Välja mõista XXX menetluskulu summas 343,60 (40% 859-st eurost) eurot XXXOÜ kasuks.
6.Jätta rahuldamata XXXOÜ taotlus tsiviilasjas nr 2-14-7110 kantud menetluskulude summas 515,40 (60% 859-st eurost) eurot väljamõistmiseks OÜ-lt XXX (pankrotis).
7.Käesoleva määruse alusel tasumisele kuuluvad summad tuleb tasuda XXXOÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot. Menetluse käik
1.17.02.2014 esitas XXXOÜ Harju Maakohtusse hagi OÜ XXX ja XXXvastu müügilepingu kehtetuks tunnistamiseks ja vara tagasivõitmiseks täitemenetluses (kohtutäitur Mati Kadaku menetluses olev täiteasi nr 008/2013/2840). Harju Maakohtu 03.03.2014 määrusega võeti hagi menetlusse ning toimetati kätte kostjatele.
2.19.09.2014 teatas kohus menetlusosalistele kohtukoosseisu vahetumisest ning 14.11.2014 määrusega (menetluse korraldamine) andis pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks ning määras istungi aja.
3.06.01.2015 esitas kostja II taotluse menetluse peatamiseks, mille kohus lahendas 19.01.2015 määrusega, jättes taotluse rahuldamata ning määras uue istungi aja. 09.02.2015 esitas kostja II taotluse menetluse peatamiseks, mille kohus lahendas 16.02.2015 määrusega, jättes taotluse rahuldamata, kuid lugedes tsiviilasja menetluse peatunuks PankrS § 20 lg 3 alusel kuni pankrotiavalduse lahendamiseni tsiviilasjas nr 2-14-62930. Tsiviilasja menetlus peatati 25.03.2015 määrusega TMS § 197 lg 2 alusel kuni pankrotihalduri Kalev Mägi poolt käesoleva tsiviilasja menetluse jätkamise või mittejätkamise osas avalduse esitamiseni.
4.06.04.2015 saabus pankrotihaldurilt avaldus, milles haldur teatab, et pankrotihaldur ei soovi menetlust käesolevas tsiviilasjas jätkata.
5.08.04.2015 määrusega uuendati tsiviilasja menetlus ning kohustati menetlusosalisi teatama menetluse jätkamisest/mittejätkamisest menetluskulude osas. 10.04.2015 esitas kostja II seisukoha, mille kohaselt taotles menetluse mittejätkamist ning avaldas, et juhul, kui menetlust jätkatakse menetluskulude osas, siis jätta kõik menetluskulud kostja I kanda. 13.04.2015 esitas hageja seisukoha, mille kohaselt soovis tsiviilasja menetluse jätkamist täies ulatuses, menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise korral menetluskulude kindlaksmääramisel arvestada asjaoluga, et hageja ei vastuta hagi läbi vaatamata jätmise või menetluse lõpetamise eest. 13.04.2015 esitas kostja I pankrotihaldur seisukoha, mille kohaselt ei pea haldur vajalikuks menetluse jätkamist tsiviilasjas ka menetluskulude osas.
6.27.05.2015 määrusega andis kohus teada, et peab põhjendatuks käesolevas tsiviilasjas menetluse jätkamist menetluskulude osas, andes pooltele tähtaja menetluskulude osas seni esitamata avalduste ja seisukohtade esitamiseks ning teatas lahendi avalikult teatavaks tegemise aja.
7.10.06.2015 esitas kostja II kohtule vastuse 27.05.2015 kohtumäärusele, mille kohaselt palub kostja II jätta kohtumenetlusega kaasnenud menetluskulud kostja I kanda. Kostja II menetluskuludeks on õigusabikulu summas 1 856,40 eurot. 12.06.2015 esitas hageja seisukoha kostja II 10.06.2015 vastuse peale. 18.06.2015 esitas pankrotihaldur vastuse kostja II vastusele ja 27.05.2015 kohtumäärusele menetluskulude osas. Kohtumääruse põhjendused
8.Esmalt võtab kohus seisukoha hagi menetlemise osas. Käesolevas menetluses on esitatud hagi müügilepingu kehtetuks tunnistamiseks ja vara tagasivõitmiseks täitemenetluses. Menetluse käigus on kostja I suhtes välja kuulutatud pankrot (12.03.2015 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-14-62930). Kohtumäärus on jõustunud.
9.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 197 lg 1 kohaselt, kui kuulutatakse välja võlgniku pankrot, läheb pankrotivõlausaldaja esitatud tehingu kehtetuks tunnistamise nõude menetlemise õigus üle pankrotihaldurile. Sel juhul loetakse kostjaks üksnes tehingu teine pool. Lg 2 sätestab, et kui tehingu kehtetuks tunnistamise vaidlus on pankroti väljakuulutamise ajal veel kohtu menetluses, peatatakse kohtumenetlus. Pankrotihalduri avalduse alusel võib seda jätkata. Lg 3 sätestab, et pankrotihaldur võib hagi muuta. Lg 4 kohaselt, kui pankrotihaldur ei soovi menetlust jätkata, võib seda menetluskulude osas jätkata poole avalduse alusel. Pankrotihalduri soovimatus menetlust jätkata ei võta temalt õigust esitada tagasivõitmise hagi pankrotiseaduse kohaselt.
10.Käesoleval juhul on võlgniku ehk kostja I pankrotihaldur teatanud, et ta ei soovi tsiviilasjas menetlust jätkata eelkõige menetlusökonoomia seisukohast lähtudes ning selgitanud, et pankrotimenetluses tagasivõitmise hagi esitamine või selle perspektiivikuse ja otstarbekuse üle otsustatakse pankrotimenetluse käigus (tlk 37-38 II kd). Kostja II on avaldanud, et menetlust ei ole mõistlik jätkata lähtuvalt menetlusökonoomia pritsiibist ning vältimaks ebamõistlike kohtukulude suurenemist. Lisaks on kostja II selgitanud, et tema poolt on antud nõusolek (09.02.2015 menetlusdokument) käesolevas tsiviilasjas tagasivõitmise korras väljanõutava vara, so sõiduauto Volkswagen Passat, reg. nr XXX, omandi üleandmiseks kostja I varadesse, et vältida pankrotiasjas teiste võlausaldajate kahjustamist. Sellest tulenevalt tekib kostjal II kostja I vastu võrdväärne nõue hagejaga. Menetluse jätkumisel tekiks ebavõrdne olukord võlausaldajate vahel (tlk 43-44 II kd). Hageja leiab, et vaatamata panrotihalduri arvamusele tsiviilasja lõpetamiseks, tuleb menetlust jätkata täies ulatuses (tlk 46 II kd).
11.Kohtu hinnangul, esinevad käesoleval juhul alused hagi läbivaatamata jätmiseks. Käesolevas asjas esitatud hagi, so tehingu kehtetuks tunnistamine ja vara tagasivõitmine täitemenetluses, edasise menetlemise jätkamise üle on otsustusõigus seaduse alusel antud võlgniku pankrotihaldurile. Pankrotihaldur ei ole soovinud tsiviilasjas menetlust jätkata, millest tulenevalt tuleb jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 3 alusel koostoimes TMS § 197 lõigetega 1 ja 2 ja PankrS § 43 lg 2.
12.TMS § 197 lg 4 sätestab, et kui pankrotihaldur ei soovi menetlust jätkata, võib seda menetluskulude osas jätkata poole avalduse alusel.
Hageja on avaldanud soovi (hagi läbivaatamata jätmisel), tsiviilasjas menetluse jätkamiseks menetluskulude osas ning esitanud avalduse hageja menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks kostjatelt solidaarselt summas 984 eurot ning kostjate menetluskulude rahuldamata jätmiseks (tlk 1-2, 46-47, 63 II kd). Kostja II on esitanud vastuväited hageja menetluskulude avaldusele, mille kohaselt palub jätta menetluskulude nõue kostja II suhtes täies ulatuses rahuldamata ning jätta kõik kohtukulud kostja I kanda (tlk 27-29, 43-44, 6667 II kd). Pankrotihaldur on seisukohal, et menetluse jätkamine menetluskulude osas ei ole vajalik, kuna hageja on pankrotimenetluses esitanud võlausaldajana nõudeavalduse, milles muuhulgas sisaldub ka menetluskulude nõue summas 984 eurot. Seega on hagejal võimalik oma nõue tunnustada/mitte tunnustada pankrotimenetluses. Juhul, kui kohus leiab, et menetluse jätkamine menetluskulude osas on vajalik, tuleb arvestada, et kostjalt I ei saa menetluskulusid välja mõista (tlk 50-51, 70-71 II kd). Kostja II on esitanud 10.06.2015 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks kostjalt I summas 1 856,40 eurot (tl 74-76 II kd).
13.Maakohtu 27.05.2015 määruses asus kohus seisukohale, et käesolevas tsiviilasjas jätkub menetlus menetluskulude osas, seega lahendab kohus menetluskulude küsimuse. Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et asjaolu, kui hageja on pankrotimenetluses võlausaldajana esitanud nõude, mh käesolevas tsiviilasjas tekkinud menetluskulude osas kokku summas 984 eurot (tlk 53-55 II kd), ei tähenda seda, et hageja nõuet sellises ulatuses ka pankrotimenetluses tunnustatakse. Juhul, kui hageja nõue jääb tunnustamata, tuleks hagejal uuesti kohtusse pöörduda. See aga ei ole kohtu hinnangul mõistlik. Kohus leiab, on hagejal on õigustatud ootus selleks, et menetluskulude osas oleks otsustus tehtud käesolevas menetluses, kuna sel juhul, annab kohus enda hinnangu menetluskulude jaotusele ning seeläbi menetluskulude rahalisele suurusele ja väljamõistmisele.
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Lõigetest 3-5 tulenevaid aluseid asjas ei esine, seega tuleks menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole mõistlik menetluskulusid jätta hageja kanda. Hageja on pöördunud kohtusse oma seaduslike õiguste kaitseks, kuid hagejast mittesõltuvate asjaolude tõttu, on kujunenud menetluslik olukord selliseks, et hagi kuulub läbivaatamata jätmisele. Seega, oleks äärmiselt ebaõiglane jätta menetluskulud hageja kanda. Riigikohus on samuti leidnud, et olukorras kus hagi läbi vaatamata jätmine on tingitud asjaolust, mida hageja ei saanud mõjutada, tuleb seda arvestada menetluskulude jaotamisel (3-2-1-154-09, punkt 14). Hageja seisukoha kohaselt tuleb hageja menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda ning kostjate menetluskulud jätta rahuldamata (tlk 47, 63 II kd). Kostja I seisukoha kohaselt
peaksid menetluskulud jääma poolte endi kanda (tlk 71 II kd) ning kostja II leiab, et menetluskulud peaksid jääma kostja I kanda (tlk 44, 67 II kd). Kohtu hinnangul on põhjendatud jätta hageja menetluskulud 60% ulatuses kostja I kanda ja 40% ulatuses kostja II kanda ning kostjate menetluskulud jätta nende endi kanda. Täitemenetluse seadustiku § 188 sätestab tehingu tagasivõitmise eeldused. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. Sõiduauto müügitehing sõlmiti 14.11.2013, kohtuotsus tehti 27.11.2013 ning täitemenetlust alustati 29.11.2013. Seega tehti kostjate vahel tehing 6 kuud enne täitemenetluse alustamist, mistõttu kehtib eeldus, et kostja II pidi teadma, et tasaarvestusega kahjustatakse teiste võlausaldajate huve. Kostja II oli kostja I töötaja. Kostja II leppides kostjaga I kokku sõiduauto müümises ja müügihinna tasumise kohustuse tasaarvestamises kostja I töötasu nõudega, pidi kostja II teadvustama, et muud vara kostjal I enam pole ning äriühingu varatuks jäämise tulemusel jäävad teiste võlausaldajate nõuded täies ulatuses rahuldamata. Eeltoodud põhjendustest tulenevalt jätab kohus hageja menetluskuludest 60% kostja I ja 40% kostja II kanda ning kostjate menetluskulud nende endi kanda.
15.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks tsiviilasja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi.
16.Kohus analüüsib järgnevalt hageja menetluskulusid. Hageja menetluskulud moodustavad 29.01.2015 esitatud avalduse ning arvete kohaselt kokku 984 eurot. TsMS § 174 lg 10 ja § 176 lg 5 tulenevad kinnitused on hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses esitanud.
17.Kohtu hinnangul on arvel nr 13/02/01 kajastatud hagiavalduse koostamise toimingu puhul tegemist põhjendatud ja vajaliku toiminguga ning kohus nõustub nii selle ajakuluga (1 tund) kui ka tunnitasu maksumusega (50 eurot). Kohtu hinnangul on arvel nr 13/02/01 kajastatud riigilõivu summas 225 eurot puhul tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga, milline tuleb hagejale hüvitada. Kohtu hinnangul on arvel nr 13/02/01 kajastatud hagi tagamise taotluse koostamise toimingu puhul tegemist põhjendamatu ja mittevajaliku toiminguga, kuna vastav taotlus jäeti rahuldamata Harju Maakohtu 03.03.2014 kohtumäärusega. TsMS § 169 lg 3 järgi rahuldamata jäänud taotluse või arvestamata jäänud väite või tõendi esitamisega ja vaidlustamisega seotud menetluskulud võib menetluse tulemusest sõltumata jätta menetlusosalise kanda, kes taotluse, väite või tõendi on esitanud. Ei saa olla põhjendatud kohtu poolt rahuldamata jäetud taotluse koostamisest tekkinud menetluskulude väljamõistmine vastaspoolelt. Samuti on põhjendamatu jätta rahuldamata jäetud taotluse koostamisel tasutud riigilõiv vastaspoole kanda.
Seega on arve nr 13/02/01 alusel hageja põhjendatud ja vajalikuks kuluks lepingulise esindaja tasu hagiavalduse koostamise eest summas 50 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 225 eurot, kokku 275 eurot.
18.Kohtu hinnangul on arvel nr 16.04 kajastatud hageja seisukoha koostamise toimingu puhul tegemist põhjendatud ja vajaliku toiminguga, kuid kohus ei nõustu antud toimingu ajakuluga (2 tundi). Kohus, tutvunud hageja 16.04.2014 menetlusdokumendiga, hinnanud selle mahukust ja sisu ning sisu seotust käesoleva asjaga, leiab, et eelnimetatud toimingu põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks saab lugeda 1,5 tundi. Kohus nõustub arvel nr 16.04 kajastatud hageja tunnitasu maksumusega 50 eurot. Seega on arve nr 16.04 alusel hageja põhjendatud ja vajalikuks kuluks lepingulise esindaja tasu summas 75 eurot (1,5 tunni eest).
19.Kohtu hinnangul on arvel nr 12.08 kajastatud hageja seisukoha koostamise ja dokumentide kogumise toimingu puhul tegemist põhjendatud ja vajaliku toiminguga ning kohus nõustub arvestades dokumendi ja lisade sisu ning mahtu selle ajakuluga (2 tundi) ja tunnitasu maksumusega (50 eurot). Seega on arve nr 12.08 alusel hageja põhjendatud ja vajalikuks kuluks lepingulise esindaja tasu summas 100 eurot.
20.Kohtu hinnangul on arvel nr 09.12 kajastatud seisukoha koostamise toimingu puhul tegemist põhjendatud ja vajaliku toiminguga ning kohus nõustub ka arvestades dokumendi sisu ja mahtu selle ajakuluga (4 tundi) ja tunnitasu maksumusega (50 eurot). Kohus nõustub ka arvel nr 09.12 kajastatud www.auto24.ee sõiduki hinnapäringu maksumusega summas 39 eurot. Kohtu hinnangul on nimetatud menetluskulu näol tegemist tõendi saamise kuluga, milline summa tuleb hagejale hüvitada. Seega on arve 09.12 alusel hageja põhjendatud ja vajalikuks kuluks kokku 239 eurot.
21.Kohtu hinnangul on arvel nr 08.01 kajastatud toimingute puhul tegemist põhjendatud ja vajalike toimingutega ning kohus nõustub ka toimingute ajakuluga (kokku 3 tundi 24 minutit) ja tunnitasu maksumusega (50 eurot). Seega on arve 08.01 alusel hageja põhjendatud ja vajalikuks kuluks kokku 170 eurot.
22.Eeltoodust tulenevalt kujuneb hageja menetluskuluks kokku 859 eurot (arve nr 13/02/01 summas 275 eurot, arve nr 16.04 summas 75 eurot, arve nr 12.08 summas 100 eurot, arve nr 09.12 summas 239 eurot ja arve nr 08.01 summas 170 eurot).
23.Kohus mõistab kostjalt II välja menetluskulu summas 343,60 (40% 859-st eurost) eurot hageja kasuks.
24.Riigikohtu tsiviilkolleegium on 27.01.2014 kohtulahendis nr 3-2-1-176-13 (punktis 14) märkinud, kui menetluskulusid kandma kohustatud isik on pankrotis, peab kohus menetluskulud küll kindlaks määrama, kuid neid ei ole võimalik võlgnikult välja mõista. Menetluskulude kindlaksmääramiseks näeb tsiviilkohtumenetluse seadustik ette erireeglid. Kindlaksmääratud menetluskulud hüvitatakse aga sellisel juhul pankrotimenetluses tehtavate väljamaksete jaoks ettenähtud reeglite järgi. Seetõttu tuleb maa- ja ringkonnakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega rahuldada hageja menetluskulude
kindlaksmääramise taotlus. Menetluskulude väljamõistmise taotlus tuleb aga jätta rahuldamata. Eeltoodud Riigikohtu seisukohast tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja taotluse tsiviilasjas nr 2-14-7110 kantud menetluskulude summas 515,40 (60% 859-st eurost) väljamõistmiseks kostjalt I.
25.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.