills OÜ osa müügitehingu toimumise notari juures korraldas Siim Roode. Äriregistri andmete kohaselt müüs Renaldo Invest OÜ oma osaluse edasi Kiili Autoveod OÜ-le (kanne tehtud 08.12.2010). Tunnistaja AH (tl 198-200, XIV köide) avaldas, et ta ei tunne Väino Pentust, kuid on tuttav Siim Roodega ning juhtis Renaldo Invest OÜ-d. Siim Roode palus tal olla juhatuse liige ning ta ootas juhatajana, et talle öeldakse, mida on vaja teha, mida Siim Roode ka tegi. Ajalehes „Tartu Postimees“ avaldati teadete rubriigis 27.09.2010 kuulutus (tl 136, I köide) Renaldo Invest OÜ poolt OÜ-le Autorollo kuuluva AutoHills OÜ osa enampakkumisel müümise kohta, alghinnaga 20 000 krooni, nominaalväärtusega 20 000 krooni. Kuulutuses selgitati, et müüja ja OÜ Autorollo vahel on sõlmitud osa pandileping, mille alusel on Renaldo Invest OÜ tekkinud õigus pandiese võõrandada, pakkumisi oodati müüja aadressil hiljemalt 10.10.2010 kl 10 (ümbrikus märksõnaga „Enampakkumine“). Kuulutuse palus avaldada ja tasus NJORD Advokaadibüroo OÜ. Tunnistaja VL väitis, et talle avaldas müügi soovi AH Renaldo Invest OÜ esindajana, kellega saavutati „mingi kokkulepe“. Tehingu võis tunnistaja sõnul teha Siim Roode või notar. Samal istungil väitis VL hiljem, et ta ei mäleta, kuidas tehingu hind kokku lepiti. Siim Roode väitis, et ta ei teadnud, miks OÜ-le Autorollo kuuluv AutoHills OÜ osa ära müüdi, kuid nõustus, et ta leppis kokku notari aja tehingu tegemiseks. Siim Roode väitis, et osalust soovis müüa Väino Pentus. Väino Pentus avaldas, et ta ei teadnud midagi AutoHills OÜ osa müümisest ja enampakkumisest ning sellega tegeles Siim Roode, kes ütles talle, millal notari juurde ilmuda. Renaldo Invest OÜ pangakonto väljavõttest (tl 133-134, II köide) nähtub, et 13.12.2010 kandis nimetatud ettevõttele Kiili Autoveod OÜ üle 200 000 krooni selgitusega „OÜ AutoHills osaku omandamine“. Sama summa on 16.12.2010 kantud Starvision Invest OÜ-le selgitusega „leping“. Starvision Invest OÜ konto väljavõttest (tl 44, V köide) nähtub, et 16.12.2010 on 203 000 krooni kantud KRle, kes on nimetatud ettevõtte osanik ning ülekande tegemise ajal ka NJORD

Advokaadibüroo OÜ osanik. Seega Kiili Autoveod OÜ poolt makstud summa AutoHills OÜ osa võõrandamise eest sai enda valdusesse kostja NJORD Advokaadibüroo OÜ advokaat. AutoHills 2010.a majandusaasta aruandest (tl 112-124, VII köide) tuleneb, et ettevõtte 2010.a müügitulu oli üle 1,9 miljoni krooni. Majandusaasta lõppes 16 906 krooni suuruse kahjumiga. 26.09.2011 sõlmisid Rekka Veli OÜ ja AutoHills OÜ ühinemislepingu, mille kohaselt ühendavaks ühinguks oli Rekka Veli OÜ ja ühendatavaks ühinguks AutoHills OÜ. Pärast ühinemist jäi äriühingu nimeks Rekka Veli OÜ. Enne viidatud ühinemist sõlmisid 20.09.2010 AutoHills OÜ ja LWK Trucks OÜ ostu-müügilepingu, millega AutoHills OÜ müüs varasemalt OÜ-le Autorollo kuulunud Krone SDP 27 haagise registrimärgiga 213DN hinnaga 90 000 krooni (ilma käibemaksuta). Samal päeval müüdi varem OÜ-le Autorollo kuulunud haagis Krone SDP 27 registrimärgiga 212DN hinnaga 90 000 krooni (ilma käibemaksuta). AutoHills OÜ konto väljavõttest nähtub, et 30.09.2010 tasus LKW Trucks OÜ AutoHills OÜ-le 216 000 krooni. 21.10.2010 sõlmisid AutoHills OÜ ja LWK Trucks OÜ ostu-müügilepingu, millega AutoHills OÜ müüs varem OÜ-le Autorollo kuulunud Krone SDP 27 haagise registrimärgiga 210DN hinnaga 90 000 krooni (ilma käibemaksuta). Autohills OÜ konto väljavõttest nähtub, et 21.10.2010 tasus LKW Trucks OÜ haagise eest 108 000 krooni. 05.05.2011 oli AutoHills OÜ sõlminud LKW Trucks OÜ-ga ostumüügilepingu, mille alusel müüdi ära 5 haagist nendest haagistest, mis AutoHills OÜ oli saanud OÜ-lt Autorollo. Vastavalt arvetele müüdi haagised hinnaga 6000 eurot tükk (ilma käibemaksuta). 27.05.2011 tasus LKW Trucks OÜ AutoHills OÜ-le 2300 eurot, 20.07.2011 täiendavalt 33 700 eurot ja 7200 eurot. 21.07.2010 on Jusu Biznesa Partneris SIA-le AutoHills OÜ poolt kantud 40 000 eurot selgitusega „loss or damage“. 20.02.2012 on samale isikule tehtud kanne summas 9366, 95 eurot sama selgitusega. Jusu Binesa Partneris SIA konto väljavõttest nähtuvad samad AutoHills OÜ poolt tehtud kanded OÜ Skuba Eesti arvetest nähtuvalt müüdi sõidukid registrimärkidega 781MEB, 713MEY, 526MGB ja 466MES (mis eelnevalt olid OÜ Autorollo poolt AutoHills OÜ-le mitterahalise sissemaksena üle antud) AutoHills OÜ poolt 13.05.2011 hinnaga 50 400 eurot (ilma käibemaksuta, koos käibemaksuga seega 60 480 eurot). Sõiduki registrimärgiga 466MES võõrandas Skuba Eesti OÜ 27.05.2011 edasi Ilves Auto OÜ-le hinnaga 24 000 eurot (koos käibemaksuga). Sõiduk MAN TGA registrimärgiga 526MGB (tehasetähisega WMAH06ZZ95G182243) võõrandati Skuba Eesti OÜ poolt 18.04.2012 edasi Rekka Veli OÜ-le hinnaga 22 351, 11 eurot (koos käibemaksuga). Tunnistajana ütlusi andnud Skuba Eesti OÜ tegevjuht JM (tl 158, XIV köide) avaldas, et ei tunne Väino Pentust, Rain Rosimannust ega Keit Pentus-Rosimannust, kuid Skuba Eesti OÜ-d on alates 06.05.2009 esindanud Siim Roode, kellega ei olnud kokkupuudet seoses AutoHills OÜ-lt ostetud sõidukitega. AutoHills OÜ poolt müüdud sõidukite puhul oli tegu nelja veoki ühekordse müügiga ning AutoHills OÜ-d esindas VL. Kaks ostetud sõidukit müüdi läbi Swedbank Liising AS edasi Ilves Transport OÜ-le. JM sõnul oli tegemist tavapärase tehinguga ning Skuba Eesti OÜ müübki edasi kasutatud masinaid. Kuigi tunnistaja ei mäletanud enda sõnul tehingu üksikasju, väitis ta, et AutoHills OÜ-lt ostetud neli sõidukit olid halvas korras, üks neist väga halvas. Erinevus sõidukite ostuhinna ja edasimüümise hinna vahel tuli väidetavalt sellest, et sõidukeid remonditi. Kohtu hinnangul ei kattu nimetatud tunnistaja ütlused teiste asjas kogutud tõenditega, mille järgi olid AutoHills OÜ-le OÜ Autorollo poolt üle antud sõidukid ja haagised tehniliselt korras. Tunnistaja Saku AB juhataja OL (tl 159-160, XIV köide) väitis, et kui koostöö AutoHills OÜ-ga lõppes, remonditi sõiduk 526MGB ära suure raha eest ning AutoHills OÜ sõidukid viidi Skuba Eestisse müüki. VL viis JM-ga kokku OL. VL ise avaldas, et AutoHills OÜ kandis Jusu Biznesa Partnerisele raha üle seoses Lätist tulnud kahjunõudega.

Eelviidatud tõendite põhjal tegi maakohus järelduse, et AutoHills OÜ tegutses vaid ligikaudu aasta, mille jooksul ta tasus ära liisingulepingutest tuleneva võlgnevuse Nordea pangale. Seejärel võõrandati kõik varem OÜ-le Autorollo kuulunud sõidukid, mille võõrandamisest osanik mingit tulu ei saanud ning kas sõidukid võõrandati AutoHills OÜ poolt nende tegeliku väärtuse alusel või odavamalt, ei oma seejuures tähtsust. AutoHills OÜ osa pandileping on näilik tehing osas, millega seati pant summas 750 000 krooni, sest sellises summas nõudeid pandipidajal Renaldo Invest OÜ-l Autorollo OÜ vastu ei olnud. Pooled soovisid jätta muljet pandilepingu olemasolust summas 1 250 000 krooni. TsÜS § 89 lg 2 järgi on näilik tehing tühine. Asjas on leidnud tõendamist üksnes Autovaal OÜ-lt nõude omandamine Renaldo Invest OÜ poolt 500 000 krooni. Et Autovaal OÜ-l oleks olnud OÜ Autorollo vastu nõue 600 000 krooni (nagu on märgitud nõude loovutamise lepingus), ei ole tõendatud. Seega oli pandilepingu tegelikuks eesmärgiks luua näiline olukord, kus hilisemalt oleks võimalik teostada OÜ-le Autorollo kuuluva AutoHills OÜ osa võõrandamine 1 250 000 krooni suuruse pandi realiseerimisena ilma selle eest tegelikku tasu maksmata. Osa pandilepingu sõlmimine ning sellele järgnenud osa võõrandamise tehing sõlmiti kostjate Siim Roode ja NJORD Advokaadibüroo OÜ korraldusel ning nende kontrolli all oleva Renaldo Invest OÜ vahendusel. Reaalset tasu OÜ Autorollo osaluse võõrandamisest ei saanud. Seda, et sõidukite võõrandamisest saadud raha oleksid omandanud kostjad või kostjate seotud isikud, tõendamist ei leidnud, vaatamata sellele, et AutoHills OÜ poolt Läti ettevõttele Jusu Biznesa Partneris kahjunõude maksmise kohta ei ole kirjalikke tõendeid keegi pooltest esitanud. Kohtu hinnagul võib hageja esile toodud asjaoludest ja kogutud tõenditest järeldada, et lõppastmes kaotas OÜ Autorollo eelkirjeldatud tehingute tagajärjel omandiõiguse varale, mille väärtus oli 176 600 eurot. Kuivõrd tehingud sõlmiti OÜ-le Autorollo kahjulikul viisil (sissemakse tütarettevõttesse ületas oluliselt Kiili Autoveod OÜ sissemakset) ning olid osaliselt näilikud, on viidatud tehingutega tekitatud OÜ-le Autorollo kahju 176 600 eurot, mille võrra ettevõtte vara väärtus vähenes. Samas sätestab VÕS § 127 lg 5, et kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Antud normi eesmärgiks on vältida olukorda, kus kannatu oleks pärast kahju tekkimise aluseks olevat sündmust paremas olukorras, kui ta muidu oleks olnud. ÄS § 1671 eesmärgiks on kaitsta äriühingut sellise kahju eest, mis tuleneb nendest juhatuse liikmete poolt tehtud tehingutest, mis on äriühingule majanduslikult kahjulikud ja mida tegema on juhatuse liikmeid mõjutanud kolmandad isikud. Samuti on õigusabilepingu eesmärgiks kaitsta äriühingut nende tehingute tegemise eest, mis vähendavad ebamõistlikult tema vara. Sellist kahju hüvitamise eesmärki arvestades tuleb OÜ Autorollo poolt saadud kahjust maha arvata tema säästetud kulud ehk summad, mille võrra vähenesid OÜ Autorollo kohustused võlausaldajate ees. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et AutoHills OÜ ja Renaldo Invest OÜ tasusid kokku OÜ Autorollo eest Nordea pangale 43 765, 26 eurot, mille võrra vähenesid OÜ Autorollo kohustused. Kuigi asjas kogutud tõenditest ei nähtu, millise kokkuleppe alusel OÜ-ga Autorollo võttis Renaldo Invest OÜ enda kanda laenulepinguga OÜ Autorollo kohustused, tagas Renaldo Invest OÜ kohustusi panga ees omakorda AutoHills OÜ käendus ning registerpant vaidlusalustele sõidukitele. Seega oli Renaldo Invest OÜ poolt kohustuste täitmine panga ees ning AutoHills OÜ poolt kohustuste täitmine panga ees põhjuslikus seoses AutoHills OÜ asutamisega. Seetõttu tuleb OÜ-le Autorollo tekitatud kahjust 176 600 eurot maha arvata 43 765, 26 eurot, millise summa võrra vähenesid OÜ Autorollo kohustused. Samuti tuleb maha arvata 200 000 krooni (12 782, 33 eurot), mille võrra vähenesid OÜ Autorollo laenulepingust tulenevad kohustused Autovaal OÜ ees. Eelkirjeldatud tehingute tulemusena tekitati seega OÜ-le Autorollo kahju 120 052, 41 eurot.

Kohus ei nõustunud NJORD Advokaadibüroo OÜ seisukohaga, et kahju suuruse arvestamisel oleks tulnud lähtuda 136 131, 81 eurost. Kohus jõudis tõendeid hinnates seisukohale, et AutoHills OÜ-le üle antud sõidukite ja haagiste väärtus oli 176 600 eurot, mitte aga 136 131, 81 eurot, nagu oli asutamislepingus märgitud. Kohus ei pidanud põhjendatuks seisukohta, nagu oleks pärast asutamislepingu sõlmimist saanud OÜ-le Autorollo kahju tekkida vaid pooles üleantud sõidukite väärtuses. Asutajate poolt osaühingu asutamisel tasutud sissemaksed ei olnud võrdväärsed. 176 600 euro suuruse sissemakse eest sai OÜ Autorollo vastu osaluse väärtusega 20 000 krooni, mille ta hiljem võõrandas 200 000 krooni eest, mis tasaarvestati tema kohustusega Autovaal OÜ ees. Kohus ei nõustunud hagejaga, et Nordea pangale tasutud summasid ning Autovaal OÜ kohustuste katteks tasaarvestatud 200 000 krooni ei saa kahju summast maha arvestada, sest kirjeldatud tehingutega eelistati ühte võlausaldajat teisele. ÄS § 1671 ega õigusabilepingu eesmärgiks ei ole kaitsta äriühingu võlausaldajaid, vaid äriühingut ennast tema vara oluliselt vähendavate tehingute eest. Ühe võlausaldaja eelistamine teisele võlausaldajale ega viis, kuidas täpselt mõnele võlausaldajale makseid tehakse, ei ole iseenesest ÄS §-st 1671 tuleneva normi ega õigusabilepingu kaitse-eesmärgiks. Äriühingule endale ei teki kahju tulenevalt sellest, et ühte võlausaldajat eelistatakse teistele. Võlausaldajate huvide kaitseks on pankrotihalduril võimalik esitada tehingu tagasivõitmise nõue PankrS § 110 või § 113 alusel. Vaidlus puudub selle üle, et OÜ Autorollo (pankrotis) pankrotihaldur ei ole esitanud tagasivõitmise nõudeid Nordea Finance Estonia AS ega Autovaal OÜ vastu. Samuti on asjakohatu hageja väide, et Kiili Autoveod OÜ poolt tasutud summa omastasid NJORD Advokaadibüroo OÜ töötajad, mistõttu ei saa osaluse eest makstud summat hagejale tekitatud kahjust maha arvata. Kiili Autoveod OÜ ei olnud osaline OÜ Autorollo ja Renaldo Invest OÜ vahelises tehingus, seega ei saanud osaluse edasine võõrandamine enam OÜ-le Autorollo kahju tekitada. Seejärel asus kohus hindama, kes kostjatest tekitatud kahju eest vastutavad. Tõendeid hinnates leidis kohus, et Siim Roode on rikkunud õigusabilepingust ja seadusest tulenevaid kohustusi, mille tõttu ta on vastutav hagejale tekkinud kahju eest 120 052, 41 euro ulatuses. Vande alla üle kuulatud OÜ Autorollo juhatuse liikmed, kolmandad isikud Janos Sillamaa ja Tiit Pohl väitsid, et pärast Väino Pentuse haigestumist jagas ettevõttes korraldusi Siim Roode. Siim Roode neid ei nõustanud ja AutoHills OÜ asutamisest nad midagi ei teadnud. Kuigi Janos Sillamaa ja Tiit Pohl olid OÜ Autorollo juhatuse liikmed, ei küsinud Siim Roode neilt tehingute tegemiseks juhiseid ega selgitanud neile AutoHills OÜ asutamisega seotud tehingute vajalikkust, õiguslikke riske ega tagajärgi. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et Janos Sillamaa ja Tiit Pohl vaidlusaluseid AutoHills OÜ asutamisega seotud tehinguid ei allkirjastanud ning kõigi tehingute tegemise korraldas Siim Roode koos NJORD Advokaadibüroo OÜ-ga. Kuigi mõlemat nimetatud isikut nõustas menetluse käigus hageja esindaja, ei anna see siiski alust kahelda nende ütlustes. Kolmandad isikud kinnitasid, et ütluste andmisel neid keegi ei mõjutanud. Harju Maakohtu pankrotimenetluse istungil 18.09.2012 (tl 77-80, I köide) Siim Roode väitis, et tütarühingu asutamise eesmärk oli taastada endine olukord, igapäevane majandustegevus koos sellega seotud kohustustega viidi üle tütarühingusse. Samuti väitis ta, et OÜ Autorollo omakapital viidi seadusega ettenähtud piiridesse, leiti tegevuse jätkamiseks vajalikud krediidid ning tasuti võlgnevused, mis olid seotud ettevõtte igapäevase majandustegevusega. Samas kinnitavad teised kogutud tõendid, et enamikke ettevõtte igapäevase majandustegevusega seotud võlgnevusi AutoHills OÜ asutamisega ei tasutud ning OÜ Autorollo majanduslikku olukorda tütarühingu asutamine paremaks ei muutnud. OÜ Autorollo autojuhi HE seletuskirjast pankrotihaldurile nähtub, et käsu viia autod DAF müügiplatsile andis talle isiklikult Siim Roode, kes võttis enda kätte sõiduki võtmed. AL

seletuskirjast tuleneb, et ta kohtus Janos Sillamaa ning Siim Roodega, kes käskisid tal sõiduki DAF platsile viia. Pärast helistas talle Siim Roode ja pakkus tööd Saku AB-s sama autoga. IP seletuskirjast nähtub, et aprillis 2010 hakkas OÜ Autorollo asjadega tegelema Siim Roode, kellega kohtuti Ülemiste parklas. Siim Roode eitas töötajatega kohtumisi, kuid kohus luges seletuskirjades märgitut usaldusväärseks ning pidas võimalikuks arvestada seletuskirju kirjalike tõenditena. Tegemist on pankrotihaldurile esitatud seletuskirjadega, mis anti seoses vajadusega selgitada välja võlgniku maksejõuetuse põhjused ja koguda tõendeid võimalike tagasivõitmise hagide esitamiseks. Puudub alus kahelda, et seletuskirjad on koostatud autojuhtide vaba tahte alusel. Siim Roode avaldas vande all, et ta hakkas osutama õigusabi teenust nii OÜ-le Autorollo kui ka Väino Pentusele, samastades neid kahte isikut. Õigusabi oli tema väitel vajalik selleks, et OÜ Autorollo saaks jätkata veoteenuse osutamist, milleks ei olnud ettevõttel enam krediidivõimekust. Siim Roode ülesandeks oli leida kokkulepped võlausaldajatega tegevuse jätkamiseks, ülesandeid selleks andis talle Väino Pentus. Üheks ülesandeks oli leida lahendus lõpetamaks Nordea pangaga sõlmitud liisingulepingud. Teised OÜ Autorollo juhatuse liikmed talle korraldusi ei andnud. Tasu kokkulepe oli sõlmitud tulemustasuna, teenuse aruandeid esitas ta Väino Pentusele suuliselt. Lisaks Nordea pangale pidas Siim Roode läbirääkimisi AS-ga Swebank ja OÜ-ga Port One. Seoses AutoHills OÜ asutamisega väitis Siin Roode, et välja ostetud sõidukite osas pidi vastavalt tema ekirjale olema kolmeks otsustajaks nende edasise saatuse osas Siim Roode ise, Väino Pentus ning Janos Sillamaa. Selles osas on Siim Roode ütlused vastuolus Janos Sillamaa ütlustega, kes eitas seost AutoHills OÜ asutamisega. Siim Roode ütlused on vastuolus ka tema enda väidetega, mille kohaselt talle teised juhatuse liikmed peale Väino Pentuse korraldusi ei andnud. Seetõttu ei pidanud kohus usutavaks Siim Roode väidet, et vara saatuse üle otsustamisse oli kaasatud Janos Sillamaa. Väino Pentus väitis tunnistajana, et Siim Roode oli palgatud ettevõtte saneerijaks ning viimasel oli sellekohane plaan. Väino Pentus soovis, et OÜ Autorollo sõidukid saaksid liikuma ja autojuhid saaksid tööd, kuid ta eitas Siim Roodele konkreetsemate ülesannete andmist. Väino Pentus väitis, et ta ei olnud Siim Roode mõju all, kuid ta kiitis Siim Roode tegevuse heaks. Siim Roode seletusi toimingute kohta pidas ta keeruliseks ning usaldas viimast täielikult. Tunnistaja kokkupuude selliste tehingutega oli esmakordne. Kui Siim Roode Väino Pentusele tehinguid selgitas, ei pakkunud advokaat välja alternatiive, vaid Väino Pentuse asi oli öelda tehingutele kas jah või ei. Väino Pentus ei öelnud Siim Roodele ei. Väino Pentus väitis, et OÜ Autorollo igapäevaste asjadega tegeles Siim Roode, keda Väino Pentus pidas ettevõtte tegelikuks omanikuks. Samas leidis ta, et AutoHills OÜ asutamisega ei saavutatud püstitatud eesmärki. Samuti kinnitas Väino Pentus, et varasemalt OÜ-le Autorollo kuulunud veok registrimärgiga 526MGB kuulub praegu OÜ-le Vot&Sun. Kuidas nimetatud ettevõte sõiduki omandas, ta ei teadnud, kuid kinnitas, et on ettevõttes tööl alates 01.06.2011. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et OÜ Autorollo poolt AutoHills OÜ-le üle antud veok MAN TGA registrimärgiga 526MGB on ajavahemikul 04.07.2010 - 05.11.2012 sõitnud AS Tallink laevadega Soome ligikaudu 150 korda, sõiduki juhiks on alati olnud Väino Pentus. Tunnistaja OL avaldas, et Väino Pentus töötas Saku AB-s autojuhina, kuid sõiduk, millega ta sõitis, kuulus AutoHills OÜ-le (selle sõidukiga sõitis ta Soomes ja tegi vedusid Rahtirollole). Eelviidatud tõendite põhjal tegi kohus järelduse, et Siim Roode oli teadlik OÜ Autorollo majanduslikust olukorrast ja maksejõuetusest alates aprillist 2010. Samuti nähtub tõenditest, et Väino Pentus ei andnud talle juhiseid AutoHills OÜ asutamislepingu, osa pandilepingu ja osa võõrandamislepingu sõlmimiseks. Pealegi puudusid Väino Pentusel õigusalased teadmised ning tal puudus seesuguste tehingutega varasem kokkupuude. Tehingute tegelikku sisu ja tagajärgi ta ilmselt ei mõistnud, sest ei osanud kohtule selgitada tehingutega seonduvat. Väino Pentus seadis enda sõnul eesmärgiks ettevõtte edasise toimimise, kuid sellist eesmärki Siim Roode vahendusel korraldatud

tehingutega ei saavutatud. Pärast AutoHills OÜ asutamist OÜ Autorollo majandustegevus lakkas ning ettevõte jäi ilma märkimisväärsest osast oma varast. Siim Roode rikkus õigusabilepingu täitmisel VÕS § 620 lg-st 1 tulenevat hoolsus- ja lojaalsuskohustust, sest ei hinnanud, millised tagajärjed võivad tema korraldatud tehingutel olla. Samuti nähtub asjas kogutud tõenditest, et Siim Roode esindas samaaegselt Väino Pentuse ja OÜ Autorollo huve, neid samastades. Õigusabileping oli aga Siim Roodel ja NJORD Advokaadibüroo OÜ-l sõlmitud OÜ-ga Autorollo. Tagades Väino Pentusele isiklikust käendusest vabanemise läbi liisingulepingust tuleneva võlgnevuse tasumise AutoHills OÜ poolt, ei olnud advokaat lojaalne oma kliendile OÜ-le Autorollo, kelle huvides ei olnud varast ilmajäämine ja ühe juhatuse liikme vabastamine isiklikust käendusest. Siim Roode rikkus õigusabilepingu täitmisel VÕS § 620 lg-t 2, sest ta ei tegutsenud üldtunnustatud advokaadi kutseoskuste tasemel ega hoidnud ära kahju tekkimise käsundiandja varale. Seeläbi rikkus kostja ühtlasi AdvS § 44 lg 1 p 1 ja advokatuuri eetikakoodeksi § 8 lg 2. Kohus ei nõustunud NJORD Advokaadibüroo OÜ väidetega, et advokaadil puudub pädevus hinnata enda nõustatud ja soovitatud tehingute majanduslikke tagajärgi kliendile. Oma kliendi maksejõuetusest teadlik olev advokaat peab arvestama maksejõuetuse sisuliste ja pankrotiseadusest tulenevate õiguslike tagajärgedega. Ka neid tagajärgi tuleb kliendile selgitada. Olukorras, kus majanduslikult äärmiselt keerukas olukorras olev klient loobub kogu oma varast ning saab vastutasuks 20 000 krooni suuruse osaluse, ei nõua tehingu hindamine spetsiifilisi teadmisi. VÕS § 624 lg 1 järgi peab käsundisaaja teatama käsundiandjale kõigist käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest. Väino Pentuse ütlustest tuleneb, et Siim Roode korraldas kõik vaidlusalused tehingud ning vaid teatas, millal ja mida on vaja allkirjastada. Seega ei selgitanud Siim Roode kliendile, millised negatiivsed tagajärjed võivad tema poolt korraldatud tehingutest OÜ-le Autorollo tuleneda. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et mingeid konkreetseid juhiseid Väino Pentus Siim Roodele ei andnud. Kirjeldatud olukorras oleks Siim Roode pidanud iga tehingu puhul kirjeldama Väino Pentusele ja vajaduse korral teistele juhatuse liikmetele, millised kahjulikud tagajärjed võivad tema korraldatud tehingutest OÜ-le Autorollo saabuda. Kuivõrd ta ei selgitanud tehingute õiguslikke ja sisulisi tagajärgi, rikkus ta kliendilepingut, sest ta ei hoidnud ära kahju tekkimise kliendi varale. Lisaks rikkus Siim Roode lojaalsuskohustust, sest esindas samaaegselt OÜ-ga Autorollo ka Renaldo Invest OÜ ning Väino Pentuse huve. Renaldo Invest OÜ huvid (tegemist oli NJORD Advokaadibüroo OÜ töötajate kontrolli all oleva äriühinguga) ning Väino Pentuse huvid olid vastuolus OÜ Autorollo huvidega. Läbi AutoHills OÜ asutamise vabastati Väino Pentus juhatuse liikmena isiklikust käendusest panga ees. Samuti tagati talle töökoht autojuhina ning ta kasutas aastaid töö tegemiseks sõidukit, mis oli kuulunud OÜ-le Autorollo. Seega olid teostatud tehingud vähemalt osaliselt Väino Pentuse isiklikes huvides, kuid ei olnud OÜ Autorollo huvides. Samas ei saa kogutud tõendite põhjal järeldada, et Siim Roode oleks selgitanud Väino Pentusele seda, millised tehingud ja toimingud on tema isiklikes huvides, mitte aga OÜ Autorollo huvides. Vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud kostja Siim Roode tõendeid selle kohta, et AutoHills OÜ osa pandilepingus kajastatud kõik nõuded olid olemas. Tõendeid õigusabi osutamise sisu ning kvaliteedi kohta kostja peale enda vande all antud seletuste ei esitanud. Kostja vande all antud seletusest ei saa järeldada, et ta oleks õigusabi osutamisel täitnud võlaõigusseadusest ja advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi. Kuivõrd Siim Roode rikkus vandeadvokaadina OÜ-ga Autorollo sõlmitud lepingut, sest korraldas AutoHills OÜ asutamislepingu sõlmimise OÜ-le Autorollo kahjulikel tingimustel ning korraldas osaliselt näiliku AutoHills OÜ osa pandilepingu sõlmimise ja seejärel osa võõrandamise tehingu, mille tulemusena jäi OÜ Autorollo lõppastmes ilma olulisest osast oma varast, on Siim Roode vastutav õigusabilepingu rikkumise tulemusena tekkinud kahju eest VÕS § 115 lg 1 ning VÕS § 127 lg-te 1 ja 4 alusel. AdvS § 47 kohaselt vastutab Siim Roodega solidaarselt kostja NJORD Advokaadibüroo OÜ.

Kuivõrd hageja nõue antud kostjate vastu rahuldatakse esimesel hageja poolt esile toodud alternatiivsel alusel, ei pea kohus põhjendama nõude rahuldamata jätmist ÄS § 1671 alusel. Puudub vaidlus selle üle, et otsuse AutoHills OÜ asutamise kohta võttis vastu OÜ Roode & Partnerid. AutoHills OÜ asutati OÜ Autorollo suhtes kahjulikel tingimustel ning AutoHills OÜ-le üle antud sõidukite väärtusi hinnati tegelikust väärtusest madalamaks. Kui OÜ Roode & Partnerid ei oleks ainuosaniku otsust vastu võtnud 17.05.2010, ei oleks hagejale järgnevate, Siim Roode poolt nõustatud ja korraldatud, tehingutega kahju tekitatud. Kui Siim Roode oleks ainuosaniku otsuse tegemisele järgnenud tehingute puhul täitnud õigusabilepingust tulenevaid kohustusi OÜ Autorollo ees, ei oleks ta tekkinud kahju eest vastutav. ÄS § 188 lg 1 järgi vastutab osanik osaühingule, teisele osanikule või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest. Kohus nõustus hageja käsitlusega, et kuivõrd OÜ Roode & Partnerid juhatuse liige oli Siim Roode, kes allkirjastas ainuosaniku otsuse, saab tema kui juhatuse liikme tahet ja teadmisi omistada OÜ-le Roode & Partnerid. TsÜS § 132 lg 1 järgi vastutab isik teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega (kasutatava isiku teadmised loetakse tema teadmisteks – TsÜS § 133 lg 1). Kohtu hinnangul pidi OÜ Roode & Partnerid juhatuse liikmena vandeadvokaat Siim Roodele olema teada, millises majanduslikus olukorras on OÜ Autorollo ning mida varade võõrandamine ettevõttele tähendab. Avestades Siim Roode pädevust ja õigusteadmisi vandeadvokaadina, samuti tema poolt pärast asutamisotsust korraldatud tehinguid, on OÜ Roode & Partnerid süü ainuosaniku otsuse vastuvõtmisel hinnatav tahtlusena. Osaniku otsus oli suunatud sellele, et võimaldada teha ka järgnevaid OÜ-le Autorollo kahjulikke tehinguid. VÕS § 137 lg 1 järgi vastutab OÜ Roode & Partnerid tekkinud kahju eest solidaarselt koos kostjate Siim Roode ja NJORD Advokaadibüroo OÜ. Kuigi kõik kolm isikut vastutavad erinevatel õiguslikel alustel, on nad tekitanud sama kahju, mis tuleb kostjatelt välja mõista solidaarselt. Seetõttu tuleb Siim Roodelt, OÜ-lt Roode & Partnerid ja NJORD Advokaadibüroo OÜ-lt solidaarselt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis 120 052, 41 eurot. Hageja esimene nõue Keit Pentus-Rosimannuse vastu tuleb jätta rahuldamata. Asjas kogutud tõendid ei tõenda, et Keit Pentus-Rosimannus mõjutas OÜ Autorollo juhatuse liiget Väino Pentust tegema AutoHills OÜ asutamisega seonduvaid tehinguid, mis tõid kaasa kahju OÜ-le Autorollo. Keit Pentus-Rosimannus pidi olema teadlik OÜ Autorollo majanduslikust olukorrast ning oli üheks isikuks, kes võis anda Siim Roodele juhiseid. Samuti nähtub tõenditest, et Keit Pentus-Rosimannus pidi olema teadlik AutoHills OÜ asutamisest. Seda aga, et Keit Pentus-Rosimannus oleks andnud Siim Roodele korralduse AutoHills OÜ asutada või oleks temaga AutoHills OÜ asutamise küsimust arutanud, e-kirjadest siiski järeldada ei saa. Asjas kogutud tõenditest ei saa järeldada, et Keit PentusRosimannus oleks huvi tundnud AutoHills OÜ asutamise või OÜ Autorollo sõidukite vastu. Samuti ei saa tõenditest järeldada, et Keit Pentus-Rosimannus mõjutas oma isa Väino Pentust AutoHills OÜ asutamisega seotud tehingute tegemisel. Hageja väidet, et kõik kostjad sõlmisid omavahel kokkuleppe OÜ Autorollo varatuks muutmise eesmärgil, asjas kogutud tõendid ei kinnita. OÜ Autorollo juhatuse liige Janos Sillamaa väitis pankrotihaldurile antud seletuses, et pärast osaluse omandamist Siim Roode poolt jagasid ettevõttes korraldusi peale Siim Roode ka Rain Rosimannus ja Keit Pentus-Rosimannus. Samas tõi ta Keit Pentus-Rosimannuse poolt antud korraldustest välja vaid selle, et kostja palus tal lõpetada EMT-s tema ema ja venna telefonilepingud. Seda, et Keit Pentus-Rosimannus oleks talle andnud muid konkreetseid korraldusi peale palve e-kirjad edasi

saata, ei toonud ta välja ka vande all antud ütlustes. Juhatuse liige Tiit Pohl väitis 02.11.2012 ekirjas pankrotihalduri esindajale, et tema arvates asus Siim Roode pärast osaluse omandamist OÜd Autorollo kontrollima koos Rain Rosimannuse ja Keit Pentusega, sest „milleks muidu pidi Janos Sillamaa saatma kõik sissetulevad ja väljaminevad e-meilid nendele kolmele“. Tema arvamuse kohaselt korraldasid Keit Pentus ja Rain Rosimannus OÜ Autorollo juhtimist, kaasates Siim Roode. Kohtu hinnangul ei tõenda Janos Sillamaa ja Tiit Pohla ütlused Pentus-Rosimannuse osalemist AutoHills OÜ asutamisega seotud otsuste vastuvõtmisel. Neist ütlustest ei saa järeldada, et kostja oleks OÜ Autorollo juhatuse liiget Väino Pentust AutoHills OÜ asutamisel mõjutanud. Ka tunnistajad, Saku AB juhataja OL ja TJ väitsid, et ei ole Keit Pentus-Rosimannusega kokku puutunud. TJ avaldas küll arvamust, et Siim Roode üleolevast käitumisest võis järeldada, et OÜ Autorollo endised omanikud on „perekond Pentus-Rosimannused“, kuid tegemist on tunnistaja subjektiivse järeldusega, mida teised asjas kogutud tõendid ei kinnita. Ka Siim Roode avaldas, et ta Keit Pentus-Rosimannusega OÜ Autorollo küsimustes ei suhelnud, kuigi möönis suhtlemist Rain Rosimannusega. Väino Pentus väitis, et ta palus oma tütrel välja selgitada OÜ Autorollo majanduslik seis ning soovis, et teave olukorrast jõuaks läbi tütre ja Rain Rosimannuse temani, kuid eitas enda mõjutamist tütre poolt. Samuti kinnitas ta, et Siim Roodega kohtuma ning notari juurde tehinguid tegema viis teda tütar. Kohus nõustus hageja väidetega selle kohta, et tunnistaja Väino Pentuse kinnitused enda mittemõjutamise kohta tütre ja väimehe poolt ei pruugi olla objektiivsed, sest kostjad on tema lähedased perekonnaliikmed. Samuti nõustus kohus hageja väidetega selle kohta, et Keit PentusRosimannus ja Rain Rosimannus perekonnaliikmetena tõenäoliselt võisid omavahel läbi rääkida OÜ-ga Autorollo seotud küsimusi ja omasid teavet vaidlusaluste tehingute kohta. Keit PentusRosimannus oli teadlik AutoHills OÜ asutamise plaanist ning ta oli teadlik, et Väino Pentus sõlmis mitmeid notariaalseid tehinguid. Ainuüksi kostja teadlikkusest ei saa järeldada temapoolset Väino Pentuse või teiste juhatuse liikmete mõjutamist vaidlusaluste tehingute sõlmimiseks ÄS § 1671 mõistes. Kuigi selline mõjutamine võis olla võimalik (Väino Pentus oli kostja isa, kostja oli seotud Siim Roode palkamisega ning vaidlusalused tehingud olid suunatud vähemalt kaudselt Väino Pentuse vabastamisele isiklikust käendusest ja temale töökoha tagamisele), ei saa sellega mõjutamist lugeda tegelikult aset leidnuks. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et Keit PentusRosimannus oleks faktiliselt mõjutanud Väino Pentust tegema AutoHills OÜ asutamisega seotud vaidlusaluseid tehinguid. Tunnistajad on kostja isiklikku seotust nende tehingutega eitanud. Eeltoodut arvesse võttes jättis kohus hageja esimese nõudee Keit Pentus-Rosimannuse suhtes rahuldamata. Kohtu hinnangul on tõendamata hageja alternatiivsed väited käsunduslepingu sõlmimise kohta OÜ Autorollo ning Rain Rosimannuse ja Keit Pentus-Rosimannuse vahel. Vastava käsunduslepingu sõlmimise kohta ei ole hageja tõendeid esitanud, sellise lepingu olemasolu ei saa järeldada hageja viidatud e-kirjadest, asjas üle kuulatud tunnistajate ning kolmandate isikute ütlustest. Hageja ei ole tõendanud, et Keit Pentus-Rosimannus ja Rain Rosimannus oleksid avaldanud tahet mistahes käsunduslepingu sõlmimiseks OÜ-ga Autorollo. Hageja ei ole tõendanud, mis oli vastava käsundi sisuks. Seadusest ei tulene, et käsunduslepingut saaks lugeda sõlmituks käsundisaajate vaikimise või tegevusetuse tõttu. Kui hageja väidete kohaselt vastutavad kostjad kahju õigusvastase tekitamise eest ÄS § 1671 järgi seetõttu, et nad on OÜ Autorollo juhatuse liiget mõjutanud, ei saa kostjad olla samaaegselt sõlminud käsunduslepingu OÜ-ga Autorollo. Eeltoodust lähtuvalt ei saa hageja esimest nõuet Keit Pentus-Rosimannuse vastu rahuldada ka alternatiivsel alusel. Erinevalt Keit Pentus-Rosimannusest, kes oli teadlik AutoHills OÜ asutamisest ja võis olla teadlik teistest vaidlusalustest tehingutest, võib kohtu hinnangul Rain Rosimannuse puhul tõendite põhjal järeldada, et kostja pidi osalema AutoHills OÜ asutamisega seotud otsuste vastuvõtmisel ja mõjutas

Väino Pentust nende otsuste tegemisel. Siim Roode avaldas 30.04.2010 e-kirjas Janos Sillamaale, Keit Pentus-Rosimannusele ja Rain Rosimannusele: „Autorollo autod – 3, nende osas otsustame esmaspäeval, kelle all ja kuidas me nad tööle saame. Pole põhjust niisama seista lasta“. Kirja üks adressaatidest oli Rain Rosimannus. AutoHills OÜ asutamise ettepanek ei tulnud Väino Pentuselt ning Janos Sillamaa ei olnud tütarühingu asutamisest üldse teadlik. Seda, et Siim Roode otsustas sõidukite edasise saatuse ainult arutelul Väino Pentusega, antud e-kirjast järeldada ei saa. 06.05.2010 saatis MM e-kirja Rain Rosimannusele, kus ta muuhulgas küsis, mis on OÜ Autorollo perspektiiv. Rain Rosimannuse vastuse kohaselt selgub perspektiiv siis, kui äriühingu seisust on selge ülevaade. Kohtu hinnangul ei saa sellest e-kirjast järeldada, et kirja saatmisel kostja üksnes vahendas Väino Pentuselt saadud informatsiooni ning kogus tema palvel teavet. Ettevõtte majanduslik olukord pidi eelduslikult olema Väino Pentusele teada, kuid mitte Keit PentusRosimannusele, Rain Rosimannusele ja Siim Roodele. Antud e-kirjas puuduvad viited sellele, et Väino Pentus teeks otsuse ettevõtte edasise saatuse kohta pärast teatud asjaolude selgumist. Keit Pentus-Rosimannuse 21.04.2010 e-kirjast OÜ Autorollo raamatupidajale MM-ele võis järeldada, et Siim Roode ei olnud palgatud abistama mitte üksnes OÜ-d Autorollo, vaid Väino Pentust ja tema perekonda. 17.05.2010 saatis Siim Roode e-kirja audiitor Anne Nuudile ning koopiad Rain Rosimannusele, Keit Pentus-Rosimannusele ja EKile (tl 161, II köide). Kuivõrd e-kiri puudutas AutoHills OÜ asutamist, pidi Rain Rosimannus sarnaselt Keit Pentus-Rosimannusele olema AutoHills OÜ asutamisest teadlik. OÜ Autorollo autojuhi IP seletuskirjast pankrotihaldurile nähtub, et aprillis 2010 hakkas OÜ Autorollo asjadega tegelema Siim Roode, kellega kohtuti Ülemiste parklas. Sama seletuskirja kohaselt tuli OÜ Autorollo kontorisse Rain Rosimannus, kes selgitas, et autod peab paigutama platsile, et neid saaks edaspidi kasutada ja edaspidi lähevad asjad korda. Samas seletuskirjas on väidetud, et aprillis, mais ja juunis 2010 juhtisid ettevõtet Siim Roode ja Rain Rosimannus ning seletuskirja koostaja on ise olnud OÜ Autorollo kontoris, kui Janos Sillamaa on juhiste saamiseks helistanud nimetatud isikutele. IP seletuskirjast võib järeldada, et Rain Rosimannus andis korraldusi OÜ Autorollo sõidukite osas ning avaldas hinnanguid sõidukite võimaliku edasise kasutamise suhtes. Tunnistaja OL avaldas, et Saku AB osutas AutoHills OÜ-le teenust, millega seoses on tunnistaja kohtunud Rain Rosimannusega, arutamaks teenustega seotud kulude põhjendatust. Tunnistaja VL avaldas, et Rain Rosimannus helistas talle paaril korral, tundes huvi AutoHills OÜ käekäigu kohta. Vande all antud ütlustes Siim Roode avaldas, et ta ei mäleta, millisel määral hoidis ta OÜ Autorollo asjadega kursis Rain Rosimannust. EK aga kinnitas, et OÜ-d Autorollo puudutavatel nõupidamistel Siim Roode juures osales paaril korral ka Rain Rosimannus. Väino Pentus väitis, et Rain Rosimannus talle juhiseid ei andnud, samas kinnitas ta, et usaldas Rain Rosimannust ning viimane oli teda ka varem OÜ-d Autorollo puudutavates küsimustes aidanud. Väino Pentuse väitel abistas kostja teda tehnilistes küsimustes, samuti tõlgina suhtlemisel välismaise koostööpartnerina. Siim Roode poole soovitas tal pöörduda just Rain Rosimannus, Siim Roodet usaldas ta täielikult. Väino Pentuse kinnitusel osales Rain Rosimannus ühel kohtumisel VLga. Täiendavalt väitis ta, et Rain Rosimannus koos TT-ga mõjutasid teda, et tasutaks võlgnevus Autovaal OÜ-le. AutoHills OÜ asutamisega seoses aga omandas Renaldo Invest OÜ nõude nimelt Autovaal OÜ-lt ning järelikult mõjutas Rain Rosimannus otseselt Väino Pentust vaidlustatud tehingute sõlmimisel. Vande all antud ütlustes Tiit Pohl väitis, et Rain Rosimannus käis 2009.a või 2010.a lõpul koos Väino Pentusega OÜ Autorollo kontoris tutvustamas enda loodud Exceli tabelit ettevõtte päästmise kohta. Sama kinnitas vande all antud ütlustes Janos Sillamaa. TJ 03.01.2013 ekirjast pankrotihaldurile nähtub, et Väino Pentus andis talle 2009.a teises pooles või 2010.a alguses Rain Rosimannuse telefoninumbri, kes olevat talle appi tulnud. Veebruaris-märtsis 2010 helistas TJ OÜ Autorollo probleemide tõttu Rain Rosmiannusele, kes vastas, et probleemid lahendatakse.

Eelviidatud tõendeid kogumis hinnates leidis kohus, et Rain Rosimannus oli juba enne vaidlusaluste tehingute perioodi abistanud Väino Pentust OÜ-d Autorollo puudutavates küsimustes ning andnud talle nõu, kusjuures Väino Pentus usaldas täielikult Rain Rosimannust. Sellist usaldust võib järeldada ka asjaolust, et Väino Pentus usaldas täielikult Siim Roodet ning täitis tingimusteta viimase juhiseid tehingute tegemisel, kuigi Siim Roode oli talle varasemalt tundmatu isik. Kirjeldatud usaldus on seletetav sellega, et Siim Roode teenuste kasutamist soovitas Väino Pentusele Rain Rosimannus, kelle nõuandeid Väino Pentus järgis. Rain Rosimannus, erinevalt Keit Pentus-Rosimannusest, on osalenud Siim Roodega toimunud nõupidamistel, on suhelnud OÜ Autorollo autojuhtidega ning avaldanud arvamusi, mis võiks saada OÜ-st Autorollo ja tema sõidukitest. Rain Rosimannus on otseselt mõjutanud Väino Pentust, et viimane sõlmiks tehinguid Autovaal OÜ-le võlgnevuse tasumiseks. Asjas kogutud tõenditest ei saa järeldada, et tehingute tegemisele oleks eelnenud Väino Pentuse vastav juhis advokaadibüroole. Pärast Väino Pentuse haiglaravi lõppemist puudus Rain Rosimannusel mistahes vajadus või põhjus tunda huvi AutoHills OÜ edasise käekäigu suhtes, kuid sellele vaatamata tundis ta aktiivselt huvi tütarühingu käekäigu vastu. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et AutoHills OÜ asutamine ei olnud OÜ Autorollo, vaid Väino Pentuse isiklikes huvides. Kohus nõustus Rain Rosimannusega, et asjas ei ole kogutud otseseid tõendeid (peale Väino Pentuse ütluste seoses Autovaal OÜ-le võlgnevuse tasumisega), mis viitaksid AutoHills OÜ asutamisele ja sellega seotud tehingute tegemisele Rain Rosimannuse juhiste alusel. Samas nähtub tõenditest, et Rain Rosimannus omas Väino Pentuse üle usalduse kaudu psühholoogilist mõju ning seda mõju ta teostas Siim Roode kaudu. Psühholoogiline mõjutamine ei pruugi alati olla vahetu, vaid võib toimuda kellegi kaudu. Samuti võib teole kaasaaitamine seisneda selles, et isikule soovitatakse või antakse nõu kasutada täiesti usaldusväärse advokaadi abi, kes omakorda soovitab isikul nõustuda õigusvastaste tehingute tegemisega. Rain Rosimannuse psühholoogiline mõju Väino Pentuse üle on tõendatud eelviidatud tõenditega. Samuti nähtub asjas kogutud tõenditest, et Rain Rosimannus tundis aktiivset huvi AutoHills OÜ tegevuse suhtes, kuigi Väino Pentus talle selleks enda sõnul juhiseid ei andnud. Väino Pentus väitis, et AutoHills OÜ asjadega tegeles Siim Roode. Kaudsete tõendite alusel on tõendatud Rain Rosimannuse poolt ÄS § 1671 lg-s 1 sätestatud teo toimepanek. Rain Rosimannus omas Väino Pentuse üle psühholoogilist mõju. Viimane usaldas teda ja tema soovitusi ning nõuandeid. Rain Rosimannus soovitas Väino Pentusel kasutada Siim Roode abi. Siim Roode tegevusest omas Rain Rosimannus ülevaadet ning osales viimasega peetud nõupidamistel. Rain Rosimannus oli täielikult teadlik AutoHills OÜ asutamistehingutest, samuti tundis ta huvi ettevõtte edasise käekäigu suhtes. Ta pidi olema teadlik sellest, et AutoHills OÜ asutamisega seotud tehingud toimusid Väino Pentuse isiklikes huvides, mitte aga OÜ Autorollo huvides. Ta ei avaldanud Väino Pentusele, et Siim Roode korraldatud tehingud ei ole OÜ Autorollo huvides ja tegemist ei ole usaldusväärse nõuandega. Kirjeldatud olukorras toimis Rain Rosimannus vastupidiselt – abistas igati Väino Pentust suhtlemisel Siim Roodega ning vajadusel leppis tema eest kokku tehingute vormistamiseks vajalikke notari aegu. Seega mõjutas Rain Rosimannus koos Siim Roodega Väino Pentust psühholoogiliselt teostama hageja poolt esile toodud tehinguid. ÄS § 1671 lg 1 kohaldamine ei eelda seda, et mõjutajal peaks olema osaühingu suhtes äriline või majanduslik huvi. Samuti ei tulene ÄS § 1671 lg-st 1, et mõjutatud osaühingu juhatuse liikmel peaks puuduma võimalus käituda teisiti, kui mõjutaja soovib. ÄS § 1671 lg-st 1 ei tulene, et kui juhatuse liikme perekonnaliige mõjutab juhatuse liiget käituma enda isiklikes huvides ja tegema seetõttu osaühingule kahjulikke tehinguid, on mõjutaja vastutus välistatud. ÄS § 1671 lg 1 ei defineeri, et mõjutaja vastutus sõltuks nendest motiividest, mille tõttu ta juhatuse liiget mõjutab. Juhatuse liikme

perekonnaliikmete poolne mõjutamine selleks, et juhatuse liige vabaneks ise vastutusest, on mõistetav, kuid sel juhul ei tohiks mõjutamisega kaasneda kahju osaühingule. Kohtu hinnangul esineb Rain Rosimannuse poolse psühholoogilise mõjutamise ja hagejal tekkinud kahju vahel põhjuslik seos. Kui Rain Rosimannus ei oleks soovitanud Väino Pentusel kasutada Siim Roode abi ega oleks talle kirjeldanud Siim Roodet kui usaldusväärset juristi, ei oleks Väino Pentus vandeadvokaadi soovitusi pimesi usaldanud. Kui Rain Rosimannus oleks Väino Pentusele ise selgitanud, et AutoHills OÜ asutamise ja sellele järgnenud tehingutega võib kaasneda kahju osaühingule ning lõppastmes Väino Pentuse isiklik vastutus, ei oleks Väino Pentus kirjeldatud tehinguid sõlminud. Olukorras, kus Rain Rosimannus soovitas Väino Pentusel kasutada Siim Roode abi, oli teadlik ettevõtte majanduslikust olukorrast ja AutoHills OÜ asutamisest ning osales nõupidamistel Siim Roodega, seisnes kostjale etteheidetav tegu ka tegevusetuses, sest tehingutest teada saamisel ei selgitanud ta Väino Pentusele, et Siim Roode õigusnõu ei ole OÜ Autorollo huvides. Õigusküsimustes teadmisi mitteomav ja varasemalt analoogiliste tehingute mitte kokku puutunud Väino Pentus ise ei olnud piisavalt pädev selleks, et hinnata Siim Roode nõuannetel tehtud tehingute õiguslikke tagajärgi. Nõude esitamisel ÄS § 1671 lg 1 alusel võib hagejal reeglina olla keeruline esitada otseseid tõendeid psühholoogilise mõjutamise kohta, mistõttu võib sellise mõju olemasolu lugeda tuvastatuks ka kaudsete tõendite ning asjas tuvastatud asjaolude pinnalt. Kohtu hinnangul pani Rain Rosimannus talle etteheidetava teo toime süüliselt ehk VÕS § 104 lg 3 mõistes hooletuse vormis, s.o jättes käibes vajaliku hoole järgimata. Rain Rosimannus oleks pidanud ette nägema, et tema psühholoogilise mõjutamise tulemusena Väino Pentuse poolt AutoHills OÜ asutamisega seotud tehingud võivad kaasa tuua olulise kahju OÜ-le Autorollo. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes VÕS § 137 lg-le 1 tuleb Rain Rosimannuse suhtes hageja esimene nõue rahuldada solidaarselt Siim Roode, OÜ-ga Roode & Partnerid ja NJORD Advokaadibüroo OÜ-ga.

HAGEJA TEINE NÕUE

Teise nõudena palus hageja mõista kostjatelt solidaarselt välja kahjuhüvitise 220 889, 65 eurot. Kui kostjad 2010.a võtsid ettevõtte enda kontrolli alla, oli hageja väitel kassas sularaha 3 456 172 krooni. Antud nõude alusena on hageja viidanud asjaolule, et seisuga 19.04.2010 oli OÜ Autorollo kassas raha 220 889, 65 eurot, mida pankroti väljakuulutamise ajaks enam olemas ei olnud, millest nähtuvalt kostjad kõrvaldasid raha 2010.a kevadel ja suvel ning varjasid raha kõrvaldamist fiktiivsete laenulepingutega (03.08.2010 sisestati raamatupidamisprogrammi kaks laenulepingut kokku 3 000 000 krooni OÜ Autorollo poolt laenuks andmise kohta). Maakohus jättis hageja teise nõude kõigi kostjate vastu rahuldamata. Asjas kogutud tõenditega on tõendatud, et hageja viidatud sularaha summat seisuga 19.04.2010 OÜ-l Autorollo ei olnud ning raha oli ettevõtte kontodelt välja võetud juba varem. Kuna kohus on hagimenetluses asja lahendamisel seotud poolte esitatud asjaolude ja taotlustega ning peab lähtuma nõudest, ei saa kohus kogutud tõendite pinnalt asuda nõude alust ümber formuleerima ega rahuldada nõuet mõnel teisel alusel. Kuna tõenditest ei nähtu, et OÜ-l Autorollo oleks seisuga 19.04.2010 olnud hageja viidatud summas raha, ei saa hageja teist nõuet ühegi kostja vastu ühelgi hageja poolt esile toodud alternatiivsel alusel. Kohus selgitas hagejale, et väljendist „nö sularaha“ ei saa järeldada, et tegemist on reaalselt olemasoleva sularahaga ning et tõenditest ei nähtu sellise summa sularaha olemasolu. Kuivõrd hageja ei tõendanud sularaha olemasolu, ei saanud ükski kostjatest viidatud perioodil raha kõrvaldada. Harju Maakohtu 29.03.2011 määruse kohaselt oli OÜ Autorollo omakapital negatiivne juba seisuga 31.12.2008. Pankrotihalduri ülevaatest OÜ Autorollo maksejõuetuse põhjuste kohta 11.11.2011

tuleneb, et halduri hinnangul oli ettevõtte netovara negatiivne juba alates 30.06.2008. Seisuga 31.08.2008 oli omakapitali negatiivne -162 887, 48 krooni. Olulisemate finantsnäitajate poolest oli OÜ Autorollo nii 04.09.2009 kui ka 31.12.2008 seisuga ja edasiselt rahavooliselt ning bilansiliselt maksejõuetu. Majandustegevuse jätkudes maksejõuetus 2009.a süvenes. Seisuga 31.03.2009 oli omakapital negatiivne –3 403 282, 84. Panktorihaldur jõudis järeldusele, et püsiv maksejõuetus oli välja kujunenud vähemalt seisuga 31.12.2008. Pankrotihalduri järeldused OÜ-l Autorollo püsiva maksejõuetuse kujunemise aja kohta on vastuolus käesolevas menetluses esitatud halduri väitega, et OÜ-l Autorollo oli seisuga 19.04.2010 olemas 220 889, 65 eurot sularaha. Ka OÜ Autorollo raamatupidaja MM 25.04.2010 e-kirjast Siim Roodele ei järeldu, et kassas oli reaalset raha, kirjas räägiti „nö“ sularahast ehk raamatupidamislikust kassa puudujäägist. Tunnistaja MM, kes osutas OÜ-le Autorollo raamatupidamise teenust 2008.a kuni aprillini 2010, ütluste järgi oli sularaha jääk kassas suur, sest pangast oli sularaha välja võetud. Tunnistaja selgitas, et „nö“ kassas olev sularaha oli pangast välja võetud sularaha summa, mida tema reaalselt ei näinud, raha väljavõtmise aluseks oli pangast kassasse viimine. Tunnistaja seletuste kohaselt võeti jooksvalt OÜ Autorollo kontodelt välja raha, kuid sellele ei olnud dokumentaalset katet, kes raha välja võttis, ta ei teadnud. OÜ Autorollo konto väljavõttest perioodist 27.12.2007 - 10.08.2010 nähtub, et 2008.a ja 2009.a jooksul on korduvalt kontolt välja võetud suurtes summades sularaha. Kas sularaha kasutamise kohta esitati raamatupidamisele kuludokumente või mitte, ainuüksi kontoväljavõttest järeldada ei saa. Tiit Pohl väitis vande all, et ta müüs 2008.a ettevõtte Väino Pentusele, sest viimasega olid tal tekkinud erimeelsused (erimeelsuseks väidetavalt asjaolu, et Väino Pentus oli hakanud ehitama oma tütrele maja ning tasus laenumakseid OÜ Autorollo rahaliste vahendite arvelt). Tunnistaja Väino Pentus avaldas, et võttis OÜ-st Autorollo vähehaaval sularahas laenu selleks, et teha korda tütre poolt ostetud majakarp. Võetud summa suurust Väino Pentus ei mäletanud. Väino Pentuse sõnade järgi OÜ-l Autorollo sularahakassat ei olnud. Raha võttis ta pangast välja ka selleks, et maksta autojuhtidele. Dokumente sularaha kohta ei vormistatud ja sellest tekkis sularaha kassajääk. Eelviidatud tõendite põhjal ei saanud OÜ-l Autorollo seisuga 19.04.2010 olla kassas ega muul moel olemas hageja viidatud sularaha summat. Hageja on nõude esitamisel tuginenud ainult raamatupidaja MM 25.04.2010 e-kirjas toodule, kuid raamatupidaja tõi esile üksnes raamatupidamisliku kassa puudujäägi, mitte ei viidanud raha reaalsele olemasolule. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud OÜ-l Autorollo kõnealuse summa olemasolu aprillis 2010, ei ole tõendatud hageja väited selle kohta, et keegi kostjatest eraldi või kostjad kooskõlastatult koos oleksid sularaha kõrvaldanud aprillis 2010 või hiljem. Kuivõrd keegi kosjatest raha sel ajal kõrvaldada ei saanud, on asjakohatud hageja väited, et tõendeid raha kasutamise kohta peavad esitama kostjad. Tiit Pohla ja Väino Pentuse ütlustest võib järeldada, et ilma raamatupidamislike kulu-dokumentideta välja võetud sularaha, millest tekkis raamatupidamislik kassa puudujääk, võidi tervikuna või osaliselt kasutada OÜ Autorollo huvidega mitteseotud eesmärkidel, sh näiteks Keit PentusRosimannusele kuuluva elamu ehituseks. Samas ei ole hageja kostja vastu antud alusel nõuet esitanud ning kohus ei saa ise omal algatusel tuvastada uusi hagi aluseid tunnistajate või menetlusosaliste vande all antud ütluste pinnalt. Kui hageja hinnangul on Keit Pentus-Rosimannus OÜ-lt Autorollo saadud raha tõttu alusetult rikastunud, tuleb hagejal esitada vastavasisuline eraldiseisev nõue kostja vastu. Keit Pentus-Rosimannusel peab olema võimalik esitada sellisele nõudele omapoolseid vastuväiteid ning tõendeid. Kohus asus tõendite põhjal seisukohale, et OÜ-l Autorollo ei olnud 27.01.2009 ega 30.09.2009 raha, mida laenuks anda (vastavatel kuupäevadel sõlmiti laenulepingud RM-ga ja OÜ-ga Est-Trade

Group). Mõlemad nimetatud isikud (OÜ Est-Trade Group juhatuse liige HT) eitasid laenu saamist ja mistahes kontakte OÜ-ga Autorollo. Finantskonsultandi OÜ Autorollo (pankrotis) erikontrollist järelduvalt oli laenude väljamaksmine väidetaval ajal ka majanduslikult võimatu. Seetõttu leidis kohus, et laenulepinguid OÜ Autorollo ja RM ning OÜ Est-Trade Group vahel tegelikult ei sõlmitud (tegemist näiliku tehinguga TsÜS § 89 lg 1 järgi). Tunnistjana ülekuulatud MM kinnitas, et sai kõnealuste laenulepingute koopiad koos muude dokumentidega EK-ilt, kelle tulekust teatas talle Rain Rosimannus. Ühtlasi kinnitas ta, et jaanuaris 2009 ei olnud äriühingul sularaha, et oleks saanud laenu anda. MM kandis laenulepingud raamatupidamisprogrammi EKi palvel. Neist ütlustest võib järeldada, et kuivõrd raamatupidamiseandmetel oli tekkinud suur sularaha puudujääk, esitati selle katteks raamatupidamisele kuludokumendid (fiktiivsed laenulepingud). Tunnistaja EK kinnitas, et toimetas OÜ Autorollo raamatupidajale MM-ele hulga äriühingu dokumente, mis andis talle SiimRoode, kust viimane need sai, SiimRoode ei öelnud. Hageja väited OÜ Autorollo raamatupidamises fiktiivsete laenulepingute kajastamise kohta on iseenesest tõendatud, kuid ainuüksi sellest tulenevalt ei ole võimalik hageja kahju nõuet rahuldada. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Fiktiivsete laenulepingute alusel reaalselt OÜ-st Autorollo raha välja ei viidud. Laenulepingute väidetava sõlmimiste ajal ega ka nende raamatupidamises kajastamise ajal ei olnud OÜ-l Autorollo olemas sellist raha, mida laenulepingute alusel laenusaajatele anda. Kassa puudujääk OÜ Autorollo raamatupidamises ei tekkinud fiktiivsete laenulepingute sõlmimise tagajärjel, vaid fiktiivsete ehk näilike laenulepingutega sooviti kassa puudujääki varjata. Vaatamata eeltoodule tuleb hageja teine nõue jätta kõigi kostjate vastu rahuldamata tõendamatuse tõttu. Hageja ei ole tõendanud ühegi kostjapoolt ühegi sellise õigusvastase teo toimepanekut, mis oleks põhjustanud tema viidatud kahju, s.o OÜ Autorollo raha kõrvaldamise summas 220 889, 65 eurot.

HAGEJA KOLMAS NÕUE

Kolmanda nõudena palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista 9784, 11 eurot, s.o viivise suurenemisega äriühingule tekitatud kahju osaliseks hüvitamiseks. Hageja väitel blokeerisid kostjad esimese pankrotimenetluse ega esitanud õigeaegselt pankrotiavaldust (kui menetlust ei oleks blokeeritud, oleks viiviste suurenemine lõppenud 25.06.2010). OÜ Port One esitas OÜ Autorollo vastu pankrotiavalduse kohtule 12.05.2010, kuid selle avalduse alusel jäeti pankrotimenetlus algatamata. OÜ-d Autorollo esindas NJORD Advokaadibüroo OÜ, kelle töötaja väitis kohtule antud vastuses, et OÜ Autorollo on jätkuvalt tegutsev ettevõte, kellel on piisavalt käibevahendeid. Samas oli äriühing tegelikult juba varem püsivalt maksejõuetu. 13.07.2010 ütles AS Swedbank ütles laenulepingu, kusjuures Siim Roode lubas 02.09.2010 pangale ise pankrotiavalduse kohtule esitada, kuid seda ei teinud. Pankrotimenetluse blokeerimise ajal suurenes ettevõtte negatiivne tulemus 153 088 krooni ehk 9784, 11 euro võrra. Hageja väitel tegutsesid kostjad kooskõlastatult, lükkamaks pankrotimenetlust edasi, et välistada tagasivõitmise nõuete esitamist ning muuta võlausaldajate nõuete rahuldamine keerulisemaks. Rain Rosimannus ja Keit Pentus-Rosimannus vastutavad seetõttu, et nende käitumise tõttu suurenes võlausalajate viivisenõue OÜ Autorollo vastu perioodil 25.06.2010 kuni 29.03.2011 summas 91 611, 62 eurot. Sel ajal oli Väino Pentus kostjate mõju alla ja lähtus üksnes informatsioonist, mida kostjad talle edastasid. Kohus leidis, et hageja kolmas nõue on tõendatud ja põhjendatud Siim Roode ning NJORD Advokaadibüroo OÜ suhtes. Teiste kostjate osas ei olnud hageja nõue kohtu hinnangul tõendatud ja põhjendatud. Vaatamata kohtu selgitustele hageja oma nõuet Keit Pentus-Rosimannuse ja Rain Rosimannuse osas täiendavalt ei põhjendanud ega tõendanud. Hageja käsitlus varidirektorite

õiguslikust vastutusest ja selle samastamisest formaalsete juhatuse liikmete vastutusega ei ole kohane ega tulene Eestis kehtivast õigusest. Seetõttu võiksid Keit Pentus-Rosimannus ja Rain Rosimannus vastutada ÄS § 1671 lg 1 järgi vaid siis, kui nad oleksid mõjutanud OÜ Autorollo juhatuse liikmeid mitte esitama ettevõtte pankrotiavaldust. Kohtule esitatud tõenditest sellist mõjutamist ei nähtu. Ajutise pankrotihalduri aruandest OÜ Autorollo kohta 01.03.2011 nähtub, et haldur teostas ettevõtte finantsanalüüsi. Lühiajalise võla kattekordaja, mis näitab maksevõime üldist taset, oli mitterahuldav juba seisuga 31.12.2008. Samuti oli alla lubatud piiri juba 2008.a likviidsuskordaja. Käibekapitali näitaja oli negatiivne summas 1 626 526 krooni 2008.a. 2009.a ja 2010.a oli sama näitaja samuti negatiivne. Samuti oli alates 2008.a negatiivne ettevõtte omakapital. Ühtlasi tuvastas haldur, et alates aastast 2009 oli OÜ Autorollo majandustegevus kahjumlik. Lõppastmes leidis haldur, et ettevõtte maksejõuetus oli ilmne juba 2008.a ning võlgniku juhatuse liikmed oleksid pidanud esitama pankrotiavalduse. Harju Maakohtu 29.03.2011 määrusest nähtuvalt kuulutati OÜ Autorollo pankrot välja 29.03.2011. Pankrotiavalduse esitas 27.12.2010 AS Swedbank, samal päeval esitas selle ka võlgnik ise. Kohtumääruse kohaselt oli võlgniku omakapital negatiivne juba seisuga 31.12.2008, ka raamatupidaja MM hinnangul oli OÜ Autorollo majanduslik seis kehv juba 2009.a. Majandustegevuse jätkudes maksejõuetus süvenes veelgi. Seisuga 31.03.2009 oli omakapital negatiivne summas 3 403 282, 84. Pankrotihalduri järelduse kohaselt oli võlgniku püsiv maksejõuetus välja kujunenud vähemalt seisuga 31.12.2008 (nii rahavooliselt kui bilansiliselt oli maksejõuetu). Lähtudes eelviidatud jõustunud kohtulahendist ning hinnates kogumis teisi tõendeid, luges kohus tõendatuks, et OÜ Autorollo oli muutunud püsivalt maksejõuetuks alates 31.12.2008. Kohus ei nõustunud kostjate väidetega selle kohta, et ainuüksi omakapitali olukorrast lähtuvalt ei saanud pidada OÜ-d Autorollo püsivalt maksejõuetuks, sest ettevõttel oli 2010.a suur nõue Tiit Pohla vastu. Tiit Pohla vastu OÜ Autorollo reaalselt nõuet ei esitanud (mingeid läbirääkimisi ega menetluses selle nõude osas ei toimunud). OÜ Autorollo igasugune majandustegevus lõppes AutoHills OÜ asutamisega ning mingit positiivset muudatust ettevõtte majanduslikus olukorras ei olnud võimalik enam ette näha. Kuigi raamatupidamise näitajate alusel ei saa iseenesest ettevõtja maksejõuetust tuvastada, annab raamatupidamislik negatiivsus alust kahelda äriühingu maksejõulisuses (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma on negatiivne ja äriühingu kohustused ületavad tema omakapitali). Tõenditest nähtuvalt esitas OÜ Port One OÜ-le Autorollo pankrotihoiatuse 21.04.2010. OÜ Autorollo klientide saldo nimekirja järgi seisuga 30.04.2010 oli OÜ Autorollo võlgnevus OÜ Port One ees 1 406 945, 15 krooni, mis ühtib summaliselt OÜ Port One pankrotihoiatuses viidatud võlgnevusega. Sama summat kinnitas ka raamatupidaja MM EK-ile 02.05.2010 saadetud e-kirjas. 28.05.2010 saatis Siim Roode OÜ Port One esindajale TJ-le nõude loovutamise lepingu projekti, mille kohaselt oleks OÜ Port One pidanud loovutama AutoHills OÜ-le nõude OÜ Autorollo vastu summas 1 400 000 krooni, saades selle eest vastu 700 000 krooni. Ka neist tõendist ei nähtu, et OÜ Autorollo ja OÜ Port One vahel oleksid olnud erimeelsused nõude suuruse osas. Vaatamata sellele esitas OÜ-d Autorollo esindanud NJORD Advokaadibüroo OÜ advokaat Timo Kullerkupp 09.06.2010 vastuväited pankrotiavaldusele, kus muuhulgas kinnitati, et OÜ Autorollo on tegutsev ettevõte, kellel puudub maksuvõlg, tal on põhivara, töötajad ja tegevus ning piisavalt käibevahendeid, et rahuldada võlausaldajate nõudeid. Harju Maakohtu 25.06.2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-10-22462 jäeti nõude ebaselguse tõttu OÜ Port One avaldus rahuldamata ja ajutine pankrotihaldur nimetamata. 23.09.2010 esitas võlgniku esindaja samasisulise vastuse ka OÜ Port One määruskaebusele. Ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata.

AS Swedbank teatas OÜ-le Autorollo laenulepingu ülesütlemisest 13.07.2010. Teistkordselt teatati sellest koos pankrotihoiatusega 04.08.2010. Järgmine pankrotihoiatus esitati 28.09.2010, mis toimetati kätte kohtutäituri vahendusel. AS Swedbank esindaja kinnitas e-kirja teel, et OÜ-d Autorollo esindas suhtlemisel Siim Roode. AS Swedbank esindaja avaldas, et Siim Roode teatas pangale, et OÜ Autorollo kohustuste katteks vahendid puuduvad ning lubati ise pankrotiavaldus sisse anda. Kuna Siim Roode oli kursis OÜ Autorollo majandustegevusega, võib asjas kogutud tõendite pinnalt järeldada, et NJORD Advokaadibüroo OÜ esitas kohtule pankrotiavaldusele vastu vaieldes OÜ Autorollo majandusliku olukorra kohta ebaõigeid andmeid. Kuigi kohus leidis, et Siim Roode ja NJORD Advokaadibüroo OÜ ei blokeerinud pankrotimenetlust iseenesest sellega, et kohtule avaldati võlgniku maksejõulisuse kohta ebaõigeid andmeid, asus ta seisukohale, et Siim Roodel, kes teadis OÜ Autorollo tegelikku majanduslikku olukorda, oli õigusabilepingu alusel kohustus selgitada juhatuse liikmetele vajadust esitada kohtule võlgniku pankrotiavaldus. Äriseadustikust tulenevalt lasub juhatusel kohustus esitada kohtule pankrotiavaldus, kui osaühing on maksejõuetu. Kuigi osanikel lasub samuti kohustus võtta tarvitusele meetmed osaühingu netovara vähenemise korral, peab osanike koosoleku kokku kutsuma ja osanikke olukorrast teavitama juhatus. Puudub vaidlus selles, et OÜ Autorollo juhatuse liikmed ei esitanud kohtule võlgniku pankrotiavaldust 2008.a ega 2009.a. Juhatus ei esitanud vastavat avaldust ka ajavahemikul 20.04.2010-26.12.2010. Juhatus ei teinud osanikule ettepanekut osaniku koosoleku kokkukutsumiseks ning netovara vähenemisest tingitud meetmete vastuvõtmiseks. OÜ Autorollo juhatuse liige Janos Sillamaa väitis pankrotihaldurile antud seletuses, et ettevõtte majandusseisust tema midagi ei teadnud, mitõttu ei esitanud ka pankrotiavaldust (majandustegevusega tegeles üksnes Väino Pentus). Samas on Janos Sillamaa kinnitanud, et teadis ettevõtte makseraskustest, kuna ettevõttel oli suur hulk maksmata arveid. Vande alla antud ütlustes Janos Sillamaa avaldas, et aprillis 2010 oli OÜ Autorollo suurtes võlgades, kuid pankrotiavalduse esitamist ta Siim Roodega ei arutanud. Seda küsimust ta ei arutanud ka Keit Pentus-Rosimannuse ega Rain Rosimannusega. AS Swedbank pankrotihoiatusest ta enda sõnul teadlik ei olnud. Janos Sillamaa arvas, et tema oli juhatuse liikmena variisik. Sama avaldas vande all ka Tiit Pohl, kes väitis, et ta ei teadnud midagi OÜ Autorollo majanduslikust olukorrast. Siim Roode avaldas vande all, et ta teadis üldjoontes OÜ Autorollo võlgnevusi ja võlausaldajaid, kuid pidas ettevõtet maksejõuliseks. Väino Pentus tunnistajana väitis, et Siim Roode ütles talle, et on vaja esitada pankrotiavaldus, millal seda küsimust arutati, ta ei mäletanud, kuid väitis, et kohe pärast arutelu esitaski Siim Roode pankrotiavalduse. Väino Pentus soovis enda sõnul OÜ Autorollo pankrotti vältida. Väino Pentuse kinnitusel olid Tiit Pohl ja Janos Sillamaa 2010.a kevadel teadlikud OÜ Autorollo majanduslikust seisust, kuid nad ei öelnud talle, et tuleks esitada pankrotiavaldus. Väino Pentus kinnitas, et otsuse vaielda vastu OÜ Port One pankrotiavaldusele tegi Siim Roode. Kohtu hinnangul võib tõendites järeldada, et Siim Roode selgitas Väino Pentusele OÜ Autorollo nimel pankrotiavalduse esitamise vajadust alles detsembris 2010, s.o vahetult enne pankrotiavalduse kohtule esitamist. Teistele OÜ Autorollo juhatuse liikmetele ta pankrotiavalduse esitamise vajadust ei selgitanud. OÜ Port One pankrotiavaldusele vastu vaidlemiseks ta kliendilt juhist ei saanud. Tunnistaja EKi ütlustest ja AS Swedbank e-kirjast pankrotihaldurile võib järeldada, et Siim Roode teadis ja mõistis OÜ Autorollo püsivat maksejõuetust ning isegi lubas kliendi nimel võlgniku pankrotiavalduse esitamist, kuid vaatamata sellele ei selgitanud Väino Pentusele ega teistele juhatuse liikmetele pankrotiavalduse esitamise vajadust. Olukorras, kus Väino Pentus andis Siim Roodele juhise vältida OÜ Autorollo pankrotti, kuid seda ei olnud ettevõtte majandusliku olukorra tõttu võimalik ära hoida ning kus pankrotiavalduse esitamata jätmine kujutas endast juhatuse liikme seaduses ettenähtud kohustuse rikkumist ja tõi

kaasa OÜ Autorollo kohustuste suurenemise, oleks advokaat pidanud neid asjaolusid oma kliendile selgitama. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et Siim Roode oleks juhtinud OÜ Autorollo juhatuse liikmete tähelepanu vajadusele esitada pankrotiavaldus pärast kliendilepingu sõlmimist 22.04.2010. Kuivõrd ta jättis selle kohustuse täitmata, rikkus ta õigusabilepingut, VÕS § 624 lg-st 1 ja § 620 lgst 2 tulenevat kohustust ega hoidnud ära kahju tekkimist OÜ-le Autorollo. Samuti rikkus Siim Roode AdvS § 44 lg 1 p 1 ning advokatuuri eetikakoodeksi § 8 lg-t 2, sest ei selgitanud kliendile, milliseid toiminguid tuleks OÜ Autorollo maksejõuetuse olukorras teha. Kohus nõustus hageja väidetega, et pankrotiavalduse esitamata jätmise tõttu suurenes OÜ Autorollo viivisevõlgnevus võlausaldajate ees. Tegemist on sellise kahjuga, mille tekkimise eest oleks OÜ Autorollo pidanud olema kaitstud õigusabilepingu alusel. OÜ Autorollo (pankrotis) nõuete kaitsmise 23.08.2011 koosoleku protokollist ja sellele lisatud nõudeavaldustest nähtuvalt tunnustati võlausaldajate (Keil M.A. OÜ, AS Olerex, OÜ Mark Oil, AS Swedbank, Krediidikorraldus OÜ) nõuete hulgas ka viiviseid, millest enamikel juhtudel alustati viivise arvestamist enne aprilli 2010. Tenditest järelduvalt suurenesid OÜ Autorollo varalised kohustused alates 22.04.2010 võlausaldajate ees viivisenõude suurenemise võrra. PankrS § 35 lg 1 p 6 kohaselt lõpetatakse pankroti väljakuulutamisega intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. Kohus ei nõustunud Siim Roode ja NJORD Advokaadibüroo OÜ väidetega, et advokaat ei saa vastutada nende majanduslike tagajärgede eest, mis tema kliendil tekkida võivad. Vandeadvokaadina pidi Siim Roode olema teadlik äriseadustikus sätestatud regulatsioonist ja pankrotiavalduse esitamise kohustusest. Samuti oli ta teadlik OÜ Autorollo maksejõuetusest ning pidi vastava valdkonna spetsialistina mõistma pankrotiavalduse esitamata jätmise tagajärgi, kuid ei selgitanud neid oma kliendile. Siim Roode vastutab kahju eest, mis tekkis alates 22.04.2010 ehk kliendilepingu sõlmimise ajast kuni 29.03.2011, mil OÜ Autorollo pankrot välja kuulutati. Hageja nõudis kostjatelt viivise suurenemisega tekitatud kahju osalist hüvitamist. Kohtu hinnagul on hageja nõue summas 9784, 11 eurot põhjendatud ja tõendatud, sest alates 25.06.2010 kuni pankroti väljakuulutamiseni 29.03.2011 suurenesid võlausaldajate viivisenõuded oluliselt suuremas summas. Ainuüksi AS-l Swedbank, kes alustas viivise arvestamist alates 04.08.2010, oli pankroti väljakuulutamise hetkeks 29.03.2011 viivisenõude suuruseks 70 473, 18 eurot. Hageja nõue summas 9784, 11 eurot kuulub rahuldamisele Siim Roode ja NJORD Advokaadibüroo OÜ vastu, kes rikkusid õigusabilepingut ning vastutavad AdvS § 47 alusel tekkinud kahju eest solidaarselt. Asjas kogutud tõenditest (sh e-kirjadest) ei nähtu otseselt ega kaudselt, et Keit Pentus-Rosimannus ja Rain Rosimannus oleksid mõjutanud OÜ Autorollo juhatuse liikmeid mitte esitama võlgniku pankrotiavaldust. OÜ Autorollo juhatuse liikmete Väino Pentus, Tiit Pohl ja Janos Sillamaa väidete kohaselt nad ei arutanud pankrotiavalduse esitamise küsimust Keit Pentus-Rosimannuse ega Rain Rosimannusega, ka ei ole viimased neid selles osas mõjutanud. Keit Pentus-Rosimannusel ja Rain Rosimannusel endal ei olnud seadusest tulenevat kohustust ega õigust esitada OÜ Autorollo nimel võlgniku pankrotiavaldust kohtule. Seetõttu ei kuulu hageja antud nõue kostjate Keit PentusRosimannuse ja Rain Rosimannuse vastu rahuldamisele, sest hageja ei ole tõendanud antud nõude osas kostjate poolt õigusvastase teo toimepanekut ÄS § 1671 lg 1 mõistes. Hageja ei ole isegi välja toonud, millal ja kuidas oleksid kostjad nimetatud õigusvastase teo toime pannud. Osanikuna puudus OÜ-l Roode & Partnerid õigus esindada OÜ-d Autorollo võlgniku pankrotiavalduse esitamisel kohtule. Pankrotiavalduse esitamise kohustus oli osaühingu juhatusel, mitte aga osanikul. Kuigi osanikul oli kohustus võtta tarvitusele meetmed osakapitali negatiivseks muutumise korral, lasus juhatusel kohustus teavitada olukorrast osanikke ja kutsuda kokku osanike koosolek, mida OÜ Autorollo juhatus ei teinud. Kirjeldatud olukorras ei saa OÜ Roode & Partnerid

vastutada pankrotiavalduse esitamata jätmise eest, sest puudub osaniku otsus ja süü ÄS § 188 lg 1 mõistes. Äriühingu osaniku vastutusele ei saa antud osas kohaldada ÄS § 1671 lg 1.

HAGEJA NELJAS NÕUE

Hageja palus neljanda nõudena mõista kostjatelt solidaarselt välja 24 010, 58 eurot. Nõude aluseks oli OÜ Autorollo poolt ostjatele esitatud arvete järgi summade tasumine kolmandatele isikutele. Siim Roode edastas Arco Transport OÜ-le pandilepingu ja nõudis hagejale kuuluva nõudeõiguse täitmist kolmandatele isikutele (nõude summas 239 400 krooni ehk 15 300, 45 eurot tasus Arco Transport OÜ Aaloe Kinnisvara OÜ-le ja nõude summas 73 320 krooni ehk 4686 eurot Renaldo Invest OÜ-le). Seega kõrvaldas Siim Roode kostjate ühise tegutsemise käigus 19 986, 45 eurot. Ühtlasi selgus, et ka TranTec OÜ-le edastati pandileping ja nõuti hagejale kuuluva nõudeõiguse täitmist kolmandale isikule summas 62 964 krooni ehk 4024, 13 eurot. Kokku kõrvaldati seega 24 010, 58 eurot. Hageja väitel tegutsesid kõik kostjad varidirektoritena ja andsid selgeid instruktsioone. Kostjad Siim Roode ja NJORD Advokaadibüroo OÜ vastutavad kahju eest ka AdvS § 55 lg 3 ja VÕS § 620 lg 1 alusel. Väino Pentus allkirjastas nõuete loovutused Kei PentusRosimannuse ja Rain Rosimannuse mõjutamise tagajärjel, sest vaid nemad edastasid talle informatsiooni. Kostjad vaidlesid nõudele vastu. Kostjad ei ole Väino Pentust mõjutanud. Siim Roode väitel otsustas võlgnevuse tasumise kolmandatele isikutele Väino Pentus. Nõuete pantimine toimus reaalsete laenude katteks, mistõttu ei ole nõuete tasumisega OÜ-le Autorollo kahju tekitatud. Hageja on ise kinnitanud, et Aaloe Kinnisvara OÜ ja OÜ Autovaal andsid OÜ-le Autorollo laenu. Kostja NJORD Advokaadibüroo OÜ väitel ei ole raha ülekandmine OÜ-le Roode & Partnerid, Starvision Invest OÜ-le, Renaldo Invest OÜ-le ja KRle seotud temaga ega kliendilepinguga, sest kostja ei vastuta oma töötajate sellise tegevuse eest, mis jääb õigusabilepingu täitmisest väljaspoole. Pealegi ei tekitanud võlgnevuse kolmandatele isikutele tasumine OÜ-le Autorollo kahju, sest samaaegselt vähenesid viimase kohustused kolmandate isikute ees. Hageja ei ole ka tõendanud, et Aaloe Kinnisvara OÜ-le ja Renaldo Invest OÜ-le oleks üle kantud 24 010, 58 eurot. Kohus selgitas kostjatele eelistungil, et neil tuleb tõendada pandilepingute ning nende aluseks olevate nõuete olemasolu. Vaatamata kohtu selgitustele ei tõendanud Siim Roode ja NJORD Advokaadibüroo OÜ, et pandilepingud sõlmiti ning et need sõlmiti reaalselt eksisteerinud nõuete pantimiseks. OÜ Autorollo pangakonto väljavõttest perioodil 01.01.2010 - 31.12.2010 AS-s SEB Pank nähtub, et Aaloe Kinnisvara OÜ-le on laenu tagasimaksetena 07.05.2010 kantud üle 16 000 krooni, 01.06.2010 - 12 000 krooni ja 09.06.2010 samuti 12 000 krooni. Seega tagastas OÜ Autorollo laenu kokku 40 000 krooni. Aaloe Kinnisvara OÜ konto väljavõttest nähtub, et ettevõte kandis 15.06.2009 OÜ-le Autorollo üle 250 000 krooni selgitusega „vastavalt lepingule“. Kas tegu oli laenulepingu või mõne muu lepinguga, ei saa ülekandest järeldada. Väino Pentuse väitel võeti Aaloe Kinnisvara OÜ-lt laenu, mis maksti tagasi. Seega ei saa ainuüksi Aaloe Kinnisvara OÜ poolt 250 000 krooni ülekandmisest järeldada, et Aaloe Kinnisvara OÜ-l oli Arco Transport OÜ-le nõude pantimise teate saatmise ajal laenulepingust tulenev, sissenõutavaks muutunud ning seni veel täitmata nõue OÜ Autorollo vastu. OÜ Autorollo ostjate laekumata arvete nimekirjas on võlgnikena ka Arco Transport OÜ ja TranTec OÜ. Ostjate esindajate poolt pankrotihaldurile edastatud teatistest nähtuvalt jõudsid andmed nõuete pantimise kohta nendeni Siim Roode vahendusel. Vastava korralduse alusel tasus Arco Transport OÜ 01.07.2010 Renaldo Invest OÜ-le 73 320 krooni ehk 4686 eurot ning 06.08.2010 Aaloe Kinnisvara OÜ-le 144 600 krooni ehk 9241, 63 eurot, seega kokku 13 927, 63 eurot. TranTec OÜ tasus 22.07.2010 OÜ Autorollo arve alusel Renaldo Invest OÜ-le 62 964, 24 krooni ehk 4024, 15

eurot. Seega kanti nimetatud kahe äriühingu poolt OÜ Autorollo arvete alusel kolmandatele isikutele üle 17 951, 78 eurot (13 927, 63 + 4024, 15). Renaldo Invest OÜ pangakonto väljavõttest (tl 133-135, II köide) nähtuvalt on Renaldo Invest OÜ pärast raha laekumist kandnud oma kontolt OÜ-le Roode & Partnerid 02.07.2010 üle 60 000 krooni ning 16.07.2010 veel 51 000 krooni. SEB Pank AS 21.12.2012 kirjast nähtuvalt oli Renaldo Invest OÜ konto allkirjaõiguslikuks isikuks alates 11.10.2012 AH ning enne seda, ajavahemikul 05.08.2008 - 11.10.2010 MS. AH kinnitas, et ülekandeid tegi temale väljastatud Renaldo Invest OÜ pin-kalkulaatoriga Siim Roode. Miks vastavad summad üle kanti, ta ei teadnud. Tunnistajana üle kuulatud MS avaldas, et tema ei teinud Renaldo Invest OÜ seadusliku esindajana ülekandeid ja tal ei olnud selleks vajalikke kasutajatunnuseid. Kasutajatunnused Internetipanga kasutamiseks oli ta üle andnud NJORD Advokaadibüroo OÜ töötajale KRle. Seega täitsid Renaldo Invest OÜ seaduslikud esindajad kostja NJORD Advokaadibüroo OÜ töötajate KR ja Siim Roode korraldusi, kes tegelikult teostasid ülekandeid Renaldo Invest OÜ kontolt. Eelnimetatud ülekanded nähtuvad OÜ Roode & Partnerid pangakonto väljavõttest (tl 157-162, V köide). Samast tõendist nähtuvalt on kogu Renaldo Invest OÜ-lt laekunud raha võetud pangakontolt välja sularahana. Lisaks laekus Renaldo Invest OÜ-lt 27.07.2010 uuest 60 000 krooni ning 17.08.2010 veel 45 000 krooni, mis samuti järgnevate sularaha väljamaksetega kontolt välja võeti. Eeltoodust tulenevalt kanti OÜ Autorollo arvete alusel Arco Transport OÜ ja TranTec OÜ poolt Renaldo Invest OÜ-le üle 136 284, 24 krooni ehk 8710, 15 eurot, mis omakorda kanti üle OÜ-le Roode & Partnerid, kust see võeti sularahas välja. Vande alla ärakuulatud kostja Siim Roode avaldas, et ta ei mäleta, mis põhjusel tegi Renaldo Invest OÜ ülekandeid OÜ-le Roode & Partnerid ning mis leping oli ülekannete aluseks. Ta ei mäletanud, milleks ta kontolt võetud raha kasutas. Siim Roode avaldas, et panditi OÜ Autorollo debitoorseid nõudeid ning selle eesmärk oli tagada võlausaldajatele tasumine. Ta ei mäletanud, kas ta pidas selles küsimuses kellegagi läbirääkimisi ja kas ta koostas nõuete pantimise teateid. Tunnistaja Väino Pentus väitis, et Siim Roode rääkis talle, et on vaja teha nõude pantimise tehing. Miks neid nõudeid pantida oli vaja, Väino Pentus ei teadnud ega osanud kohtule selgitada. Väino Pentus leidis, et seda peaks teadma Siim Roode. Väino Pentus kinnitas, et nõuete pantimise teadetel on tema allkirjad. 27.09.2013 selgitas kohus Siim Roodele, et tal tuleb iga toimingu puhul välja tuua, milles seisnes õigusabi osutamine ning esitada tõendid nende nõuete kohta, mida panditi. Kohus selgitas OÜ-le Roode & Partnerid 04.06.2014 istungil ÄS § 1671 lg-t 3, kuid kostja väitis, et ta kasu ei saanud, sest täideti OÜ Autorollo kohustusi Renaldo Invest OÜ ees. Kohus küsis samal istungil NJORD Advokaadibüroo OÜ-lt, miks pidi VäinoPentus allkirjastama nõuete pantimise teatisi, kui ta ei mõistnud nende tähendust. Kostja väitel otsustas Väino Pentus, millisele võlausaldajale nõue tasuda. Miks pidi seda tegema nõuete pantimise kaudu, kostja seletada ei osanud. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates leidis kohus, et hageja nõue kuulub osaliselt rahuldamisele Siim Roode, NJORD Advokaadibüroo OÜ ning OÜ Roode & Partnerid suhtes. Kahe kostja suhtes jääb nõue rahuldamata. Kogutud tõenditest ei nähtu, et OÜ Autorollo oleks sõlminud Renaldo Invest OÜ-ga või Aaloe Kinnisvara OÜ-ga kirjalikke pandilepinguid oma nõuete pantimiseks. Kohtule ei esitatud tõendeid selle kohta, millises summas ja mille alusel olid Aaloe Kinnisvara OÜ-l ja Renaldo Invest OÜ-l tekkinud nõuded OÜ Autorollo vastu. Tõenditest võib järeldada vaid seda, et Väino Pentus allkirjastas Siim Roode korraldusel nõuete pantimise teated, mis edastati Siim Roode poolt Arco Transport OÜ-le ja TranTec OÜ-le. Kuigi Arco Transport OÜ-l ja TranTec OÜ-l oli kohustus tasuda võlgnetavad summad teatiste alusel teatistes märgitud isikutele, ei saa ainuüksi teatiste alusel lugeda tõendatuks nõuete pandilepingute sõlmimist teadetes viidatud kuupäevadel ning seda, et

Renaldo Invest OÜ-le ja Aaloe Kinnisvara OÜ-le üle antud summade ulatuses olid nimetatud isikutel sissenõutavaks muutunud nõuded OÜ Autorollo vastu. Kohus luges usutavaks Väino Pentuse tunnistajana antud ütlused, et ta allkirjastas Siim Roode korralduse nõuete pantimise teatised, kuid ei olnud teadlik sellest, miks vastavaid teatisi allkirjastada tuli. Väino Pentus usaldas täielikult Siim Roodet ning täitis viimase korraldusi, sest pidas Siim Roodet ettevõtte tegelikuks omanikuks. Usutav on, et õigusteadmisi mitteomav Väino Pentus allkirjastas Siim Roode korraldusel nõuete pantimise teatised, mõistmata tehtud toimingu sisu ja tagajärge. Seda, et nõuete pantimine oleks tegelikult aset leidnud või et pantimise teatised allkirjastati OÜ Autorollo juhatuse liikmete korralduse või juhise alusel, ei ole Siim Roode ega NJORD Advokaadibüroo OÜ tõendanud. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et Renaldo Invest OÜ oli äriühing, mida tegelikult juhtisid ja milles tegid ülekandeid kostja Siim Roode ning NJORD Advokaadibüroo OÜ töötaja KR. Renaldo Invest OÜ omandas OÜ Autorollo rahalisi vahendeid 8710, 15 eurot, mis kanti omakorda erinevate ülekannetega üle Siim Roodele kuuluvale äriühingule OÜ Roode & Partnerid ning võeti sularahas välja. Siim Roode ja NJORD Advokaadibüroo OÜ ei esitanud tõendeid selle kohta, et Renaldo Invest OÜ-l või OÜ-l Roode & Partnerid oli õiguslik alus nimetatud summa saamiseks. Siim Roode ei osanud selgitada, millisel lepingulisel alusel kandis Renaldo Invest OÜ antud summa üle OÜ-le Roode & Partnerid. Seda, et ülekandeid oleks tehtud advokaadibüroo kliendi ehk OÜ Autorollo juhatuse liikmete korralduste ja juhiste alusel, kostjad tõendanud ega väitnud ei ole. Siim Roode ja NJORD Advokaadibüroo rikkusid õigusteenuse lepingut ning AdvS § 44 lg-t 3 ja eetikakoodeksi § 8 lg-t 1, sest nad omastasid Renaldo Invest OÜ ja OÜ Roode & Partnerid kaudu kliendile kuulunud 8710, 15 eurot. Kuivõrd tõendatud ei ole nõuete pandilepingute sõlmimist ega seda, kui suur oli OÜ Autorollo tegelik sissenõutavaks muutunud kohustus Aaloe Kinnisvara OÜ ees, on panditeatiste alusel kohustuste täitmisega Renaldo Invest OÜ-le ja Aaloe Kinnisvara OÜ-le tekitatud OÜ-le Autorollo reaalselt ülekantud summasid arvestades kahju 17 954,75 eurot, millest omakorda 8710, 15 eurot kanti OÜ-le Roode & Partnerid. Kui Siim Roode ei oleks esitanud Väino Pentusele allkirjastamiseks nõude pantimise teateid ega oleks neid omakorda saatnud Arco Transport OÜ-le ja TranTec OÜ-le, oleksid võlgnikud kandnud summad üle OÜ-le Autorollo. Seega sai põhjusliku seose ahel VÕS § 127 lg 4 mõistes alguse Siim Roode teost. Kostja tegu, millega anti Väino Pentusele juhis allkirjastada nõuete pantimise teatised, oli õigusvastane ja õigusabilepingut rikkuv. Seejuures ei oma tähtsust asjaolu, et OÜ Autorollo võis olla saanud mingis summas laenu Aaloe Kinnisvara OÜ-lt (ning oli laenu ka tagastanud) ega asjaolu, et Renaldo Invest OÜ oli omandanud Autovaal OÜ-lt nõude vähemalt 500 000 krooni, millest AutoHills OÜ osa müümisega loeti tasaarvestatuks nõue 200 000 krooni. Kostjad ei ole tõendanud, et nõuete pantimise teatistes viidatud pandilepingud olid olemas ja sõlmitud seaduses ettenähtud vormis. Seega juhul, kui pandilepingud oleksid olnud sõlmitud suuliselt, oleks olnud tegemist tühiste tehingutega, milliste alusel tehtud rahalistel ülekannetel puudub õiguslik alus. Kuivõrd pole tõendatud mistahes nõuete pandilepingute sõlmimist OÜ Autorollo, Aaloe Kinnisvara OÜ ning Renaldo Invest OÜ vahel, puudus panditeatistel õiguslik alus. Eeltoodust lähtuvalt puudus õiguslik alus nõuda hankijatelt Aaloe Kinnisvara OÜ-le ja Renaldo Invest OÜ-le 17 954, 75 euro tasumist. Kostjate väited selle kohta, et tasutud summade võrra vähenesid Aaloe Kinnisvara OÜ ja Renaldo Invest OÜ nõuded Autorollo OÜ vastu, ei ole tõendatud ega põhjendatud pandilepingute puudumise tõttu. Samuti ei ole kostjad välja toonud ega tõendanud, et Aaloe Kinnisvara OÜ ja Renaldo Invest OÜ oleksid saadud summade ulatuses esitanud OÜ Autorollovastu tasaarvestuse avaldusi või muid sääraseid tahteavaldusi.

OÜ-le Autorollo õigusabi osutaval advokaadil Siim Roodel oleks tulnud enne teatiste kliendile allkirjastamiseks esitamist kontrollida teatistes märgitud pandilepingute olemasolu ning selgitada pandilepingute puudumisest tulenevaid õiguslikke tagajärgi. Üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemele vastavalt oleks advokaat pidanud ära hoidma ettevõttele kahju tekkimise, mis tuleneb nõuete pantimise teatiste allkirjastamisest ja võlgnikele edastamisest, kui pantimise teatiste allkirjastamiseks puudub õiguslik alus. Õigusabileping pidi kaitsma OÜ-d Autorollo kahju eest, mis tekib õigusliku aluseta dokumentide allkirjastamisest ja seeläbi võlgnike poolt võlgnetavate summade kolmandatele isikutele kandmisest. Eeltoodud viisil rikkus Siim Roode õigusabilepingut ning vastutab sellest tulenenud kahju tekkimise eest solidaarselt koos NJORD Advokaadibüroo OÜga. Mõlemad kostjad vastutavad solidaarselt hageja ees kahju tekitamise eest 17 954, 75 euro ulatuses. Samas nähtub asjas kogutud tõenditest, et viidatud summast 8710, 15 eurot omastas OÜ Roode & Partnerid. Omastatud summa ulatuses vastutab kostja OÜ Roode & Partnerid solidaarselt koos Siim Roode ja NJORD Advokaadibüroo OÜ-ga. Kostjad ei ole tõendanud, et Renaldo Invest OÜ kaudu OÜ-le Autorollo kuulunud rahaliste vahendite saamiseks oleks OÜ-l Roode & Partnerid olnud õiguslik alus. ÄS § 1671 lg 3 näeb ette, et koos ettevõtte juhatust mõjutanud isikutega vastutavad solidaarselt ka isikud, kes said kahjustamisest kasu. Kuigi Siim Roode ja NJORD Advokaadibüroo OÜ olid sõlminud OÜ-ga Autorollo lepingu ning nad vastutavad nende vastu esitatud nõuete puhul eeskätt lepingu rikkumise tõttu, nähtub antud nõude puhul faktilistest asjaoludest, et Siim Roode advokaadina mõjutas Väino Pentust alla kirjutama nõuete loovutamise panditeatisi, kuigi ta pidi olema teadlik, et sellistel teatistel puudub õiguslik alus ning teatiste allakirjutamisel ja edastamisel tekib OÜ-le Autorollo kahju. Seega faktiliselt mõjutas Siim Roode Väino Pentust teostama OÜ-le Autorollo kahjuliku toimingu. Kirjeldatud toimingust sai OÜ Roode & Partnerid kasu 8710, 15 eurot. Nimetatud summa tuleb OÜlt Roode & Partnerid solidaarselt välja mõista koos Siim Roode ja NJORD Advokaadibüroo OÜ-ga sõltumata sellest, et Siim Roode enda vastutus tuleneb õigusabilepingu rikkumisest. Ülejäänud summa osas hageja neljas nõue kostja OÜ Roode & Partnerid vastu rahuldamisele ei kuulu. Hageja neljas nõue tuleb Keit Pentus-Rosimannuse ja Rain Rosimannuse vastu jätta täielikult rahuldamata. Ühestki asjas kogutud tõendist ei nähtu nimetatud kostjate otsest või kaudset seost Arco Transport OÜ-le ja TranTec OÜ-le saadetud nõude pantimise teatiste koostamise, allkirjastamise või edastamisega. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud antud nõude puhul kummagi kostja õigusvastast tegu ÄS § 1671 lg 1 mõistes ega ühtegi muud õigusvastast tegu. Tõendamata on hageja väited, et nõuete pantimisteadete allkirjastamisel tegutses Väino Pentus Keit Pentus-Rosimannuse ja Rain Rosimannuse loodud infoväljas. Panditeatiste allkirjastamise ajal ei viibinud Väino Pentus enam haiglas. Kostjate poolt Väino Pentuse mõjutamist antud osas hageja samuti tõendanud ei ole. Hageja väited, et kostjad oleksid pidanud tagama OÜ Autorollo vara säilimise või oleksid ise pidanud esitama OÜ Autorollo esindajatena võlgniku pankrotiavalduse, on põhjendamatud.

HAGEJA VIIES NÕUE

Viienda nõudena palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista 24 648, 98 eurot. Tegemist on OÜ Autorollo vara kõrvaldamisest tuleneva nõudega. OÜ Autorollo võõrandas 28.05.2010 hinnaga 96000 krooni ehk 6135, 52 eurot kaks haagist Krone. Saadud raha lasti tasuda Renaldo Invest OÜ arveldusarvele ja sealt edasi OÜ-le Roode & Partnerid. Samuti võõrandas OÜ Autorollo sõiduki Ford Tourneo Connect6 220 L üks päev pärast pankrotiavalduse kohtule eistamist Keit PentusRosimannuse venna KP sõbrale. Ühtlasi kõrvaldati OÜ Autorollo arutid ja tarvikud. Analoogiliste esemete vääruts on tõendatud MAX 123 AS tõendiga. Arvuti viis OÜ Autorollo kontorist ära Rain Rosmannus, samuti andis tema korralduse kahe haagise müügiarve koostamiseks. Kuna ta korraldas haagiste eest arve koostamise, pidi ta korraldama ka rahaliste vahendite liikumise Renaldo Invest

OÜ-le. Samuti kõrvaldasid kostjad veokitelt jägimissüsteemi F-Track, mille omandiõigus oli pärast liisingulepingu lõppemist OÜ-le Autorollo üle läinud. Kohus leidis, et hageja viies nõue kuulub osaliselt rahuldamisele Rain Rosimannuse, Siim Roode, NJORD Advokaadibüroo OÜ ning OÜ Roode & Partnerid vastu. Keit Pentus-Rosimannuse vastu jättis kohus hagi rahuldamata. OÜ Autorollo põhivarade amortisatsiooni aruandest nähtub, et põhivarade loetellu oli seisuga 31.05.2010 kantud monitor 17 koos programmi ja tarvikutega, jääkväärtusega 0. Samuti oli loetellu kantud arvuti Dell Latitude C810 jääkväärtusega 0 ning asukoha- ja kütusejälgimissüsteem F-Track jääkväärtusega 63 622, 68 krooni. Max 123 AS vastusest tuleneb, et programm Windows XP OEM koos arvutiga ostetuna maksis 2010.a 50 eurot ning eraldi ostetuna 200 eurot. Programm Office XP maksis eraldi ostetuna 2010.a 300 eurot. Uus 17 ̋ CRT monitor maksis 2010.a keskmiselt 50 eurot. Dell Latitude C810 analoogne uus arvuti maksis 2010.a umbes 1600 eurot. Tõendite, sh Janos Sillamaa ütlustega, on kohtu hinnangul tõendatud, et arvuti võttis kostja Rain Rosimannus oma valdusesse. Kohus selgitas Rain Rosimannusele 27.09.2013 eelistungil vajadust tõendada oma väiteid selle kohta, et ta ei viinud kontorist arvutit ära või andis selle üle Väino Pentusele. Kuna Rain Rosimannus eelnevat ei tõendanud, samuti seda, et tal oli arvuti enda valdusesse võtmiseks õiguslik alus, siis vastutab ta VÕS § 1037 lg 1 alusel ja peab hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse (lg 3 kohaselt hinnatakse hariliku väärtust rikkumise aja seisuga). Amortisatsiooni aruandega on tõendatud arvuti Dell Latitude kuuluvus OÜ-le Autorollo. Kostjate vastupidised väited on põhjendamatud. Küll aga ei tõenda Max 123 AS tõend, et arvuti Dell Latitude C810 väärtus oli 2010.a aprillis 1600 eurot. Tõendi esitamisel jättis hageja tähelepanuta, et amortisatsiooni aruande kohaselt oli arvuti väärtus selle kaotsimineku ajaks vähenenud nullini. Järelikult ei olnud vaidlusalune arvuti 2010.a enam uus, vaid oluliselt vananenud. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud arvuti Dell Latitude soetamise aega, võib amortisatsiooniaruandest järeldada, et arvuti oli soetatud ligikaudu 5 aastat tagasi ning selle väärtus oli kadumise ajaks võrreldes uue samaväärse arvutiga oluliselt vähenenud. VÕS § 127 lg 6 alusel saab lugeda vaidlusaluse arvuti Dell Latitude harilikuks väärtuseks 10% uue samaväärse arvuti soetamise kuludest. Kuivõrd uue samaväärse arvuti maksumus oleks 2010.a hindu arvestades 1600 eurot, siis oleks ligikaudu 5 aastat vana arvuti harilikuks väärtuseks sellest 10% ehk 160 eurot. Rain Rosimannuselt tuleb hageja kasuks välja mõista 160 eurot. Teised kostjad arvuti kaotsiminekust tuleneva kahju eest ei vastuta, sest asjas kogutud tõendite pinnalt ei nähtu teiste kostjate seost vaidlusaluse arvutiga. Kuivõrd hageja ei ole ülejäänud osas tõendanud, millised tarvikud ja programmid OÜ-le Autorollo kuulusid ega ole välja toonud ning tõendanud, kes kostjatest ja millal programmid ning tarvikud enda valdusesse võttis, ei ole ülejäänud osas hageja programmidest ja tarvikutest tulenevat nõuet võimalik rahuldada ühegi kostja vastu. Ühtlasi ei ole antud osas hageja tõendanud ühegi kostja poolt õigusvastase teo või lepingu rikkumise toimepanekut. Samuti pole võimalik rahuldada hageja nõuet F-Track jälgimissüsteemi kaotsiminekust tulenevalt ühegi kostja vastu. 12 asukoha ja kütuse jälgimissüsteemi F-Track kohta sõlmis OÜ Autorollo liisingulepingu AS-ga Nordea Finance Estonia 22.07.2004 ning viimane liisingumakse tuli tasuda 15.07.2007. Omandiõigus F-Track süsteemile anti OÜ-le Autorollo üle. Millistele sõidukitele antud süsteem aga paigaldatud oli, asjas kogutud tõenditest ei nähtu. Kostja esitatud tõenditest võib järeldada, et F-Track süsteemide sõidukitele paigaldamine eeldab mitmeid toiminguid, milliste teostamiseks on vaja erialateadmisi ning seega ei olnud süsteemid kergesti sõidukitelt eemaldatavad. Seda, et keegi kostjatest oleks tegelenud sõidukitelt F-Track jälgimis-süsteemi eemaldamisega, asjas kogutud tõenditest ei nähtu. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud, millistele OÜle Autorollo kuulunud või viimase valduses olnud sõidukitele oli jälgimissüsteem paigaldatud ning

kas see anti koos sõidukitega üle liisinguandjale või AutoHills OÜ-le või kas süsteemid võidi sõidukitelt eemaldada, ei ole võimalik isegi kaudselt järeldada, kas või milline kostja võiks olla seotud jälgimissüsteemi F-Track kaotsiminekuga. Hageja ei ole välja toonud, kas või millist kostjat ta konkreetselt süsteemi kaotsiminekuga seostab. Hageja ei ole tõendanud kostjate poolt õigusvastase teo või lepingu rikkumise toimepanekut. Kohus ei nõustunud hageja väidetega, et kõigil kostjatel lasus üldine kohustus tagada OÜ Autorollo varade säilimine. Selline kohustus oli OÜ Autorollo formaalsetel juhatuse liikmetel. Rain Rosimannus, Keit Pentus-Rosimannus ja Siim Roode ei olnud juhatuse liikmed. Siim Roodel ja NJORD Advokaadibüroo OÜ-l ei olnud õigusabilepingust tulenevat üldist kohustust tagada OÜ Autorollo varade säilimine. Sellist kohustust ei olnud ka osanikul OÜ-l Roode & Partnerid. Hageja nõue kostjate suhtes seoses sõiduki Ford Tourneo võõrandamisega tuleb samuti jätta rahuldamata. Sõiduk Ford Tourneo Connect, registrimärgiga 373 AUA anti liisinguandja poolt liisinguvõtjale OÜ-le Autorollo üle 05.01.2008. Väino Pentus väitis, et sõiduk Ford vajas remonti, mistõttu soovis ta selle ära müüa, tema sõnade kohaselt müüs ta sõiduki oma poja sõbrale, müügi eest saadud 5000 krooni kulutas ära. M-LNi e-kirjast pankrotihaldurile 04.01.2013 nähtub, et sõiduki Ford ostmiseks pidas ta läbirääkimisi Väino Pentusega, auto eest maksis ta sularahas 5000 krooni. Taotluse sõiduki Ford Tourneo Connect registriandmete muutmiseks on 28.12.2010 allkirjastanud Väino Pentus ja M-LN. Hageja esitatud väljavõttest portaalist auto24.ee olid 2004.a sõiduki Ford Tourneo Connect müügihinnad 2013.a oktoobris vahemikus 3400 - 4300 eurot. Kas vaidlusalune sõiduk oli tõepoolest remonti vajav või mitte ning kas või kuivõrd võis remondivajadus mõjutada sõiduki turuväärtust, asjas kogutud tõenditest järeldada ei saa. Samas ei nähtu ühestki tõendist, et Rain Rosimannus või Keit Pentus-Rosimannus oleksid mõjutanud Väino Pentust sõiduki võõrandamistehingu sõlmimisel. Hageja ei ole vastavaid asjaolusid välja toonud, vaid on kostjate vastu nõude esitamisel tuginenud ekslikule väitele, et nn varidirektoritena laienesid kostjatele formaalsete juhatuse liikmete kohustused ja vastutus, kuid sellist võrdsustamist kehtiv seadus ette ei näe. Seega tuleb hageja nõue Keit Pentus-Rosimannuse ja Rain Rosimannuse vastu jätta rahuldamata, sest hageja ei ole tõendanud kostjate poolt õigusvastase teo toimepanekut ÄS § 1671 lg 1 mõistes. Hageja esile toodud asjaoludest ega tõenditest ei tulene, et Siim Roode oleks andnud Väino Pentusele õigusabi seoses Ford Tourneo võõrandamisega. Siim Roode ega NJORD Advokaadibüroo OÜ seoseid antud sõiduki võõrandamisega asjast ei nähtu. Neid seoseid ei nähtu ka OÜ Roode & Partnerid puhul. Seega ei ole hageja tõendanud nimetatud kostjate poolt lepingu rikkumist. Hageja ei ole tõendanud, et osanikuna oleks OÜ Roode & Partnerid võtnud vastu äriühingule kahju tekitanud otsuse. Kohus ei pidanud asjakohaseks ka Keit Pentus-Rosimannuse seostamist sõiduki võõrandamisest tuleneva kahjuga, kuna ta oli tasunud sõiduki eest ühe kindlustusmakse. Sõiduki kindlustusmakse tasumine ei tõenda Keit Pentus-Rosimannuse poolset mõjutamist sõiduki võõrandamisel. Vaidlus puudub selle üle, et sõiduki omandas Keit PentusRosimannuse venna sõber. Kostja selgitus kindlustusmakse tasumise asjaolude kohta on usutav. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 24.05.2010 sõlmisid OÜ Autorollo ja OÜ LKW Trucks kokkuleppe vara omandiõiguse ülemineku kohta, millega OÜ Autorollo andis üle omandiõiguse kahele Krone SDP 27 haagisele. Lepingus haagiste hinda märgitud ei ole. Janos Sillamaa avaldas, et Rain Rosimannus käskis tal teha kahe avariilise haagise müümise. Rain Rosimannus tuli koos Siim Roodega kontorisse ja arve koostas Roode. Haagiste ostjad ja müügihinnad olid teada. Enne haagiste eest esitatud arvete tasumist edastati OÜ-le LKW Trucks 28.05.2010 teade nõude pandi kohta. OÜ LKW Trucks tasus OÜ Autorollo asemel 48 000 krooni 09.07.2010 Renaldo Invest OÜle. 16.07.2010 on OÜ-le Roode & Partnerid kantud lepingu nr 020501 alusel üle 51 000 krooni.

16.08.2010 tasus OÜ LKW Trucks OÜ Autorollo arve alusel 48 000 krooni taas Renaldo Invest OÜ-le ning 17.08.2010 on OÜ-le Roode & Partnerid kantud 45 000 krooni. Kokku kandis OÜ LKW Trucks OÜ Autorollo poolt esitatud arvete alusel Renaldo Invest OÜ-le üle 96 000 krooni (6135, 52 eurot), mis tervikuna kanti edasi OÜ-le Roode & Partnerid. OÜ Roode & Partnerid pangakonto väljavõttest nähtuvalt on raha pangakontolt sularahana välja võetud. Kohus nõustus kostjatega, et hageja ei ole tõendanud kahe avariilise haagise võõrandamist OÜ-le LKW Trucks alla nende turuväärtuse. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et haagised võõrandati OÜle Autorollo kahjulikel tingimustel, ei ole võimalik rahuldada viidatud tehingust tulenevat nõuet Rain Rosimannuse vastu. Nõude rahuldamine Rain Rosimannuse vastu eeldaks ÄS § 1671 lg 1 mõistes õigusvastase teo toimepanekut ning sellest tulenevalt VÕS § 127 lg 4 alusel kahju tekkimist äriühingule. Janos Sillamaa ütlustega on tõendatud, et kahe avariilise sõiduki võõrandamistehingu sõlmimiseks mõjutas OÜ Autorollo juhatuse liikmeid Väino Pentust ja Janos Sillamaad Rain Rosimannus. Samas ei saa asjas kogutud tõenditest järeldada, et tehingust endast tulenes osaühingule kahju. Kui sõidukid võõrandati nende turuväärtuse alusel ja tasu oleks kantud OÜ-le Autorollo, oleks osaühing saanud vastu samaväärse soorituse. Seda, et Rain Rosimannus oleks mõjutanud pärast tehingu tegemist Väino Pentust viisil, kus saadaolevad summad kanti mitte OÜ Autorollo, vaid Renaldo Invest OÜ kontole, asjas kogutud tõenditest ei nähtu. Tegemist on üksnes hageja spekulatsiooniga, mida teised asjas kogutud tõendid ei toeta. Asjas puuduvad otsesed või kaudsed tõendid selle kohta, et Rain Rosimannus oleks andnud Väino Pentusele korraldusi või juhiseid alla kirjutada nõuete pantimise teatisi, milliste alusel kanti OÜ-le Autorollo tasumisele kuuluvad summad Renaldo Invest OÜ-le. Seega ei saa kahe avariilise haagise müügilepingust tuleneva kahju nõuet Rain Rosimannuse vastu rahuldada, sest temapoolne mõjutamine tehingu tegemiseks iseenesest OÜ-le Autorollo kahju ei tekitanud. Analoogiliselt hageja neljanda nõudega on antud nõude pantimise teate OÜ-le LKW Trucks alla kirjutanud Väino Pentus Siim Roode juhiste järgi. Nõude pandilepingut, mis oleks olnud teatise allkirjastamise õiguslikuks aluseks, esitatud ei ole. Analoogiliselt hageja neljanda nõudega puudus õiguslik alus kanda haagiste müügi eest laekuv summa Renaldo Invest OÜ-le. Kirjaliku pandilepingu puudumise tõttu ei ole põhjendatud kostjate väited, et Renaldo Invest OÜ kui võlausaldaja nõue OÜ Autorollo vastu selle tagajärjel vähenes. Ilma õigusliku aluseta pandilepingu allkirjastamise juhise andmisel Väino Pentusele rikkus Siim Roode õigusabilepingut, VÕS § 620 lg 2, AdvS § 44 lg 3 ning advokatuuri eetikakoodeksi § 8 lõiget 1. Kostja ei selgitanud Väino Pentusele teatise allkirjastamise õiguslikke tagajärgi ega seda, et nõude pantimise teatise aluseks olev kirjalik pandileping puudub. Kostja ei selgitanud, et kirjeldatud teatise allkirjastamine tekitab OÜ-le Autorollo kahju. Ilma õigusliku aluseta allkirjastatud panditeatise läbi omastas Siim Roode OÜ Roode & Partnerid kaudu OÜ-le Autorollo tasumisele kuuluva raha. Kuna panditeatise allkirjastamine toimus õigusabilepingu täitmise käigus, rikkus Siim Roode lepingut ning NJORD Advokaadibüroo OÜ vastutab antud kahju tekitamise eest koos temaga solidaarselt. Siim Roodelt ja NJORD Advokaadibüroo OÜ-lt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista haagiste müügist laekumata jäänud 6135, 52 eurot. Analoogiliselt hageja neljanda nõudega vastutab koos Siim Roode ja NJORD Advokaadibüroo OÜga solidaarselt kasu saanud OÜ Roode & Partnerid. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et õigusabilepingu kaudu mõjutas Siim Roode lepingut rikkudes allkirjastama Väino Pentust nõude pantimise teated, milliste kaudu kanti 6135, 52 eurot Renaldo Invest OÜ-le ning seejärel OÜ-le Roode & Partnerid. Renaldo Invest OÜ oli Siim Roode ja NJORD Advokaadibüroo OÜ kontrolli all. OÜ Roode & Partnerid suhtes kuulub nõue rahuldamisele ÄS § 1671 lg 3 alusel. Siim Roodelt, NJORD Advokaadibüroo OÜ-lt ja OÜ-lt Roode & Partnerid tuleb solidaarselt välja mõista hageja kasuks 6135, 52 eurot. Ülejäänud osas tuleb hageja nõue jätta rahuldamata.

Kohtu hinnangul tuleb nõue Keit Pentus-Rosimannuse vastu jätta rahuldamata. Tõenditest ei nähtu, et Keit Pentus-Rosimannus oleks mõjutanud Väino Pentust või teisi OÜ Autorollo juhatuse liikmeid sõlmima ettevõtte vara võõrandamiseks lepinguid või et ta oleks ise vara kõrvaldanud või omastanud vara võõrandamisest saadud summasid. Samuti ei nähtu kogutud tõenditest, et Keit Pentus-Rosimannus oleks otseselt või kaudselt kedagi mõjutanud haagiste võõrandamise tehingutega seotud ülekannete tegemisel. Kohus ei nõustunud hagejaga, et kõik kostjad vastutavad täiendavalt kõigi nõuete eest, sest nad ei esitanud õigeaegselt OÜ Autorollo pankrotiavaldust. Kohus on eelnevalt korduvalt märkinud, et sellist kohustust ega õigust ühelgi kostjal endal ei olnud. Ka ei ole hageja välja toonud ega tõendanud põhjusliku seose olemasolu oma esimese, teise, neljanda ja viienda nõude ning pankrotiavalduse esitamisega hilinemise vahel.

HAGEJA NÕUE VIIVISE SAAMISEKS

Kohus leidis, et kostjate vastuväited hageja viivisenõude alusetuse kohta enne hagiavalduse kohtule esitamist on põhjendatud. Kuni 05.04.2011 kehtinud VÕS § 113 lg 2 seostas kahju hüvitiselt viivise arvestamist ajahetkega, mil kahju hüvitamiseks kohustatud isik sai kahju tekkimisest teadavõi pidi teada saama, alates 05.04.2011 kehtiv säte seostab viivise arvestamist ajaga, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi (kui kohustuse täitmise aeg ei olnud kindlaks määratud). Sõltumata kostjateleetteheidetavate tegude toimepanekuseajastkehtis nii enne kui pärast 05.04.2011 VÕS § 82 lg 7, mis sätestas, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast nimetatud paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Seega tulenes seadusest, et võlausaldajal tuli esmalt võlgnikke teavitada nõude olemasolust ning anda neile mõistlik aeg kohustuse täitmiseks. Hageja kostjaid ei teavitanud ega andnud neile mõistlikku aega kohustuse vabatahtlikuks täitmiseks. Hagiavaldusega pöördus hageja kohtusse 03.12.2012 ja esitas siis esmakordselt kostjate vastu viivisenõude. Viivisenõude esitamisel 03.12.2012 ei saanud hageja enam tugineda enne 05.04.2011 kehtinud VÕS § 113 lg 2 redaktsioonile. Viivisenõude esitamise ajal 03.12.2012 kehtis VÕS § 113 lg 2 redaktsioonis, mis võimaldas kohustuse täitmise tähtaja määramatuse korral arvestada viivist alates ajast, mil võlausaldaja teavitas võlgnikke viivisest või esitas hagi. Kuivõrd hageja esitas kostjate vastu hagi 03.12.2012 ega teavitanud kostjaid enne seda oma nõuetest, on hageja viivisenõude rahuldamisel võimalik mõista kostjatelt viivis välja alates hagi esitamisest. VÕS § 113 lg 2 ei seo viivisenõude arvestamise algust mitte hetkega, mil hagiavaldus oli kostjatele kätte toimetatud, vaid nimelt selle hetkega, mil hageja esitab hagiavalduse. Hageja viivisenõude rahuldamisel arvestas kohus ulatust, millises on hageja nõuded rahuldatud. Rain Rosimannuse, Siim Roode, NJORD Advokaadibüroo OÜ ja OÜ Roode & Partnerid taotlused viivise vähendamiseks ei ole põhjendatud. Ükski kostjatest ei ole taotlust põhistanud ega tõendanud. Menetluskulude jaotamisel lähtus kohus TsMS § 162 lg-st 1 ja § 163 lg-st 1. Kostja 5 menetluskulud jättis kohus hageja kanda, kõigi teiste menetluskulud nende endi kanda. Kohus leidis, et hageja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, miks on menetluskulude kasvõi osaliselt tema kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane. Olukorras, kus kohus rahuldab hageja nõude osaliselt, ei saa jätta menetluskulusid täielikult kostjate kanda. Kuigi hageja nõue rahuldatakse (sõltuvalt kostjast)

26%-st kuni 32%-ni, pidas kohus põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda, sest kostjad ei soovinud lahendada vaidlust kompromissiga. Sarnaselt jaotas kohus ka kolmandate isikute menetluskulud (TsMS § 167 lg-d 1 ja 2). OÜ Autorollo (pankrotis) pankrotihalduri apellatsioonkaebus Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata ja uue otsusega rahuldada kõik hagiavalduses esitatud nõuded kõikide kostjate vastu täies ulatuses. Menetluskulud jätta kostjate kanda. Maakohus on vääralt tõlgendanud ÄS § 1671 tähendust ning põhjendamatult jätnud selle sisustamisel kõrvale Saksa kohtupraktika käsitlused, millele hageja on nõuetes tuginenud. ÄS § 1671 loob iseseisva solidaarse vastutuse aluse varidirektoritele – isikutele, kes de facto mõjutavad ja juhivad osaühingut, ja isikutele, kes saavad ühingu kahjustamisest kasu. Norm loob konkreetse vastutuse ja hüvitamise kohustuse aluse, mis on selle kaitsealalt kattuv osaühingu juhatuse liikme vastutusega, ning ei suuna materiaalõiguslikul kontrollil edasi alusetu rikastumise regulatsiooni või deliktiõigusliku käsitluse juurde. Kahju hüvitamise nõue põhineb äriseadustikus toodud alusel, mille kohaldamisel ei tule eraldi täita kitsendavaid eelduseid lepinguväliste võlasuhete tõlgendustest tulenevalt – isik, kes ühingut varidirektorina kahjustab või sellest kasu saab, peab tekitatud kahju hüvitama sarnaselt osaühingu juhatuse liikmega. Maakohus on hinnanud vääralt poolte tõendamiskoormist. VÕS § 138 sätestab, et kui kahju on tekitatud ühiselt, vabanevad ühised kahju põhjustajad vastutusest vaid tõendades, et nende tegude ja kahju vahel puudub põhjuslik seos. Maakohus kohaldas deliktiõiguslikku vastutust, aga ei ole lähtunud kontrollis delikti üldkoosseisust ning on jätnud tähelepanuta deliktiõigusliku kaasosaliste regulatsiooni (VÕS § 1045 lg 4). Isegi kui ÄS § 1671 kohalduks vaid läbi delikti üldkoosseisu, siis tuleb tuvastada ÄS § 1671 kohaldumine alternatiivselt läbi VÕS § 1045 lg 1 p 8 või 7, kusjuures tuleb silmas pidada, et normi kaitseala kattub ÄS §-ga 187 ja hüvitamisele kuulub kõik kahju, mida on võimalik tuvastada tuginedes diferentsihüpoteesile. Hageja on tõendanud, et Keit Pentus-Rosimannus tegutses OÜ Autorollo (pankrotis) faktilise ühingujuhina, vastupidist Keit-Pentus Rosimannus tõendanud ei ole. 20.04.2010 e-kirjas deklareerib ta isiklikku OÜ Autorollo (pankrotis) juhtimise ülevõtmist. Tema juhtimist tõendavad ka muud tõendid, mh Janos Sillamaa ütlused. 21.04.2010 e-kirjas kinnitab Keit Pentus-Rosimannus, et teda aitab OÜ Autorollo (pankrotis) juhtimisel Siim Roode. Väino Pentus ütles pankrotimenetluses, et tema ei juhtinud haiglas oleku ajal OÜ-d Autorollo (pankrotis) ja tsiviilmenetluses ütles, et ta tegi nii nagu kostja Siim Roode ütles. Samas nähtub viidatud e-kirjadest, et Siim Roode tegi otsuseid koos Keit Pentus-Rosimannusega ja Rain Rosimannusega (mh, nt kostjad olid alati vähemalt kirjade koopiate saajad ehk „cc“), s.o Siim Roode oli nende sisesuhtes allutatud Keit Pentus-Rosimannusele ja Rain Rosimannusele kui vahetutele ja faktilistele OÜ Autorollo (pankrotis) juhtidele. Maakohus on läbivalt otsuses jätnud tähelepanuta mitmed hageja esitatud tõendid – seejuures jätnud hindamata tõendid, millega hageja on näidanud, et kostjate tegevus oli ühiselt planeeritud, koordineeritud ja ellu viidud. Maakohus on hinnanud mitmeid tõendeid nagu IP-aadressidelt tehtud toimingud, ühise tegude korraldamise e-kirjad ja kahjustajatele Siim Roodele ning Väino Pentusele kaasaaitamisteod vastuolus kohtupraktikaga näitamata, miks on otsustatud hinnata tõendite tähendust käibearusaamast erinevalt.

Kõigi kostjate osas, kelle vastutust kahju eest maakohus ei tuvastanud, oleks pidanud maakohus iga nõude osas andma vastuse küsimusele, miks saab õiguslikult ja menetluses esitatud tõendite põhjal isiku vastutuse välistada, kui isik on tõendatult osalenud maksejõuetuks muutunud äriühingu varade õigusvastase võõrandamise planeerimisel, ettevalmistamisel ning läbiviimisel ja toetab läbiviimisel oma tegudega õigusvastaste tehingute sõlmijaid, mh rikub advokaadina/advokaadibüroona lojaalsuskohustust. Hageja on tõendanud kostjate poolt nendele etteheidetavate tegude elluviimist, õigusvastastele tegudele kaasaaitamist ja õigusvastaste tegude planeerimises osalemist. Maakohus on suure osa tõenditest jätnud ühise vastutuse kontekstis otsuses käsitlemata, välistades vastutuse üldiste põhjendustega, seejuures isegi kasutamata välistamismeetodit. Kostjad ei ole nende süüd välistavaid tõendeid esitanud hoolimata sellest, et neil lasub antud osas tõendamiskoormis. Esimese nõude juures ei oleks maakohus tohtinud vähendada kahjuhüvitist, sest võlausaldaja vahetus ei too kaasa kohustustest vabanemist. Kuna hageja on pakkunud kostjatele nõudeid loovutamiseks, siis ei saa nende nõuete võrra hageja kahjuhüvitist vähendada. Teise nõude oleks maakohus pidanud rahuldama täies ulatuses. Maakohus leidis, et hageja peab tõendama kassaraha füüsilist olemasolu. Raamatupidamine kinnitab, et kassaraha oli kostjate poolt juhtimise üle võtmise hetkel veel olemas. Seega lasus kostjatel tõendamiskoormis näidata, et raha polnud füüsiliselt olemas või see kulus mujale. Kolmanda nõude oleks maakohus pidanud rahuldama kõigi kostjate vastu, sest nad vastutavad solidaarselt kahju tekkimise eest. Neljanda nõude oleks maakohus pidanud rahuldama täies ulatuses kõigi kostjate vastu, sest hageja on selle nõude juures nõudnud kahju hüvitamist, aga mitte alusetu rikastumise teel saadu üleandmist. Viienda nõude oleks maakohus pidanud rahuldama täies ulatuses kõigi kostjate vastu, kuivõrd hageja on tõendanud kogu nõude juures kahju tekkimist näidatud ulatuses. Maakohus on põhjendamatult jätnud menetluskulude jaotuse osas kohaldamata TsMS § 162 lg 4. Kogumis on kõik kostjad olnud olulisteks hageja kahjustamises. Kui maakohus leidis, et kõik kostjad ei pea kandma kahju hüvitamise koormat, siis ei saa ometi tähelepanuta jätta, et mitte ükski kostja ei ole suutnud tõendada enda mitte osalemist kahju tekitamises. OÜ Autorollo (pankrotis) ja tema võlausaldajate suhtes oleks äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik, kui OÜ Autorollo (pankrotis) peaks kandma kostjate menetluskulusid ka juhul kui mingis osas mõnda nõuet vähendatakse. Rain Rosimannuse apellatsioonkaebus Rain Rosimannus palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus rahuldas hagi Rain Rosimannuse suhtes ja jättis Rain Rosimannuse menetluskulud tema enda kanda. Apellant taotleb selles osas uue otsus tegemist, millega jätta hagi tema vastu täielikult rahuldamata ja tema menetluskulud hageja kanda. Väino Pentuse haiglas viibimise ajal jätkas Siim Roode OÜ-le Autorollo õigusteenuse osutamist. Väino Pentusega kohtuti korduvalt advokaadibüroos, kusjuures suhtlust Siim Roode ja Väino Pentuse vahel aitasid vahendada viimase pereliikmed. Siim Roode pidas OÜ Autorollo jätkusuutlikkuse tagamiseks võimalikuks asutada tütarühing. Tema ettepanekul oli tütarühingusse vaja kaasata autosid tööga varustava ettevõte ja OÜ Autorollo suurvõlausaldajad. Nii asutatigi AutoHillsOÜ, kes tegutses mõnda aega ja tootis ka väikest kasumit. OÜ Autorollo pankroti väljakuulutamise järgselt ei esitanud pankrotihaldur nõuet kõigi juhatuse liikmete vastu, vaid üksnes Väino Pentuse ja viie praeguse kostja vastu (Tiit Pohlaga sõlmis pankrotihaldur kompromissilepingu, mõlemaid esindas seejuures advokaadibüroo LEXTAL). Kohus jättis käsitlemata väited, et hageja oleks pidanud suunama oma nõuded esmajoones OÜ Autorollo juhatuse liikmete Janos Sillamaa ja Tiit Pohla vastu, mitte isikute vastu, kelle seos OÜ-ga Autorollo on olnud kaudne või peaaegu olematu.

Maakohus tõlgendas ÄS § 1671 lg 1 vääralt, kui leidis, et nimetatud sätte kontekstis sai vastutuse kaasa tuua Rain Rosimannuse poolt OÜ Autorollo juhatuse liikmele Väino Pentusele Siim Roode soovitamine. Kohus läks sellise seisukohaga vastuollu teiste otsuses toodud põhjendustega, mille kohaselt vastutuse saab kaasa tuua üksnes kahju kaasa toonud otsuse tegemiseks mõju avaldamine. AutoHills OÜ asutamiseks mõju avaldamine Rain Rosimannuse poolt tõendatud ei ole. Samuti ei ole tõendatud Siim Roode palkamiseks Väino Pentusele mõju avaldamine. Nii või teisiti ei ole Rain Rosimannus isik, kes saaks ÄS § 1671 lg 1 alusel vastutada, sest tal ei olnud OÜ Autorollo üle mõju. Kuigi kohus leidis, et nimetatud sätte kohaldamiseks on vajalik tuvastada konkreetne tegu, siis Rain Rosimannuse puhul, vastupidiselt Keit Pentus-Rosimannusele, ei olnud ta selles osas järjekindel. Kohus, rahuldades apellandi suhtes hageja esimese nõude, ei tuvastanud tegu, s.o et kostja oleks Väino Pentusele AutoHills OÜ asutamiseks mõju avaldanud. ÄS § 1671 lg 1 alusel vastutuse tekkimiseks ei piisa soovitamisest või tegevusetusest. Kohus hindas tõendeid, sh tunnistajate ütlusi ebaõigesti. Samuti eksis kohus, kui leidis, et AutoHills OÜ asutamine oli OÜ Autorollo jaoks kahjulik tehing. Kohus jättis hindamata tunnistajate ja vande all ütlusi andnud isikute ütlused selle kohta, et tütarühingu asutamine oli Nordea panga nõudmine. Nii Siim Roode, VL kui OL kinnitasid, et Nordea pank oli autod arevstinud ja oli nõus need vabastama üksnes siis, kui asutatakse tütarühing. Nõustuda ei saa ka kohtu järeldusega, et OÜ Autorollo poolt tehtud ülekursiga tehtud sissemakse tähendas osanike ebavõrdset kohtlemist. Tegemist oli osanike kokkulepe küsimusega, kohus jättis põhjendamatult käsitlemata VL, Väino Pentuse ja Siim roode ütlused selle kohta, et Kiili Autorveod OÜ panus AutoHills OÜ-sse pidi seisnema ka selles, et VL pidi varustama ettevõtet tööga (sisuliselt tõi kaasa know-how. Isegi kui panus oli väiksem, sai kahju seisneda vaid selles, et OÜ Autorollo sai väiksema osaluse, kui ta oleks pidanud vastavalt sissemaksele saama, kuid ühtegi tõendit ei ole selle kohta, et Rain Rosimannus oleks puutunud kokku küsimusega, millise sissemakse OÜ Autorollo teeb ja millise osaluse ta selle eest saab. Kohus rahuldas Rain Rosimannuse suhtes alusetult ka hageja viienda kahjunõude. Asjas ei ole esitatud selliseid tõendeid, mille kohaselt Laptop Dell oleks kunagi olnud Rain Rosimannuse valduses. Samuti jättis kohus alusetult käsitlemata tõendid, mis kinnitasid, et Rain Rosimannus käis OÜ Autorollo kontoris Väino Pentuse palvel ja viis sealt võetud asjad Väino Pentuse kätte. Seejuures määras kohus arvuti väärtuse ebaõigesti, tehes tõendite pinnalt ebaõiged järeldused. Kohus küll viitas otsuses amortisatsiooni aruandele, et jättis tähelepanuta, et laptop oli põhivarana amortiseerunud ja maha kantud. Seetõttu puudus kohtul alus lugeda arvuti väärtuseks 160 eurot. Hageja eistas hagiavalduse lisana 41 (tl 249-250, I köide)OÜ Autorollo amortisatsiooni aruande 31.05.2010 seisuga, mille kohaselt oli Laptop Dell Latitude C810 jääkväärtuseks 0. Ka menetluskulude osas on otsus ebaõige. Kui apellandi suhtes oleks hagi osaline rahuldamine olnud ka õige, oleks menetluskulud tulnud jagada teisiti. Kui hagi rahuldati kostja 1 vastu põhinõude osas summas 120 212, 41 eurot, s.o 26% ulatuses, siis vastavalt sellele tulnuks jaotada ka menetluskulud. Siim Roode apellatsioonkaebus Siim Roode palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsus tühistada osas, milles kohus rahuldas hagi Siim Roode suhtes ja uue otsusega jätta hagi tema osas täielikult rahuldamata ning Siim Roode menetluskulud hageja kanda. Kuna Siim Roode ja hageja vahel on sõlmitud kliendileping õigusabi osutamiseks, ei saa Siim Roode samaaegselt vastutada ÄS § 1671 lg 1 ja VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel, kuna käsundisuhte raames eksisteeriva kohustuse rikkumise korral ei teki deliktiõiguslikku vastutust. Samuti puuduvad

solidaarvastutuseks mistahes alused (nii VÕS § 137, kui ka advokatuuriseadusest tulenevalt). Asjas kogutud materjalidest ei tulene, et kostjatel oli sõlmitud omavahel kokkulepe, mille eesmärgiks oli OÜ Autorollo varatuks muutmine. Lepingulise vastutuse kohaldamiseks oli hageja kohustatud tõendama, et Siim Roode ja NJORD Advokaadibüroo OÜ on kliendilepingut rikkunud; rikkumise tulemusena on hagejale tekkinud kahju; kahju oli ettenähtav; kahju ärahoidmine on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse eesmärgiga; rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Siim Roode ei ole rikkunud hagejaga sõlmitud kliendilepingut ning maakohus ei ole lepingulise vastutuse eelduseid (st lepingu rikkumise fakti) otsuses esile toonud. Kohus asus põhjendamatule seisukohale, et OÜ-le Autorollo tekitati kahju summas 120 052, 41 eurot ning kuna Siim Roode on rikkunud õigusabilepingust ja seadusest tulenevaid kohustusi, vastutab ta hagejale tekkinud kahju eest. Kõik Siim Roode kui vandeadvokaadi toimetamised olid kliendi poolt heaks kiidetud. Isegi juhul kui ta oleks tekitanud tehingute korraldamisega OÜ-le Autorollo kahju, ei saa ta vastutada kahju eest VÕS § 621 lg 4 tulenevalt. Advokaadil puudub pädevus ja kohustus hinnata tehingute majanduslike tagajärge kliendile. Kohtu poolt viidatud VÕS § 620 lg-id 1 ja 2 tuleb vaadata koosmõjus §-dega 619 ja 621. OÜ-ga Autorollo sõlmitud kliendilepingus ei ole sellist kohustust, millest tuleneks, et Siim Roode pidi kaitsma OÜ Autorollo huve AutoHills OÜ asutamisel. Käsundisaaja ei vastuta VÕS § 621 lg-tes 13 sätestatud kohustuste rikkumise eest, kui käsundiandja kiidab käsundisaaja tegevuse hiljem heaks. Hageja ei ole tõendanud Siim Roode vaidlusaluste kohustuste olemasolu OÜ Autorollo ees (st OÜ Autorollo huvide kaitsmine AutoHills OÜ asutamisel) ja kohustuste rikkumist, kahju ettenähtavust (ehk kuidas OÜ AutoHills majandustegevus reaalselt käivitub ja kas see toob tulu) ega põhjuslikku seost. Hageja ei ole lepingulise vastutuse eelduseid (st lepingu rikkumise fakti) esile toonud ega tõendanud. Hageja ei ole samuti tõendanud, et käsundit täites oleks Siim Roode tegutsenud ilma kliendi juhisteta või kliendi juhistest kõrvale kaldunud. Kuna Siim Roode tegevus sai OÜ Autorollo juhatuse poolt alati heaks kiidetud, ei ole ka tegemist lojaalsuskohustuse rikkumisega. Vaatamata asjaolule, et kohus jättis hageja teise nõude kõigi kostjate vastu rahuldamata, tuleb punktid 614-615 kohtuotsuse argumentatsioonist välja jätta. Nimetatud punktides toodud kohtu järeldused ei põhine asjas kogutud tõenditel. Punktides 614-615 toodud motivatsiooni vaidlustamine on lubatud, kuna see võib kaasa tuua isikule tavaelus negatiivse maine ning põhjendamatu süüdistuse kriminaalasjas. Õigusnõustaja ei saa vastutada oma kliendi majandustegevuse eest. Kostjal puudus seadusest ja kliendilepingust tulenev kohustus jälgida OÜ Autorollo majandustegevust ja selle kasumlikkust. OÜ-ga Autorollo sõlmitud kliendilepingu puhul on tegemist raamlepinguga, mille puhul advokaat osutab kliendile õigusabi vastavalt kliendi vajadusele ja pöördumisele. Kliendilepingust ei tulene, et Siim Roode ja NJORD Advokaadibüroo OÜ poole pöörduti palvega analüüsida OÜ Autorollo majandustegevuse jätkusuutlikust. Advokaadil ei ole ka seadusest tulenevat kohustust jälgida, kas ja mis ajahetkel muutub klient maksejõuetuks. Tulenevalt eespooltoodust ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et Siim Roode rikkus õigusabilepingut, VÕS § 624 lg 1 ja VÕS § 620 lg 2 tulenevat kohustust ega hoidnud ära kahju tekkimist Autorollo OÜ-le. Siim Roodel puudus kohustus jälgida, mis ajahetkel ja kas OÜ Autorollo muutub maksejõuetuks. Siim Roode selgitas Väino Pentusele OÜ Autorollo nimel pankrotiavalduse esitamise vajadust siis, kui OÜ Autorollo juhatus tema poole vastavasisulise küsimusega pöördus. Asja materjalidest ei tulene, et OÜ Autorollo juhatus oleks arutlenud Siim Roodega pankrotiavalduse esitamist varem kui detsemberis 2010. Samuti jääb

arusaamatuks, mis maksejõutuse asjaoludele pidi vandeadvokaat juhtima OÜ Autorollo juhatuse tähelepanu olukorras, kus kõik OÜ Autorollo juhatuse liikmed olid OÜ Autorollo majanduslikust olukorrast teadlikud. Väär on kohtu seisukoht, et panditeatiste alusel hankijate kohustuste täitmisega Renaldo Invest OÜle ja Aaloe Kinnisvara OÜ-le on tekitatud OÜ-le Autorollo kahju 17 954, 75 eurot. Reaalsete nõuete pantimine läks reaalsete laenude katteks, seega ei saanud antud tehingutega seoses hagejal mingit kahju tekkida. Nõuete pantimise ning pantide realiseerimise tulemusena vähenesid samas mahus OÜ Autorollo kohustused võlausaldajate ees. Väär on ka kohtu käsitlus Renaldo Invest OÜ ja OÜ Roode & Partnerid kaudu väidetavalt omastatud kliendile kuulunud 8710, 15 euro kohta. See, mis alusel Renaldo Invest OÜ ja OÜ Roode & Partnerid summad said, samuti milliseid ülekandeid Renaldo Invest OÜ edaspidi tegi, ei oma õiguslikku tähtsust OÜ-le Autorollo väidetavalt tekkinud kahju hindamisel, kuna OÜ Autorollo tegelike finantskohustuste täitmine nõuete pantimise kaudu ei saanud OÜ-le Autorollo kahjulik olla. Siim Roode ja NJORD Advokaadibüroo OÜ ei ole rikkunud õigusteenuse lepingut: Siim Roode edastas teatised reaalselt panditud reaalsete nõuete olemasolu kohta ning jääb ebaselgeks, milles siin seisneb tema tegevuse õigusvastasus. Kahe Krone SDP 27 haagiste puhul täideti ostuhinna tasumisega kolmandale isikule hageja kohustus võlausaldaja Renaldo Invest OÜ ees, vastavalt pantimisele, ja sellest ei saa OÜ-le Autorollo kahju tekkida, kuna OÜ Autorollo kohustused kolmandate isikute ees vähenesid. Väär on kohtu seisukoht, et Siim Roode oleks pidanud oma kliendile selgitama, et teatise allkirjastamine toob OÜ-le Autorollo kahju. 22.04.2010 sõlmitud kliendilepingust ei tulene, et NJORD Advokaadibüroo OÜ või Siim Roode kohustuseks oleks olnud kliendi vara säilimise tagamine. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 24.05.2010 sõlmisid Väino Pentus ja OÜ LKW Trucks kokkuleppe vara omandiõiguse ülemineku kohta, millega OÜ Autorollo andis üle omandiõiguse kahele Krone SDP 27 haagisele. Advokaadil ei ole õigust ega kohustust sekkuda oma kliendi majandustegevusse ning takistada vara müümist. Õigusteenuse osutamine saab toimuda vaid sõlmitud kliendilepingu raames. Tulenevalt eespooltoodust on väär kohtu seisukoht, et Siim Roode rikkus õigusabilepingut, VÕS § 620 lõiget 2, AdvS § 44 lõiget 3 ning advokatuuri eetikakoodeksi § 8 lõiget 1. Toimiku materjalidest ei tulene, et hageja oleks kostjatele kompromissi pakkunud, mistõttu on kohtu seisukoht menetluskulude jaotuse osas väär. Kohus pidanuks määrama menetluskulud murdosade või protsentide järgi ning jätma 68% Siim Roode menetluskuludest hageja kanda (arvestades asjaoluga, et Siim Roode suhtes rahuldas kohus hagi põhinõudest ligikaudu 32% ulatuses). OÜ Roode & Partnerid apellatsioonkaebus OÜ Roode & Partnerid palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus rahuldas hagi OÜ Roode & Partnerid suhtes ja uue otsusega jätta hagi OÜ Roode & Partnerid osas täielikult rahuldamata ja OÜ Roode & Partnerid menetluskulud hageja kanda. Otsusest jääb arusaamatuks, kas OÜ Roode & Partnerid vastutab ÄS 188 järgi osanikuna kahju tekitamise eest või TsÜS § 132 järgi isiku eest, keda kasutab oma majandus- ja kutsetegevuses. TsÜS § 133 ei ole iseseisev vastutuse alus. Samuti ei ole kohtuotsusest selgelt arusaadav, kes kasutas keda oma majandus- ja kutsetegevuses, kas OÜ Roode & Partnerid Siim Roodet või vastupidi. AutoHills OÜ asutamislepingu sõlmimine ja selle heakskiitmiseks osaniku otsuse vastuvõtmine ei ole seotud OÜ Roode & Partnerid, vaid OÜ Autorollo majandus- ja kutsetegevusega. Juhatuse liiget ei saa lugeda isikuks, keda juriidiline isik kasutab oma majandus- ja kutsetegevuses. Juhatuse liige on juriidilise isiku seaduslik, mitte lepinguline esindaja ja ta ei osale juriidilise isiku nimel ja esindajana tehtud tehingutes oma nimel, iseseisva majandus- ja kutsetegevuses kasutatava isikuna.

OÜ Roode & Partnerid tõi esile rea asjaolusid, millest lähtus osaniku otsuse tegemisel, ja neid kinnitavad tõendid. Kohus on neist väidetest ja tõenditest osaliselt hinnanud sissemakse väärtust puudutavat, kuid täielikult jätnud tähelepanuta omakapitali ja kohustustega seonduva, s.o bilansid ja võlausaldajate nõuded pankrotimenetluses. Kohus märkis, et AutoHills OÜ osalust ei ole kajastatud OÜ Autorollo raamatupidamises. Selle fakti kaudu ei saa hinnata OÜ Roode & Partnerid süü esinemist või vormi. Raamatupidamise korraldamine on juhatuse ülesanne. Osanik ei saa vastutada selle eest, kui juhatus ei ole seda kohustust täitnud. Osanik lähtus EKi poolt koostatud prognoositavast bilansist, mille kohaselt OÜ Autorollo omakapital vastas pärast tütarettevõtte asutamist seaduse nõuetele. Vastupidiselt kohtu järeldusele, esitati nõue Tiit Pohla vastu. Nõude esitamist kajastab ka halduri aruanne. Haldur on nõuet pidanud Tiit Pohla varalist seisu arvestades väheperspektiivseks, kuid ühestki tõendist ei nähtu, et nõuet ei ole üldse esitatud. OÜ-ga Port One peeti läbirääkimisi nõude rahuldamiseks, mida kinnitas ka TJ. Vastupidiselt kohtu seisukohale näitab ka see asjaolu, et tütarühingu asutamise eesmärk oli leida kujunenud olukorras lahendus tegevuse jätkamiseks. Ebaõige on kohtu järeldus selles, et OÜ Port One ja OÜ Autorollo vahel ei olnud vaidlust nõude suuruse üle. See, et läbirääkimiste alguses saadetakse teisele poolele lepingu projekt, milles on kajastatud teadaolev ligikaudne summa, mida hiljem korrigeeritakse on käibes tavaline praktika. Tallinna Ringkonnakohtu määrusest on näha, kuidas OÜ Port One korduvalt muutis oma väiteid nõude suuruse kohta. OÜ Roode & Partnerid tahtlus ei olnud suunatud kahju tekitamisele. Eesmärk oli leida võimalus veoteenuse osutamise jätkamiseks ja teenitava tulu arvel võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. AutoHills OÜ tegutses ja isegi kui see tegevus ei olnud lõpptulemusel edukas, oli see mõistlik äririsk. Kohus leidis, et varaline diferents soorituse (üleantud sõidukite ja haagiste) ja vastusoorituse (omandatud osalus AutoHills OÜ-s) ei olnud tasakaalus. Kohus võrdles ebaõigesti rahalise sissemakse rahalist väärtust omandatud osaluse nimiväärtusega (20 000 krooni), mitte selle hariliku väärtusega omandamise ajal. Hageja ei tõendanud AutoHills OÜ 50% osa väärtust asutamisel. Eeldada tuleb omandatud osaluse ja üleantud vara väärtuste võrdsust. Ülekurss on instrument millega saab juhul, kui mõni osanikest annab äriühingule üle materiaalse vara ja teine immateriaalse, määrata osaluste suurused vastavalt osanike kokkuleppele, mis on käibes tavaline. Kohus leidis, et OÜ Roode & Partnerid vastutab Siim Roode lepingurikkumisega tekitatud kahju eest. Seega tuleb ka OÜ Roode & Partnerid vastutuse puhul lähtuda lepingulise kohustuse rikkumist reguleerivatest sätetest. VÕS § 127 lg 3 järgi vastutab k ahju tekitanu vaid sellise kahju eest, mida sai ette näha. OÜ Roode & Partnerid ei saanud, arvestades, et mitterahalise sissemakse väärtust hindasid erapooletud asjatundjad ja selle õigsust hindas audiitor, suurema kahju kui 2 130 000 krooni tekkimist ette näha. Kogutud tõenditest ei nähtu asjaolusid, mis annavad aluse hageja neljanda ja viienda nõude osas ÄS § 1671 lg 3 kohaldamiseks. OÜ Roode & Partnerid ei ole osaühingutelt Autorollo, Arco Transport, TranTec ega LKW Trucks kunagi midagi saanud. Renaldo Invest OÜ ja OÜ Roode & Partnerid vahelised tehingud on iseseisvad ega ole käesoleva tsiviilasja esemeks. Kohtuotsusest ei nähtu, millistele tõenditele tuginedes on kohus jõudnud järeldusele, et Siim Roode ja NJORD

Advokaadibüroo omasid OÜ Autorollo üle mõju ning mõjutasid juhatuse liiget osaühingu kahjuks tegutsema. Kohtu järeldused kahju tekkimisest ei tulene tuvastatud asjaoludest ja on üllatuslikud. Asjas on tuvastatud ja vaidlust ei ole selles, et Renaldo Invest OÜ-l ja Aaloe Kinnisvara OÜ-l oli nõue OÜ Autorollo vastu. Nõuete pantimise teadetest nähtub, et panditi nõuded Arco Transport OÜ, TranTec OÜ ja vastu. Ükski menetlusosalistest ei ole väitnud, et pandilepingud puuduvad. Vastupidi, hageja heidab ette pandilepingute sõlmimist, mis on toimunud võlausaldajate huve kahjustades. Kohus leidis samuti, et asjas esitatud tõenditest ei tulene, et OÜ-le Renaldo Invest ja Aaloe Kinnisvara OÜ tasutud summade arvel vähenesid OÜ Autorollo kohustused. Ka see seisukoht on üllatuslik ja ebaõige. Vaidlust ei ole, et Renaldo Invest OÜ-l oli OÜ Autorollo vastu nõue vähemalt 500 000 krooni. Vaidlust ei ole ka selles, et Renaldo Invest OÜ ei ole OÜ Autorollo pankrotimenetluses nõudeavaldust esitanud. Seega vähenesid OÜ Autorollo kohustused Renaldo Invest OÜ ees OÜ-lt Arco Transport ja OÜ-lt LKW Trucks saadud summa võrra ja kahju ei tekkinud. Selle kohta eraldi dokumendi või kokkuleppe sõlmimise kohustust seadus ette ei näe. Maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata OÜ Roode & Partnerid taotluse viivise vähendamiseks. Viivise väljamõistmine OÜ-lt Roode & Partnerid on ebamõistlik. Kohus on otsuses esile toonud, et haldurid (hagejad) ei esitanud tagasivõitmise hagisid. Nõude kahju hüvitamiseks esitasid haldurid enam kui kaks aastat pärast pankroti väljakuulutamist. Ebamõistlik on mõista kostjalt välja viivis, mis on arvestatud ajal, kui hagejad ei teinud oma nõude maksmapanemiseks midagi. Hagi esitamisega viivitamise korral ei ole kostjatelt viivise väljamõistmine õigustatud. Kohus eksis ka menetluskulude jaotamisel. Hagi rahuldati OÜ Roode & Partnerid vastu ligikaudu 32% ulatuses, seega tuli vastavas ulatuses jätta menetluskulud kostja kanda ja ülejäänud osas hageja kanda. Kohtu osundus asjaolule, et kostjad ei ole nõustunud mõistliku kompromissiga, mis põhine toimikus olevatel tõenditel ega menetluse käigus esitatud asjaoludel. OÜ-le Roode & Partnerid ei ole hageja kunagi mõistlikku kompromissi pakkunud. NJORD Advokaadibüroo OÜ NJORD Advokaadibüroo OÜ palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsus tühistada osas, milles kohus rahuldas hagi NJORD Advokaadibüroo OÜ suhtes ja uue otsusega jätta hagi NJORD Advokaadibüroo OÜ osas täielikult rahuldamata ja NJORD Advokaadibüroo OÜ menetluskulud hageja kanda. Väär on kohtu järeldus (millele kohus asja lahendamise lõppkokkuvõttes siiski tuginenud ei ole), et NJORD Advokaadibüroo OÜ võib vastutada ka lepinguvälisel alusel juhul, kui kliendile tekitati kahju, mille eest NJORD Advokaadibüroo OÜ poolt võetud lepinguline kohustus klienti kaitsma ei pidanud. Kohtuotsuse koormamine põhjenduste ja arutlustega, mis asja lahendamisel aluseks ei võetud, on lubamatu ning tekitab segadust ja rikub seega menetlusosaliste õigusi. Teiseks on nimetatud järeldus ka poolik, sest kohus ei ole selgitanud, millisel õiguslikul alusel tekib NJORD Advokaadibüroo OÜ-l solidaarvastutus väljaspool kliendilepingut (st väljaspool õigusteenuse osutamist). Selleks aluseks ei saa olla AdvS § 47 ega ka TsÜS § 132 lg 1, sest advokaadibürool ei saa olla muud majandus- või kutsetegevust peale õigusteenuse osutamise. Seega on viide NJORD Advokaadibüroo OÜ võimalikule vastutusele lepinguvälisel alusel ilma nõuetekohaste õiguslike põhjendusteta ning NJORD Advokaadibüroo OÜ ei saa lepinguvälisel alusel OÜ-le Autorollo tekkinud kahju eest vastutada. Selliste asjaolude üle arutlemisega, mis asja lahendamise seisukohast sisulist tähtsust ei oma, on kohus üritanud süvendada muljet, justkui oleks NJORD Advokaadibüroo

OÜ poolt õigusabi osutamine olnud ebakvaliteetne. Sellised asjatud arutlused peavad olema kohtuotsusest välja jäetud, vastasel juhul ei ole kohtuotsuse põhjendused nõuetekohased. Kuna maakohus leidis, et Siim Roode oli OÜ Autorollo tegeliku osaniku seaduslik esindaja, siis oleks maakohus pidanud Siim Roode tegevuse hindamisel eristama tema rolli OÜ Roode & Partnerid esindajana ning tema rolli OÜ Autorollo õigusnõustajana. NJORD Advokaadibüroo OÜ saab vastutada vaid osas, milles Siim Roode tegevus oli õigusabiteenuse osutamine. Kohus oleks pidanud nendest asjaoludest tulenevaid järeldusi arvestama läbivalt kogu asja lahendamisel, mida aga tehtud ei ole. Seega on maakohus asjaolusid valesti tuvastanud ning neist ebaõiged (poolikud) järeldused teinud. Arvestades seda, et Siim Roode tegutses kahes erinevas rollis (osaniku esindaja ja advokaadi rollis) ei ole maakohus ammendavalt selgitanud seda, milline tähendus oli asjaolul, et AutoHills OÜ asutamise algne initsiatiiv võis tulla Siim Roodelt. Juhul, kui maakohus luges Siim Roode OÜ Autorollo osaniku tegelikuks esindajaks, kes andis Väino Pentusele juhiseid, siis sai AutoHills OÜ asutamise initsiatiiv tulla vaid Siim Roodelt kui osaniku esindajalt. Seega ei saaks seda toimingut NJORD Advokaadibüroo OÜ-le omistada. Kui aga Siim Roodet mitte lugeda OÜ Autorollo osaniku rolli täitjaks, siis tuleb AutoHills OÜ asutamise ettepanekut vaadata kui juriidilise lahenduse väljapakkumist kliendi soovitud eesmärgi saavutamiseks. Tegemist oleks sellisel juhul kliendi soovile juriidilise vormi andmisega, mitte kliendi juhiseta tehtud ettepanekuga. Kohtuotsuses väljendatud seisukoht, et AutoHills OÜ asutamise algne initsiatiiv võis tulla Siim Roodelt ei ole täiesti korrektne, sest ei arvesta seda, et tegemist oli kliendi poolt püstitatud ülesandest lähtuva ettepanekuga. Kohus leidis, et AutoHills OÜ osa pandileping oli näilik ja selle tegelikuks eesmärgiks oli luua näiline olukord, kus hilisemalt oleks võimalik teostada OÜ-le Autorollo kuuluva AutoHills OÜ osa võõrandamine pandi realiseerimisena ilma selle eest tegelikku tasu maksmata. Kohtuotsusest ei ole aru saada, kuidas on kohtu tuvastatud asjaolu, et Renaldo Invest OÜ oli NJORD Advokaadibüroo OÜ kontrolli all, selle järelduse aluseks. Teiseks ei nähtu kohtuotsusest, kuidas on asjaolu, et Renaldo Invest OÜ oli Siim Roode või mõne muu NJORD Advokaadibüroo OÜ töötaja kontrolli all, NJORD Advokaadibüroo OÜ-le vastutuse alusena omistatav. Kostja saab solidaarselt oma töötajate eest vastutada vaid osas, milles vastav tegevus on seotud õigusteenuse osutamisega OÜ-le Autorollo. Renaldo Invest OÜ väidetav kontrollimine ei saa kuidagi olla kvalifitseeritav õigusteenusena. NJORD Advokaadibüroo OÜ ei vastuta oma töötajate sellise tegevuse eest, mis jääb väljapoole õigusabi osutamist. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et kostjate ja Väino Pentuse eesmärgiks oli OÜ Autorollo vara kõrvaldada ja jätta võlausaldajad ilma võimalusest oma nõuete rahuldamiseks. Samuti on maakohus ebaõigesti leidnud, nagu oleks Siim Roode tegutsenud ilma kliendi (OÜ Autorollo) juhisteta, tema huvide vastaselt ning andnud ebakvaliteetset õigusnõu. Maakohtu sellised järeldused on vastuolus asjas esitatud tõenditega, samuti ei ole maakohus seda järeldust tehes analüüsinud NJORD Advokaadibüroo OÜ poolt esitatud seisukohti. NJORD Advokaadibüroo OÜ täitis kliendilepingut nõuetekohaselt. Käsunduslepingut täites peab käsundisaaja tegema kõik mõistlikult võimaliku eesmärgi saavutamiseks, kuid eesmärgi saavutamata jätmist ei loeta käsunduslepingu rikkumiseks. NJORD Advokaadibüroo OÜ tegi kõik mõistlikult võimaliku eesmärgi saavutamiseks ning mingiks ajaks soovitus eesmärk ka saavutati – OÜ Autorollo pankrotimenetlust ei algatatud, osad võlausaldajad toetasid tütarühingu asutamist, tütarühingu majandustegevus käivitus ja oli alguses ka kasumlik. Maakohtu etteheide, et OÜ Autorollo igapäevase majandustegevusega seotud võlgnevusi AutoHills OÜ asutamisega ei tasutud

ning Autorollo majandusseisu tütarühingu asutamine paremaks ei muutnud, ei arvesta eelnimetatud käsunduslepingu täitmise põhimõtteid. Samuti on ebaõige kohtu järeldus, et AutoHills OÜ asutamisega OÜ Autorollo majandustegevus lakkas ja OÜ Autorollo jäi ilma märkimisväärsest osast oma varast. AutoHills OÜ majandustegevus käivitus, OÜ Autorollo võlgnevusi (sh liisingumaksed, töötasud, maksud riigile, laenumaksed jms) tasuti, kuid plaan OÜ Autorollo rahavood AutoHills OÜ tegevuse kaudu taastada ei realiseerunud täielikult. Samas ei ole eesmärgi saavutamata jätmine käsunduslepingu rikkumiseks, mistõttu kohtu vastavad etteheited on asjakohatud. Maakohtu otsusest ei nähtu, et NJORD Advokaadibüroo OÜ oleks jätnud midagi tegemata, mis oleks paremini võimaldanud kliendi poolt püstitatud eesmärki saavutada. Kohus on jätnud täielikult kohaldamata VÕS § 621 lg 4. Kõik hageja esimese nõudega seotud tehingud allkirjastas Väino Pentus isiklikult (AutoHills OÜ asutamisleping, AutoHills OÜ osa pantimine ja müük, mitterahalise sissemakse üleandmise). Sellega kinnitas ta, et õigusteenuse osutamise käigus ette valmistatud tehingud ja toimingud olid kooskõlas OÜ Autorollo juhiste ja soovidega. Väino Pentus kinnitas, et kiitis kogu Siim Roode tegevuse heaks. Eeltoodust tulenevalt ning lähtudes VÕS § 621 lõikest 4 ei saa NJORD Advokaadibüroo OÜ vastutada isegi, kui ta oleks OÜ Autorollo juhistest kõrvale kaldunud või jätnud juhtimata tähelepanu võimalikele juhistest tulenevatele kahjulikele tagajärgedele. Kohus on ebaõigesti leidnud, et NJORD Advokaadibüroo OÜ ja OÜ Autorollo vahel sõlmitud õigusabilepingu eesmärgiks oli kaitsta äriühingut nende tehingute tegemise eest, mis vähendavad ebamõistlikult äriühingu vara. Äriühingule õigusteenust pakkuv advokaat ei astu audiitori rolli, kes peab valvama selle üle, et juhatuse liikmed tegutseksid majanduslikult mõistlikult ja täidaksid kõiki oma seadusest tulenevaid kohustusi. Õigusabilepingu eesmärgiks saab olla kaitsta klienti vaid selle eest, et kliendile ei tekiks kahju ebaõige õigusnõu tulemusena, näiteks juhul, kui kliendi vara väheneb õigusliku aluseta. Eeltoodut arvestades on ebaõige ka kohtu järeldus, et NJORD Advokaadibüroo OÜ on OÜ-ga Autorollo sõlmitud kliendilepingut rikkunud sellega, et ei hinnanud tema poolt nõustatud tehingute tagajärgi. Kohus on ebaõigesti leidnud, et OÜ-le Autorollo tekkis seoses tütarühingu asutamisega kahju, samuti on maakohus ebaõigesti tuvastanud kahju suuruse, kohus ei ole tuvastanud põhjuslikku seost õigusabilepingu väidetava rikkumise ja tekkinud kahju vahel, tekkinud kahju ärahoidmine ei olnud ega saanudki olla rikutud lepingulise kohustuse eesmärgiks, mistõttu ei saa sellist kahju NJORD Advokaadibüroo OÜ-lt välja mõista. Asjakohatud ja meelevaldsed on hageja teise nõudega seonduvad kohtu järeldused, mille kohaselt andis Siim Roode EK-ile RM ja Est-Trade Group OÜ laenulepingud üleandmiseks MM-ele ning EK vahendusel andis Siim Roode MM-ele korralduse kanda need laenulepingud raamatupidamisprogrammi Kohus on hageja kolmandat nõuet rahuldades hagi piiridest väljunud, OÜ Autorollo majandusliku olukorra hindamine ei olnud õigusabilepingu esemeks, kohus on ebaõigesti tuvastanud OÜ Autorollo püsiva maksejõuetuse tekkimise aja, Tiit Pohla kohustusega seotud kohtu järeldused ei rajane tõenditel, kohus jättis tuvastamata, millal ja kuidas sai Siim Roode OÜ Autorollo püsivast maksejõuetusest teada, kohus ei ole tuvastanud põhjuslikku seost õigusabi-lepingu väidetava rikkumise ja tekkinud kahju vahel, kohus on ebaõigesti tuvastanud kahju suuruse ning kohus on hageja kolmanda nõude ebaõigesti rahuldanud isegi juhul, kui lähtuda kohtu poolt tuvastatud asjaoludest.

Kohus on hageja neljanda ja viienda nõude rahuldamisel väljunud hagi piiridest, kohus heidab kostjatele ette sellise asjaolu tõendamata jätmist, mis ei olnud vaidluse alla, kohus ei selgitanud kostjatele vajadust tõendada pandilepingute olemasolu, ebaõige on kohtu järeldus, mille kohaselt rikkusid Siim Roode ja NJORD Advokaadibüroo OÜ õigusabilepingust tulenevaid kohustusi, väidetav õigusabilepingu rikkumine ei tekitanud Autorollole kahju, ebaõige ja täielikult põhjendamata on kohtu järeldus, mille kohaselt on NJORD Advokaadibüroo OÜ omastanud OÜ Autorollo vara ning Siim Roode ei ole Väino Pentus mõjutanud. Kohus on sissenõutavaks muutnud viivise arvutamisel VÕS § 113 lõiget 1 ebaõigesti kohaldades arvutuse vahetulemusi jooksvalt ümardanud ja seetõttu on välja mõistetud 444, 83 euro võrra suurem viivis. Arvestades hagi rahuldatud ja rahuldamata osa proportsioone tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jaotada võrdeliselt. Kohus oleks pidanud menetluskulud jaotama selliselt, et 68% kostja menetluskuludest jääb hageja kanda ning 32% hageja kuludest solidaarselt NJORD Advokaadibüroo OÜ, Siim Roode, OÜ Roode & Partnerid ning Rain Rosimannuse kanda. Kohus jättis menetluskulusid jaotades põhjendamatult kaalumata TsMS § 169 lg 3, mille alusel oleks tulnud hageja põhjendamatute taotluste ja kaebuste menetlemise kulud jätta hageja kanda sõltumata menetluse tulemusest. Vastused apellatsioonkaebustele Hageja vaidleb kostjate apellatsioonkaebustele vastu ning palub jätta need rahuldamata. Kostjad vaidlevad vastu hageja apellatsioonkaebusele ja paluvad jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendus Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud asja materjaliga, leidis, et Harju Maakohtu kaevatav otsus tuleb osaliselt tühistada ning vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 2 teha tühistatud osas uus otsus. Maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega hageja esimene nõue jäeti kostja 5 vastu rahuldamata ja vähendati kahjuhüvitist 43 765, 26 euro võrra, millega hageja kolmas nõue kostjate 2 ja 4 vastu rahuldati ning millega hageja viies nõue kostja 1 vastu rahuldati. Tühistatud osas peab ringkonnakohus võimalikuks teha uue otsuse, millega hageja esimene nõue rahuldada summas 163 817, 67 eurot ja kõigi kostjate vastu, hageja kolmas nõue jätta ka kostjate 2 ja 4 vastu rahuldamata ning hageja viies nõue jätta kostja 1 vastu rahuldamata. Vastavalt sellele muuta ka kostjatelt väljamõistetavat viivist. Ülejäänud osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Maakohus on tõlgendanud ja kohaldanud materiaalõiguse normi osaliselt ebaõigesti ning teinud tõendite põhjal osaliselt ebaõigeid järeldusi. Õiguslikuks põhiküsimuseks on praeguses menetluses jätkuvalt ÄS § 1671 kohaldamine. Nimetatud paragrahvi lg 1 näeb ette, et oma mõju osaühingule ära kasutades juhatuse või nõukogu liiget või prokuristi osaühingu kahjuks tegutsema mõjutanud isik peab hüvitama osaühingule sellega tekitatud kahju. Kolleegium nõustub maakohtuga, et ÄS § 1671 lg 1 sõnastusest nähtuvalt peab isik, kes avaldab osaühingu juhatuse liikmele, prokuristile või nõukogu liikmele mõju tegutseda osaühingu kahjuks, hüvitama nimetatud mõjutamisest tuleneva kahju. Seega seostab antud säte konkreetse mõjutava teo ja selle tagajärjel tekkinud kahju. Samas ei saa seda seost kitsendada, eeldades, et mõju avaldamine on ühekordne selgelt avaldatud tegu, millele vahetult järgneb konkreetne kahju põhjustav sündmus. Kui sarnase mõjutamise tulemusel loobub juhatuse liige äriühingu sisulisest juhtimisest ja annab mõjutajatele vabaduse toimida vastavalt soovile, võib kahju tekitamise puhul järgneda ÄS §-st 1671 tulenev vastutus. Väliselt on tekkinud suhtel käsundiga sarnaseid tunnuseid, kuid oma sisult ei ole see suhe lepinguline. Kuigi ringkonnakohtu hinnagul on maakohus õigesti leidnud, et tegemist ei ole lepingulise vastutusega, on maakohus asunud liialt ühekülgselt

analüüsima hageja poolt esiletoodud asjaolusid ja tõendeid, eeldades, et mõjutaja tegevuse (konkreetse teo) ja tekkinud kahju vaheline seos peaks olema vahetult tajutav ja kõrvalseisjale üheselt nähtav. Seetõttu nõustub kolleegium pigem hageja käsitlusega, mida ta on korranud ka apellatsioonkaebuses, et maksejõuetu äriühingu pankrotimenetluse blokeerimine, millega toetati äriühingu varatuks muutmist, on kogumis (koos vara kõrvaldamisega) selline tegu, mis võib tuua kaasa vastutuse ÄS § 1671 järgi. Maakohus leidis õigesti, ÄS §-st 1671 tuleneva vastutuse puhul ei saa tekkida väidetava mõjutaja ja mõjutatud äriühingu vahele lepingulist (käsundilaadset) suhet. Tegemist on keeluga äriühingu juhtorgani liikmeks mitteoleval isikul mõjutada juhtorgani liikmeid tegutsema viisil, mis on äriühingule kahjulik, seega peab mõju avaldamine äriühingule olema toimunud äriühingu juhtorgani kaudu. ÄS § 1671 regulatsiooni eesmärgiks on tagada äriühingu juhtorgani liikmete sõltumatu tegutsemine äriühingu huvides. Antud sättest tuleneb kolmandatele isikutele keeld mõjutada äriühingu juhatuse liikmeid tegema tehinguid või toiminguid, mis toovad osaühingule kaasa kahju, mõjutamise motiivid ei oma seejuures tähtsust. ÄS § 1671 seob vastutuse tekkimist üksnes mõjutamise fakti ja sellest tuleneva kahjuliku tagajärjega äriühingule. Seega vastutab mõjutaja ka juhul, kui ta omab äriühingu juhtorgani liikme suhtes psühholoogilist mõju, mille tulemusena viimane sõlmib äriühingule kahjuliku tehingu või toimib muul viisil äriühingule kahjulikult. ÄS § 1671 on kaitsenorm, mille eesmärgiks on kaitsta osaühingut kahju eest, mida võib tekitada äriühingu juhtorgani liikmeks mitteolev isik läbi osaühingu juhtorgani liikme mõjutamise. Seega on kõnealuse sätte kaitse-eesmärgiks kaitsta osaühingut sellisest mõjutamisest tuleneva kahju eest. Seetõttu tulebki ÄS §-le 1671 tuginevat nõuet kvalifitseerida kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõudena VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel. Tegemist ei ole lepingulise kahju hüvitamise nõudega. Siinkohal märkis maakohus õigesti, et kostjate vastu nõude esitamisel peab hageja tõendama iga kostja õigusvastast tegu mõne OÜ Autorollo juhatuse liikme õigusvastasel mõjutamisel, sellest teost tulenevat kahju ning põhjusliku seose olemasolu tekkinud kahju ja õigusvastase teo vahel. Iga konkreetse kostja õigusvastase teo tõendamise kohustust ei saa asendada üldiste väidetega kostjate grupiviisilisest tegutsemisest äriühingu juhtimise korraldamises viimasele kahjulikus suunas. Seetõttu on õige, et vastutuse tekkimiseks peab iga konkreetse kostja tegu olema ÄS § 1671 mõttes õigusvastane ning see tegu peab omakorda olema põhjustanud hagejale kahju. Samas ei nõustu ringkonnakohus mitmete maakohtu järeldustega, mis põhinevad tõendite ühekülgsel hindamisel. VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Seega tuli nimetatud normi kohaldamiseks tuvastada rikutud normi kaitse eesmärk. Maakohus märkis õigesti, et ÄS § 1671 on kaitsenorm, mille eesmärgiks on kaitsta osaühingut selle kahju eest, mida võib tekitada äriühingu juhtorgani liikmeks mitteolev isik läbi osaühingu juhtorgani liikme mõjutamise. Seetõttu, kui hageja tugineb oma nõudes ÄS §-st 1671 tuleneva kohustuse rikkumisele, tuli hageja nõuet kvalifitseerida kui kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevat nõuet VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel. Asjas on tõendatud, et esimese pankrotimenetluse blokeerimine OÜ Autorollo poolt toimus ilmse eesmärgiga luua võimalus äriühingu vara võõrandamiseks. Kolleegium nõustub hagejaga, et OÜ Port One pankrotiavaldusele vastuvaidlemine oli viivitamistaktika, mis võimaldas maksejõuetust äriühingust vara välja viia (samaaegselt vastavate menetlusdokumentide koostamise ja kohtule esitamisega on võlgniku esindaja kohtuväliselt äriühingu püsivat maksejõuetust üheselt tunnistanud, sh võlausaldajatele OÜ-le Port One ja AS-le Swedbank). Maakohus tuvastas õigesti, et OÜ Autorollo oli hiljemalt 31.12.2008 sisuliselt maksejõuetu ning et 22.04.2010 esitas OÜ Port One äriühingule pankrotihoiatuse. Samas on kohus vääralt leidnud, et kostjate tegevuse kirjeldamisel juhatuse liikme mõjutamise kohta esitatud tõendite pinnalt ei ole hageja ühtegi konkreetset nõuet

(viiest esitatud nõudest) seostanud kõnealuse tegevusega. Hageja on hagiavalduses tuginenud asjaolule, et kostjad on ühiselt otsutanud, millisel viisil toimida, et kõrvaldada OÜ Autorollo kui maksejõuetu äriühingu vara, millele eelnevalt olid kostjad 1 ja 5 mõjutanud juhatuse liiget Väino Pentust usaldama äriühinguga seotud toimingutes neid ja kostjat 2. Lõpptulemuse (kahju tekkimise) ja põhjusliku seose osas ei oma sisulist tähtsust, millisel määral osalesid kostjad 1 ja 5 konkreetse plaani välja töötamisel, vaid siiski see, et nad ühiselt soovisid leida võimalust, kuidas „päästa“ vara, jättes maha kohustused. Nii on asjast aru saanud ka Väino Pentus (tunnistajana antud ütlused), samuti ka mitmed teised (näiteks tunnistaja MM). Seega on tegemist kahjuga, mille on tekitanud äriühingu juhtorgani liikmeteks mitteolevad isikud äriühingu juhtorgani liikme mõjutamise kaudu. Kolleegium ei nõustu maakohtu järeldusega, et kostja 5 tegevus OÜ Autorollo juhatuse liikme Väino Pentuse suhtes puudutas vaid informatsiooni vahendamist. Tegemist ei olnud oma isa abistamisega, nagu kostja väitis, vaid info kogumisega, otsustamaks, kuidas edasi toimida. Nii tütarühingu asutamist kui ka esimese pankrotimenetluse blokeerimist ei otsustanud Väino Pentus, viimasest sündmusest ei olnud ta oma väidete kohaselt teadlik. Kohtule esitatud tõendite kohaselt ei järginud kostjad 1 ja 5 hageja esimest nõuet puudutavas osas Väino Pentuse juhiseid, vaid tegutsesid muudest ajenditest lähtuvalt. Asjas on üheselt tõendatud, et mingeid juhiseid nad Väino Pentuselt ega teistelt juhatuse liikmetelt ei saanud. Maakohus, hinnates hageja väiteid kostjate ekirjavahetuse ja pangaülekannete (kevadel 2010) kohta, märkis ekslikult, et hageja ei ole neid asjaolusid ja tõendeid seostanud ühegi konkreetse nõudega. See, et hageja on neid seostanud oma kõigi nõuetega, ei võimaldanud kohtul sellist järeldust teha. Seejuures on kohus pangaülekannete puhul asunud lihtsustatult järeldama, nagu oleks hageja pidanud nimetatud toimingutele tuginedes tooma välja kahju, mis nendega tekitati, sest arveldusarve käsutamine ei muutvat isikut „varidirektoriks“ (otsuse kohaselt ei tunnusta Eestis kehtiv seadus ega kohtupraktika varidirektori mõistet ega näe ette, et varidirektoriks saaks pidada isikut, kes teostab ettevõtte pangakontodelt ülekandeid). Maakohus ei arvestanud, et hageja tugines nimetatud asjaolule vaid muude tõendite kõrval, põhjendamaks oma väiteid selle kohta, et kostjad 1 ja 5 omasid kontrolli OÜ Autorollo üle, millest järelduvalt on nad mõjutanud juhatuse liiget Väino Pentust usaldama neid äriühinguga seotud toimingutes. Kuigi maakohtu hinnangul ei omanud tähtsust teostatud pangaülekanded, asus ta ülekandeid siiski analüüsima. Kohus möönis, et IP-aadresside kaudu ei ole võimalik tuvastada konkreetset isikut, kes ülekandeid tegi, mistõttu ei ole välistatud, et Väino Pentuselt saadud kasutajatunnustega võisid kostjad 1 ja 5 kõnealuseid ülekandeid teha, kuid leidis samas, et tõendite põhjal on see välistatud. Kolleegium sellise hinnaguga ei nõustu. Et ülekannete tegemise aeg ja Riigikogu istungi algus kattusid või oli neil kohtu arvates liialt lühike vahe, ei võimaldanud teha sellist järeldust. Tänapäevaseid infotehnoloogilisi võimalusi arvestades on eluliselt ebausutav, et ülekannete tegemiseks tuli haiglas viibiv Väino Pentus Riigikogu ruumidesse. Üksnes Väino Pentuse vastuolulistele ütlustele tuginemine oleks selles osas põhjendamatu. Kolleegium ei nõustu maakohtu järeldusega, et sarnaselt ülekannetega ei saa enamikku hageja viidatud e-kirju seostada hageja ühegi kahjunõudega. Kostjate e-kirjavahetusest perioodil 20.04.2010-11.05.2010 nähtuvalt tegelesid OÜ Autorollo igapäevase juhtimisega kostjad 1, 2 ja 5, kusjuures kostja 2 oli allutatud kostjatele 1 ja 5. Kõnealustest tõenditest ei saa järeldada, et kostjad oleksid tegutsenud Väino Pentuse palvel ja tema juhiste järgi, selline järeldus oleks vastuolus ka muude tõenditega (mitmete tunnistajate, sh Väino Pentuse ütlustega). Keit Pentus-Rosimannuse 20.04.2010 e-kiri OÜ Autorollo raamatupidajale MMele sisaldab küll viidet OÜ Autorollo asjadega ajutiselt tegelemisele (väidetavalt koos paari nõustajaga), kuid raamatupidamisandmete (varad, võlad, laenujäägid) küsimine viitab siiski üheselt soovile viia eelkõige ennast kurssi äriühingu majandusliku olukorraga. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et neid andmeid oleks

vajanud Väino Pentus või et need oleksid talle edastatud. 21.04.2010 raamatupidajale saadetud ekirjades teatas Keit Pentus-Rosimannus muuhulgas seda, et nad võtsid appi usaldusväärse juristi („Me oleme endale appi võtnud juristi, kes on usaldusväärne inimene ja kellel on täisvolitused teha kogu pilt endale (ja hiljem meile) selgeks. Kuna ta on võetud appi meie enda poolt, siis on oluline, et tal oleks tõesti 100% infost olemas.“). Maakohus märkis siinkohal õigesti, et 21.04.2010 e-kirjast võib järeldada, et jurist ehk Siim Roode oli appi võetud „meile“, s.o Siim Roode pidi nõustama eelkõige Väino Pentust ja tema perekonna liikmeid. Kostjate mõju Väino Pentusele ja sellest tulenevatele iseseisvatele otsustele viitab samuti 29.04.2010 e-kirjavahetus Siim Roode ja Janos Sillamaa vahel ning Siim Roode 29.04.2010 e-kiri Rain Rosimannusele ja Keit PentusRosimannusele, samuti Keit Pentus-Rosimannuse 30.04.2010 e-kiri raamatupidajale ning Siim Roode 30.04.2010 e-kiri Janos Sillamaale, Keit Pentus-Rosimannusele ja Rain Rosimannusele, milles teatas, kuhu viia sõidukid, et vältida täiendavaid kulusid ja vaidlusi Nordea pangaga. Samas kirjas on Siim Roode avaldanud, et täiendavad otsused autode suhtes tehakse lähipäevil: „Autorollo autod – 3, nende osas otsustame esmaspäeval, kelle all ja kuidas me nad tööle saame. Pole põhjust niisama seista lasta.“ Samuti palus Siim Roode endale teatada, kes on kolm lojaalset autojuhti. Siim Roode selgituse järgi: „Nendele tuleb tasuda võimaluse korral vähemalt osa palgast. Ülejäänutel tuleb oodata.“ 03.05.2010 e-kirjaga teatas Rain Rosimannus Janos Sillamaale ja Siim Roodele nelja autojuhi nimed, kellele on samal päeval üle kantud palk 5000 krooni. Maakohus leidis õigesti, et kirjad, milles räägitakse OÜ Autorollo autode edasisest saatusest, on seostatavad hageja esimese nõudega, s.o tütarühingu asutamisega seotud toimingutest tuleneva kahjuga. Nii tunnistajate ütlusi kui muid tõendeid hinnates asus kohus põhjendatult seisukohale, et AutoHills OÜ asutamine ei toimunud OÜ Autorollo juhatuse liikme Väino Pentuse ega ka teiste juhatuse liikmete juhiste alusel. AutoHills OÜ asutamine ning sellega seotud tehingud tehti eelduslikult Siim Roode ettepanekul, kusjuures silmas ei peetud OÜ Autorollo huve (tehingute tulemusel vabanes Väino Pentus isiklikust käenduskohustusest). OÜ Autorollo sõidukite üleandmine AutoHills OÜ-le, kes seejärel Renaldo Invest OÜ kaudu või ise asus täitma OÜ Autorollo muid kohustusi (sh liisingulepingutest tulenevaid kohustusi) panga ees, toimus eelkõige Väino Pentuse huvides. Maakohus tuvastas tõendite põhjal õigesti, et AutoHills OÜ asutamisega sisuliselt lõppes OÜ Autorollo majandustegevus. Tütarühingu asutamisega seotud tehingute tulemusel kaotas OÜ Autorollo lõppastmes omandiõiguse varale, mille väärtus oli 176 600 eurot. Kuivõrd tehingud sõlmiti OÜ-le Autorollo kahjulikul viisil (sissemakse tütarettevõttesse ületas oluliselt Kiili Autoveod OÜ sissemakset) ning olid osaliselt näilikud, on viidatud tehingutega tekitatud OÜ-le Autorollo kahju 176 600 eurot, s.o summas, mille võrra äriühingu vara väärtus vähenes. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu järeldusega. Samas on maakohus aga ebaõigesti leidnud, et arvestades nii ÄS § 1671 kui õigusabilepingu kaitse-eesmärke, tuleb OÜ-le Autorollo tekitatud kahjust maha arvata tema säästetud kulud ehk summad, mille võrra vähenesid OÜ Autorollo kohustused võlausaldajate ees (Nordea pangale OÜ Autorollo eest tasutud 43 765, 26 eurot). Kohtul ei olnud alust järeldada, et kõnealune summa tasuti pangale AutoHills OÜ asutamise tulemusel. Osaühingule mitterahalise sissemaksena üleantud sõidukitega seoses ei olnud OÜ-l Autorollo panga ees kohustusi. Ka kohus ise on möönnud, et mingit sellekohast kokkulepet ei olnud OÜ Autorollo sõlminud. Seetõttu ei saanud ka kohustused väheneda, vaid üksnes võlausaldaja vahetuda. Kohtul ei olnud alust pidada panga suhtes vastava kohustuse täitmist seotuks (põhjuslikus seoses) AutoHills OÜ asutamisega, pealegi ei täitnud kohustust Renaldo Invest OÜ, vaid viimase kohustust käendanud AutoHills OÜ. Maakohtu viide hageja pankrotihalduri võimalusele esitada tagasivõitmise nõue Nordea Finance Estonia AS vastu ei ole praeguse nõude kontekstis (sh kahju suuruse osas) asjakohane. Küll aga nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et AutoHills OÜ osa müügihind 200 000 krooni ehk 12 782, 33 eurot tuleb tekitatud kahjust maha arvata (kahju suuruseks

jääb seega 163 817, 67 eurot). Eeltoodud asjaoludel ei ole õiged ka kostjate kaebustes sisalduvad väited, et mitterahalise sissemaksena üleantud konkreetsed sõidukid olid panga poolt arestitud või et pank oleks takistanud muul viisil nende käsutamist. Hageja on kaebuses heitnud maakohtule ette, et käsitledes äriseadustikust tulenevat mõjutava isiku, juhtorgani liikme ja kasusaaja vastutust, on kohus liialt kitsendavalt tõlgendanud ÄS § 1671, jättes tähelepanuta solidaarse vastutuse tekke ja ühise vastutuse regulatsiooni (VÕS § 138). VÕS § 138 lg 1 järgi võib kahjustatud isik nõuda ühiselt kahju põhjustanud isikutelt kõigilt kahju hüvitamist. Kuna antud juhul eeldab kahju hüvitamise nõude rahuldamine siiski õigusvastast tegu, tuli hagejal kõigi kostjate osas vastava teo toimepanekut (kahjustamises osalemist) tõendada. Alles siis võib rääkida kahju ühisest põhjustamisest, kus vastutusest vabanemiseks peab kohustatud isik tõendama, et tema kahju ei tekitanud (VÕS § 138 lg 2). Seetõttu ei tulnud kohtul ka eraldi nimetada tõendeid, mille põhjal on välistatud ühe või teise kostja vastutus. Maakohus ei jaotanud tõendamiskoormist selles osas ebaõigesti, küll aga jõudis ta tõendeid hinnates ebaõigele järeldusele, et kostja 5 ei osalenud ÄS § 1671 tähenduses OÜ Autorollo juhatuse liikme mõjutamisel, millest tulenevate tegude tagajärjeks oli äriühingu varatuks muutumine. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega selle kohta, millistel asjaoludel vastutavad hageja esimese nõude järgi kostjad 1, 2, 3 ja 4. Selles osas ei pea kolleegium vajalikuks vastavaid põhjendusi korrata (TsMS § 654 lg 6). Samas ei nõustu kolleegium maakohtu seisukohaga, et kostjat 5 ei ole võimalik seostada juhatuse liikme mõjutamisega. Kohtule esitatud tõendid kinnitavad vastupidist. Kostja 5 osalemine juhatuse liikme mõjutamisel on tõendatud sisliselt samade tõenditega, millele tuginevalt on hageja nõue kostja 1 vastu rahuldatud. See, et teatud toimingute puhul täitis kostja 1 kostjaga 5 võrreldes domineerivamat rolli, ei võimalda siiski kostjat 5 vastutusest vabastada. Väär on järeldus, nagu vabaneks kostja 5 vastutusest ka seetõttu, et ei ole tõendatud, et ta oleks andnud Siim Roodele korralduse tütarühingu asutamiseks. Sellise korralduse andmine ei ole ka kostja 1 osas tõendatud, mis aga ei tähenda, et puuduks põhjuslik seos juhatuse liikme mõjutamise ja kahju tekkimise vahel. Tõendatud on see, et mõlemad nimetatud kostjad teadsid, milline oli OÜ Autorollo varaline olukord, samuti see, et nende sooviks oli tekkinud olukord endale ja oma lähikondsetele kasulikul viisil lahendada. Et konkreetse skeemi, kuidas toimida, pakkus välja Siim Roode, ei vabasta juhatuse liikme esmaseid mõjutajaid ÄS § 1671 järgsest vastutusest. Tütarühingu asutamise kaudu 4 veoki ja 9 haagise mitterahalise sissemaksena asutavale ühingule üleandmine, äriühingu osa pantimine jms ei olnud kindlasti toimingud, mille vastu oleks Siim Roodel (ja advokaadibürool) läbi õigusabilepingu või OÜ Roode & Partnerid osanikuks olemise olnud isiklik erihuvi. Nimetatud kostja huvi tulenes eelkõige siiski õigusabilepingust tekkinud kohustusest ning (eelduslikult) sellega kaasnenud eraldi kokkulepetest kostjatega 1 ja 5. Kohus tuvastas õigesti, et majanduslikku huvi OÜ Autorollo osa omandamiseks OÜ-l Roode & Partnerid ega Siim Roodel ei olnud. Seejuures leidis kohus õigesti, et kostja 2, olles teadlik OÜ Autorollo majanduslikust olukorrast (maksejõuetusest), rikkus õigusabilepingu täitmisel VÕS § 620 lg-st 1 tulenevat hoolsus- ja lojaalsuskohutust, sest ei hinnanud, millised tagajärjed võivad kaasneda tema poolt korraldatud tehingutega. Ta ei teatanud käsundiandjale kõigist käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest (VÕS § 624 lg 1). Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt rikkus Siim Roode kliendilepingut sellega, et asus paralleelselt lepinguga tegutsema juhatuse liikmete otseste mõjutajate äriühingule kahjulike juhiste järgi, muutudes seeläbi ka ise mõjutajaks. Samas, õigusteenuse lepingu sõlmimine lõi eelduse advokaadi tegutsemiseks juhatuse liikme mõjutajana ja avardas lõppkokkuvõttes võimalusi kahju tekitamiseks. Seetõttu ei ole õiged ka kostja 4 apellatsioonkaebuses sisalduvad väited tema seostamatusest hageja viie nõude aluseks olevate asjaoludega. Tõendite põhjal tuleb järeldada, et tegemist ei olnud tavapärase õigusnõustamisega, vaid samaaegse osalemisega tegevuses, mis on kvalifitseeritav ÄS

§-s 1671 nimetatud teona. Seega, kui kostjatele 2 ja 4 etteheidetavad teod ei kujutaks endast õigusabilepingu rikkumist (kohustuse sisuks ei oleks kliendi kaitsmine kõnealuse kahju eest), tuli kohtul hinnata, kas kostjad vastutavad VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja ÄS § 1671 alusel. Kindlasti ei ole aga alust väitel, nagu oleks professionaalse õigusnõustaja puhul vastutuse kohaldamine praegusel juhul välistatud. Samuti ei võimaldaks kostjat 4 vastutusest vabastada see, kui õigusabi lepingu täitmisel sooritas kostja 2 toiminguid, mis ei tulenenud lepingust. Maakohus, tõlgendades ja kohaldades ÄS § 1671 lg-t 1, ei väitnud, et nimetatud sätte kontekstis tõi kostjale 1 vastutuse kaasa tema poolt OÜ Autorollo juhatuse liikmele Väino Pentusele Siim Roode soovitamine. Kostja kaebuse sellekohased väited ei ole õiged. Maakohus on otsuses oma vastavaid järeldusi põhjalikult selgitanud, tuginedes tõenditele antud hinnangule. Kolleegiumil ei ole alust teha selles osas maakohtust erinevat järeldust. Kohus hindas tõendeid õigetsi. Kohus ei eksinud, kui leidis, et AutoHills OÜ asutamine oli OÜ Autorollo jaoks kahjulik tehing. Ka sellekohased kaebuse väited ei ole õiged. See, et hageja ei esitanud hagi teiste juhatuse liikmete vastu, ei mõjuta kuidagi kostja 1 (ega teiste kostjate) vastutust. Eelneva alusel tuleb hageja esimese nõude rahuldatud osa suurendada ning rahuldada nõue kõigi kostjate vastu. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja esimese nõude järgse kahju hüvitamiseks 163 817, 33 eurot. Hageja teise nõude osas ei võimalda hageja apellatsioonkaebuse väited maakohtu otsust muuta. Selles osas nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lg 6). Maakohus tuvastas õigesti, et hageja teine nõue tuleb kõigi kostjate vastu jätta rahuldamata, sest ei ole tõendatud, et hageja nimetatud sularaha 19.04.2010 OÜ Autorollo kassas füüsiliselt olemas oli, vaid see oli äriühingu pangakontodelt välja võetud juba varem. Kuna hageja väidetud raha kassas ei olnud, ei saanud kostjad seda ka kõrvaldada, mistõttu ei olnud kohtul võimalik hageja vastavat nõuet ühegi kostja vastu ühelgi hageja poolt esiletoodud alternatiivsel alusel rahuldada. Kohtule esitatud tõendid ei võimaldanud järeldada, et kassas oli vaidlusalusel ajal olemas reaalne sularaha. Kohtus ülekuulatud tunnistajate (sh MM) ja kolmanda isiku Tiit Pohla ütluste kohaselt võeti OÜ Autorollo kontodelt jooksvalt välja sularaha. OÜ Autorollo pangakonto väljavõtte kohaselt on aastatel 2008 ja 2009 korduvalt võetud välja suurtes summades sularaha. Nii MM, Väino Pentuse kui Tiit Pohla ütlustest järelduvalt on äriühingu kontolt võetud välja sularaha, selle kasutamise kohta dokumente esitamata. Maakohus on tõendite põhjal õigesti tuvastanud, et tegemist oli raamatupidamisliku sularaha jäägiga, mida füüsiliselt ei eksteerinud. Seega ei leidnud tõendamist hageja väited, et aprillis 2010 oli OÜ-l Autorollo olemas sularaha kas kassas või mujal, s.o kujul, mille puhul saaks rääkida raha kõrvaldamisest. Kuna hageja tugines oma teise nõude põhjendamisel kahele laenulepingule (27.01.2009 sõlmitud RM-ga ja 30.09.2009 sõlmitud OÜ-ga Est-Trade Group) kokku 3 000 000 krooni laenuks andmise kohta, lasus kohtul kohustus neile lepingutele ka hinnang anda. Kuigi nõude lahendamisel ei omanud tähtsust ei laenulepingute sõlmimise asjaolud ega nende fiktiivsus, ei saa lepingute käsitlemist kohtule ette heita. Ringkonnakohtul ei ole seetõttu alust vastavat põhjendust kaevatavast otsusest välja jätta, nagu soovib apellatsioonkaebuses kostja 2. Küll aga tuleb maakohtu otsuse punktist 615 jätta välja kriminaalõiguslik hinnag kostja võimalikule rikkumisele. Hageja kolmanda nõude osas tuleb kaevatav otsus tühistada ning hagi selles osas jätta kõigi kostjate vastu rahuldamata. Hageja kolmas nõue tugines OÜ Autorollo esimese pankrotimenetluse (OÜ Port One avaldus) blokeerimisele ning võlgniku pankrotiavalduse esitamisega viivitamisele, väidetavaks kahjuks on võlausaldajate nõuete järgse viivise suurenemine, mida hageja piiras 9784, 11 euroga (ettevõtte negatiivse tulemi suurenemisega perioodil 25.06.2010-29.03.2011). Maakohtu hinnagul

oli nõue tõendatud ja põhjendatud kostjate 2 ja 4 suhtes, teiste kostjate osas ei pidanud kohus võimalikuks nõuet rahuldamata. Maakohtu hinnangul võiksid kostjad 1 ja 5 vastutada ÄS § 1671 lg 1 järgi vaid siis, kui nad oleksid mõjutanud OÜ Autorollo juhatuse liikmeid mitte esitama ettevõtte pankrotiavaldust, kuid esitatud tõenditest sellist mõjutamist ei nähtu. Kohtu käsitluse kohaselt puudus kostjal 3 osanikuna õigus esindada OÜ-d Autorollo võlgniku pankrotiavalduse esitamisel kohtule, mistõttu ei saa kostja 3 ka vastutada pankrotiavalduse esitamata jätmise eest (puudub osaniku otsus ja süü ÄS § 188 lg 1 mõistes). Äriühingu osaniku vastutusele ei saa antud osas kohaldada ÄS § 1671 lg-t 1. Kolleegium nõustub maakohtu käsitlusega kostjate 1, 3 ja 5 vastutuse puudmisest, kuid ei nõustu kostjate 2 ja 4 suhtes esitatud nõude kohta tehtud järeldustega. Maakohus märkis, et olukorras, kus Väino Pentus andis Siim Roodele juhise vältida OÜ Autorollo pankrotti, kuid seda ei olnud ettevõtte majandusliku olukorra tõttu võimalik teha, sest pankrotiavalduse esitamata jätmine kujutab endast juhatuse liikme seaduses ettenähtud kohustuse rikkumist, oleks advokaat pidanud neid asjaolusid kliendile selgitama. Kuna tõenditest nähtuvalt oli Siim Roode kursis OÜ Autorollo majandustegevusega, võis järeldada, et NJORD Advokaadibüroo OÜ esitas kohtule pankrotiavaldusele vastu vaieldes OÜ Autorollo majandusliku olukorra kohta ebaõigeid andmeid. Kuigi kohus leidis, et Siim Roode ja NJORD Advokaadibüroo OÜ ei blokeerinud pankrotimenetlust iseenesest sellega, et kohtule avaldati võlgniku maksevõime kohta ebaõigeid andmeid, asus ta seisukohale, et Siim Roodel, kes teadis OÜ Autorollo tegelikku majanduslikku olukorda, oli õigusabilepingu alusel kohustus selgitada juhatuse liikmetele vajadust esitada kohtule võlgniku pankrotiavaldus. Maakohtu selline käsitlus ei ole kooskõlas seadusega ega vasta tõendite põhjal tehtavale järeldusele. Kuna maakohus leidis, et tõenditest ei nähtu, et Siim Roode oleks juhtinud OÜ Autorollo juhatuse liikmete tähelepanu vajadusele esitada pankrotiavaldus kohe pärast seda, kui sõlmiti kliendileping, siis järeldas ta, et selle kohustuse täitmata jätmisega rikkus ta õigusabilepingut, VÕS § 624 lg-st 1 ja § 620 lg-st 2 tulenevat kohustust ega hoidnud ära kahju tekkimist OÜ-le Autorollo (AdvS § 44 lg 1 p 1 ja advokatuuri eetikakoodeksi § 8 lg 2 kohaselt oleks tulnud kliendile selgitada, milliseid toiminguid tuleks äriühingu maksejõuetuse korral teha). Maakohtu käsitlusest järelduvalt ei heidetud Siim Roodele ette mitte niivõrd vastakat käitumist OÜ Port One pankrotiavaldusele vastuvaidlemisel ja samaaegsel nõuete kohtuvälisel tunnistamisel (kohtuväliselt tunnistas esindaja nii kõnealust nõuet kui ka AS Swedbank nõuet, sh maksejõuetust), vaid pankrotiavalduse esitamise vajaduse selgitamata jätmist. Selle käsitlusega ringkonnakohus ei nõustu. Kostjal 2 puudus eeltoodud tähenduses seadusest ja kliendilepingust tulenev kohustus jälgida esindatava majandustegevust, sh kliendi maksejõudu, seetõttu ei ole ka alust rääkida advokaadi vastutusest. Toimiku materjali põhjal ei ole alust ka väita, et OÜ Autorollo juhatus oleks arutlenud Siim Roodega pankrotiavalduse esitamist varem kui detsemberis 2010 või et lepinguline esindaja oleks soovitanud juhatuse liikmetel pankrotiavaldust mitteesitada. Pealegi ei ole vaidlust selles osas, et OÜ Autorollo maksejõuetus tekkis juba oluliselt varem kui aprillis 2010, millest kõik juhatuse liikmed olid ka teadlikud. Seetõttu ei oma ka tähtsust asjaolu, et pankrotiavalduse esitamata jätmise tõttu suurenes OÜ Autorollo viivise võlgnevus võlausaldajate ees. Äriühingu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest ei olnud õigusabilepingu sõlmimise eesmärgiks. Hageja neljanda nõude osas tehtud maakohtu otsustus on ringkonnakohtu hinnangul õige. Kolleegium järgib selle nõude osas maakohtu põhjendusi ega pea neid seetõttu vajalikuks korrata (TsMS § 654 lg 6). Maakohus selgitas kostjatele 2 ja 4 eelistungil, et neil tuleb tõendada pandilepingute ning nende aluseks olevate nõuete olemasolu, kuid vaatamata sellele kostjad ei tõendanud, et pandilepingud sõlmiti ning et need sõlmiti reaalselt eksisteerinud nõuete pantimiseks.

Seetõttu ei pidanud ka ringkonnakohus võimalikuks võtta vastu uusi tõendeid, mille vastuvõtmist taotleti (ringkonnakohtu 16.03.2015 määrus tõendite vastuvõtmisest keeldumise kohta). Pealegi ei oma asjas tähtsust mitte niivõrd nõuete pantimine, kui vastavate nõuete tegelik olemasolu. Tõendeid kogumis hinnates leidis maakohus seega põhjendatult, et hageja nõue tuleb osaliselt rahuldada kostjate 2, 3 ja 4 vastu, kuid kostjate 1 ja 5 tuleb nõue jätta rahuldamata. See, et kohus käsitles olulises mahus ka asjaolusid, mis olid seotud viidatud pandilepingutega (sõlmitud väidetavalt Renaldo Invest OÜ-ga ja Aaloe Kinnisvara OÜ-ga), rajanevad kohtu sisulised järeldused siiski asjaolule, et tõendamata on väide, et Aaloe Kinnisvara OÜ-l ja Renaldo Invest OÜ-l olid ka tegelikult olemas nõuded OÜ Autorollo vastu. Tõendamata jäid nõuete tekkimise alused, suurused jms. Kohus märkis õigesti, et tõenditest võis järeldada vaid seda, et Väino Pentus allkirjastas Siim Roode korraldusel nõuete pantimise teated, mis edastati Siim Roode poolt Arco Transport OÜ-le ja TranTec OÜ-le (Väino Pentuse väitel ei saanud ta nimetatud dokumentide koostamisevajadusest täpselt aru). Samas nähtub küll Aaloe Kinnisvara OÜ konto väljavõttest, et nimetatud äriühing kandis 15.06.2009 OÜ-le Autorollo üle 250 000 krooni selgitusega „vastavalt lepingule“, ei saanud kohus üksnes sellest asjaolust järeldada, et Aaloe Kinnisvara OÜ-l oli vastav nõue olemas ka ajal, mil nõue Arco Transport OÜ-le panditi (et nõude pantimise teate saatmise ajal oli Aaloe Kinnisvara OÜ-l laenulepingust tulenev, sissenõutavaks muutunud ning täitmata nõue OÜ Autorollo vastu). OÜ Autorollo ostjate laekumata arvete nimekirjas oli võlgnikuna märgitud ka TranTec OÜ, kellele samuti saadeti teade nõude pantimise kohta. Ostjate esindajate poolt pankrotihaldurile edastatud teatistest nähtuvalt jõudsid andmed nõuete pantimise kohta nendeni Siim Roode vahendusel. Kahju hüvitise suuruse osas lähtus maakohus õigesti tegelikult tasutud summadest. Tõenditest nähtuvalt tasus Arco Transport OÜ 01.07.2010 Renaldo Invest OÜ-le 73 320 krooni ehk 4686 eurot ning 06.08.2010 Aaloe Kinnisvara OÜ-le 144 600 krooni ehk 9241, 63 eurot, s.o kokku 13 927, 63 eurot. TranTec OÜ tasus 22.07.2010 OÜ Autorollo arve alusel Renaldo Invest OÜ-le 62 964, 24 krooni ehk 4024, 15 eurot. Seega kanti nimetatud kahe äriühingu poolt OÜ Autorollo arvete alusel kolmandatele isikutele üle 17 951, 78 eurot (13 927, 63 + 4024, 15). Hageja viienda nõude kohta tehtud maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega kohus rahuldas hageja nõude Rain Rosimannuse vastu ning mõistis kostjalt välja põhinõudena 160 eurot. Selles osas teeb ringkonnakohus uue otsuse ning jätab vastava nõude rahuldamata. Ringkonnakohus jätab muutmata maakohtu otsuse selles osas, millega kohus rahuldas osaliselt hageja viienda nõude kostjate 2, 3 ja 4 vastu ja jättis nõude tervikuna kostja 5 vastu rahuldamata. Muutmata jäänud osas nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lg 6). Kolleegium nõustub kostja 1 apellatsioonkaebuse väidetega, et kohus rahuldas hageja viienda nõude tema vastu alusetult. Kohus hindas tõendeid selles osas ebaõigeti. Asjas ei leidnud üheselt tõendamist see, et kostja 1 oleks vaidlusaluse arvuti võtnud enda valdusesse. Seejuures jättis kohus kõrvale tõendid selle kohta, et Rain Rosimannus käis OÜ Autorollo kontoris Väino Pentuse palvel ja viis sealt võetud asjad Väino Pentuse kätte. Pealegi on maakohus määranud arvuti väärtuse ebaõigesti, tehes tõendite põhjal ebaõige järelduse. Kohus küll viitas otsuses amortisatsiooni aruandele, ent jättis tähelepanuta, et sülearvuti oli põhivarana amortiseerunud ja maha kantud. Seetõttu puudus kohtul alus lugeda arvuti väärtuseks 160 eurot. OÜ Autorollo amortisatsiooni aruande kohaselt oli 31.05.2010 seisuga oli Laptop Dell Latitude C810 jääkväärtuseks 0 (tl 249250, I köide). Muus osas on maakohus hinnanud tõendeid õigesti. Kohtul ei olnud alust rahuldada hageja nõuet suuremas ulatuses, kui ta seda otsustas. Hageja nõue kahju hüvitamiseks nii põhivarade loetellu seisuga 31.05.2010 kantud monitori koos programmi ja tarvikutega (mille jääkväärtuseks 0) kui ka

asukoha- ja kütusejälgimissüsteem F-Track osas ei olnud põhjendatud. Kohus on oma vastavat seisukohta piisavalt põhejndanud. Ringkonnakohtul ei ole alust hinnata tõendeid teisiti ega teha nende põhjal teistsugust järeldust. Pealegi ei ole hageja välja toonud, kas või millist kostjat ta konkreetselt süsteemi kaotsiminekuga seostab. Kohus leidis õigesti, et hageja ei ole tõendanud kostjate poolt õigusvastase teo või lepingu rikkumise toimepanekut, ning ei nõustunud hageja väidetega, et kõigil kostjatel lasus üldine kohustus tagada OÜ Autorollo varade säilimine. Kuna ka hageja on ise nimetanud hagiavalduses viit eraldi kahju tekitamise juhtumit, seostades neid kõiki kõigi kostjate puhul küll äriühingu juhtimise abstraktse ülevõtmisega, tuli ka kohtul lähtuda kõigi viie kostja osas hageja nõude sellekohasest ülesehitusest. Nagu eelnevalt märgitud, asus maakohus põhjendatult seisukohale, et ÄS § 1671 kohaldamiseks tuleb tuvastada, kas mõjutajal oli igal konkreetsel üksikjuhtumil mõju ühingu tegevusele või oli tegemist muu õigusvastase teoga. Maakohus leidis õigesti, et tõendite põhjal ei ole võimalik tuvastada kostjate 2 ja 4 seost sõiduki Ford Tourno Connect võõrandamisega, samuti seda, et hageja ei tõendanud oma väidet selle kohta, et kaks avariilist Krone SDP 27 haagist võõrandati OÜ-le LKW Trucks alla nende turuväärtuse. Samas leidis maakohus õigesti, et analoogselt hageja neljanda nõudega on ka kõnealuse nõude pantimise teate Väino Pentus allakirjastanud Siim Roode juhiste järgi (millega viimane rikkus õigusabilepingut ja seadust). Kohtule ei esitatud tõendeid selle kohta, et ostuhinna tasumine Renaldo Invest OÜ-le vähendas viimase nõudeid OÜ Autorollo vastu. Maakohus leidis põhjendatult, et kuna panditeatise allkirjastamine toimus õigusabilepingu täitmise käigus, vastutab tekitatud kahju eest ka kostja 4. OÜ-le Autorollo tasumisele kuuluva raha ülekandmise tõttu OÜ-le Roode & Partnerid vastutab ka viimne tekitatud kahju eest (ÄS § 1671 lg 3 ). Seega mõistis maakohus põhjendatult kostjatelt 2, 3 ja 4 välja kahjuhüvitisena haagiste müügist laekumata jäänud 6135, 52 eurot. Hageja on esitanud kõigi oma nõuete puhul ka viivisenõude, mille osas leidis maakohus õigesti, et hagejal on õigus saada seadusjärgset viist alates hagi esitamisest, s.o alates 03.12.2012. Seega tuleb viivis vastavalt rahuldatud põhinõuetele välja mõista alates alates 03.12.2012, seisuga 30.06.2015 (praeguse otsuse tegemise aeg) tuleb viivis välja mõista summaliselt, etteulatuvalt aga protsendina, tuginedes VÕS § 113 lg 1 teisele lausele. VÕS § 113 lg 1 kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandus 7 % aastas, alates 15.04.2013 aga 8% aastas. Seega tuleb lähtuda poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatavast viimasest intressimäärast enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Alates 01.01.2012 kuni 01.01.2013 oli intressimääraks 1,0%, alates 01.01.2013 kuni 01.07.2013 oli intressimääraks 0,75%, alates 01.07.2013 kuni 01.01.2014 oli intressimääraks 0,50%, alates 01.01.2014 kuni 01.07.2014 oli vastavaks määraks 0,25%, alates 01.07.2014 kuni 01.01.2015 oli määraks 0,15% ja alates 01.01.2015 aga 0,05%. Vastavalt sellele tuleb välja arvutada ka viivis. Seadusjärgne viivis on seega alljärgmine: alates 03.12.2012 kuni 31.12.2012 oli viivise määraks 8% aastas (0,0219% päevas); alates 01.01.2013 kuni 14.04.2013 oli viivise määraks 7,75% aastas (0,0213% päevas); alates 15.04.2013 kuni 30.06.2013 oli viivise määraks 8,75% (0,0240% päevas); alates 01.07.2013 kuni 31.12.2013 oli viivise määraks 8,50% aastas (0,0233% päevas); alates 01.01.2014 kuni 30.06.2014 oli viivise määraks 8,25% aastas (0,0226% päevas); alates 01.07.2014 kuni 31.12.2014 oli viivise määraks 8,15% aastas (0,0223% päevas), alates 01.01.2015 kuni 30.06.2015 oli viivise määraks 8,05% päevas (0,0221% päevas). Vastavalt eeltoodud arvestusele on hageja esimese nõude järgne viivis (summalt 163 817, 67 eurot) kohtuotsuse tegemise seisuga 34 673, 92 eurot, neljanda nõude järgne viivis (summalt 9244, 60

eurot) 1956, 73 eurot ja (summalt 8710, 15 eurot) 1843, 60 eurot ning hageja viienda nõude järgne viivis (summalt 6135, 52 eurot) 1298, 65 eurot. Menetluskulude jaotus Kolleegiumi hinnagul ei jaotanud maakohus menetluskulusid ebaõigesti. Kuigi kohus viitas kostjate mittenõustumisele hageja pakutud kompromissiga, ei lähtunud ta menetluskulude jaotamisel TsMS § 163 lg-st 2, mis reguleerib menetluskulude jaotamist kompromissiga mittenõustumise korral, vaid TsMS § 163 lg-st 1, mis annab kohtule võimaluse jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kuna ringkonnakohus rahuldab osaliselt hageja apellatsioonkaebuse ning osaliselt kostjate 1, 2 ja 4 kaebused, mille tulemusel muudetakse osaliselt esimese astme kohtu otsust, siis peab ta õiglaseks jätta kõigi menetlusosaliste apellatsioonimenetluse kulud samuti nende endi kanda (TsMS § 162 lg 4, § 163 lg 1). Kuna tegemist on nõuete solidaarse rahuldamisega, ei pea kolleegium otstarbekaks ega õiglaseks jaotada teisiti ka kostja 3 apellatsioonimenetluse kulusid, kuigi tema apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ü. Jänes

M. Klaar

I. Parrest

Otsus tühistatud osaliselt Riigikohtu 13.04.2016 otsusega

RESOLUTSIOON

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.