Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-17-8142
Otsuse kuupäev
Tartu, 22. mai 2019
Kohtukoosseis
Eesistuja Jaak Luik, liikmed Ants Kull ja Malle Seppik
Kohtuasi
Aktsiaseltsi Cresco Väärtpaberid hagi Kristian Allikmaa ja Seamill OÜ vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks tagasivõitmise korras
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 12. oktoobri 2018. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kristian Allikmaa ja Seamill OÜ kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
Kassatsioonkaebuse hind 78 840 eurot
Menetlusosalised ja esindajad Riigikohtus
nende Hageja Aktsiaselts Cresco Väärtpaberid, lepinguline esindaja vandeadvokaat Elmer Muna Kostjad Kristian Allikmaa ja Seamill OÜ, lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Leppik
Asja läbivaatamise kuupäev
25. märts 2019, kirjalik menetlus
2-17-8142 73 000 eurolt alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni ning kohustada kostjat I kandma kohtulahendiga väljamõistetud summa ja lisanduv viivis täitemenetlust täiteasjas nr 025/2015/3188 korraldava kohtutäituri Kaire Põltsi ametialasele kontole. Hagi põhjenduste kohaselt mõisteti Tallinna Ringkonnakohtu 19. juuni 2015. a otsusega tsiviilasjas nr 2-13-8736 kostjalt II hageja kasuks välja 500 000 eurot ja sellele lisanduv viivis alates 14. märtsist 2014 kuni kohustuse täitmiseni. Kohtuotsus jõustus 12. oktoobril 2015. Hageja avalduse alusel alustas kohtutäitur kostja II vastu täitemenetlust täiteasjas nr 025/2015/3188 (edaspidi täiteasi). Kostja I esitas kohtu korraldusel tsiviilasjas nr 2-15-17448 kostja II vara ja kohustuste nimekirja, bilansi seisuga 14. märts 2017 ja konto väljavõtted 14. märtsi 2014 kuni 14. märtsi 2017 kohta. Esitatud bilansist nähtuvalt on kostjal II raha järel kõigest 1422 eurot ning kassas olev raha on vähenenud kahe aasta ja kahe kuuga 93 525 euro võrra. Kostja II konto väljavõttest nähtub, et kontolt on süstemaatiliselt võetud välja sularaha, kokku väljavõtte perioodil 69 900 eurot. Kostja I selgitas, et väljavõetud raha arvel on talle välja makstud dividend. Kostja I esitas kohtule kostja II ainuosaniku
2-17-8142 kui äriühingul ei oleks õigust väljamakseid teha. Dividendi maksmise eesmärk on pakkuda osanikule tasu investeeringu eest. Kostja I eesmärk ei olnud teadlikult hageja huve kahjustada. Kostja I lähtus dividendiotsuse tegemisel sellest, et majandusaasta lõpus oli kostjal II vara, mille arvel oli võimalik kostjale I kasumit välja maksta, ning ta ei pidanud eeldama, et hageja nõue tsiviilasjas nr 2-13-8736 rahuldatakse. Hageja nõue tuleneb osaühingu osa müügilepingu tühisusest, mis tuvastati alles
3(8)
2-17-8142 Maakohus märkis, et ta ei saa anda hinnangut kostja II nõude edulootusele tsiviilasjas nr 2-15-12148. Seega ei ole asjaolu, et kostjal II võib tulevikus olla hageja vastu kohtulahendist tulenev nõue, hagi rahuldamata jätmise aluseks. Praegu ei ole kostja II võimalik nõue hageja vastu realiseeritav. TMS § 195 lg 1 kohaselt tuleb kostjalt I välja mõista 73 000 eurot ja VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivis arvestatuna 73 000 eurolt alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni ning kohustada kostjat I kandma kohtulahendiga väljamõistetud summa ja lisanduv viivis täiteasjas täitemenetlust korraldava kohtutäituri ametialasele kontole.
2-17-8142 nõudealusele ÄS normide põhjal. Üldjuhul peaks võimaldama hagejal hagi muuta või olulises osas täpsustada maakohtus. Kui hageja toob käsutustehingute tagasivõitmiseks esile konkreetsed käsutused ja esitab selgitused, võib kostjatel olla vaja esitada täiendavaid vastuväiteid. Samuti avaldasid kostjad ringkonnakohtu istungil, et kui hageja tugineb ÄS-st tulenevale nõudealusele, siis soovivad nad vajaduse korral tõendada, et dividendiotsuse tegemise ajal oli kostjal II piisavalt jaotamata kasumit. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul TsMS § 442 lg 5 esimese lause järgi võtta seisukoht ka hagi tagamise jätkuvuse või tühistamise kohta.
5(8)
2-17-8142 on esitatud tsiviilasjas nr 2-15-12148 ja selle hagi rahuldamise korral lõpeb hageja nõue tasaarvestuse tõttu, mis välistab võlausaldaja huvide kahjustamise.
2-17-8142 põhjusel, et otsusega kahjustati teisi võlausaldajaid. Kolleegium täpsustas, et juriidilise isiku organi otsus, millega võlgnik oma majanduslikku olukorda halvendab, peab alluma pankrotimenetluses samasugusele kohtulikule kontrollile kui lepingud (vt otsuse p 15). Eeltoodud seisukoht on asjakohane ka alates 1. jaanuarist 2004 kehtiva PankrS § 110 sisustamisel. Kolleegium leiab, et see seisukoht on abiks ka TMS § 188 tõlgendamisel, sest praegusel juhul ei saa olla sisulist erinevust pankrotimenetluses või täitemenetluses esitatavate tagasivõitmise hagide regulatsioonide eesmärkide vahel (vt ka Riigikohtu 30. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-13, p 13).
7(8)
2-17-8142 seisukohtades otsuse tühisuse aluseks olevatele asjaoludele, vaid nõudis otsuse kehtetuks tunnistamist tagasivõitmise korras.
Ants Kull
Malle Seppik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.