Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Toomas Talviste
Määruse tegemise aeg ja koht
15. juuni 2015, Pärnu
Tsiviilasja number
2-15-8968
Tsiviilasi
M. S. hagi OÜ Kasch & Co vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Menetlustoiming
Menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja M. S. Kostja OÜ Kasch & Co
Keelduda menetlusse võtmast M. S. hagi OÜ Kasch & Co vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud hageja kanda. Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.
Edasikaebamise kord
Sisulised asjaolud ja kohtu põhjendused 12.06.2015 esitas hageja kohtule hagiavalduse OÜ Kasch & Co vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagiavaldus sisaldab ka hagi tagamise taotlust, milles hageja palub peatada täitemenetluse täiteasjas nr 176/2015/345 kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Hagiavalduse kohaselt müüdi 1. märtsil 2012 täiteasjas nr 176/2011/951 hagejale kuuluv xxxxxxxxxx kinnistu OÜ-le Kasch & Co. Ostja algatas kinnistu väljaandmise menetluse, mille alusel toimub hageja pere kodust väljatõstmine 16.06.2015 (täiteasi nr 176/2015/345). Hagiavalduse kohaselt arestis Pärnu kohtutäitur Rocki Albert 20.06.2011 hagejale kuuluva kinnistu ja müüs selle 01.03.2012 elektroonilisel enampakkumisel OÜ-le Kasch & Co 41 542 euro eest. Hageja leiab, et eelnimetatud enampakkumine on kehtetu, kuivõrd enampakkumine toimus tühise arestimise akti alusel ja rikuti enampakkumise olulisi tingimusi. Hageja leiab, et täiteasi nr 176/2015/345 on lubamatu, kuna advokaat Priit Tartu ei vaidlustanud enampakkumist TMS § 223 korras (sh ei taotlenud tähtaja ennistamist), mille tulemusena kaasnes hagejale omandiõiguse lõplik kaotus.
Tsiviilasi nr 2-15-8968 Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Samuti TsMS § 371 lg 1 p 4 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, samuti Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. 19.03.2012 esitas M. S. kohtule hagiavalduse kohtutäitur Rocki Alberti, AB Kreditex AS ja Kasch & CO OÜ vastu kinnisasja arestimise tühisuse tuvastamise, enampakkumise kehtetuks tunnistamise ja omandiõiguse tunnustamise nõudes (tsiviilasi nr 2-12-11205). 31.05.2012 määrusega jättis kohus esitatud hagi rahuldamata, kohtumäärus on jõustunud 17.10.2012. Käesoleval juhul on haginõude aluseks taaskord rikkumised eelmärgitud enampakkumise läbiviimisel, kuid neid käsitleti juba nimetatud kohtuasja piires. Täiteasjas nr 176/2015/345 on täitedokumendiks just enampakkumise akt nr 176/2011/951, mille osas on seega juba kohtulik kontroll teostatud. Kohus leiab, et hageja ei saa uuesti enampakkumist kehtetuks tunnistada ega vaidlustada enampakkumise akti, tehes seda läbi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Sellises haginõudes aga toimub just materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel täitedokumendi kehtivuse osas. Seega keeldub kohus esitatud hagiavaldust menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel ning tagastab selle esitajale. Seadusandja ei ole andnud võlgnikule õigust kahel korral sama täitedokumenti vaidlustada. Asjaolu, et eelmises kohtumenetluses ei kaitsnud advokaat kliendi huve nõuetekohaselt, võib olla kahju hüvitamise, aga mitte sundtäitmise lubamatuks tunnistamise, nõude aluseks Kohus peab küll vajalikuks selgitada, et TMS § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Sellistele põhjendatud asjaoludele viitab võlgnik oma hagiavalduses (sundtäitmise objekt on tema ja laste kodu). Vastavalt TsMS § 168 lg 1 tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda, kuigi kohtule teadaolevalt kulusid (vähemalt riigi poolt) kantud ei ole.
/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik
2(2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.